Itaalias, Cantiga-Hispaanias ühehäälne vaimulik laul. Tähtsaim nimi Bernart de Ventadorn- laulud on pühendatud kõrgele ja poeetilisele armastuskunstile on säilinud ka 19 tema viisi. Kuulsaim Arrasi linna laulik oli Adam de la Halle, kes erandina lõi juba ka mitmehäälseid laule. Poogenpillid-fiidel, rebekk. Näppepillid- harf, lauto, psalteerium. Keelpill on organistrum. Puhkpillid-flööt, salmei. Gooti periood. Mitmehäälsuse tüübid: burdoon-liikumatu või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl, tavaliselt meloodiast madalam, mitme häälne. Parafoonia- sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt. Heterofoonia- ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla, kahe erineva viisi koos laulmine. 10 saj. tekkis mitmehäälne vaimulik laul. Saatehäälte kaasalaulmist gregooriuse koraalile nimetatakse organumiks.-varaseim polüfoonia tüüp.
ilus; renessanss taassünd; monoodia; Glucki ooperireform; ilmalik rüütlikultuur; trükikunst 15 sajand; ooper (firenze camerata); klassikalise sümf ork burdoon, parafoonia, teaduse tähtsustamine; muusikakeskusteks kujunemine heterofoonia; keskseks Madalmaad; õukonnad Guido Arezzost; tertsid ja sekstid trubaduurid
VEEDAST esitati hümne laulva häälega lugedes RETSITATIIVSELT ehk laulva häälega Muusikat peeti jumalikuks kunstiks Lauldi ühehäälselt Saatepillid toetasid meloodiat Muusikavormid erinevad Euroopa omadest Klassikalisi muusikavorme on mitu RAGA · Teatud meeleolule vastav helide rühm, mille piires muusik improviseerib kindlate reeglite järgi. · Improvisatsiooni saadab pidev burdoon, see on muutumatu saateheli Maailm olla loodud ühest ainsast alghelist Kuuldavast häälest Kuuldamatust häälest Burdoon sümboliseerib algheli kuuldamatut häält. kuna seda tajuvad ainult jumalad. TANPURA Burdoonpill, mille heli on lausa maagilise mõjuga TALA · Korduv rütmimudel Mida teoses kasutatakse ja varieeritakse · Esitavad löökpillid
Raaga- mõiste mis tähistab helilaadi, mille piires muusik kindlalte reeglite alusel teemat arendab kui ka heliteost ennast. Igale raagale vastab erinev olukord kus, millal esitada sobib Tala- korduv kindla löökide arvu ja ülesehitusega rütmimudel, mida teose loomisel kasutatakse ja varieeritakse. India klassikaline ,muusika põhineb 3-st põhi elemendist: a) Meloodia, mida esitab sitar või laulja; meloodia on rikkalikult kaunistatud ja nüansirikas b) Burdoon (pikad püsihelid, mis kõlavad üheaegselt meloodiaga), mida esitab tanpura (lakkamatult kõlav burdoon sümboliseerib ühte algheli, millest iidsete pärimuste kohaselt on kogu maailm loodud) c) Rütm, mida esitavad tablad Teos võib kesta 5min- paari tunnini. Algab solisti improvisatsioonist raaga astetelt, mida saadab burdoon. Seejärel tempo elavneb ja hakkab välja kujunema kindel meetrum. Edasi
Raga on mingile kindlale meeleolule vastav helide rühm, meloodiavormel, mille piirides muusika kindlate reeglite alusel improviseerides teemat arendab. Ragaks nimetatakse aga ka india klassikalist heliteost ennast seega mahub selle mõiste alla nii meloodiavormel, improvisatsiooni laas ning sellele vastav meeleolu. Raga esitus võib kesta 5 minutist tunni või paarini. Algab see solisti sissejuhatava improvisatsiooniga (alap), rütmisaade puudub ning taustaks kõlab vaid pidev burdoon (muutumatu saateheli). Helilooja ja esitaja on india muusikas ühes isikus. Teise tegelik loomine toimub selle ettekande ajal Tala on korduv rütmimudel, mida teose loomisel kasutatakse ja varieeritakse ning mille toovad esile löökriistad. Rasa on mõiste, mis tähendab emotsionaalset seisundit. Traditsioonide kohaseltpeab kunstnik väljendama mingit kindlat hingeseisundit, kusjuures ta ise ei ela seda läbi, vaid jääb kõrvaltvaatja rolli. India pillid:
sest iga heli nõuab keskendumist. Saatepillid ei mängi harmooniat, vaid yoetavad meloodiat helilaadi üksikute astmete või burdooniga (katkematu bassihäälega). · India muusikavõrmid erinevad Euroopa omadest selle poiolest, et nad sisaldavad ettekirjutisi ka muusika esitluslaadi kohta. · Raga · Raga esitus võib kesta 5 minutist tunni või paarini. Algab see solisti sissejuhatava improvisatsiooniga (alap), rütmisaade puudub ning taustaks kõlab vaid pidev burdoon (muutumatu saateheli). Helilooja ja esitaja on india muusikas ühes isikus. Teise tegelik loomine toimub selle ettekande ajal. Tala · Tala on korduv rütmimudel, mida teose loomisel kasutatakse ja varieeritakse ning mille toovad esile löökriistad . Rasa · Rasa on mõiste, mis tähendab emotsionaalset seisundit. Traditsioonide kohaseltpeab kunstnik väljendama mingit kindlat hingeseisundit, kusjuures ta ise ei ela seda läbi, vaid jääb
Muusika ajalugu Muusika algus: Leviidid kutselised templimuusikud (naissoost) Kultuspillid pillid, mis olid jumalatega seotud. Lüüra Apolloni pill Heterofoonia juhuslik mitmehäälsus. Burdoon meloodiaga kaasnev pidev heli (burdoonpillid). Egiptuse muusika: · Pidulik, väärikas, Araabia mõjutused, templirituaalid. Sistrum Isise pill, käristi. Lauto 2-keelne pill. · Aasta mõjutustel tuli trompet ja Aulos salmei, oboe esivanem. · Süürias eelistati lärmakat muusikat, löökpille · Babüloonias tähtis muusikateooria, avastati intervallid. Intervall muusikalise heli helikõrguste vahe · Muusika oli meelelahutusliku iseloomuga Vana-Kreeka:
Hindudeks hakkasid neid kutsuma teised rahvad. Hinduismi tähtsaim sümbol on AUM (tihti ka OM). See on püha silp ja püha heli. Hindud usuvad, et muusika ja tants on jumalikku päritolu. India muusikas on kasutusel tonaalne süsteem, mis jagab oktaavi 22-ks. Ühehäälne. Muusikud ei kirjuta lugusid vaid improviseerivad. Raaga tähistab helilaadi. Tala on korduv kindla löökide arvu ja ülesehitusega rütmimudel.Enamik muusika teoseid koosneb kolmest põhielemendist: meloodia, burdoon, rütm. Teos võib kesta viiest minutist kuni paari tunnini. Tähtsamad pillid: sitar, vina, tanpura, tablad, pungi. India tantsukunsti reeglid kujunesid välja juba ligi 2000 aastat tagasi.
aaria instrumentaalsaatega vokaalsoolo a cappella mitmehäälse vokaalmuusika esitamine kooriga akustika õpetus helist, selle tekkimisest ja omadustest alt madal naishääl arranzeerimine helitöö ümberseade avamäng muusikalist lavateost sissejuhatav helitöö ballett lavakunstiliik bariton tenori ja bassi vahepealne meeshääl barokk 1600-1750 a Euroopas levinud kunstistiil bass madalaim meeshääl bel canto laulmisviis burdoon katkematult kaasa helisev bass conserto grosso barokiajastu mitmeosaline orkestriteos courante 3-osalises taktimõõdus kiire barokisüidi osa diapasoon lauluhääle või muusikariista heliulatus dirigent orkestrijuht dissonants ebakõla duett teos kahele duo kahe instrumendi ansambel duur rõõmsakõlaline helilaad dünaamika helitugevuse muutumine falsett eriliselt kõrge laulmisviis forte valjusti gigue barrokksüidi kiireim osa
ILMALIK MUUSIKA KESKAJAL 11-14.saj on rüütlipoeesia Euroopas üldiseks nähtuseks 12.sajandiks oli välja kujunenud kõrgetasemeline rüütlilaulukunst.. Rüütlilaulikute seas on isegi kuningaid (Inglise kuningas Richard Lõvisüda 1157-1199) Esimesed rüütlilaulikud - trubaduurid Lõuna-Prantsusmaalt. Truväärid on rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaalt. Saksamaal tegutsesid rüütlilaulikud - minnesingerid, nende poolt loodut nim. minnesang Rüütliluulet kanti alati ette lauldes - "Värss ilma muusikata on kui veski ilma veeta." Võrreldes rahvalauluga olid rüütlilaulud palju kunstilisemad. Levides rahva seas said nad hiljem rahvalauludeks. Guillaume de Machaut (1300 1377) - keskaja väljapaistvaim helilooja, nn. viimane truväär. Tema loomingus tõuseb esmakordselt ilmalik laul vaimuliku muusika zanritest tähtsamaks. Rüütli juures leidsid teenistust rändmuusikud, kes saatsid isanda laulu fiidelil, lüüral, harfil või portatiivil (väike kaasaskantav orel...
Tempo heliteose esitamise kiirus Dünaamika õpetus muusika kõlajõu muutustest Tämber heli omadus, mis kirjeldab kõlavärvi Harmoonia erinevate häälte kooskõlalisus Faktuur muusikalise struktuuri vertikaalne mõõde Heterofoonia mitmehäälsuse tüüp, mille puhul kõlavad koos ühe meloodia pisut erinevad variandid Homofoonia ühe juhtiva meloodia kõlamine muusikas Polüfoonia mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine muusikas Burdoon - lihtsa mitmehäälsuse tüüp || liikumatu või korduvate motiividega saatehääl Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt /madalamalt Liturgia religioosne kombetalitus, mille käigus suheldakse kõrgemate jõududega Missa läänekiriku traditsiooniline armulauaga jumalateenistus Ordinaarium missa need tekstid, mis korduvad igapäevaselt Proprium missa need tekstid, mis on igal päeval erinevad Neuma noodimärgid mida kasutati keskajal
Elatasid end lauldes, mängides, trikke tehes ja taltsutatud loomi näidates. Rändmuusikud olid heidikud. Rüütlilaulikud olid kõrgest seisusest, ka. kuningad ja hertsogid. Laulmisega tegelesid nii mehed kui naised. Keskajal kasutati orelit – positiivorelit (väiksem, teisaldatav) ja portatiivorelit (ühe käega mängitav kantav orel). Keelpillid olid fiidel, rebakk, harf. Iseloomulikud pillid olid torupill, flöödid, salmai, löökpillid. Mitmehäälsus Burdoon – väheliikuv saatehääl Parafoonia – sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt/madalamalt Organum – esimene mitmehäälne zanr Esimesed nimepic’i tuntud heliloojad läänse muusikaloos on Leomius, Perontius. Motett – lisaks mitmehäälsusele esineb ka mitu teksti erinevas keeles Gooti ajastu motetis jagunesid hääled järgmiselt: Ülemine – pr. keelne armastuslaul Keskmine – lad. keelne vaimulik laul
värsireale vastab 1 viisirida,igale tekstisilbile 1 silpnoot.algriim-sõna algussilbi häälikute kordamine värsireas.parallelism-ühe mõtte kordamine ja täiendamine läbi mitme värsirea .vanema murdekeele kasutamine,pikad tekstid,sündmuste aeglane kulg.viis- lihtne,järgib teksti ülesehitust(3-5 astet),astmeline liikumine.Hilisemad regilaulud 5-8 astmega,helikõ rgused täpsemad.regiviisid kas ühe- või kaherealised. Regilaulud enamasti ühehäälsed,esi neb heterofooniat.Lä-E-s burdoon,setumaal mitmehäälsus.esitus-eeslaulja ja koori vaheld ,koori liitumine lauljaga värsi viimastel silpidel.kahe koori vaheldumisi laulmine.rühm ilma eeslauljata.lauldakse ilma pilli saateta.improviseeritakse.üksi laulmine.esinejateks ro hkem naised.siirdevormilised laulud-üleminekuvorm vanemalt regilaulult uuemale rahv alaulule,hakkas kujunema 18.saj.tekstis võivad koos esineda alg-ja lõppriim,parallelism, salmid.UUEM RAHVALAUL.tekkis 18saj,levis 19saj.tekkepõhj
Mitmehäälne muusika keskajal Ajaloole tuginedes selgub, et ühehäälne muusika pole olnud tegelikult ,,ühehäälne". Pea kõikjal on sellega mingil määral kaasnenud lihtsa mitmehäälsuse tüübid: Tuuli Varik 1 Kordamine muusikaajaloo kontrolltööks 11.november 2008 1. Burdoon liikumatu või lühikestes korduvates motiivides saatehääl 2. Parafoonia ühesugune meloodia, aga teist häält mängitakse mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt 3. Heterafoonia üks meloodia, erinevate variantide kooskõla Millal me siiski saame rääkida mitmehäälsest muusikast? Selleks peavad olema täidetud 2 reeglit. 1) mitmehäälne muusika on teadvustatud erilise kunstilise võttega 2) seda on võimalik kirja panna.
meloodiad *neuma- noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. *Guido Arezzost (11.saj) võttis kasutusele: *noodijoonte süsteemi *silpnimetuste süsteemi (ut, re, mi, fa, sol, la) *Kvadraatkiri-võimalik üles märkida täpseid helikõrgusi * 13. Sajandil lõi Kölni Franco uue rütminotatsioonisüsteemi, mis on käibel tänaseni. MITMEHÄÄLSUSE KUJUNEMINE *ALGELISE MITMEHÄÄLSUSE LIIGID: *burdoon (väheliikuv saatehääl) *parafoonia (sama meloodia dubleerimine, mingi intervalli võrra kõrgemalt/madalamalt. *heterofoonia (sama meloodia variatsioonide üheaegne kõlamine) MITMEHÄÄLSUSE KUJUNEMINE *organum (esimene mitmehäälne zanr; saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile (10 saj) *Esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusikaloos pärinevad Notre Dame'i koolkonnast Prantsusmaal (12-13 saj) (Leoninus, Perotinus) *motett (13
Mitmehäälne muusika keskajal · Burdoon liikumatu või lühikestes korduvates motiivides liikub saatehääl, tavaliselt meloodiast madalamal. Torupill, rataslüüra ehk organistrum ning ka vanad poogenpillid on ehitatu nii, et nad mängivadki ainult burdooniga. · Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt. Parafoonias on häälte vahe kvint või kvart. · Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla.
Saksamaal-minnesingerit Alamast seisust muusikud hulgaarid, zonglöörid, menestrelid, spielmannid. *parimad rändmuusikud võisid jõuda rüütlite kaaskonda. *rüütlilaulude temaatika- armastus, kangelaslaulud,naise ülistamine, Naitsi maarja temaatika. L-Pr.maa Bernart de Ventadorn P-Pr,maa Richard I lõvisüda. Saksamaal-Adam de la Halle Pillid: rebekk,fiidel,(poogenpillid), harf,lautot,psalteerium,organisturm, rataslüüra, flööt, salmei,kirikuorel 1)Burdoon- liikumatu või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl,tav. meloodiast madalam ,mängitakse-torupill,ratslüüra. 2)parafoonia- sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt ,häälte vahe on kvint või kvart.mehed vs naised 3)heterofoonia- ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla .grupis koos improviseerides kõlab heterofoonia. 10 saj tekinud mitmehääuse kirikulaulu tüüp organum, mille peahääl oli gregoriuse koraal.
ja 14.saj ksikirjadest tuntud. FIIDEL - philine poogenpilli tpi, lamedaphjalise klakastiga REBEKK - -//-, pooliku pirni kujulise klakastiga LAUTO - maraphjaline araabia pritolu nppepill PSALTEERIUM - kandle sarnane, 3- vi 4-nurksele klakastile pingutatud keeltega, mngiti nppides, poognaga keelt tmmates vi keeltele les ORGANISTRUM(rataslra) - keelpill, mille keeled paneb klama nahaga letmmatud vndaga pratav ratas ALMEI - kahekordse roohuulikuga, ka vanaaja iseloomulikumaid pille. puhkpill BURDOON - liikumatu vi lhikestes korduvates motiivides liikuv saatehl, tavaliselt meloodiast madalamal. PARAFOONIA - sama meloodia dubleerimine mingi intervalli vrra krgemalt vi madalamalt HETEROFOONIA - he meloodia pisut erinevate variantide kooskla ORGANUM - saatehlte kaasalaulmine gregooriuse koraalile, mitmehlsuse tp MOTETT - mitmehlsuse vorm,kirikumuusika anr, kus iga hl laulis erinevat vaimulikk luuleteksti. mitte ainult mitmehlsus vaid ka mitmetekstilisus
· Meloodia helide kaunikõlaline järjestus · Tempo - kiirus · Dünaamika - kõlajõud · Tämber hääle või pilli eriomane kõla laad · Harmoonia kooskõla · Faktuur helitöö tehnika omapära · Heterofoonia mitmehäälsuse tüüp, kus kõlavad koos ühe meloodia pisut erinevad variandid · Homofoonia ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas · Polüfoonia mitme iseseisva meloodia kõlamine üheaegselt · Burdoon väheliikuv saatehääl · Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi Intervalli võrra kõrgemalt/madalamalt · Liturgia jumalateenistuse läbiviimise kord · Missa igapäevane peamine jumalateenistus 1) eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia. 2) peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud. · Ordinaarium kirikus missa või tunnipalvuse muutumatu tekstiline osa · Prooprium laulud, mis lähtusid kiriku tähtpäevadest
maailmale 7 noodist oleva helirea. AUM-püha silp ja heli algavad palved, on olend, kellest on sündinud kogu maailm. Oktav jaotatakse 22 (tonaalne süsteem) ühehäälne, ülim on inimhääl, muusika kirjutatakse esinemise ajal. Raaga-helilaad, arendab reeglite alusel teemat ja heliteost, kindel meeleolu, sageli ka aeg koht Tala-korduv löökide arv ja ülesehitusega rütmimudel. Klassikaline muusika- A-meloodia esitab sitar või laulja, meloodia kaunistatud ja nüansirikas. B- burdoon(ühe aegselt kõlav meloodia) esitab tanpura, C-rütm mida esitavad teblad. Etendus kestab 5min-2tundi, lõpeb kulminatsiooniga. PILLID:sitar- 4-7 põhikeelt, ja nende all olev resonantskeeltega pill. Vina-keelpill, ilus kõla ja ka on Indias pillide kuninganna, puust korpus, valmistatud resonaator. Tanpura-särisev külaga burdoonpill. Tablad-üks on kõrgem ja teine madalama kõlaga trumm, kõlavärv sõltub kuhu sõrmega lüüakse. Pungi-puhkpill, mängivad
maailmakorraldust. Nimetused, mõisted seotud taevakehade nimetustega. 2) Sakraalarvud 5, 7 3) Sellest lähtuvalt on kultuurrahvaste muusika aluseks 5, 7 astmelised helilaadid. 4) Ka keelpillid 5, 7 keelega. 5) Valdavalt on tegemist ühehäälse muusikaga, vahel juhuslik mitmehäälsus e. heterofoonia. (Lauljal üks viis, pillimängijal teine) 6) Või pillist tulenev mitmehäälsus, vanadel rahvastel burdoonpillid Burdoon on meloodiaga kaasa liikuv madal v. kõrgem heli. 7) Musitseeriti noodikirja tundmata, kui oli siis sellest aru ei saada, kas oli märkide, konksude süsteem. 8) Noodikiri kreeklastega, vokaalile, instrumentaalile 9) Algeliselt noodikirjaalusel suur improvisatsioon. Vabadus nagu taheti nii tehti. 10) Muusika oli kui religioosse puhastamise vahend (kujutas) 11) Oluline koht, vahend kasvatuses 12) Muusikaareng sakraalmuusikast ilmalikku
Tuntuimateks rüütlilaulikuteks olid Bernart de Ventadorn Lõuna-Prantsusmaal, Adam de la Halle Põhja- Prantsusmaal ja Walther von der Vogelweide Saksamaal. Kirikus kasutati keskajal muusika saatmiseks orelit, ilmalikus muusikas aga peamiselt araabia päritolu pille, nagu fiidel, harf, tamburiin, trompet, põikflööt ja käsitrumm. Esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp trakdaad tekkis 10. sajandil. Mitmehäälsuse tüüpideks olid veel burdoon, mis on saatehääl ja mida mängitakse mõne lihtsa pilliga; parafoonia, milles dubleeritakse sama meloodiatmingi intervalli võrra; ja heterofoonia, mis on ühe meloodia, pisut erinevate variantide kooskõla. Gooti ajastu muusika langeb 1150 kuni 1250 aastasse. Gooti ajastu silmapaistvaim koolkond oli Notre-Dame'i koolkond. Pariisis oli kirikulaul tihedalt seotud Notre-Dame'i katedraali kooli ning ülikooliga, mis oli sel ajal Euroopas suurim ja kuulsaim, sellest ka koolkonna nimetus
17. sajandil, ka tänapäeva muusikas Symfonium e. hurdy-gurdy e. organistrum, e. rataslüüra - keeled paneb kõlama vändaga pööratav ratas. Mängija teine käsi sõrmitseb klahve, millega muudetakse ülemise keele helikõrgusi. Kaks alumist keelt kõlavad burdoonhelidena. Kasutatakse ka tänapäeva muusikas Üks või mitu burdoonhäält kõlab meloodiale pidevalt kaasa ka torupillil, mida kasutati enamasti rahvamuusikas. Burdoon (tavaliselt meloodiast madalamal) oli keskaegses mitmehäälsuses sageli kasutatav võte, mida mängiti erinevate pillidega. Löökpillidest mängiti sageli raamtrummi (käsitrummi), puusatrumme, tamburiini. Tunti ka häälestatud kelli (pilli nimetus kellad) Keskaja muusikat esitavaid ansambleid Eestis: Hortus Musicus (asutatud 1973 Andres Mustoneni poolt), Rondellus (põhiliikmed Robert ja Maria Staak), Vox Clamantis (gregooriuse laul, juht Jaan-Eik Tulve)
Noodikirja tekkimine 8. sajandil hakati gregoriuse koraale üles märkima neumade abil. Neumad on kokkuleppemärgid, mis näitavad meloodia liikumist, need kirjutatakse teksti kohale. 10. sajandil võeti kasutusele 1 noodijoon, mis määras ära FA-noodi. 11. sajandiks jõuti nelja noodijooneni. 14. sajandil esineb esmakordselt 5-jooneline noodijoonestik. Mitmehäälne muusika keskajal · Burdoon-liikumatu või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl · Parafoonia- sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt · Homofoonia- sama meloodia veidi erinevate variatsioonide kooskõla Mitmehäälsus tekkis 10. sajandil, selle aluseks on improviatsioon. Gregoriuse koraali saatehääl(i) nimetatakse organumiks. Notre Dame'i koolkonna silmapaistvamaid heliloojaid: Leoninus- 2-häälsed organumid
paremalt poolelt mängides kõlab kvint), pärit Inglismaalt, kasutusel Ameerikas 17. sajandil, ka tänapäeva muusikas Symfonium e. hurdy-gurdy e. organistrum, e. rataslüüra - keeled paneb kõlama vändaga pööratav ratas. Mängija teine käsi sõrmitseb klahve, millega muudetakse ülemise keele helikõrgust. Kaks alumist keelt kõlavad burdoonhelidena. Üks või mitu burdoonhäält kõlab meloodiale pidevalt kaasa ka torupillil, mida kasutati enamasti rahvamuusikas. Burdoon (tavaliselt meloodiast madalamal) oli keskaegses mitmehäälsuses sageli kasutatav võte, mida mängiti erinevate pillidega. Löökpillidest mängiti sageli raamtrummi (käsitrummi), puusatrumme, tamburiini. Tunti ka häälestatud kelli (pilli nimetus – kellad) Keskaja muusikat esitavaid ansambleid Eestis: Hortus Musicus (asutatud 1973 Andres Mustoneni poolt), Rondellus (põhiliikmed Robert ja Maria Staak), Vox Clamantis (gregooriuse laul, juht Jaan-Eik Tulve)
Keskaegsed instrumendid Kirikuorel algselt õukonnamuusika pill Fiidel keelpill, poogenpill, lamedapõhjalise kõlakastiga, arenes vioola ja hlisem viiul Rebeek poogenpill, ümarapõhjalise, pooliku piani kujuline kõlakast Harf keelpill, näppepill Lauto klavessiinilaadsete pillide eelkäija, bandle sarnane, kolm-või nelinurksele kõlakastile paigutatud keeled. Organistrum keelpill, rataslüüra Mitmehääle muusika keskajal Mitmehäälsuse tüübid: 1) Burdoon liikumatute või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl, tavaliselt meloodiast madalamal. 2) Prafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt 3) Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. Esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp tekkis 10. Saj ja seda nimetatakse organumiks. Robin Hood: varaste prints · Film on valminud USA's 1991. aastal,kuid on kirjutatud inglise stsenaristi poolt.
· Neuma- noodimärk, mis tähistad 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. · Guido Arezzot (11saj) võttid kasutusele: Noodijoonte süsteemi Silpnimetuse süsteemi (ut, re, mi, fa, sol, la) · Kvadraatkiri-võimalik üles märkida täseid helikõrgusi · 13saj lõi Köli Franco uue rütminotatsioonisüsteem, mis on käibel tänaseni Mitmehäälsuse kujnemine Algelise mitmehäälsuse liigid: · burdoon-väheliikuv saatehääl · parafoonia-sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemat/madalamat · heterofoonia- sama meloodia variant aga üks hääl läheb kuskil teiseks vms.. mitmehäälsuse kujunemine: · organum esimene mitmehäälne zanr, saatehäälte kaasalaulmine: greogooriuse koraalile (10saj) · esimesed nimepidi tuntumad heliloojad lääne musikaloos pärinevad Notre Darne´i koolkonnast Prantsusmaal (12-13saj)
varajane pronksiaeg riiklus, varanduslik kihistumine kasutusel kiri, ülestähendused vaimsetest väärtustest esimene noodikiri Kreekas noodikiri oli vokaali ja instrumentaali jaoks eraldi muusikalised tööd filosoofidelt: Platon, Aristoteles, Pythagoras muusika kosmoloogia maailmakorraldus seos matemaatika ja astronoomiaga sakraalarvud 5 ja 7 helilaadid 5- ja 7-astmelised keelpillid, aukudega puhkpillid, löökpillid ühehäälne muusika, juhuslik mitmehäälsus burdoon, burdoonpillid: topeltaulos/topeltsalmei improvisatsioon kutselised muusikud naismuusikud ehk leviidid (templites) religioosne puhastus- ja kasvatusvahend lisaks rituaalidele rikaste meelelahutuseks Mesopotaamia. Sumerid esimesed tekstid tunti kvindiringi muusikaline tõendusmaterjal: pillid ikonograafia (pitserid) mõjutasid Vana-Kreeka ja Vana-Rooma muusikat kirjutati savitahvlitele muusikapraktikast Mesopotaamia vallutajad: amoriidid, tähtsaim linn babülon
meloodiad. • Keskaegne noodikiri neuma – noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi Guido Arezzos võttis kasutusele: - noodijoonte süsteemi - silpnimetuste süsteemi (nt: re, mi, fa, sol, la) (Kvadraatkiri – võimalik üles märkida täpseid helikõrguseid) 13.saj. lõi Kölni Franco uue rütmi notatsioonisüsteemi, mis on käibel tänaseni • Teadliku mitmehäälsuse teke. Organum, motett Algelise mitmehäälsuse liigid: Burdoon – mitmehäälsus, kus meloodiahäälele lisatakse monotoonne või vähe liikuv saatehääl Parafoonia – sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt/madalamalt Heterofoonia – mitmehäälsus, mis tekib sama meloodia erinevate variantide samaaegsest kõlamisest Organum – esimene mitmehäälne žanr Motett – 13.saj levinud omapärane žanr, kus lisaks mitmehäälsusele on korraga mitu teksti erinevas keeles • Keskaegne ilmalik laul
Spielmannideks. Parimad rändmuusikud jõudsid rüütlite kaaskonda, kus nad pidid laulikut pillil saatma. Kuulsad laulikud olid koondunud aadlidaamide ümber ja armastuslaule lauldi südamedaamidele. Kuulsamad rüütlilaulikud: Lõuna- Prantsusmaal Bernort de Ventadorn Põhja- Prantsusmaal - Adam de la Halle Saksamaal Walther von der Vogelweide Mitmehäälne muusika keskajal: Mitmehäälsuse tüüpe: a) burdoon liikumatu või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl b) parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt c) heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variatsioonide kooskõla Gooti ajastu (1150-1250) Gooti silmapaistvam koolkond oli Pariisi Notre Dame koolkond. Sel ajal oli kirikulaul tihedalt seotud Notre Dame katedraali kooli ja ülikooliga. Koolikonna silmapaistvamad heliloojad: Leoninus (12
3) kiriku aastapühadeta aeg (juuni-november) Gregoriuse koraal on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti. Laulu esitajateks võib olla üks vaimulik, aga ka koorisolist, lauljate grupp, või koor. Missa viidi lõpule 14. sajandiks. Esimesed näited mitmehäälsest kirikulaulust on pärit 10. sajandist. Ainus sellest ajast teadaolev mitmehäälsuse tüüp on organum- saatehäälte kaasalaulmine gregoriuse koraalile. Tüübid: burdoon (kõige klassikalisem), parafoonia- saatehääl oli kvardi või kvindi kaugusel aga oli kas aeglasem või kiirem. Keskaegne ilmalik laul Vanimad säilinud ilmalikud laulud olid kangelaslaulud (muinasrahvaste pärimuslike saagade ainetel). Need olid pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest. Sellistest poeemidest kuulsaim on prantsuse eepos ,,Rolandi laul", mis meieni jõudis 11. sajandi lõpul
rüütlimoraal (aus võitlus); Gregoorius Suur ühtlusab kirikuliturgia; Euroopa rahvuste sünd, riikide teke, keelte kujunemine, valdavalt suuline kultuur; alusepanek kultuuriväärtustele; katkud ja sõjad; ebahügieenilisus; usk MUUSIKA ISELOOMUSTUS: vaimulik, monotoonne, saateta, kindel taktimõõt puudub, ladinakeelne, ühehäälne (10.-11. saj hakkab tekkima 2- häälsus; mitmehäälne muusika à burdoon taustajoru; parafoonia meloodia dubleerimine; heterofoonia suvaline mitmehäälsus); põhiintervallid kvart, kvint ZANRID: Vaimulikus: gregooriuse koraal, organum, liturgiline draama, motett. Ilmalikus: rüütlilaul, instrumentaalne tantsuvorm estampii. RENESSANSS 14 16 saj AJASTU ÜLD- ISELOOMUSTUS: Antiigi taassünd; humanism; eneseteadvuse kasv, teadmishimu; lapsi kasvatati nagu väikseid täiskasvanuid;
koondunud aadlidaamide õukonda Rüütlilaulude temaatikaks olid armastus-ja kangelaslaulud , südametaami kultus Rüütlulaulude alused: Serenaad-öölaul Alba-koidulaul Ballaad Laulud Neitsi-Maarja auks Ristisõja laulud Laulud old meelelised Sansonett-armastuslauluke Menestrel rüütlilauliku teener torupill, tamburiin, kastanjetid, hurdigurdi, psalteerium LAUTO!! Rebekk, fiidel, harf, kirikus orel MITMEHÄÄLSUSE KUJUNEMINE Mitmehäälsuse tüübid: Burdoon-liikumatu, ttavalistest meloodiatest madalamal, lühikestes korduvates motiivides saatehääl Parafoonia . olemasoleval meloodiad duubeldatakseteatud intervallide värra kõrgemalt või madalamalt kvint;kvart Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla, juhuslik mitmehäälsus TROOP liturgiliste tekstide vaba laiendamine 1 silbil lauldakse mitu nooti melismaatiline I mitmehäälne kirikulaulu tüüp-organum 10-12 sajand, põhi hääl-gregoriuse laul.
Keelpillid: Tsitol- labidamoodi keelpoll, mängisid alamast soost laulikud. Psalteerium-mitmesuguse kujuga, keeled ühte- ja teistpidi. Mängiti rinnal hoides, sai mängida näppides, lüües või poognaga. Kandle sugulane. Rataslüüra e organistrum burdoonpill Rebekk- mängitakse poognaga, tulevase viiuli eelkäija Fiidel (väike kitarr) poognaga, tulevase viiuli eelkäija Puhkpillid: Flööt, trompetilaadsed, salmei, oboelaadsed. Mitmehäälsus: heterofoonia, burdoon, parafoonia Vaimulikilmalik Ühehäälsusmitmehäälsus Esimesed näited kirikumuusikast. organum tekkis 10ndal sajandil mitmehäälsusvorm, mida dubleeritakse intervallidega. Põhimeloodiaks Gregooriuse koraal. Kolm alaliiki. 1. paralleel organum dubleeritakse põhimeloodiat madalamalt. Kvart 2. vabaorganum-põhimeloodiat dubleeritakse kõrgemalt, intervalli valik on vaba 3. melismaatiline e kammistatud organum ühel silbil võib ära laulda väga palju noote.
Tunti ainult keskajal. Klavessiinilaadsete eelkäija. · Organistrum ehk rataslüüra nahaga kaetud vändaga pööratava rattaga keelpill. Mängija teine käsi sõrmitseb klahve, millega muudetakse helikõrgusi. · Flööt, millest hiljem arenesid pommer ja oboe. · Trompet ja tromboon · Fiidel lamedapõhjalise kõlakastiga poogenpill · Harf · Lauto ümarapõhjaline araabia päritolu keelpill Mitmehäälne muusika 1. Burdoon liikumatu/lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl. Mängitakse mõne lihtsa pilliga. Mõned pillid (torupill, rataslüüra, vanad poogenpillid) on ehitatud mängima ainult burdoonil. 2. Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt (häälte vahe on kvint või kvart). 3. Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. Koos grupis
pühakirjal kuid etendati väljaspool kirikut ja selle jaoks ehitati kolmekorruseline lava ✾ Ars longa, vita brevis est - kunst on pikk aga elu lühike Mitmehäälne muusika keskajal Esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp tekkis 10. sajandil ja seda nimetatakse organiumiks. Organiumi peahääleks on gregooriuse koraal. Organume oli kahte liiki: paralleelorgaanum, kus hääled liiguvad parallelselt, ja vaba organum, kus hääled liiguvad vabalt a) burdoon- liikumatu või lühikestes kordvates motiivides liikuv saatehääl b) parafoonia- sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt/madalamalt c) heterofoonia- ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla ❁ muusikas gooti ajastu langeb sama ajavahemikku gooti stiilis Notre- Dame katetraali ehitamise järguga / 13. saj ❁ gooti ajastu silmapaistvaim koolkond oli Notre-Dame koolkond. see
Fiidel keelpill, poogenpill, lamedapõhjalise kõlakastiga, arenes vioola ja hlisem viiul Rebeek poogenpill, ümarapõhjalise, pooliku piani kujuline kõlakast Harf keelpill, näppepill Lauto klavessiinilaadsete pillide eelkäija, bandle sarnane, kolm-või nelinurksele kõlakastile paigutatud keeled. Organistrum keelpill, rataslüüra Flööt puhkpill Salmei kahekordse roohuulikuga. 6. Mitmehäälne muusika keskajal Mitmehäälsuse tüübid: 1) Burdoon liikumatute või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl, tavaliselt meloodiast madalamal. 2) Prafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt 3) Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. Esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp tekkis 10. Saj ja seda nimetatakse organumiks. Gooti ajastu 1150 1250 Notre-Damei koolkond kirikulaul oli sellel ajal tihedalt seotud Notre Damei katedraali kooli ja ülikooliga
laulmise kirjeldusi on leitud 9.sajandi ülestähendustest, esimesed säilinud noodikirjanäited aga 11. sajandist. Suuliselt rahva seas levides omab ühehäälne muusika enamasti improvisatsioonilisust ning on väga harva päriselt ühehäälne, sellega kaasnevad lihtsa mitmehäälsuse tüübid: Heterofoonia – ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla (võib näiteks tekkida seltskonnalaulus, kui meloodia on erinevalt meelde jäänud). Burdoon – meloodiale on lisatud ühel helil või lühikese pidevalt korduva motiiviga saatehääl Parafoonia – sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra madalamal või kõrgemal (keskajal tavaliselt kvart, kvint ja oktav – vahedega) Ideaalseteks intervallideks keskajal peetigi kvarit, kvinti ja oktavit. Esimesed kirjalikud näited mitmehäälsest kirikulaulust: Organum on gregooriuselaulu laulmine mitmehäälselt. Algne organum oli parafoonia, greg
samal ajal, mille raamides muusik kindlate reeglite alusel improviseerides teemat arendab. Raagaks nimetatakse aga ka india klassikalist heliteost ennast seega mahub selle mõiste alla nii meloodiavormel, improvisatsiooni laad kui ka sellele vastav meeleolu. Raaga esitus võib kesta 5 minutist tunni või paarini. Algab see solisti sissejuhatava improvisatsiooniga (alap), rütmisaade puudub ning taustaks kõlab vaid pidev burdoon (muutumatu saateheli). Iidsete pärimuste kohaselt olevat kogu maailm loodud vaid ühest ainsast alghelist, mis koosneb kuuldavast ja kuuldamatust häälest. Viimast suudavad tajuda ainult jumalad. Seda kuuldamatut algheli püüabki lakkamatult kõlav burdoon sümboolselt edasi anda. Raaga põhiosa eel tempo elavneb, hakkab kujunema kindel meetrum. Seejärel võtavad löökpillid põhimeetrumi üle ning solist järgneb teemaga, mida ta improviseerides arendama hakkab
Lauto, mille neljale olid lisandunud kaks bassikeelt, tõrjus teised näppepillid tahaplaanile. Muusikat märgiti kuni selle ajani üles üksnes tabulatuurides. See on süsteem, tähtede ja numbrite abil näidati ära nootide asukohad astmelaual. Erinevatel riikidel olid erinaevad viisid tabulatuure üles märkida. 16. saj. võeti kasutusele O. Petrucci leiutatud nooditrüki moodus. (Mätlik, 1991:3) 1.4 Näppepillide taganemine 17. sajandiks oli lauto kujunenud 14-ne keelseks: 7 burdoon e. basskeelt ja 7 soolokeelt. Lauto kõrval mängiti ansamblites ka palju tema sugulaspille millest üks, colascione, millega mangiti saadet, oli 6-keelne ning sama häälestusega, mis tänapäeva klassikaline kitarr. Kõikide nende kitarri ja lauto sugulaspillide repertuaar on osa kitarrimuusika pärandist ja üldjuhul tänapäeva kitarril mängitav. Koos hispaania näppepillidega levisid Euroopas 17. saj. ka hispaania tantsud. Siis aga hakkas klahvpillide võidukäik, ning
vanema murdekeele kasutamine, lõppemine kõlalt sarnaste sõnadega, pikad tekstid, sündmuste aeglane kulg kirjakeele kasutamine, sündmuste · Viis: jälgib teksti ülesehitust areng tekstidest kiirem heliulatus väike, helikõrguste · Viis: heliulatus suureneb, palju intoneerimine ebamäärane hüppeid, helikõrguste täpne · Regilaulud 1-häälsed, burdoon intoneerimine, 20.saj levib mitmehäälsus. · Setudel mitmehäälsus (killõ, torrõ) · Esitus: lauldakse koos või üksi, · Esitus: eeslaulja ja koori laulmine koori ja eeslauljaga vaheldumine ( koor liitub värsi väheneb, laulmine pilli saatel (kannel,
(10.-11. saj hakkab tekkima 2-häälsus; alalhoidliku hoiaku; levib mitmehäälne a capella koorimuusika muusikas sai tähtsaks inimlik, maine aspekt; sooloaariad ja duetid, palju heliredeleid ja kolmkõlasid; eelistatakse mitmehäälne muusika burdoon (lauldakse nii kirikutes kui ka lossides; osad hääled kanti ette teosed soolopillidele ja väikestele pilliansamblitele; iseloomulik instrumentaalmuusikat taustajoru; parafoonia meloodia instrumentidega); mitmehäälsused homofoonia ja polüfoonia; rõhutatult tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases
· Sagedased olid 5- ja 7-astmelised helilaadid -> pillidel ka 5/7 sõrmeauku / keelt (maagilised fataalnumbrid). · Muusika oli religioosse puhastumise vahend + kasvatusvahend. Iga hariduselu pürgiv inimene oskas muusikat; pilli mängida. · . Tavaliselt oli muusika ühehäälne (juhuslik mitmehäälsus e heterofoonia (polnud selgeks õpitud)). Leviit templimuusik (naissoost) Burdoon muusikat pidev ühel toonil saatev saateheli. Vaid suuline (sõnadel vb ehk mingid rõhu- või pausimärgid). 3.6. Noodikiri oli olemas vaid antiik Vana-Kreekas. 3.7. Kõrgkultuurides olevad pillid olid sarnased, aga erineva nimetusega. 3.8. Sakraalmuusika püha (vaimulik) sellele rõhuti veidi rohkem. TV Vanaaeg: Inimeste teadmised kaugete aegade muusikast pärinevad: kõrgemast soost isikute üleskirjutised, arheloogilised leiud (pillid). Egiptus flööt
Kuni 16.saj on säilinud väga vähe pillidele kirja pandud muusikat, ometi keskaegsed pildid näitavad, et musitseeriti koos pillisaatega. Kirikuorel (9.saj) Fiidel ja rebekk poogenkeelpill Harf, lauto näppekeelpill Psalteerium sai mängida nii poognaga keeli tõmmates kui näppides või ka keeltele lüües Flöödid Salmei kahekordse roohuulikuga maailma üks iseloomulikumaid pille Organistrum (rataslüüra) Mitmehäälne muusika keskajal Burdoon saatehääl, tavaliselt meloodiast madalamal (torupill, rataslüüra) Parafoonia sama meloodia mingi intervalli (kvint või kvart) võrra kõrgemalt või madalamalt Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla Organum saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile (10.- 12.saj) Organumi arengus näeme gregoriuse laulu järkjärgulist taandumist ja deformeerumist. Notre-Dame`i koolkond Gooti ajastu muusika. Pariisi Notre-Dame`i koolkond.
veel küllaltki ebatäpsed. Samuti hakkas ta kasutama suhteliste helikõrguste silpnimetusi. Pole teada, millal vaimulikus muusikas võeti kasutusele polüfooniline mitmehäälsus. Kuid vihjeid sellele leidub juba 7. sajandist pärit ürikutes ning esimesed teadaolevad noodinäited on säilinud 9. sajandist. Oletatakse, et tõuke mitmehäälsuseks andis oreli levik ja briti saarte mitmehäälne rahvamuusika. Varased lihtsa mitmehäälsuse tüübid olid burdoon, parafoonia ja heterofoonia. Lihtsaima polüfoonia vormi, pideva põhitooni ehk burdoonhääle peale lauldud meloodiat, esineb enamikus Euroopa rahvamuusikatraditsioonides ja paljudes Aasia kultuurides, mis viitab sellele, et see võib pärineda juba ammustest aegadest. Esimesi kahehäälseid laule nimetati organum'ideks. Ilmalik muusika esines keskajal peamiselt rahvalauluna ning jäi palju pikemaks ajaks suuliseks kui kirikumuusika
seda veidi rohkem kirikuga. 12. Nimeta kuulsamaid rüütlilaulikuid: Lõuna-Prantsusmaal rüütel Bernant de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal Adam de la Halle Saksamaal Walther von der Vogelweide Keskaegsed instrumendid Keskajal kasutati muusikainstrumentidest kirikus oreleid, sest muud pillid olid paganluse sümboliks; ilmalikus muusikas tiidel, rebekk, harf, lauto, flööt, salmei. Mitmehäälne muusika keskajal burdoon liikumatu või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl, tavaliselt meloodiast madalam. parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervallic võrra kõrgemalt või madalamalt, häälte vahe on kvint või kvart. heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. Grupis improviseerimise ``ühehäälne'' tulemus. Juhuslik mitmehäälsus. Esimene mitmehäälne kirikulaulutüüp tekkis 10. sajandil ja seda nimetatakse organumiks
Muusika oli kõikide teaduste allikaks, mille abil filosoofid õpetasid rahvast. Muusika aluseks oli pentatoonika e. 5-astmeline helilaad, pooltoonideta. Igal keisril oli oma noot. Fa(keiser), sol(minister), la(truu alamlik rahvas), do(ühiskondlikud asjad, riigi olukord, re(riigi asjaajamine, üldpilt). Hiina kammertoon Meisterdatud 2700 eKr. Ling-Luni poolt. Bambustoru, kuhu mahtus 100 identsed hirsitera, andis f1. Muusika oli tavaliselt ühehäälne, meloodiat võis toetada burdoon meloodiaga katkematult kaasa helisev basshääl. Hiina kuulsaim filosoof Kong Fuzi väitis: ,,Kui tahad teada, kuidas valitsetakse maad ja milline on selle kultuur, kuula selle maa muusikat." Hiina vanasõna ütleb: ,,Sõnad võivad petta, inimesed võivad valetada, aga muusika mitte kunagi." Teateer: Dirigendi rolli täitis trummimängija. Löökriistad saatsid lavalist liikumist, keel- ja puhkpillid olid laulusaateks ja vahemänguks. Lauldi kõrge nasaalse häälega
mille keeled olid, nagu ka meie kandlel, kolm- või nelinurksele kõlakastile pingutatud. See peamiselt keskajal tuntud pill oli klvessiinilaadsete pillide eelkäija. Keelpill on ka rataslüüra (hurdy- gurdy), mille keeled paneb kõlama vändaga pööratav ratas. Mängija üks käsi sõrmitseb klahve, millega muudetkase ülemisel keelel helikürgusi. Pilli ülejäänud keeled kõlavad liikumatute saatehelidena (burdoon). Psalteerium (sopran) Rataslüüra Liikumatut saateheli tekitasid keskajal armastatud puhkpilli torupilli burdoonviled. Populaarsed olid ka mitmesugused flooded. Laialt levinud oli ka vana maailma üks iseloomulikumaid pille, kahekordse roohuulikuga salmei (pomperi ja hilisema oboe eelkäija). Eelkõige õukondlike rituaalide juurde kuulusid trompeti ja trombooni eelkäijad, mida kasutati ka kirikumuusikas.
19. Mis on estampii? (lk. 58-59) Pillidega on seotud ka tantsumuusika. Üks varasemaid vorme on 13.-14. saj. estampii, mis kujutab endast erinevate lõppudega korduvate viisikäänakute ja -lõikude ahelat. Mitmehäälne muusika (lk. 63-70) 20. Lihtsa mitmehäälsuse kolm tüüpi ja nende lühiiseloomustus (lk. 63) Arvatakse, et ühehäälne muusika kõlas väga harva ühehäälselt ja et sellega on sageli kaasnenud lihtsa mitmehäälsuse tüübid. Burdoon liikumatu ja pidev saatehääl, tavaliselt meloodiast madalam Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt Heterofoonia sama meloodia üheaegne kõlamine erinevates variantides. 21. Organum sajand, liigid (lk. 64-65) Mitmehäälsusest saab rääkida alles siis, kui mitme hääle kooskõla on teadlik kunstiline võte ja kui muusika on üles kirjutatud. Kirik oli mitmehäälsuse ja mitmejaolise taktimõõdu kauaaegne vastane. 9.saj
2. Muusikat peetakse osaks maailmakorraldusest (kosmoloogiast) ja see on enamasti seotud matemaatika ja astronoomiaga. Sagedased on 5- või 7- astmelised helilaadid ning vastavalt ka 5 ja 7 augu või keelega pillid. 3. Kasutusel on palju erinevaid keel-, puhk- ja löökpille. 4. Muusika on 1-häälne või lihtsamaid mitmehäälsuse võtteid kasutav. Need on: heterofoonia kui kõlavad koos meloodia ja selle variant/variandid; burdoon kui meloodiaga heliseb kaasa (enamasti madal) pikk heli; parafoonia laulmine/mängimine paralleelsetes intervallides. 5. Puhast instrumentaalmuusikat on vähem. Enamasti on muusika seotud lauluga, sageli ka liikumisega (tantsuga) 6. Muusika on suuliselt edasi antav ning seega muutuv, improvisatsiooniline. ,,Teose" lõplik kuju puudub. 7. Hoolimata ühehäälsusest näilisest lihtsusest kirjutavad muistsed filosoofist
annaabi.ee 
