Investeerimisprojekt (2)

Tallinna Tehnikaülikool - Majandus - Investeeringute analüüs

1 HALB

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Majandusteaduskond
Ärikorralduse Insituut
Logistika ja kinnisvra õppetool
:::::::::::::::::::::::::::::
Kodutöö investeeringute analüüsis
Tallinn 2008
SISUKORD
Sissejuhatus.........................................................................................................................3

Projekti kirjeldus.....................................................................................................5

Turu analüüs............................................................................................................7

Projekti maksumus..................................................................................................8

Projekti finantseerimine ..........................................................................................9

Projekti tulud..........................................................................................................10

Investeerimisprojekti prognoositud rahavoogude nüüdisväärtused.......................11

Kinnisvaraprojekti riskianalüüs.............................................................................12
Kasutatud kirjandus...........................................................................................................13
SISSEJUHATUS
Pooleteise aasta tagune eufooriline ostu- ja arendushoog on Eesti kinnisvaraturul asendunud kaalutlevaid ostjaid ja mõistlikke arendusprojektide lahendusi soosivate tingimustega. Usutavasti on tendents tervitatav enamuse suuremate arendajate seas.
Hetkel on teostusel veel üsna märkimisväärne hulk turu kõrgperioodi dünaamika põhjal seatud prognooside ja eesmärkidega arendusprojekte, millele pakuvad teatavat konkurentsi spekulantide poolt müüdavad samakvaliteedilised, kuid juba valmis elamispinnad. Arendusprojekte on pakkumises väga erinevates asukohtades, alates Tallinna ja teiste suuremate linnade keskuste tavapäraselt kõrgelthinnatavatest rajoonidest ja lõpetades linnaäärsete põllupealsete rajoonidega, ning väga erinevas hinnaskaalas. Turg aga reageerib sel aastal kõikidele pakkumistele oluliselt ratsionaalsemalt kui perioodil 2005- 2007, müügiperioodid on muutunud taas tavapärasteks, ulatudes mõistliku hinnaga objektide puhul 3 kuust kuni 6 kuuni. Ostuotsust vaagitakse kaua ja põhjalikult ning valitakse paljude alternatiivide seast parim.
Viimase aja turudünaamika põhjal võib väita, et ostuhuvi on endiselt ja kindlalt olemas asukoha poolest heade ja pigem kallimate elukondliku kinnisvara projektide suhtes. Sellest lähtuvalt võib arvata, et probleeme võib hetkel olla neil arendajatel, kes on panused teinud üksnes põllupealsete uusasumite rajamisele ja seda eeldusega, et selliste arendusprojektide vastu on huvi samaväärne kui poolteist aastat tagasi ning müügihinnad on jätkuvalt liikumas tõusujoones. Tegelikult on turg elukondliku kinnisvara poolel näidanud rahunemistendentse juba rohkem kui aasta jagu, seda enam ei ole põhjust rääkida kinnisvaraturu „krahhist“.
Kindlasti on raskemas positsioonis väikearendajad, kelle kogu edasine tegevus ja jätkusuutlikkus sõltub paarist arendusprojektist ja nende võimalikult kiirest läbimüügist.
Suuremate ja tuntumate arendajate positsioon on tänasel turul kindlasti oluliselt turvalisem, kuivõrd nende kinnisvaraportfell on valitum ja mitte ainult ühe projektiga seonduv.
Arendada on mõtet mistahes kinnisvarasektoris, milles arendajal on oma projektiga võimalik kvaliteeti silmas pidades eristuda. Kätte on jõudnud aeg, mil arendaja peab oma projektiga taotlema väärtuse loomist (näiteks asukoht kombineerituna väga kvaliteetsete ja nauditavate lahendustega).
Uute arendusprojektide käivitamisel tuleks arvestada seda, et kinnisvara arendamine eeldab nö. pikka kapitali, mis tähendab, et igaüks ei kvalifitseeru arendajaks ei krediidiasutuste ega turu silmis . Üheks olulisimaks võtmekriteeriumiks arendusprojekti edu tagamiseks on projekti asukoht, ükskõik kuhu enam ei osteta. Erinevate arendusprojektide hinnad on hetkel läbimas korrektsiooni, varem ülehinnatud projektid hinnatakse alla mõistlikule tasemele , toimub teatud konsolideerumine – liigselt lennuka äriplaaniga ning ebamõistlikult kõrge kasumimarginaali ootuses alustatud projektide arendajad on ilmselt sunnitud oma poolelioleva projekti edasi müüma suuremale arendajale.
Arendajad peavad nõudlust ja inimeste ootusi asukoha, ehituskvaliteedi ja hindade osas paremini ja põhjalikumalt suutma prognoosida ning vastavalt sellele ka oma projekte planeerima. Uus aeg nõuab uusi lahendusi ja arendajapoolset senisest suuremat panust.
1. PROJEKTI KIRJELDUS
Projekti raames ehiatakse aadressil Tallinn, Narva mnt. 80 korterelamu (detailplaaneering ja ehituslik projekt teostatud)./1/
Kinnistu sihtotstarve on elamumaa, pindala 2265 m2 ning katastritunnus 78401:115: 1290 .
Hetkel paiknevad Narva mnt. 80 kinnistul kaks arhitektuurimälestist - Georg Witte supelsalongi vannimaja ja majandushoone, mõlemad aastast 1870. Mõlema hooneseisukord on avariiline , hooned on tugevalt ümber ehitatud, nad on saanud kannatada tulekahjus ja neid ei ole remonditud, üksnes vannimajal on säilinud üksikud ehitusaegsed detailid.
30.novembril 2006.a. on Tallinna Linnplaneerimise Amet algatanud Narva mnt. 80 kinnistu detailplaneeringu koostamise, milles nähti projekteerimistingimuste taotlemiseks ette eskiislahenduse koostamine kooskõlas muinsuskaitseliste eritingimustega ning ehitusõiguse ulatuse määramine kooskõlas Tallinna kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride määramise ning kaitse- ja kasutamistingimuste seadmise teemaplaneeringuga (Tallinna LVK otsus nr. 72, 09.03.06.).
Käesolevaks hetkeks on muinsuskaitse tingimustele vastav arhitekt Martin Aunini eskiislahendus saanud heakskiidu ning sama arhitekt tegeleb hetkel detailplaneeringu koostamisega . Konservatiivse prognoosi kohaselt valmib töö 2007.a. aasta lõpuks.
Detailplaneeringu objektiks on hetkel olemasolev rekonstrueeritav ajalooline hoone liidetuna uue neljakorruselise õhulise klaasist kortermajaga. Hoonestuse uus maht on planeeritud esialgse supelhoone lammutatud lõunatiiva asemele ja tiibade vahelisele alale . Olemasoleva puithoone põhja- ja idafassaadid restaureeritakse vastavalt muinsuskaitse eritingimustele ning kogu hoonestuse ulatuses rajatakse keldrikorrus (lisaks juba olemasolevale põhjatiiva all) uue mahu parklakorrusena.
Lubatud täisehitusprotsent kinnistul on 40% ning hoonealust pinda on ette nähtud 900 m2. Planeeritav brutopind nii restaureeritava korpuse kui uue korpuse kohta kokku on ca 3200 m2 (sellest elamispinda 2720 m2). Hoonekompleksi erinevate osade korruselisus varieerub kahe kuni nelja korruse vahel, millele lisandub parkimistasand soklis. Kinnistu on varustatud kõigi planeeritava kompleksi arendamiseks tarvilike tsentraalsete kommunikatsioonidega: vesi, kanalisatsioon, elekter ning gaas . Kinnistule ning planeeritavale korterelamule juurdepääs on väga hea - nii Alle kui Lahe tänavalt. Kinnistu hind koos lõpuleviidud detailplaneeringuga: 35 000 000 krooni. Müügihind sisaldab käibemaksu.
2. TURU ANALÜÜS
2007. aasta viimane kvartal ei toonud kinnisvaraturul suuremaid muudatusi. Elamispindade müügiperioodid olid jätkuvalt pikad ning müügipakkumine enam märkimisväärselt ei suurenenud. Äripindade turul jätkub stabiilne areng, pakkumisse tuleb uusi büroomaju ning lao- ja tootmispindasid.
Harjumaa ja Tallinna korteriturg oli 2007. aasta viimastel kvartalitel suhteliselt rahulik ning tehingute arvud kahanesid. Müügipakkumiste arv on stabiliseerunud ega kasva enam nädalatega mitmeid protsente. Vaatamata turu rahunemisele toimub jätkuvalt tehinguid ning täielikust seisakust rääkida ei saa. Korterite müügihinnad on langenud aasta jooksul 10-20%. Kõige suurema „tule alla” on sattunud uusarendused, kus paljud korterid on veel müümata ning seniste hindade juures ka ostuhuvi väike. Seega on oodata ka edaspidi uusarendustes hindade alandamisi, kas siis selleks, et müüa ära viimased järelejäänud vabad korterid majas või et üldse müügiga alustada. Eesti ostjad on väga hinnatundlikud ning seda on näha sellest, et hea asukohaga uusarendustes, kus hindu on langetanud, on ka kortereid seejärel rohkem ära müüdud. Kui ka edaspidi on oodata korterite müügihindade alandusi suurusjärgus ca 10%, siis tehinguhindades nii suurt langust enam ei tohiks tulla. Elamute ja kruntide turul toimub samuti vähem tehinguid. Kõige keerulisem on müüa elamukrunte Harjumaal , mille asukoht ei ole millegi poolest omapärane ega kõrgelt hinnatud. Ka see trend on muutumas 2008. aastal, kui ehitustööjõudu on lihtsam leida ning kui ehitushinnad mõnevõrra soodsamaks läinud. See muutus ei toimu küll aasta alguses, kuid 2008. aasta suveks on kindlasti huvi ka elamukruntide ostmise vastu tõusnud. Tehingud , mis tänases turusituatsioonis toimuvad, on juba madalamate hindadega ning keskmiselt sellisele madalamale hinnatasemele peaks ka turg mõneks ajaks seisma jääma. 2008. aastal korrigeeritakse hindu nii uusarendustel kui ka ülehinnatud üksikobjektidel. Märksõnaks on taas hindade diferentseerumine, mille käigus eristatakse hinnatud asukohaga ja hea ehituskvaliteediga objektid, vähem hinnatutest. Tehingute arvu poolest on võrreldes 2007. aasta viimaste kuudega oodata siiski mõningast kasvu, kuna inimestel on nii vajadused kui võimalused uute kodude soetamiseks olemas ning kui hind on neile sobiv ning krahhi hirm ületatud, see vajadus ka rahuldatakse. /2/
3. PROJEKTI MAKSUMUS
Kinnistu hind koos lõpuleviidud detailplaneeringuga on 35 000 000 krooni (koos käibemaksuga).
Teine suur kuluartikkel käesolevas arendusprojektis on ehitusmaksumus . Ehituse omahind on erinevate ehitusfirmade (nt. Merko , Eesti Ehitus) ja muude internetis leiduvate ehitusportaalide /3, 4/ andmetel erinev, kõikudes 8000 -16000 kr/m2 (ilma käibemaksuta), lähtume seega keskmisest maksumusest 12000 kr/m2. Ehitushindade tõusuga 2008.aastal siiski ei arvesta. Niisiis kujuneks hoone ehitusmaksumuseks 3200 m2 kohta 38, 4 mln.krooni.
Projektiga seotud kulude juures arvestatakse ka ehitusjärelvalvele tasutava 1%-ga ehitusmaksumusest ehk 0,384 mln. krooni. Maamaksu koefitsent antud piirkonnas on 1,5 % (alates 2008.a.) / 5 / ning maamaksustamishind 1800 kr/m2
/ 6/. Sellest lähtuvalt tuleb maamaksu tasuda 2265m2 kinnistu eest 61155 krooni aastas.
Ehitusprojekti maksumus (EEK)
Arendusprojekti ost - koos detailplaneeringu ja projekteerimisega (ilma käibemaksuta)
29661017
Ehituse maksumus
38400000
Ehitusjärelvalve
384000
Maamaks 1.aastal
61155
Ehitusprojekti maksumus kokku
68506172
4. PROJEKTI FINANTSEERIMINE
Projekti kogumaksumusest finantseeritakse pangalaenuga 85,0 mln..krooni.
Projekti finantseerimiseks võetav investeerimislaen tagastatakse 4 aastase annuiteetgraafiku alusel aastaste maksetena. Intressimääraks kogu laenu perioodil on fikseeritud 6 %. Kui kõik korterid saavad realiseeritud enne lenu tähtaja saabumist, võib arendaja laenu pangale varem tagasi maksta.
Laenu tagasimaksegraafik (EEK)
Tagasimakse aeg
dets.08
dets.09
dets.10
dets.11
Algbilanss
85000000
65568975
44972089
23139389
Laenumakse aastas
24531025
24531025
24531025
24527752
Intressimakse
5100000
3934139
2698325
1388363
Laenu kustutus
19431025
20596887
21832700
23139389
Laenujääk
65568975
44972089
23139389
0
5. PROJEKTI TULUD
Projekti tulud laekuvad korterite müügist. Lähtudes turusituatsioonist, kus uutele korteritele prognoositakse 2008.aastal 10 % hinnalangust ning olukorda, kus nõudlus on vähenenud, arvestab arendaja erinevate müügistsenaariumitega. Analüüsides antud piirkonnas hetkel müügis olevate korterite keskmist hinda, milleks on 48000 kr/m2 / 7/ ja arvestades 10 %-st hinnalangust, peab arendaja valmiva elamu optimaalseks hinnaks 36441 kr/m2 (ilma käibemaksuta), 2720 m2 suuruse elamispinna müügist saadavaks tuluks 99119520 krooni ja nõutavaks tulumääraks on 6%.
4 erinevat müügistsenaariumit:

1.variant
2.variant
3.variant
4.variant
Aasta
müük,%
müük,%
müük,%
müük,%
2008
20
15
10
10
2009
40
25
20
10
2010
40
30
20
10
2011

30
20
20
2012

30
20
2013

30
6. INVESTEERIMISPROJEKTI PROGNOOSITUD RAHAVOOGUDE NÜÜDISVÄÄRTUSED
PVDT
Aasta

1.variant
2.variant
3.variant
4.variant

2008

Laen
85000000
85000000
85000000
85000000

Arendusprojekt
-29661017
-29661017
-29661017
-29661017

Ehituse maksumus
-38400000
-38400000
-38400000
-38400000

Ehitusjärelvalve
-384000
-384000
-384000
-384000

Maamaks 1.aastal
-61155
-61155
-61155
-61155

Finantskulu
-24531025
-24531025
-24531025
-24531025

Müügitulu
19823904
14867928
9911952
9911952
0,943
2009

Maamaks 2.aastal
-46135
-49019
-51902
-51902

Finantskulu
-23132757
-23132757
-23132757
-23132757

Müügitulu
37387883
23367427
18693941
9346971
0,89
2010

Maamaks 3.aastal
-21771
-32657
-38100
-43542

Finantskulu
-21832612
-21832612
-21832612
-21832612

Müügitulu
35286549
26464912
17643275
8821637

Finantskulu-laenujääk
-20594056

0,84
2011

Maamaks 4.aastal

-15411
-25685
-35959

Finantskulu

-20606061
-20606061
-20603312

Müügitulu

24978119
16652079
16652079
0,792
2012

Maamaks 5.aastal

-14530
-24217

Finantskulu

Müügitulu

23550798
15700532
0,747
2013

Maamaks 6.aastal

-13705

Finantskulu

Müügitulu

0

NPV
18833808
15972672
12713201
-13342032
Kui NPV on suurem kui 0, siis on soovitatav projekt realiseerida.
7. KINNISVARAPROJEKTI RISKIANALÜÜS
Riskianalüüs võimaldab investoril ennetada projektiga kaasnevaid ohte ja seeläbi vähendada projektist tulenevaid riske. Tõenäosuspuu meetodi kasutamisel nähakse ette võimalikud projekti oodatavad tõenäosused . Arendaja eeldab, et 4 variandi tõenäosused on vastavalt 0,2, 0,2, 0,3 ja 0,3.
NPV väärtused:
Variant
NPV, mln.
Tõenäosus (P)
NPV*P
NPV- ENPV
(NPV-ENPV)2
(NPV-ENPV)2*P
1.
18,834
0,20
3,767
12,061
145,5
29,1
2.
15,973
0,20
3,195
9,200
84,6
16,9
3.
12,713
0,30
3,814
5,940
35,3
10,6
4.
-13,342
0,30
-4,003
-20,115
404,6
121,4
Kokku:

6,773

178,0
NPV standardhälve =√178=13,342
Nüüd leiame positiivse NPV tõenäosuse = (0-6,773)/13,342=0,508 standard ühikut
Kasutades normaaljaotuse kõvera all oleva pindala tabelit leiame sealt, et negatiivse NPV suuruseks on 0,281 (0,5-0,2190). See tähendab, et 28,1 % on tõenäosus, et nõutava tulumäära 6% korral projekt kukub läbi. See tähendab, et antud projekt on keskmise riskitasemega.
KASUTATUD KIRJANDUS
1.[WWW] http://www.arcovara.ee/narvamnt80/ (10.01.2008)
2.[WWW] http://www.kv.ee/?act=article.view&article_id=2571 (10.01.2008)
3. [WWW] http://www.merko.ee (10.01.2008)
4. [WWW] http://www.ehitusinfo.ee/ (10.01.2008)
5.[WWW] http://www.tallinn.ee/g2935/uudised_pealkirjad?rubriiginimi=maaamet
(10.01.2008)
6. [WWW] http://www.tallinn.ee/est/g824s2457 (10.01.2008)
7.[WWW] http://www.city24.ee/client/city24client;jsessionid=6E8EA7C819F130157ECA2A35BBFCA6BE?rnd=390211&analytics_search_id=x70de5811efd2ed6c1b0f2e1117f3efeb (10.01.2008)
15

.DOC Laadi alla originaalfail 16 lk · .doc · 217 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

217 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

edda677 Õppematerjali autor

kodutöö

investeeringute analüüs

Kasutatud allikad

https://www.tallinn.ee/est/g824s2457

Sarnased õppematerjalid

doc

Kinnisvara turundus

SISSEJUHATUS Töö uurimisobjektiks ja müügiobjektiks on Al Mare Galeriimaja, mis on ehitatud Rocca al Mare asumis, Haabersti linnaosas. Töö eesmärgiks on koostada kinnisvara arendusprojekti müügikorralduskava, lähtudes ülevaatest valitud Tallinna piirkonnast ja arendusprojekti tuludest ja kuludest vastavalt etteantud struktuurile. 1. OBJEKTI KIRJELDUS 1.1. Asukoht Objekti nimetus: Al Mare Galeriimaja; Linnaosa: Haabersti linnaosa, Tallinn; Asukoht: Kärneri tänav 3; Piirkonna arhitektuur: objekti lähemas ümbruses paiknevad 20-21. saj. ehitatud hooned, milles asuvad korterid, bürood, kauplused, spordiklubid ja söögikohad. Teeninduspunktid: kauplused ja teenindusettevõtted asuvad lähiümbruses, ühistranspordi peatused on ca 500 m raadiuses; Parkimiskohad: hoone all on suletud soojustamata turvaparkla 32-le autole. Hoovis on parkimiskohti 38. Keskkond: ca 500 m kaugusel algab kaunis rannamäär. Merekaldale on rajatud elanikele valgusta

Turundus

doc

Ainekonspekt FINANTSJUHTIMINE

Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap?

Majandus

doc

FINANTSJUHTIMINE

Finantsjuhtimine

doc

Finantsjuht. konspekt

Majandus

doc

Kinnisvara hindamine

1)Selgita mõisteid kinnisasi ja kinnisvara. Kinnisvara: kinnisasi + vara Kinnisasi: 1. piiritletud maatükk, koos tema oluliste osade ja asjaõigustega. 2.piiritletud maatükk, koos sellel asetsevate hoonete ja rajatistega(parendustega) 2)Mis on kinnisasja olulised osad. Olulised osad ehitised, mets, taimed jms. 3)Loetle kinnisvara üldisi füüsilisi omadusi. Kindel asukoht, unikaalsus, piiratud hulk, 3 mõõdet, kinnisvara ei saa hävitada. 4)Loetle kinnisvara asukohast tulenevaid omadusi. Mõõdud, topograafia, kasutatavus(sihtotstarve), infrastruktuur, ligipääsetavus, maapinna siseehitus. 5)Loetle kinnisvaratehingutes sagedamini esinevaid maa sihtotstarbe liike. Ärimaa, elamumaa, põllumaa, mets 6)Millest koosneb sotsiaalne infrastruktuur. Haridus, kultuur, noorsootöö ja lastekaitse, sport, sotsiaalhoolekanne, tervisehoid, avalik kord ja turvalisus. 7)Millest koosneb tehniline infrastruktuur. Energeetika (elekter, soojus) Kommunikatsioon (postiside, telefonisid

Kinnisvara hindamine

doc

Kinnisvaraturundus konspekt eksamiks

Toompark Kinnisvaraarendus on tegevus, mille kaudu kinnistu väärtus tõuseb. Väärtuse tõstmine. Sageli kaasneb kinnisvara arendamisega ka ehitustegevus. Kinnisvara arendusprojekti turunduse eesmärk on tarbija vajaduste rahuldamise kaudu aidata kaasa maksimaalse kasumi saavutamisele projekti realiseerimiselt. Kinnisvaraarenduse võib jagada: - Maa arendusprojektid. Näiteks buumi ajal põllumaa, kuhu tehti detailplaneering. - Ehitusprojektid · Ehitamine · Renoveerimine Arenduse kulud on: - Maa hind (sõltub ostukuludest) - Planeering (kas detailplaneering on olemas või tuleb koostada) - Infrastruktuur - Ehitushind (ehitus on kõige kapitalimahukam) - Finantseerimiskulud (laenuintress, lepingutasud, riigilõivud jm) - Müügikulud Arenduse protsess: turundus peaks käima läbi kogu arendusprotsessi (Milline toode? Kuidas hinnastada? Kuidas müüki toetada?). Turundus peab olema seotud arendusprotsessiga algusest alates. Keegi peab

Kinnisvara hindamine

doc

Finantsarvestus I osa

Tallinna Tehnikagümnaasium LOENGUKONSPEKT I OSA FINANTSARVESTUS 1 Tallinna Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekti esimene osa sisaldab teoreetilisi aluseid. Teises osas on toodud aine omandamiseks vajalikud praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. mini projektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. 2

Finantsarvestus

pdf

Konspekt ettevõtte rahandus

ETTEVÕTTE RAHANDUS CORPORATE FINANCE Kristo Krumm Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 1. SISSEJUHATUS Ettevõte on tervik, mis moodustub üksikutest osadest: Sisseost Tootmine Finantsid Müük Jne Ettevõtte finantsvaldkond moodustub samuti osadest, mille loomise aluseks on erinevad sihtgrupid oma infovajadustega: Raamatupidamine Ettevõtte rahandus Juhtimisarvestus Kulude arvestus controlling Ettevõtte rahanduse ehk finantsjuhtimise eesmärk: Rahanduseks nimetatakse rahaasjade korraldamist ettevõttes. Ettevõtte finantsjuht peab teadma ja arvestama järgmiste tingimustega: Mis mõjutab finantsjuhtimist ja otsustamist? Kuidas organiseerida äritegevust kõige ratsionaalsemal viisil? Kus asub rahandusfunktsioon ettevõtte struktuuris? Kuidas maksimeerida kasumit? Kas investeerida või

Rahanduse alused

Rohkem sarnaseid