Eesti okupeerimine + Talvesõda (1)

Talves�da
Talves�da toimus N� ukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel 1939. aasta 30. novembrist 12. m�rtsini 1940.
Taust N�ukogude Liit tahtis vallutada Soomet, mis kuulus Molotov -Ribbentropi pakti salajase lisaprotokolliga N�ukogude huvisf��ri. 1939. aastal esitas N. Liit Soomele n�udmise l�kata piir Leningradist t�iendavalt 25 kilomeetrit l��nde. (tollal oli piir Leningradist k�igest 32 km) Samuti taoteldi Hanko poolsaare rentimist N�ukogude Liidule 30 aastaks merev�e baasi loomiseks. Vahetusena pakuti Soomele suurt osa Karjalast. ("2 naela soppa 1 naela kulla vastu") Soome valitsus l�kkas pakkumise tagasi. Seepeale hakkas s�ja provotseerimiseks N. Liidu eriteenistused tulistama enda v�gesid suurt�kkidelt ja miinipildujatelt 26. novembril 1939. aastal Mainila k�las. Neid pauke kutsutakse soome keeles: "Mainilan laukaukset". N�ukogude Liit tahtis, et Soome vabandaks ja viiks oma v�ed 20-25 km piirist l��nde. Soomlased eitasid vastutust juhtunu eest ja keeldusid piiride muutmisest. N�ukogude Liit kasutas seda 1932. aasta Soome ja NSVLi vahelisest mittekalletungi lepingust (mida uuendati 1934. aastal 10 aastaks) taganemise ettek��ndeks.
S�jategevus N�ukogude v�ed tungisid Soomele kallale sama aasta 30. novembri hommikul terve piiri ulatuses, ja Punaarmee pommituslennukid pommitasid n�iteks Helsingi ja Viiburi tsiviilobjekte. Soomlased olid eelnevalt valmis ehitanud Mannerheimi liini, mis murti 1940. aastal l�bi. R�nnates Soomet rikkus NSVL t�siselt N�ukogude Liidu ja Soome vahel j�us olnud mittekallaletungi pakti, Tartu rahulepingut, lepingut piirikonfliktide selgitamistest ning enda allakirjutatud Rahvasteliidu p�hikirja.
S�ja tagaj �rjed S�da peeti 105 p�eva ja Soome saavutas t�rjev�idu - Punaarmee ei suutnud vallutada Soomet, vaid ainult v�heseid alasid. Moskva rahulepinguga Soome aga kaotas �le 10 % oma seaduslike aladest. Kaotati osa Sallast, Kalamehe poolsaar, enamik Soome Karjalast koos Viiburi linnaga ja 4 Soome lahe saart .
Kaotused Soome kaotas Talves�jas surnutena 21 396 meest, haavatutena 32 557 meest ja teadmata kadunutena 1 434 meest. Punaarmee kaotustest on leida numbreid iga�hele meelep �raseid- nagu ikka NSVLi statistika. N�ukogude Liidu v� lisminister Vjat�eslav Molotov valetas NSVli kaotusteks �lemn� ukogu istungil 1940. aasta 29. m�rtsil surnutena 48 745 ja haavatutena 158 863 (Soomlaste kaotusteks valetas ta v� hemalt 60 000 surnutena ja 250 000 haavatutena). Uuema vene statistika j�rgi olid Punaarmee kaotused surnutena ja vangi langenutena 84 994 meest, haavatutena 186 584, haigestunutena 51 892 ja k�lmunutena 9 614. Nikita Hru�t�ovi j�rgi kaotas N�ukogude Liit Talves�jas �ks miljonit meest. Marssal Mannerheimi p�evak�sus 13. m�rtsil 1940 mainiti venelaste kaotusteks surnutena umbes 200 000 meest.
Eesti okupeerimine
23. augustil 1939 s�lmiti N Liidu ja Saksamaa vahel mittekallaletungileping ehk Molotovi-Ribbentropi pakt, mille salastatud lisaprotokoll jagas Ida-Euroopa kahe suurriigi vahel. Baltimaad peale Ida- Preisimaa ja Memeli j�id seejuures N�ukogude Liidu poliitilisse m�jusf��ri. Septembris 1939 koondati Eesti piiri l�histele suured N�ukogude v�e�ksused ning Eestile esitati ultimaatum, milles n�uti, et Eesti n�ustuks oma territooriumile N�ukogude s�jav�ebaaside rajamist. Kartes s�ja puhkemist ning lootes N�ukogude Liidu poolt pakutavatele tagatistele, sealhulgas lubadusele riigi siseasjadesse mitte sekkuda, v�ttis Eesti valitsus ultimaatumi vastu. 28. septembril 1939 s�lmiti Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk "baaside leping" , milles lepiti kokku N�ukogude Liidu s�jav�ebaaside toomine Eestisse. Oktoobris toodi Eesti Vabariigi territooriumile esimesed 25 000 punav �elast. Peaaegu samal ajal Eestiga sai N�ukogude Liit ultimaatumi �hvardusel v� imaluse baasid rajada ka L�tisse ja Leedusse. Kohalikel v�imudel puudus reaalne kontroll riiki toodud N�ukogude v�e� ksuste tegevuse �le. N�ukogude Liit kasutas Eestisse rajatud baase muuhulgas peagi puhkenud Talves�ja k�igus Soome r�ndamiseks. 1940. aasta alguseks oli punav�elasi Eestis juba �le 40 000. Piiride l�histele koondati veelgi suuremaid �ksusi. N�ukogude ajakirjanduses algas kampaania Eesti vastu. 12. juunil 1940 okupeeris N�ukogude laevastik Naissaare. 14. juunil algas t� ielik �hu- ja mereblokaad. Samal p�eval tulistati alla Soome reisilennuk " Kaleva " Tallinn�Helsingi liinil. 16. juunil esitas N�ukogude Liit j�rjekordse ultimaatumi, �hvardades s�jaga. Ultimaatumis n�uti uue valitsuse moodustamist ja t�iendavate Punaarmee �ksuste riiki lubamist. Valitsus v�ttis ultimaatumi vastu ning astus seej �rel tagasi. 17. juunil l�ks kogu Eesti territoorium N�ukogude v�e�ksuste kontrolli alla ning kindral Johan Laidoner kirjutas alla sellekohasele dokumendile Punaarmee v�ejuhatusega. Eestis hakkas paiknema kokku �le 115 000 N�ukogude s� duri . Rahvusvahelise � iguse kohaselt muutus Eesti alates 16.�17. juunist 1940 okupeeritud riigiks. 19. juunil saatis N�ukogude juhtkond Eestisse eriesindaja Andrei �danovi, kelle � lesandeks oli riigip��rre korraldada. Eesti Kaitsev�elt v�eti relvad, Kaitseliit saadeti laiali ning rahvakogunemised keelati. N�ukogude Liidu esindajad r�hutasid pidevalt v�imalust minna �le avalikule terrorile. Toimusid arreteerimised. N�ukogude Liidu Tallinna saatkonnas algas N�ukogude v�imudele sobiva nukuvalitsuse moodustamine. 21. juunil organiseeris �danov Tallinnas peamiselt N�ukogude Liidust kohale toodud osalejatega meeleavalduse, mille k�igus dikteeriti president Konstantin P�tsile uue valitsuse koosseis, mille juhiks sai Johannes Vares . 5. juulil saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati kehtivat � igust rikkudes v�lja erakorralised Riigivolikogu valimised. Riigikogu teise koja Riigin�ukogu moodustamine j�eti �ra. N�ukogude v�imu poolt organiseeritud T��tava Rahva Liidu poolt "v� idetud " valimisi on kritiseeritud laialdaste rikkumiste p�rast (muuhulgas valimistulemuste v�ltsimine ning vastaskandidaatide terroriseerimine). Valimised toimusid 14. ja 15. juulil. Riigivolikogu kuulutas 21. juulil 1940 Eesti Vabariigi Eesti N�ukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks[1] ja esitas NSV Liidu �lemn�ukogule palve v�tta Eesti NSV vastu N�ukogude Liitu[2]. 6. augustil 1940 otsustas N�ukogude Liidu �lemn�ukogu Eesti NSV, L�ti NSV ja Leedu NSV N�ukogude Sotsialistlike Vabariikide Liitu vastu v�tta. Baltimaad olid t�ielikult annekteeritud ja inkorporeeritud.