Antiikaja pillid Keelpillid ! Pillidest olid Kreekas levinumad näpitavad keelpillid: 1)Vanim neist on 4-keelne FORMIKS, millest 7. sajandiks arenes KITARA. 2)7 keelega LÜÜRA 3)BARBITON, ainus keelpill, mida kasutati DIONYSOSE pidustustel. 4)HARF, valdavelt naiste pill, tuli kasutusele alles 5.sajandi teisest poolest Dooria tõsine, mehelik, kindlameelne Früügia meeleline, kirglik, orgialik Lüüdia kaeblik, õrn, intiimne Puhkpillid 1)Läbilõikava kõlaga AULOS 2)PAANIVILE ehk SÜÜRINKS 3)PÕIKFLÖÖT 4)METALLTROMPET(salpinx) Löökpillid KASTANJETI laadne KROTALA VASKTALDRIKUD (kymbala) TAMBURIIN (tympanon) Pildid ! KASTANJETT TAMBURIIN KYMBALA
bood India samgita 2500 eKr sitar vina tanpura sarod tablad pilutrumm tümpsutorud kellad kulinad ksülofonid tünnikujulised põikitrummid pungi flöödid oboe-laadsed puhkpillid Vana-Kreeka Forminks 3.at.eKr Kitara Lüüra Barbiton Harf Aulos Paanivile/flööt e. süürinks Põikflööt Metalltrompet Krotala Vasktaldrikud Tamburiin
Antiikmuusika hiilgeaeg oli 5.4.ndal sajandil e.Kr VanaKreekas Kreeklaste arvates oli muusika jumalatega seotud (nt. Valguse ja tõejumal Apollon). Apollon oli muusade kaitsja ja tema pilliks oli lüüra. Kreeklased õppisid kõik muusikat ja mängisid pille. Oli välja kujunenud muusika teadus (noodinimed ja heliread). Muusika tähendas Kreeka keeles muusika kunst ja muusika siis tähendas lauldes ette kantud luulet. · Forminks * Kitara * Lüüra * Barbiton * Harf * Aulas * Poonivile ehk süürinks Igal aastal korraldati VanaKreekas suuri pidustusi jumalate auks. Eriti suur pidu oli igal kevadel, veinija viljakuse jumal Dionysose auks. Peokäigus korraldati rongkäike, kontserte ja etendusi jne. Põhisündmusteks olid tragöödia etendused (amfi teatrites). Need jutustavad jumalate elust ja saatusest. Kujunes välja klassikaline vanakreeka tragöödia, milles olulist rolli mängis ka muusika
Kithara · Keelpill, mida sõrmitseti · Lüürast suurem ja tugevam · Mängisid profesionaalid soolona kui ka luule ja laulu saateks · Koosnes nelinurksest puust kastist, mis ühest otsast pikenes rasketeks käteks originaalis 5 keelt hiljem 7 ja lõpuks 11 · Forminks: lüürataoline keelpill Barbiton: lüürataoline keelpill Tympanon: raamtrumm · Kümbal: Vana-kreeka ja vana-Rooma löökpill (vasktaldrikud) · Muusika oli läbi sotsiaalsete sfääride täiesti läbi imbunud, kehastades kultuuriväärtusi. · Muusika oli olemuslik ja seda õpiti õppeainena koos kõigi teiste ainetega · Laulmist kasutati ,,illiase" ja ,,odüsseia" meelde jätmiseks · Tähtis osa relligioosses kultuses · Figureeris teatris
Komöödia valgustas lihtrahva lõbusat elu. Hiljem muutusid tragöödiad tõsisteks. Kuulsamad tragöödiakirjanikud: 1) Sophokles 2) Aischilos 3) Aristophanes Muusikaõpetus Eksisteeris 7-realine helirida. Oli ka 7 helilaadi. 3 tähtsamat olid: Dooria (c-c) oli tõsine, mehelik ja kindlameelne, Früügia (d-d) oli meeleline, kirglik ja orgialik, Lüüdia (e-e) oli kaeblik, õrn ja intiimne. Kreeka pillid olid topeltaulos (vilepilli taoline), lüüra, kitara, barbiton, forminks. Vana-Kreeka muusikateooria käsitleb helide seoseid arvudega. Helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris esimest korda Pythagoras. Antiigi lõppfaasis segunes Kreeka kultuur teiste piirkondade traditsioonidega ning muusikatena hakkasid tooni andma naaberradadelt sisse toodud orjad.
Antiikajastu. Antiikajastuks loetakse aega 449 eKr 500 pKr. Võimutsevateks riikideks olid Kreeka ja Rooma. Eristati nelja suurt riiki: 1) Rooma riik 2) Hiina 3) Kreeka 4) India Umbes 450 pKr oli nende riikide mõju kokku varisenud. Vana-Kreeka muusika: Informatsiooni tolle ajastu muusika kohta on meil võimalik saada kujutava kunsti, säilinud kirjutiste ja antiigi hilisema perioodi ülestähenduste kaudu. Muusikut peeti jumaliku andega prohvetiks, esimesed muusikud olid Zeusi pojad. Arhailisel ja klassikalisel perioodil polnud muusikal iseseisvat tähendust, ta oli kultuslike kombetalituste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud aoidid kandsid ette eepilisi lugulaule. Pillisaatega muusikas eristati kahte alaliiki: 1) auloodia soololaul aulose saatel, mida orgialikult meelelise karakteri tõttu kanti ette kevadistel Dionysose auks peet...
5. India kastisüsteem muusikas? · Inimhääl- ülim · Keelpillid- tähtsuselt II · Puhkpillid III · Trummid - kõige alamad 6. ,,Musike" lauldes ettekantud luule, vahetult seotud tantsuga. 7. Kaks tähtsamat Kreeka jumalat + pillid · Valguse- ja tõejumal Apollon lüüra · Looduse ürgjõu ja veinijumal Dionysos aulos (inimhäält matkiv) 8. Tuntumad pillid: · Topeltlauo · Barbiton · Forminks näpitavad keelpillid · 7-keelne lüüra · Kitara 9. Vanakreeka kultuuri 4 ajajärku: · Arhailine( 8.-6. saj. eKr) · Klassikaline (5.saj. 330. a eKr) · Hellenismi ( 330.a 146. a eKr) · Rooma võimu ajajärk ( 146.a eKr 395. a pKr) 10. Keskaja alguseks peetakse Lääne-Rooma riigi lõplikku hävitamist barbarite poolt 476. a. 11.Paavst Gegorius I ( 540-604)
Hironoomia on vanim dirigeerimise viis, kus helikõrgused näidati kätega. Egiptusest on pärit lüüra, harf, sarnell. Vana-Kreeka muusikakultuur on Lähis-Ida kõrgkultuuride vahetu jätk ja kristliku kultuuri vaheaste. Musik, muusade kunst on lauldes ettekantud luule. Kreeka kultusmuusika oli seotud Apolloniga mängis lüüraga korrastatud harmoonilist ja mõistuslikku, Dionysos aulosega ekstaatilist, meelelist muusikat. Kreeka pillid: topeltaulos, barbiton, vana-kreeka forminks, 7 keeleline lüüra ja kitara 5-7 keelt. Arhailine ajajärk 8-6 saj. e.Kr. aoid-kutseline laulik, rapsood-rändlaulik, paiaan- Apollonile pühendatud laul kitara saatel, treen-surm... aulase saatel, hümenaios- pulmalaul aulose saatel, hümn-kultuslaulude ühine nimetus, nomos-reeglite kogu, mida peab kultuslik laul järgima. Klassikaline ajajärk tragöödia-Dionysose kultusest välja kasvanud etendus, kurbmäng, ditüramb-hümn Dionysose auks, dionüüsia-Dionysose
Vanaaeg: KINNOR - Piibli legendaarseim pill, kutsutakse Taaveti harfiks. Kantav 5-9 keelega lra, mida kasutati saatepillina ka templiteenistusel. OFAR - lihtne huulikuta sikusarv, templirituaalis oluliseks signaalpilliks.EGIPTUS FORMINKS - 4-keeleline keelpill,millest arenes 7.sajandiks 5-7 keelega, hiljem 12 keelga Kitara, mida kasutati samuti saateks pikemate poeemide laulmisel aga ka soolomnguks. KREEKA LRA - 7keelega, kergem ja vikem pill, kilpkonna kilbist valmistatud klakastiga, keeli toetavad harud. Apolloni kultus. BARBITON - lra viksem variand, vga pikkade harudega, ainuke pill mis kuulus Dionysuse kultuse alla. HARF - valdavalt naiste pill, tuli kasutusele 5.sajandi 2.poolest AULOS - levinuim puhkpill lbilikava klaga, sugulane almei ja oboega PAANIVILE E. SRINKS - 5-7, hiljem 14 erineva pikkusega vile HARMOONIA - kreeklaste jaoks mitte kooskla, vaid helide jrgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel RTM - liikumise ko...
aolos, trompet, trummid. Vana- Kreeka Vana-Kreeka kultuuri ja Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku kultuuri seos: Egeuse mere saartelt on leitud harfi ja topeltaulose mängijate marmorfiguurid. Sarnane muusikaõpetus neis maades. Apollonlikku muusikat iseloomustab korrastatult harmooniline ja mõistatuslikkus. Dionysoslikku muusikat aga ekstaatilisus ja meelelisus. Pillid: Topeltaulos Barbiton Lüüra Apollon- muusikute kaitsja, kultuspilliks lüüra, kultuslauluks paiaan (kitara saatel) Muusad- kunstide jumalannad 7tk+2teadusmuusat (eepika muusa, tragöödia m., tantsum., muusika m., komöödiam., lüürikam., armastusluulem., ajaloom., astronoomiam.) Dionysos- veinijumal, pidu lembene, kultuspilliks aulos. Ditüramb-Dionysose kultuslaul, mida lauldi aulose saatel. Tragöödia on ditürambist alguse saanud. Dionüüsiad- pidustused Dionysose auks.
· Laulsid vaheldumisi solist ja koorid · Säilinud on Pindarose ,,Ood" ja 2 hümni Apollonile · Korraldati Dionysose pidustusi millest arenes välja tragöödia ja komöödia · Tragöödiast arenes oratoorium ja ooper · Oratooriumis komenteerib tegevust koor, ooperis näed ise · Amfiteatris olid orkestral lauljad ja skeenel näitlejad · Näitekunstis olid ühendatud tants, sõnakunst, muusika, arhitektuur · Pillid: topeltaulos (oboe eelkäija), barbiton, kitara (keelpill), lüüra (7-keelne), forminks Vanarooma muusika · 338 eKr hellenistlik ajajärk · 146 eKr kuni 395 pKr oli Kreeka Rooma võimu all, algas Kreeka kultuuri hääbumine · Valitses keiser Nero, keda huvitas näitemäng ja muusika, ta oli hea lauto mängija · Tekkis uus kunstiliik pantomiim kehakeel · Roomas pöörati tähelepanu pillimuusikale · Arenesid puhkpillid · Loodi orkestreid · Täiustati pille
-Aoidid e. kutselised laulikud (arhailine ajajärk) -Rapsoidid e rändlaulikud (arhailine ajajärk) -Kultus - ja eepilised laulud -Arendati välja nomos ereeglite kogum -Klassikaline periood oli tragöödia hiilgeaeg (tr olevat saanud alguse ditürambidest ja komöödia pöörastest sigivuslauludest) -Muusikast sai iseseisev kunst -Tuli Muusikateooria -Laadidele pani lõpliku aluse ptholemaius -Apolloni kultus: lüüra, kitara, formiks -Dyonisuse kultus:aulos, barbiton, süüriks, -Vana-Kreeka pillid:paanivile, süüriks 4.Vana-Rooma -Lähtuti vana-rooma muusikapärandist -Muusikainstrumentide mitmekesisus suurenes -Orkester esines iseseisvalt -Muusikas hakati kasutama nii täis kui pooltoone -Hakati korraldam kontserte -Tekkis klakööri amet e. palgati plaksutajad -Tekkis uus kunstlik pantomiim.Kus tantsu abil kujutati sündmuste käiku millest laulis koor ja koori saatis orkester -Pillid: tibia, vesiorel
Kordamine Muusika sünd. Esi- ehk ürgaeg Homo habilis ehk mõtlev inimene muusika sünd algul rütmid ja rütmikeel keelpillid tekkisid vibu kasutuselevõtuga vanim puhkpill kiviaja flööt (luust, viis sõrmeauku) sarvepillid maagilise tähendusega tantsud kunst oli seotud uskumustega, tekkis religioon Vanaaeg. Iidsed tsivilisatsioonid põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskond varajane pronksiaeg riiklus, varanduslik kihistumine kasutusel kiri, ülestähendused vaimsetest väärtustest esimene noodikiri Kreekas noodikiri oli vokaali ja instrumentaali jaoks eraldi muusikalised tööd filosoofidelt: Platon, Aristoteles, Pythagoras muusika kosmoloogia maailmakorraldus seos matemaatika ja astronoomiaga sakraalarvud 5 ja 7 helilaadid 5- ja 7-astmelised keelpillid, aukudega puhkpillid, löökpillid ühehäälne muusika, juhuslik mitmehäälsus burdoon, burdoonpillid: topeltaulos/topeltsalmei improvisatsioon kutselised muusikud naismuusikud ehk leviidid ...
Muusikainstrumentid: otseflööt , harf , lauto , topelt salmeri Vana-Kreeka Kreeka muusika on Lähis-Ida kõrgkultuuride jätk ja Euroopa kristliku kultuuri vaheaste Musike-muusade kunst, lauldes ette kantud luule, hõlmab poeesiat ja muusikat lahutamatus ühtsuses. o Dionysoslik muusika alge- (veinijumal) ärev, meeleline, äkiline, erutav o Apollonlik muusika alge- (valgusejumal) positiivsem, hea, harmoonline Muusad- kunstide, teaduste jumalannad Muusikainstrumendid: topelttaulos , barbiton , formiks , lüüra , kitara Arhailine ajajärk: 8.-6. saj. eKr Aoid- kutseline laulik Rapsood- rändlaulik, laulab teiste laule Paiaan- kultuslik laulutüüp, Apollonile pühendatud Treen- surnuitk, matustel Hümenaios- pulmalaul Nomos- reeglid kultuslaulu kirjutamiseks Klassikaline ajajärk: 5.saj.-330. a eKr Pidustused Dionysose auks: tragöödia , ditüramb , dionüüsia Tragöödia kirjanikud: Euripiides , Sofokles , Aispüros Hellenismi ajajärk 330.-146. a eKr
mis oli tihedalt seotud universumi ja kogu maailmas valitsevate arvsuhetega. Arvude ja helide seost tutvustas esmakordselt Pythagoras. Kreeklaste muusikaõpetus helidesüsteemist oli üsna keerukas, kasutati erineva karakteriga heliridu (laade) ja võrdlemisi täpset noodikirja. Siiski ei ole muusikat kirjapanduna eriti säilinud, noodikirja kasutati peamiselt muusikaõpetuses. Pillidest eelistasid kreeklased keelpille: väga levinud oli juba mainitud lüüra, samuti kitaara, barbiton ja harf. Puhkpillidest paanivile, flööt ja muidugi teravakõlaline aulos. Väga palju kasutati ka topeltaulost – kaht kokkuseotud aulost puhuti korraga. Löökpillidest olid tähtsamad tamburiin, taldrikud ja kastanjetitaoline krotala. Õrnalt kõlavate lüüra ja kitaara saatel esitati ülevaid lugulaule ehk eeposeid ja armastusluulet, aulos kõlas aga kärarikastel pidustustel. Igal aastal korraldati Vana-Kreeka linnriikides pidustusi jumalate auks. Eriti
3.Vana-Egiptus 3000 eKr - 1100 eKr - Suursugune ,väärika rütmiga laulud, mida saatsid: šalmeid / topeltšalmeid (topeltflööt), harfid ja lautod - Keskmise riigi aegadel pandu kirja hümnitekst - Kasutati 5-7 astmelisi heliridu (oletus) / Kasutusel ühe- kui ka mitmehäälsus - Orkestrid 4.Vana-Kreeka 8.saj - 2.saj I pool eKr - Muusikat õppisid kõik vabad inimesed - Apolloni kultus: lüüra, kitara, formiks - Dyonisuse kultus:aulos, barbiton, süüriks, - Vana-Kreeka pillid: forminks (pmst kitara), lüüra, harf, aulos (flööt), paanivile e süüriks (14 eri vile) Jaguneb kolmeks perioodiks: *Arhailine ajajärk *Klassikaline ajajärk *Hellenismi ajajärk Arhailine ajajärk - Aoidid e kutselised laulikud - Rapsoodid e rändlaulikud - Kultus - ja eepilised laulud - Arendati välja nomos - reeglite kogum
Kreeka kultusmuusika oli seotud eelkõige tõejumal Apolloniga (tema pilliks oli harmoonilisi kooskõlasid mängiv LÜÜRA) ning veinijumal Dionysosega (tema pilliks oli AULOS (sarnane ŠALMEIga), mida puhus ta kaaslane Marsyas ja mis mängib alati üksikut eredat meloodialiini). Müüt jutustab nende võistlusest, milles jäi võitjaks Apollon. Pillidest olid Kreekas levinumad NÄPITAVAD KEELPILLID – 4-keeleline FORMINKS, millest 7. saj arenes KITARA; 7-keelega LÜÜRA, BARBITON, 5.saj teises pooles ka (naiste pill) HARF. Puhkpillidest olid levinuimad AULOS (sugulane šalmei ja oboega), PAANIVILE ehk SÜÜÜRINKS (5-7, hiljem 14 vilest koosnev), hiljem esines ka PÕIKFLÖÖT, METALLTROMPET. Löökpillidest olid tähtsamad KASTNJETILAADNE KROTALA, VASKTALDRIKUD ja TAMBURIIN. Arhailist ajajärku iseloomustab eelkõige rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine kunstipärasteks eepilisteks lugulauludeks ehk eeposteks. Kujunes ka
jumalaist tõuganud juhuslikult kilpkonna kesta. Selle sisemuses olnud aga mõned kuivanud ja pinguletõmbunud sooled, mis hakanud helisema järsust löögist kesta pihta. Olid ju paljude vanade pillide koostisosaks tõesti kas kilpkonna kest või õõnestatud kõrvits. Selline pill oli nt. hindude vina. Flööt on pill, mida tundsid kõik rahvad. Mängiti kuni 7 heli. Harfi tundsid egiptlased juba 3-4 tuhat aastat e.m.a. Keeli oli kuni üheksa. Kreekas olid levinumad näppekeelpillid: barbiton, forminks, 7-keelne lüüra, kitara. Lüüra olla toodud Kreekasse kas Egiptusest või Assüüriast. Kilpkonna kilbi mõlemale äärele on kinnitatud antiloobi sarv, mis on ülevalt ühendatud pulgakesega, kuhu kinnitusid keeled (esialgu 4 keelt). Puhkpillimuusikat peeti sageli barbaarseks, mis võib inimeses vastuolulisi tundeid tekitada, vahel isegi hulluseni viia nt. aulos. 3. Kes on leviit? Kuningas Salomoni ajaks 965-926 eKr oli Leviit templiteenistuse tarvis välja kujunenud kutseliste
● Muusikast sai iseseisev kunst MUSIKÉ - muusade kunst, mis oli lauldes ettekantud luule (koos tantsuga) - Hellenismi ajajärk (330. aastad-146. eKr) Muusikateooria: ● Platon + Pythagoras = range kord ● Aristoteles + Aristoxenos = inimkõrv on otsustaja - Kasutusel olid 7-astmelised helilaadid, millele pani lõpliku aluse Ptolemaios - Apolloni kultus - lüüra. kitara, forminks - Dionysose kultus - aulos, barbiton, süürinks - Pillid: paanivile, kitara, aulos ja topeltaulos Vana-Rooma 2. saj I pool eKr - 5. saja lõpp pKr - Lähtuti vanakreeka muusikapärandist - Muusikainstrumentide mitmekesisus suurenes - Orkester dirigendiga(jalalöögid) saateks laulule - Orkester oli ka iseseisev esineja vahetevahel - Instrumentaalmuusikas oli mitmehäälsus - Hakati korraldama kontserte
pinguletõmbunud sooled, mis hakanud helisema järsust löögist kesta pihta. Olid ju paljude vanade pillide koostisosaks tõesti kas kilpkonna kest või õõnestatud kõrvits. Selline pill oli nt. hindude vina. 7 keelt, mis pandi helisema trillerit meenutava plektroniga. Flööt on pill, mida tundsid kõik rahvad. Mängiti kuni 7 heli. Harfi tundsid egiptlased juba 3-4 tuhat aastat e.m.a. Keeli oli kuni üheksa. Kreekas olid levinumad näppekeelpillid: barbiton, forminks, 7-keelne lüüra, kitara. Lüüra olla toodud Kreekasse kas Egiptusest või Assüüriast. Kilpkonna kilbi mõlemale äärele on kinnitatud antiloobi sarv, mis on ülevalt ühendatud pulgakesega, kuhu kinnitusid keeled (esialgu 4 keelt). Puhkpillimuusikat peeti sageli barbaarseks, mis võib inimeses vastuolulisi tundeid tekitada, vahel isegi hulluseni viia nt. aulos. 3. Kes on leviit? Leviit oli kuningas Salomoni ajaks (965-926 eKr) templiteenistuse tarvis välja
paiaan (Apollonile pühendatud ülistuslaul kitara saatel), ditüramb (aulosega saadetud laul Dionysose auks). F) helilaadid- dooria, früügia, lüüdia G) ühendkunst ehk muusika+poeesia+tants H) pantomiim- balletitaoline etendus, tants kujutab tegevust, koor laulab etenduse sisu. Muutus Rooma aja lõpu poole siivutuks. Keelatakse etendused ära. I)mis oli muusika eesmärk Vanas-Kreekas: puhastada keelt, meelt ja ravida haigusi. J)pillid- Keelpillid: kitara, lüüra, harf, barbiton, forminks, tibia. Puhkpillid: aulos, süürinks, Cornu, lituus. Löökpillid: krotola, kymbala, tympanon. 5. A)gregoriuse koraal- diatoomilistel helilaadidel põhinev 1-häälne, saateta, ladinakeelsele proosatekstile loodud katoliku kiriku laul. B)Ambriosuse hümnid- jumala/ pühaku auks lauldud laulud (piiskop Ambrosius järgi nimetatud ülistuslaulud. C)Neumad- erilised märgid, jooned , punktid, konksud, mis kirjutatakse lauluteksti kohale. Ei näita täpset kõrgust, vaid liikumise suunda
muusika omapära. · Kreeka muusika põhialuseks on rütm. · Rütm lähtus värsi pikkade ja lühikeste silpide vaheldumisest. · Värsi ehitusega on seotud ka meloodia. · Meloodia elemendiks on sõna ja harmonia harmoonia ei ole kreeklaste jaoks mitte kooskõla, vaid helide järgnevus. · Muusika oli tihedalt seotud poeesiaga · Tekkisid uued kunstivormid: komöödia, tragöödia · Armastatud pillideks said: aulos, lüüra, forminks, barbiton, kitara. · Hakati korraldama kontserte, kus kõlas laulu- ja pillimäng ilma tantsu ja näitemänguta · Kujunes välja heliastmik, kus oktaav jagunes seitsmeks astmeks (varem viieks astmeks - pentatoonika) · Helilaadid koondati ühtseks süsteemiks Tekkisid 3 helilaadi - dooria, früügia, lüüdia · Kujunes aristokraatlik musitseerimine, kus peamine oli muusikaline väljendus. · Kirjutati esimesed muusikateoreetilised tööd · Kirjutati hümne jumalate auks
MUUSIKAAJALUGU 1. kursus Esimene kontrolltöö: Muinasaeg, vanaaeg 4,3 aastatuhat 5.saj. pKr Antiikaja muusika Teine kontrolltöö: Keskaeg 5.saj 17. saj. Varajane keskaeg 11. saj. (kirikumuusika) Klassikaline keskaeg 16. saj. (ilmalik muusika) Hiline keskaeg 16. saj. Arevestus: Renessanss 14. saj. 17. saj. Stiiliperiood: romaani, gooti, renessanss Sissejuhatus: Kultuur ladina keeles cultura, harimine, viljelemine Jüri Lotman: Kultuur on peegel, kus vaatavad vastu Homo Sapiensi saavutused. Kultuuri loovad inimesed ja see luuakse neile. Alterseitse: Kultuur see on tsivilisatsioon. Kultuur Vaimne, seotud mõttetegevusega Materiaalne, nähtav, katsutav, tajutav Vaimne sotsiaalselt toimida läbi materiaalse kultuuri. Kultuur on järjepidev, mis edastatakse põlvkonnalt põlvkonnale, ajastult ajastusse kultuurikeele abil. Suhtlemiskeel: kunst...
Muusikaajalugu · Sissejuhatus · Muusika on olnud nii kaua, kui Maal on elanud mõtlev ja kõnelev inimene, on ta end väljendanud muusikaliselt. · Muusika on suhtlemisvahend. · Muusika on ürgsem kui verbaalne keel (loodusrahvaste muusika matkis lindude ja loomade keelt tämber, rütm, muutuv helikõrgus, tants). Tants on alati muusikaga seotud. · Lauldes ja tantsides otsis inimene Jumalaga suhet. · (paljude rahvaste) Müütides on muusikale omistatud salapärane vägi (suudab loodusjõude juhtida). Müüdid kõnelevad, et muusika ise on jumalikku päritolu, taevaand. · Keelte ajalugu. Ladina k canto (laulan) tähendas ,,loitsin". Eestlased ,,ütlesid" laule. · Väljendab inimlikke tundeid (kütid-sõdurid). · Varakeskaegses muusikas on harmoonia hoopis vähem oluline komponent ...
f) Helilaadid - muusikas erinevat funktsiooni omavate helikõrgusastmete abstraktne süsteem, mille konkreetseks avaldumisvormiks on helirida. g) ühendkunst ehk …muusika+poeesia+tants h) pantomiim - on sõnatu kehalise väljenduse kunst, mis rajaneb jäljendamisel ja imaginaarsel kujutamisel i) mis oli muusika eesmärk Vanas Kreekas: puhastada keelt, meelt ja ravida haigusi. j) Pillid - aulos, lüüra, forminks, barbiton, kitara. 5. Selgita keskaja kristlikku ja ilmalikku muusikat iseloomustavaid nähtusi: a) gregoriuse koraal - keskajast pärinev ühehäälne kristlik laul b) Ambrosiuse hümnid – värsstekst, vabalt voolav, kaunistustega meloodia c) neumad - kirjutati laulu teksti kohale. Need tähistasid 1–4 noodist koosnevaid 2 meloodiaelemente.
Tekib 3 iseloomu poolest erinevat helilaadi: dooria, früügia, lüüdia Helide märkimiseks kasutusel tähed (püsti, külili, kummuli) g) ühendkunst ehk …( muusika+poeesia+tants) h) pantomiim - balletitaoline etendus, tants kujutab tegevust, koor laulab etenduse sisu. Muutus Rooma aja lõpu poole siivutuks. Keelatakse etendused ära. i) mis oli muusika eesmärk Vanas Kreekas: puhastada - keelt, meelt ja ravida haigusi. j) pillid - Keelpillid: kitara, lüüra, harf, barbiton, forminks, tibia Puhkpillid: aulos, süürinks, Cornu, lituus Löökpillid: krotola, kymbala, tympanon 2. Selgita keskaja kristlikku ja ilmalikku muusikat iseloomustavaid nähtusi: gregoriuse koraal - Gregoriuse koraal – diatoonilistel helilaadidel põhinev 1- häälne, saateta, ladinakeelsele proosatekstile loodud katoliku kiriku laul. Ambrosiuse hümnid - jumala/ pühaku auks lauldud laulud (piiskop
Vana-Kreeka 1. Milline seos on Vana-Kreeka kultuuril Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku kultuuriga? Muusika koht ja tähendus vanakreeka kultuuris, samuti õpetus muusikast näitavad kreeka muusikat Lähis-Ida kõrgkultuuride vahetu jätkuna ning nende ja kristliku kultuuri vaheastmena. musiké Vana-Kreekas (muusade kunst) lauldes ettekantud luule, mis on vahetult seotud ka tantsuga. Rütm oli kreeklaste jaoks muusika põhialus, lähtus värsside pikkade ja lühikeste silpide vaheldumisest. Värsi ehitusega on seotud ka meloodia. Melos'e elemendid on Plantoni järgi logos (sõna), harmoonia (helide järgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel) ja rütm (liikumise kord). Esimeseks Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga. Esimesteks muusikuteks peeti Zeusi poegi Apollonit ja Amphioni. Kreeka kultusmuusika oli seotud eelkõige valguse- ja tõejumala Apolloniga, kes oli muusikute kaitsja ja kelle pilliks oli harmoonilisi kooskõl...
puhtmuusikaline väljendus Rooma võimu ajajärk 2.eKr -. 4 pKr Muusikud olid orjad, teatrietendustel hiiglaslikud instrumentaalkoosseisud, esines ka mitmehäälsust. Keelpillid 1) forminks 4-keeleline, vanim keelpill, millest arenes kitara. Lüüra tüüpi. 2) kitara 5-7 keelega lüüra tüüpi, kasutati ni saateks kui soolomänguks 3) lüüra 7 keelega, kõlakast kilpkonnakilbist 4) barbiton väiksem variant lüürast, pikkade harudega 5) harf mängisid enamasti naised Puhkpillid 1) aulos läbilõikava kõlaga 2) paanivile e. süürinks koosnes reasviledest. Kultuspill Löökpillid Vasktaldrikud, tamburiin Varakristlik muusika Muusikatüübid psalmoodia(palvelaul Taaveti-aegsetele tekstidele), hümnoodia(kiidulaul, milles kasutati uusi tekste), lihtne vaimulik laul(läbi põimunud rahvamuusikaelementidega)
ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I KONSPEKT VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast on pärit ka Homerose „Odüsseia“. Kultuslikud laulutüübid-paiaan, treen, ditüramb-kõigi ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
