KL. KONTROLLTKS 1. Kellel oli keskajal vimalik koolis ppida? Miks ei kinud koolis kik lapsed? (p. lk 72) ldist koolikohustust keskajal ei olnud. Koolitamise eest tuli maksta ning ainult vhestel vanematel oli vimalik selliseid kulutusi teha. Seega oli kooliharidus kttesaadav peamiselt hiskonna nn paremale osale, enamik inimesi olid kirjaoskamatud. Kik lapsed ei kinud koolis, kuna nende vanemad ei saanud seda endale lubada ja osad pidasid haridust mittevajalikuks 2. Kuidas toimus ppet keskaja koolides? Mida seal piti (sealhulgas 7 vaba kunsti)? (vt lk 73 lisatekst ppimine keskajal ja lk 74) Toomkoolid andsid haridust tulevastele vaimulikele ja valmistasid ette neid, kes kavatsesid likoolidesse astuda. ppeprotsess rajanes tervenisti pheppimisel, lputul kordamisel ja rakirjutamisel(tahvlile). Srastpetamise viisi phjustas kirjutusmaterjalina kasutatava prgamendi kallidus ning ksikirjaliste raamatute vhesus, pilastel veel oma raamatut polnud
4.slaid Pealkiri: Emil Kraepelin Tartus Saksamaa mitme tuntud spetsialisti toetusel valiti E. Kraepelin Tartu �likooli n�rvi-ja vaimuhaiguste kliiniku uueks juhatajaks-professoriks. Ps�hhiaatriakliiniku praktilises t��s t�iendas E. Kraepelin haigete uurimise ja ravi metoodikaid ja s�vendas H. Emminghausi algatatud humanistlikke p�him�tteid haigete p�etuses. Oluliselt avardas ja mitmekesistas ps�hhiaatria ja n�rvihaiguste valdkonda k�sitlevat �ppet��d arsti- ja �igusteaduskonna �li�pilastele. Tartu �likoolis t��tas ta viis aastat. Pidi lahkuma sealt seoses venestamise algusega. 5.slaid Emil Kraepelin avaldas Tartu perioodil ps�hhiaatria �pperaamatu (1887) kahes v�ljaandes, hiljem k�siraamatu, mis ilmus paljudes v�ljaannetes ja t�lgiti mitmesse keelde. Ta t��tas maailma esimeses eksperimentaalps�hholoogia laboratooriumis W. Wundti juures. Kraepelini hilisemast t��elust on silmapaistev 1902
Hea lbisaamine temaga kindlustas Eestile mnesmttes soodsamad majanduslikud eelised. 3. Karl Vaino - 1978. aastal vahetati Moska heakskiidul Eesti NSV juhtkond, K. Vaino sai EKP uueks juhiks. Teda peeti igeks inimeseks ohjeldamaks natsionalismi. Vaino jaoks ei eksisteerinud htegi kohalikku huvi vaid ksnes Moskva ksud. Tema oli uue venestamis laine eestvedaja, sellega seoses oli kigil just eestlastel kohustus rkida kahes keels, nii eesti kui vene keeles. ppet toimus vene keeles. Kuldsed kuuekmnendad : 1. Kujunes vlja mitmepalgeline nn rahvuskommunistide plvkond, nad uskusid, et valitsust on vimalik inimlikustada ja demokratiseerida. 2. 1960. aastaid ilmestas noorte aktiivsuse kasv ning nende organiseerumine: tegutsema hakkasid Eesti lipilaste Ehitusmalev (EE) ja Eesti pilasmalev (EM) . 3. Komsomol oli niirte massiorganisatsioon kuhu kuulumine oli peaaegu ldine. Selle liikumise keskuseks oli Tartu likool. Side lnemaailmaga : 1
valt [ 94] esitatule. Toodud refereeringud pole t~olked, olen p¨ uu ¨dnud anda edasi u ¨ksnes olulisema osa, k~oik algtekstis toodud viited on reeglina v¨alja j¨aetud, erandiks on u¨ksnes seletused, mis v~ordluse eesm¨argil teiste levinud seletustega enamasti ¨ara t~oin. Toodud m¨argid on jaotatud kolme ossa: 1. J¨arjestatud vastavalt Nihongo Shoho [ 85] o~ppet¨ ukkide j¨ar- jestusele. M¨argile eelnev number n¨aitab Nihongo Shoho vastavat m¨argi numeratsiooni. ¨ 2. Uldkasutatava kanji hulka kuuluvad m¨argid, j¨arjestatud vastavalt l¨o¨okide arvule. ¨ 3. Uldkasutatava kanji hulka mitte kuuluvad m¨argid, j¨arjestatud vastavalt l¨oo¨kide arvule. Kuna antud t¨o¨o p~ohit¨ahelepanu on m¨arkide morfoloogial, siis pole
annaabi.ee 
