pakendiseadus, kus olid kindlaks määratud ka taaskasutamise sihtarvud, mis pidid olema täidetud 30. juuniks 2001. Ettenähtud 50-protsendise taaskasutusmäära suutis Eesti saavutada aga alles 2006. aastal. Pakendialaste õigusaktide täitmisel on oma osa kõikidel pakendiga seotud osapooltel ehk majandustegevuses osalejatel. Majandustegevuses osaleja (pakendiettevõtja, pakenditootja) on isik, kes tarnib, toodab või töötleb pakendimaterjali, pakendiettevõtjate poolt moodustatud taaskasutusorganisatsioon, pakendijäätmekäitleja ja haldusorgan. Pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamiseks ja kogumissüsteemi haldamiseks on pakendiettevõtjate või nende moodustatud juriidiliste isikute poolt on asutatud tootjavastutus- ehk taaskasutusorganisatsioonid, kellele pakendiettevõtjad saavad üle anda oma tagasivõtu- ja taaskasutuskohustused. 3 EESTI PAKENDIRINGLUSSÜSTEEM
5 TERAS 4 115 1799 6 MALM 1 180 2816 7 MALM 13 145 226 2. Taara Pakendite ja taara kogumine Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia tühjalt selleks ettenähtud kogumispunktidesse või jäätmejaama. Pakendite tagasivõtmist korraldavad MTÜ Eesti Pakendiringlus (EPR), MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) ja Tootjavastutusorganisatsiooni OÜ (TVO). Pakendikonteinerisse tuleb panna: · plastpakendite jäätmed (jogurti- ja võitopsid, kosmeetika- ja hooldustoodete pakendid, ketsupi- ja majoneesipudelid, sampoonipudelid, plastnõud ja karbid jm. puhtad plastpakendid); · klaaspakendite jäätmed (värvitust ja värvilisest klaasist alkoholipudelid, kõik pandimärgita klaasist pudelid, purgid jm. puhtad klaaspakendid);
kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavad ühekorratooted. Norm selgitab mõistet ,,pakend". Näited viitavatele õigusnormidele PakS-es: § 11 Majandustegevuses osaleja Majandustegevuses osaleja on käesoleva seaduse tähenduses pakendiettevõtja, pakenditootja, isik, kes tarnib, toodab või töötleb pakendimaterjali, käesoleva seaduse § 16 lõike 2 alusel asutatud taaskasutusorganisatsioon, pakendijäätmekäitleja ning haldusorgan. Otsene viide sama seaduse sättele. § 7 Pakendijäätmete taaskasutus (1) Pakendijäätmete taaskasutus on jäätmete taaskasutamine jäätmeseaduse § 15 tähenduses, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Kaudne viide teisele seadusele. Näide PakS-est kitsendava õigusnormi kohta: § 8 Pakendijäätmete ringlussevõtt (1) Pakendijäätmete ringlussevõtt on jäätmetes sisalduva materjali töötlemine
arvatud bioloogiline ringlussevõtt, kuid välja arvatud energiakasutus. (2) Bioloogiline ringlussevõtt on pakendijäätmete biolagunevate osade aeroobne (kompostimine) või anaeroobne (metaankääritus) töötlemine kontrollitavates tingimustes ning mikroorganismide abil, mille tulemusena saadakse stabiliseeritud orgaanilised jääkmaterjalid või metaan. Prügilasse ladestamist ei loeta bioloogilise ringlussevõtu vormiks. 7. Mis on taaskasutusorganisatsioon? Taaskasutusorganisatsioon on käesoleva seaduse § 17 lõike 5 alusel keskkonnaministri poolt akrediteeritud juriidiline isik, mille asutajad ja liikmed on pakendiettevõtjad või nende moodustatud juriidilised isikud, mille liikmed, osanikud või aktsionärid on pakendiettevõtjad. (2) Taaskasutusorganisatsiooni ülesanne on korraldada talle käesoleva seaduse § 16 lõike 2 alusel kohustused üle andnud pakendiettevõtjate pakendi ja pakendijäätmete
Välja on arendatud toimiv üleriigiline ohtlike jäätmete kogumissüsteem. Kui 2003. aasta algul oli Eestis 41 ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavat ettevõtet, siis praegu on neid 107, neist 27 litsentseeritud autolammutustöökoda. 2005. aastat võib lugeda pakendijäätmete kogumise- ja taaskasutamise üleriigilise süsteemi rajamise algusaastaks. Tööd alustas kolm keskkonnaministri poolt akrediteeritud pakendi taaskasutusorganisatsiooni MTÜ-d Eesti Taaskasutusorganisatsioon ja Eesti Pakendiringlus ning OÜ Eesti Pandipakend, kellele pakendiettevõtjad võisid üle anda oma turule lastud kauba pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise kohustused. Pakendiseaduse eesmärkide saavutamiseks rakendati uute majandusmeetmetena 1. juulist 2005 tagasivõtu kohustus müügipakenditele kui neid seaduses ettenähtud koguses ei taaskasutata. KOKKUVÕTE Jäätmekäitlus Eestis on teinud suure hüppe võrreldes 1990 aasta olukorda. Sellest
vigastuste eest. Kui transpordi käigus kaup kahjustub või saab viga, siis kelle kanda on vastutus. 3 2. PAKENDIAUDIT Pakendiseaduse kohaselt, selleks et tagada pakendi ja pakendijäätmete arvestuse õigsus, on sätestatud, et pakendiettevõtja, kes pole kohustusi üle andnud taaskasutusorganisatsioonile ja taaskasutusorganisatsioon kohustuvad esitama pakendiregistrisse andmed, mis on kontrollitud/kinnitatud audiitori poolt. Pakendiettevõtjale, kes laseb turule pakendatud kaupa ega ole kohustusi üle andnud taaskasutusorganisatsioonile kohustub Pakendiseadus kohaselt kalendriaasta kohta esitama pakendiregistrisse kandmiseks järgmised audiitori kontrollitud andmed pakendi japakendimaterjali liikide kaupa, sealhulgas eraldi pakendiaktsiisi seaduses sätestatud pakendite osas:
võtmes. 1. Pakendiseadus Pakendiseaduses on põhimõte, et pakendiregistrisse esitatud andmed peab kontrollima või kinnitama audiitor. Pakendivaldkonna analüüsimisel selgus, et tegemist on keerulise valdkonnaga, mis on kaasa toonud erinevaid võimalusi õigusaktide tõlgendamisel. Pakendiseaduse kohaselt, selleks et tagada pakendi ja pakendijäätmete arvestuse õigsus, on sätestatud, et pakendiettevõtja, kes pole kohustusi üle andnud taaskasutusorganisatsioonile ja taaskasutusorganisatsioon kohustuvad esitama pakendiregistrisse (PAKIS) andmed, mis on kontrollitud/kinnitatud audiitori poolt. Pakendiettevõtjale, kes laseb turule pakendatud kaupa ega ole kohustusi üle andnud taaskasutusorganisatsioonile, kohustub Pakendiseaduse kohaselt kalendriaasta kohta esitama pakendiregistrisse kandmiseks järgmised audiitori kontrollitud andmed pakendi ja pakendimaterjali liikide kaupa, sealhulgas eraldi pakendiaktsiisi seaduses sätestatud pakendite osas: 1) korduskasutuspakendi mass;
korras: 1) viima oma jäätmed prügilasse või jäätmejaama; 2) kasutama prügiveoettevõtte teenust. Pakendite ja taara kogumine Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda tühjalt üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse või viia jäätmejaama. Pakendite tagasivõtmist korraldavad MTÜ Eesti Pakendiringlus (EPR), MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) ja Tootjavastutusorganisatsiooni OÜ (TVO). Pakendikonteinerisse tuleb panna: · plastpakendite jäätmed (jogurti ja võitopsid, kosmeetika ja hooldustoodete pakendid, plastnõud ja karbid jm. puhtad plastpakendid); · klaaspakendite jäätmed (värvitust ja värvilisest klaasist alkoholipudelid, klaaspurgid jm. puhtad klaaspakendid); · metallpakendite jäätmed (toidu ja joogipakendi metallkaaned ja korgid,
otsene- jäätmed on kasutusel toormena kaudne- jäätmed on kasutusel energia saamiseks Piirangud: majanduslikud piirangud, tehnilised piirangud, keskkonnakaitselised piirangud. Aastas kogutakse Eestis tagasi umbes KAKSSADA MILJONIT pandipakendit! Firmad on kohustatud tagasi ostma pandipakendid. Neil on ka võimalus kohustused anda üle taaskasutusorganisatsioonidele. Eesti taaskasutusorganisatsioonid: · MTÜ Eesti Pakendiringlus · MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) · OÜ Tootja Taasakasutusorganisatsioon ERIJÄÄTMED Suurjäätmed- kodumasinad Ehitus- ja lammutuspraht Vanautod Rehvid ELEKTROONIKAROMU- külmik, pesumasin, arvutid, puurid, saed, suitsuandur, föön, pardel jne RoHS märgis- ohtlike ainete käitlemise piirangud elektri- ja elektroonikaseadmetes. OHTLIKUD JÄÄTMED on oma omaduste poolest inimesele/keskkonnale kahjulikud ning vajavad erikäitlust Tule- ja plahvatusohtlikud Oksüdeerivad ja söövitavad Mürgised Ökotoksilised
biolagunevate jäätmete hulk oluliselt, kokku koguti 1054 t. AS Tartu Veevärk reoveemuda kompostitakse reoveepuhasti territooriumil ning stabiliseeritud setet kasutatakse põllumajanduses. 2.4 Vanapaber- ja papp SEI (2008) andmetel sisaldavad olmejäätmed vanapaberit ja pappi keskmiselt 17,3%. Sealjuures on vanapaberi- ja papijäätmete sisaldust keskmisest väiksem linnaosades, kus asuvad valdavalt ahjuküttega majad. Tartu linna elanikel on vanapaberit võimalik viia MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon paberikonteineritesse, keskkonnajaamades ja vanapaberit kokkuostvatesse ettevõtetesse või tellida ,,rohelise koti" teenus. 31.07.2009 seisuga asuvad vanapaberi konteinerid Supilinnas, Tammelinnas (2), Maarjamõisa linnaosas, Karlovas (2), Raadi-Kruusamäe linnaosas ja Ihastes (2). Riiklik jäätmestatistika näitab, et kokku kogutud vanapaberi hulk on aastast-aastasse suurenenud 2007. aastal segaolmejäätmete hulgas 6500 t paberi- ja papijäätmeid. Üle 10
ning ei eristata kas pakend antakse kliendile tasuta või müüakse. Põllumajandusettevõtjatele on problemaatiline silorullide pakkekile aktsiisiküsimus. Aktsiisimaksja võib oma kohustused kirjalikus lepingus fikseeritud kuupäeval üle anda pakendiettevõtjate asutatud ja keskkonnaministri akrediteeritud taaskasutusorganisatsioonile. Sel juhul on maksustamise periood kalendriaasta ning aktsiisideklaratsiooni sh taaskasutamise andmed esitab taaskasutusorganisatsioon. Kohustuste üleandmine ei vabasta aktsiisimaksjat pakendi arvestuse pidamisest ja aruandluse esitamisest taaskasutusorganisatsioonile. Käesolev materjal on mõeldud kasutamiseks informatiivsel eesmärgil ja ei ole vaadeldav siduva õigusliku või majandusliku nõuandena ega soovitusena teatud viisil käituda või otsustada. Eesti seadusandlus on dünaamiline, mistõttu tuleb enne otsuste langetamist tutvuda kehtivate õigusaktidega, pöörduda maksuhalduri või maksuspetsialisti poole
Pakendijäätmete taaskasutus toimub pakendijäätmete Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ringlussevõtuna või energiakasutusena. 1. MTÜ Eesti Pakendiringlus §8. Pakendijäätmete ringlussevõtt http://www.pakendiringlus.ee/web2/?cat_ID=7&page_id=29 Pakendijäätmete ringlussevõtt on jäätmetes sisalduva 2. MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) materjali töötlemine tootmisprotsessis eesmärgiga kasutada materjali kas esialgsel või muul otstarbel, kaasa http://www.eto.ee/ arvatud bioloogiline ringlussevõtt, kuid välja arvatud energiakasutus. MTÜ Pakendite taaskasutamine Bioloogiline ringlussevõtt on pakendijäätmete biolagunevate osade aeroobne (kompostimine) või MTÜ Taaskasutus
punktidesse (peamiselt kauplustesse). Tagatisraha alusel toimivat pakendikogumis- ja taaskasutussüsteemi korraldab ja selle toimimist haldab pakendiettevõtjate (joogitootjad, jookide maaletoojad ja müüjad) moodustatud taaskasutusorganisatsioon, kes võtab temaga lepingu sõlminud ettevõtetelt üle tagatisraha alla mine- vate pakendite kogumis- ja taaskasutuskohustused. Taaskasutusorganisatsioon korraldab ja koor- dineerib tagatisrahasüsteemi toimimist (nt logistika, lepingud poolte vahel jms) ning inantseerimist
annaabi.ee 
