Peetri Kool Tutvustus Hiina Hiina Muusikat peeti Hiinas kõikide teaduste allikaks. Ka Hiina keel on väga laulev ning sageli sõltub sõna tähendus intonatsioonist. Muusika abil ja kaudu õpetasid Hiina filosoofid rahvast. On teada, et juba 2500 eKr kasutati Hiinas kammertooni, milleks oli hirsiteradega täidetud bambustoru. Hiina muusika, mis on valdavalt ühehäälne, toetub peamiselt viieastmelisele helilaadile-pentatoonikale. Viit pidasid hiinlased ideaalarvuks ja igal pentatoonika astmel oli oma kindel tähendus: 1- valitseja, 2- minister, 3- rahvas, 4-riigi asjad, 5- üldine olukord. Nii võis helide järjestuse põhjal aru saada, millest muusikas juttu on. Omalaadne nähtus Hiina kultuuris on Pekingi ooper, mis kujunes välja 18. Sajandi lõpul Pekingis
Hiina Kristel Madisson 7.a Hiina Üldandmed o Pealinn : Peking o Pindala:9 597 000 km² o Riigikeel : hiina keel o Rahvaarv:1 376 049 000 (2015) o President : Xi Jinping o Peaminister : Lii Keqiang o Hümn : Yìyǒngjūn Jìnxíngqǔ Pillid o Erhu– keelpill, kahe keelega.Selle hääl on viiuli moodi, kuid peenem. https://www.youtube.com/watch?v=L_K54nEqfSo&l ist=RDL_K54nEqfSo o Sheng- suuorel,kõrvitsast õõnestatud 12-24 keelt, bambustoru. https://www.youtube.com/watch?v=JtrthXXmKgA o Pipa-4 keelega lautosarnane keelpill https://www.youtube.com/watch?v=JtrthXXmKgA Pillid Erhu: Sheng: Pipa: Religioon Hinnas puudub kindel religioon o Budism o Kristlik o Konfutsianism o Taoism Kõige levinum on Taoism Klassikaline muusika o Pekingi ooper https:// www.youtube.com/watch?v=4Kq-AS0B3ew o https://www.youtube.com/watch?v=rERvjIrkrRc o https:// www.youtube.com/watch?v=tu5XohUR3Pg
Ooperi orkestris on 7-8 muusikut. Dirigenti ei ole- tema töö teeb ära trummimängija. Tegelaskujud jagunevad neljaks, mis erinevad üksteisest välimuse, iseloomu ja vanuse poolest.: sheng on positiivne meeskangelane, dan naistegelane, chou veiderdaja koomik, jing mees, kelle iseloomuomadused määratakse näogrimmi värviga. Pillid: Sheng - suuorel, mille korpus valmistatakse õõnestatud kõrvitsast ja millesse on vertikaalselt asetatud 12-24 keelega varustatud bambustoru, õhk puhutakse pilli sisse kõvera toru kaudu. Er-hu- viiulitaoline 2-keeleline pill. Pipa- lautotaoline 4-keeleline pill. Kuulsad muusikud ja heliloojad: Kuulsad muusikud ning heliloojad on näiteks: Tan Dun, Chen Yi, Bright Sheng ja Chou Wen-Chung. Hiinas tegutsevad heliloojad, kes kirjutavad läänelikku muusikat hiinapäraste sugemetega, puhtalt hiina muusikatraditsioonidest lähtuvat muusikat või ainult Lääne muusika kompositsioonitehnikaid kasutavat muusikat.
Click icon to add picture Flööt Flööt on puupuhkpillide hulka kuuluv soolo- ja orkestripill. Flöödil on ca. 15 auku, mis on tavaliselt kaetud klappidega. Palju flöödid on ka aukudega, et võimaldada kaasaegses muusikas kasutavat glissandot. Flööte on valmistatud õõnsatest luudest, bambusest, savist ja kõige rohkem puidust. Click icon to add picture Üks huvitamaid flööte on Hiina pill shakuhachi. Shakuhachi on umbes 55 cm pikk bambustoru. Selle ülemises osas on neli auku ja alumises osas üks auk pöidla jaoks. Shakuhachit mängiti algselt Zen-teenistustel ja oli rändavate buda-preestrite lemmikinstrument. Ehkki see flööt kujunes edaspidi vaid muusikute instrumendiks on tugevad religioossed soolod tähtsaks osaks shakuhachi-muusikas. Tänapäeval on sellel ka oma koht No orkestrites (üks traditsiooniline jaapani teatri vorme).
üldine olukord. Muusika koos luule näite tantsu kuntstiga ja teatriga. Pekingi ooper-18saj Pekingis, sulam ooper balett ja draama, kasutatakse laulu pille tantsu aeroobika, ühehäälne, on näogrimm, sümboolika: must-ausameelne,kollane-kaval,punane- ustavus,sinine-kõrkus julgus,valge- petturlus, on zestid ja lavakujundus hea kurja võitlus, 7-8 muusikut orkestris. Pillid- sheng:suuorel,kõrvitsast õõnestatud 12-24 keelt, bambustoru. Er-hu viiulitaoline 2 keelt. Pipa lautotaoline 4 keelt. JAAPAN-usund sintoism ja (zen)budism sünnimaa India. Buddha prints Siddharta Gautamala nimi oli budismi rajaja 6-5saj eKr. Sinto-jumala tee uja kõige vanema usundi nim, keskmes on kamid või jumalate austamine. Pentoonika nagu Hiinas.Gagaku- elegantne ja õige muusika, on tantsuetenduste saateks tänavu on kasutusel Jaapani keisrite õukonnas. Jaapani teater-templi ja
Muusika KT Hiina muusika · U 3000 a eKr hakati korrastama helisüsteemi · On üsna vähe muutunud · Oluline on ümbritsev maailm · 5 astet (f, g, a, c, d), 1. aste kõige tähtsam · 2700 a eKr leiutati kammertoon (bambustoru kuhu mahtus 100 hirsi- või riisitera), see oli f noot · Muusika oli ühehäälne, kahehäälsus oli juhuslik (burdooniga - muutumatu saateheliga) · Hästi olid arenenud tants, luule, kujutav kunst, näitekunst, nende kokkupanemisel saadi muusikaline draama. · 2 tantsuliiki: klassikaline, folkloorne · Pillid: pipa 4-keelne lauto-taoline keelpill; er-hu viiulitaoline 2-keelne poognaga keelpill; king 11 kiviplaadiga ja haamriga löökpill India muusika · Valitsevad 2 usku hinduism ja budism · Veda hümnide laulmine · Veedad on iidsed ilmutuslaulikud (u 3000 a eKr) · Rigveda kirjalik allikas, muusika teooria · ...
Vana-aja muusika Andres Mõttus Muusika 1 Kodutöö 1 Muusikaks saab nimetada helikogu kus on olemas meloodia rütm ja tempo. Need on kõige tähtsamad näitajad mille järgi saab aru et tegemist on muusikaga. Muusika arvatavaid tekke põhjuseid on mitmeid. Üks neist on see, et vanal ajal oli vajadus saada tähelepanu vastassoo esinajalt, ja siis õppiti häälitsema igat pidi et saada tähelepanu ja sealt tekkis muusika. Samuti arvatakse et muusika tekkis füüsilise töö juures aladeadlikult mõmisedes mida hiljem õpiti ise juhtima. Kuid teame ju et juba ammu vanasti oli häälitsuste ja pulkadega peksmine suhtlusviisiks vastas hõimuga,ka sealt võis muusika algus...
Pekingi ooper- kujunes välja 18. Sajandi lõpul Pekingis. Tegemist on iseloomuliku sulamiga ooperist, balletist ja draamaetendusest. Kasutatakse laulu, pillimängu, tantsu ja akrobaatikat. Ooperi keskmes on hea ja kurja võitlus, kus hea tavaliselt võidab. Lauljaid saadab 7-8 muusikust koosnev orkester (keel-, puhk ja löökpillid) · Sheng- suuorel, mille korpus valmistatakse õõnestatud kõrvitsast ja millesse on vertikaalselt asetatud 12-24 keelega varustatud bambustoru, õhk puhutakse pilli sisse kõvera toru kaudu · Er-hu- viiulitaoline 2- keeleline pill · Pipa- lauatotaoline 4- keeleline pill Jaapan- Jaapani kultuuri on aastasadade vältel oluliselt mõjutanud naabermaad Korea ja Hiina. Rahvusliku usundi sintoismi kõrval on Jaapanis laialt levinud budism, eriti zen-budism, mis jõudis sinna läbi Hiina. 7. Sajandil võtsid jaapanlased koos hiina usundite ja kultuuriga omaks ka sealsed muusikatraditsioonid.
fuuga on polüfoonilise muusika üks põhilisi vorme, mis on üles ehitatud ühe või mitme teema imiteerimisel eri häältes gloria tähendab ,,au" Gregooriuse lauluks ehk Gregooriuse koraaliks nimetatakse iseloomulikku laulmisviisi roomakatolikul jumalateenistusel, mis on ühehäälne kristlik laul habaneera on Kuubalt pärinev laulu saatel tantsitav mõõdukas tempos paaristaktiline tants helilooja on muusikateoste looja, komponist Hiina kammertoon on bambustoru, mis sisaldab 100 hirsitera ja andis fa noodi hironoomia on dirigeerimise algteadus, kus käega näidatakse meloodia liikumist homofoonia on mitmehäälsus, mille puhul üht põhimeloodiat saadavad teised hääled huglaarid olid Hispaania rändlaulikud humoresk on väike humoristlik rõõmsaloomuline instrumentaalpala humanistlik iluideaal iseloomustab renessanssaega, mis ülistab inimest ja elu ennast hümn on ülev, pidulik ülistuslaul; selles laadis helitöö v. luuletus
tiheda hobuse- või hirvenahaga. Taikot mängitakse kahe lühikese puust pulga (bachi) abil. (Jaapani muusik 2013) Jaapani trummide seas on kõige tavalisemad odaiko (suur kahepoolne kaunistustega trumm), tsuri daiko (teatud liiki gong), kakko (väike kahepoolne trumm, mida kasutati orkestrites ja õukondades) ja uchiwa daiko (käepidemega tamburiin). (Samast) Puhkpillid Shakuhachi Shakuhachi on flööt, mis toodi sisse Hiinast Nara ajastu algul. Sakuhachi on umbes 55 cm pikk bambustoru. Selle ülemises osas on neli auku ja alumises osas üks auk pöidla jaoks. (Samast) Shakuhachil on oma muusikaline repertuaar. Sellel on oma koht ka No (üks traditsioonilise jaapani teatri vorme) orkestrites kus see tihti saadab kotot või shamiseni. Shakuhachit mängiti algselt Zen-teenistustel ja oli rändavate buda-preestrite lemmikinstrument. Ehkki see flööt kujunes edaspidi vaid muusikute instrumendiks on tugevad religioossed soolod tähtsaks osaks shakuhachi-muusikas
läkitus elavatele. Sõnal `yamato' on jaapani keeles mitu tähendust. See on Nara linna endine nimi, kuid tähistab ka tervet Jaapanit ning ka üht perioodi Jaapani ajaloos, mil õitsesid kaunid kunstid. 6 Peatselt Eestis esinev Yamato trummitrupp Puhkpillid 7 Shakuhachi on flööt, mis toodi sisse Hiinast Nara ajastu algul. Sakuhachi on umbes 55 cm pikk bambustoru. Selle ülemises osas on neli auku ja alumises osas üks auk pöidla jaoks. Shakuhachil on oma muusikaline repertuaar. Sellel on oma koht ka No (üks traditsioonilise jaapani teatri vorme) orkestrites kus see tihti saadab kotot või shamiseni. Shakuhachit mängiti algselt Zen-teenistustel ja oli rändavate buda-preestrite lemmikinstrument. Ehkki see flööt kujunes edaspidi vaid muusikute instrumendiks on tugevad religioossed soolod tähtsaks osaks shakuhachi- muusikas
kaetud tiheda hobuse- või hirvenahaga. Taikot mängitakse kahe lühikese puust pulga (bachi) abil. Jaapani trummide seas on kõige tavalisemad odaiko (suur kahepoolne kaunistustega trumm), tsuri daiko (teatud liiki gong), kakko (väike kahepoolne trumm, mida kasutati orkestrites ja õukondades) ja uchiwa daiko (käepidemega tamburiin). Puhkpillid Shakuhachi on flööt, is toodi sisse Hiinast Nara ajastu algul. Sakuhachi on umbes 55 cm pikk bambustoru. Selle ülemises osas on neli auku ja alumises osas üks auk pöidla jaoks. Shakuhachil on oma muusikaline repertuaar. Sellel on oma koht ka No (üks traditsioonilise jaapani teatri vorme) orkestrites kus see tihti saadab kotot või shamiseni. Shakuhachit mängiti algselt Zen-teenistustel ja oli rändavate buda-preestrite lemmikinstrument. Ehkki see flööt kujunes edaspidi vaid muusikute instrumendiks on tugevad religioossed soolod tähtsaks osaks shakuhachi-muusikas
Traditsiooniline taiko on puust tünn, mis on pealt kaetud tiheda hobuse- või hirvenahaga. Taikot mängitakse kahe lühikese puust pulga (bachi) abil. Jaapani trummide seas on kõige tavalisemad odaiko (suur kahepoolne kaunistustega trumm), tsuri daiko (teatud liiki gong), kakko (väike kahepoolne trumm, mida kasutati orkestrites ja õukondades) ja uchiwa daiko (käepidemega tamburiin). Shakuhachi on flööt, is toodi sisse Hiinast Nara ajastu algul. Sakuhachi on umbes 55 cm pikk bambustoru. Selle ülemises osas on neli auku ja alumises osas üks auk pöidla jaoks. Shakuhachil on oma muusikaline repertuaar. Sellel on oma koht ka No (üks traditsioonilise jaapani teatri vorme) orkestrites kus see tihti saadab kotot või shamiseni. Peale shakuhachi on jaapanis ka teisi flöödi liike. Kõige tavalisemad (tehtud harilikult bambusest) on yokobue (flööt), ryuteki or kichiriki (seitsme auguga toru), Sho no fue (meenutab paani flööti, 10 kuni 24 toruga) ja sho (suuorel 17 toruga)
PILLID: Gong löökpill King puust raam, kahes reas metallplaadid v. kiviplaadid, mida vasaraga lüüakse Ja-Kou väike Hiina trumm, mida mängiti puupulkade või kätega Kuulame: gongid ja taldrikud (Bo)+2 Ja.Kou trummi Puhkpillid: Flöödi erikujud, trompetid (keisri õukonna tseremoniaalne muusika) (erineva pikkusega) Salmei e aulos topeltaulos Sheng alumine osa kõrvitsast, 17-19 bambustoru, mis on eri pikkusega, küljel õhuava. Kui puhud torudesse, siis trotsid vibreerivad. Kuulame: Sheng Keelpillid: Tähtsaim on Kin 7 keelt, mis on siidist tehtud (Kong Fuzi lemmikpill, luule saateks Tsitrilaadne keelpill mängiti laua peal Kuulame: Kin Erhu 2-keelega poogenpill NB! Esimene teada olev poogenpill Pipa lauto sarnane, suur kõlakast, 4 keelt, häälestuspulgad
Traditsiooniline taiko on puust tünn, mis on pealt kaetud tiheda hobuse või hirvenahaga. Taikot mängitakse kahe lühikese puust pulga (bachi) abil. Jaapani trummide seas on kõige tavalisemad odaiko (suur kahepoolne kaunistustega trumm), tsuri daiko (teatud liiki gong), kakko (väike kahepoolne trumm, mida kasutati orkestrites ja õukondades) ja uchiwa daiko (käepidemega tamburiin). Shakuhachi on flööt, is toodi sisse Hiinast Nara ajastu algul. Sakuhachi on umbes 55 cm pikk bambustoru. Selle ülemises osas on neli auku ja alumises osas üks auk pöidla jaoks. Shakuhachil on oma muusikaline repertuaar. Sellel on oma koht ka No (üks traditsioonilise jaapani teatri vorme) orkestrites kus see tihti saadab kotot või shamiseni. Peale shakuhachi on jaapanis ka teisi flöödi liike. Kõige tavalisemad (tehtud harilikult bambusest) on yokobue (flööt), ryuteki or kichiriki (seitsme auguga toru),
Hiina Hiina muusikakultuur rangete reeglitega keisrite maailmamuusika Muusika oli tihedalt seotud riigiga. Muusika oli kõikide teaduste allikaks, mille abil filosoofid õpetasid rahvast. Muusika aluseks oli pentatoonika e. 5-astmeline helilaad, pooltoonideta. Igal keisril oli oma noot. Fa(keiser), sol(minister), la(truu alamlik rahvas), do(ühiskondlikud asjad, riigi olukord, re(riigi asjaajamine, üldpilt). Hiina kammertoon Meisterdatud 2700 eKr. Ling-Luni poolt. Bambustoru, kuhu mahtus 100 identsed hirsitera, andis f1. Muusika oli tavaliselt ühehäälne, meloodiat võis toetada burdoon meloodiaga katkematult kaasa helisev basshääl. Hiina kuulsaim filosoof Kong Fuzi väitis: ,,Kui tahad teada, kuidas valitsetakse maad ja milline on selle kultuur, kuula selle maa muusikat." Hiina vanasõna ütleb: ,,Sõnad võivad petta, inimesed võivad valetada, aga muusika mitte kunagi." Teateer: Dirigendi rolli täitis trummimängija
abil. Jaapani trummide seas on kõige tavalisemad odaiko (suur kahepoolne kaunistustega trumm), tsuri daiko (teatud liiki gong), kakko (väike kahepoolne trumm, mida kasutati orkestrites ja õukondades) ja uchiwa daiko (käepidemega tamburiin). odaiko 8 Puhkpillid Shakuhachi on flööt, mis toodi sisse Hiinast Nara ajastu algul. Sakuhachi on umbes 55 cm pikk bambustoru. Selle ülemises osas on neli auku ja alumises osas üks auk pöidla jaoks. Shakuhachil on oma muusikaline repertuaar. Sellel on oma koht ka No (üks traditsioonilise jaapani teatri vorme) orkestrites kus see tihti saadab kotot või shamiseni. Shakuhachit mängiti algselt Zen-teenistustel ja oli rändavate buda-preestrite lemmikinstrument. Ehkki see flööt kujunes edaspidi vaid muusikute instrumendiks on tugevad religioossed soolod tähtsaks osaks shakuhachi-muusikas. Seda kasutati ka koos
6. Mis on pentatoonika? Hiina muusika toetub valdavalt pentatoonikale – 5-astmelisele pooltoonideta helireale, mis on omane inimkonna varajasele muusikalisele arengule. Arv „5“ oli hiinlastele ideaalarvuks, selles peitus ülim harmoonia. Viit heli seostati maiste asjade, inimese viie meele ja viie algelemendiga (maa, vesi, õhk, tuli, tuul). 7. Kirjelda Hiina kammertooni. Hiinast tuleb arvatavasti maailma esimene kammertoon. See oli bambustoru, kuhu mahtus 100 kindla suurusega hirsitera ja mis puhudes andis kindla helikõrguse 8. Levinumad usundeid Indias. Mõisted veeda, vedahümn ja raaga Peaaegu tervet ühiskonnaelu reguleerivaks jõuks on Indias religioon. Seal on tekkinud sellised olulised usundid nagu hinduism ja budism, mis on aastatuhandeid india kultuuri mõjutanud. India muusikaga seostuvad sõnad veeda ja raaga. Kunst on Indias lahutamatu osa religioonist, selles on ta tekkinud ja seda ta ka kujutab. Hindud peavad
madalateks ja madalaid kõrgeteks. 6. Mis on pentatoonika? Hiina muusika toetub valdavalt pentatoonikale 5-astmelisele pooltoonideta helireale, mis on omane inimkonna varajasele muusikalisele arengule. Arv ,,5" oli hiinlastele ideaalarvuks, selles peitus ülim harmoonia. Viit heli seostati maiste asjade, inimese viie meele ja viie algelemendiga (maa, vesi, õhk, tuli, tuul). 7. Kirjelda Hiina kammertooni. Hiinast tuleb arvatavasti maailma esimene kammertoon. See oli bambustoru, kuhu mahtus 100 kindla suurusega hirsitera ja mis puhudes andis kindla helikõrguse 8. Levinumad usundeid Indias. Mõisted veeda, vedahümn ja raaga Peaaegu tervet ühiskonnaelu reguleerivaks jõuks on Indias religioon. Seal on tekkinud sellised olulised usundid nagu hinduism ja budism, mis on aastatuhandeid india kultuuri mõjutanud. India muusikaga seostuvad sõnad veeda ja raaga. Kunst on Indias lahutamatu osa religioonist, selles on ta tekkinud ja seda ta ka kujutab
peale lainete imitatsiooni. Tiigi kaldajoon peaks olema ebaregulaarne ja kui tiik on piisavalt suur, siis peaks selle keskel olema saar või mitu saart, kuhu viib sild. Jaapanlased kasvatavad tiikides, mis on sügavamad kui neli jalga, tavaliselt värvilisi karpkalu. Need kalad elavad kaua ning sümboliseerivad julgust, tugevust ja tarkust. Vesi võib voolata tiiki või isegi veebasseini läbi bambustoru, mis teda puhastab. Teisendatud bambustoru, mis täitub veega ja paugub vastu kivi või puutükki puutudes, kasutatakse tavaliselt selleks, et peletada aiast eemale hirvi või metssigu. Vesi sümboliseerib yi'd ehk yin'i - terviklikkust, naiselikkust või vaimu. Taimedest, kui neid seal esineb, kasutatakse jaapani aias väikesi puid, nagu jaapani vaher, hinoki küpress, hõbekask, hõlmikpuu, mägimänd, rannamänd, aprikoos, kirss, lääne punane seeder, kadakas või krüptomeeria