Vetnami sõda, Kuuba kriis ja Berliini kriis (1)

Berliini kriis 1961 Sel perioodil kerkis esile Ida-sakslaste p�genemine L��ne-Berliini. Sadu tuhandeid inimesi p�genes aastas. Ida-Saksamaa �hvardas inimestest t�hjaks joosta . N� ukogude Liit ehitas Berliini m��ri Ida ja L��ne-Berliini vahele. 13. august 1961. Ehitati p�genike takistamiseks, aga ametlikult �eldi hoopis midagi muud. Sellel ajal Kennedy pidas oma kuulsa k�ne, et tema on berliinlane ja k�lastas L��ne-Berliini. Sellega ta avaldas toetust L��ne-Berliini elanikele. N�ukogude Liit �ritas kaval olla. Taotles, et L��ne-Berliinile antaks neutraalse vabalinna staatus. Aga ei saanud. L��ne-Berliini ei �hendatud L��ne-Saksamaaga, vaid j�i omaette riigiks. P�genemine v�henes, aga katsed j�tkusid m��ri �lemaaiseks. Berliini kriis ei muutunud v�ga suureks tuumas�ja allikaks. Kuuba kriis ehk Kariibi kriis 1962 K�lma s�ja k�ige pingelisem hetk. Oldi k�ige l�hemal tuumas�ja puhkemisele. USA pool nimetab seda Kuuba raketikriisiks, N�ukogude pool aga Kariibi kriisiks. Sellega taheti n�idata seda, kes on konfliktis s��di. S��distati vastaspoolt. USA arvas , et N�ukogude Liit paigutas oma tuumaraketid Kuubale ja et nemad on s��di. N�ukogude Liit nimetas sseda Kariibi kriisiks, sest USA kehtestas laevas�idukeelu Kuuba � mber Kariibi meres. Erinevate nimetuste andmist kasutati selleks, et saaks n�idata maailmale, et vastaspool on s��di. 1959 tuli Kuubal v�imule Fidel Castro . Enne teda oli v�imul diktaator Battista . Castro oli valmistanud � lest �usu ette juba pikka aega. Maabus oma toetajatega Kuuba rannikul ja alustas Bartissani s�da. Alguses castro ei andnud m�ista, et ta on kommunist . Aasta hiljem toimus Sigade Lahe intsident. Seal osalesid Castro vastased Kuuba pagulased , kes tahtsid Castro kukutada . Castro s�jav�gi purustas nad. Neid Kuuba pagulasi toetas USA valitsus. N��d sai Castrol selgeks, et USA p��ab teda ka edasidi kukutada. Castro kuulutas ennast kommunistiks ja palus abi Moskvalt. Moskvale meeldis see v�ga, et Castro ennast kommunistiks kuulutas. See oli esimene L��ne poolkera riik, mis VABATAHTLIKULT kommunistlikuks sai. Moskva laskis salaja paigutada Kuubale keskmaa tuumaraketid. ( 1000-5000 km laskeulatus ) Ohu alla sattus terve USA teritoorium. Raketid avastati �huluure teel USA poolt. Puhkes pingeline olukord. USA n�udis nende rakettide �raviimist. Oktoobris 1962 hakkas pihta. Maailm kartis tuumas�ja puhkemist. N�ukogude juhiks oli sellel ajal N.Hru�t�ov. L�puks siiski tegi kumbki pool j�releandmisi. N�ukogude Liit n�ustus oma raketid �ra viima. USA n�ustus Castro v�imule j��misega. Nii sai Castrost maailma k�ige pikajalisem diktaator. ( ligi 50 aastat oli v�imul ) Kuuba kriisi j�rgsel ajal seati sisse Kuum liin - N�ukogude Liidu ja USA riigijuhtide vaheline otsetelefon. Seda kuuma liini hoiti ka j�rgnevatel aastatel, kuni N�ukogude Liidu kokkuvarisemiseni. Vietnami s�da 1958-1975 ( vietnamlased s�disid omavahel ) ( 1963-1969 periood, mil USA oli aktiivselt osalemas ) Vietnami naaberriigid Laos ja Kambod�a s�disid ka. Toimus Indo-Hiina poolsaarel. D�ungli loodus v�imaldab pidada Bartissani s�da. Selline s�japidamine oli USA jaoks v�ga keeruline, sest ei saanud aru kes on vaenlane ja kus on vaenlane. S�ja eellugu : Need alad olid Prantsuse kolooniad 19.sajandi l� pust alates. Teise maailmas�ja ajal h�ivas need alad Jaapan. Peale Jaapani okupatsiooni l�ppemist kuulutati v�lja iseseisev Vietnami riik. Selle riigi etteotsa sai kommunist Ho Chi Minh . Prantslased p�� tsid oma koloniaalvaldust taastada ja saatsid sinna oma s�jav�ed, et seda ala tagasi saada. Puhkes Prantsuse-Vietnami s�da, mis l� ppes prantslaste l��asaamisega 1954 aastal. Genfi l�bir��kimiste tulemusena lepiti kokku, et Vietnam jaguneb kaheks m��ramata ajaks. ( 17.laiuskraad ) ( 1954 ) P�hja pool on kommunistid ja L�una pool mittekommunistid. M�nda aega need kaks riiki eksisteerisid rahulikult �ksteise k� rval . 1958 aastast P�hja-Vietnam tahtis L�una-Vietnami endaga �hendada. L�una-Vietnamis tegutsesid kohalikud kommunistlikud partissanid, keda nimetati vietkongideks. Partissani s�da hakkas L�una-Vietnamile �le j�u k�ima ja see �hvardas valitsuse langemist. Seal rakendati Trumani doktriini. Sinna lisandus veel doominoteooria- klotsidest ehitatud ehitise efekt. �he riigi kommunistlikuks muutudes muutub kommunistlikuks kogu regioon. USA saatis sinna s�jalisi n�uandjaid ja s�jalist abi. USA ei tahtnud, et kommunism leviks maailmas. P��dis kommunismi t�rjuda. S�ja tipphetkel oli seal umbes pool miljonit USA s�jav�ge s�dimas. S�da hakkas venima ja muutus ohvriterohkeks. USA kasutas ka P�hja-Vietnami pommitamist �hust. ( napalmipommid ) S�ja s�ndumsed j� udsid televisiooni ekraanile. Meedia kaudu �le kandmine sai USAle saatuslikuks. Avalikkus sai selle s�ja vastu halvasti h��letastatud. USA sai agressori maine. USAs toimus s�javastane hipide liikumine. Vietnami s�ja vastasus . Ohvrite suur arv tingis selle, et USA otsustas Vietnamist v�lja astuda. USA kaotas selle s�ja, moraalne kaotus. L�una-Vietnam l�ks l�puks P�hja-Vietnami alla. Kommunism samastus vietnamlaste rahvusliku liikumisega. Nixon k�is 1972 aastal visiidil Hiinas, kus lepiti kokku et USA viib oma v�ed Vietnamist �ra. Hiina oli ka kommunistlik riik ja toetas P�hja-Vietnamit. Hakati r��kima s�ja vietnamiseerimisest. ( las s�divad omavahel vietnamlased, teised v�lja sealt ) Kaks poolt �hendati omavahel ja Vietnam on t�nase p� evani kommunistlik riik. P��takse tegeleda turumajandusega, aga juhtiv v�im on kommunistlik. S�jaj�rgsetel aastatel USA �hiskonnas esines Vietnami s�ndroom - tervet � hiskonda haaranud depressioonilaine, eriti haaras s�javeterane. See v� ljendus joomises ja narkootikumide tarbimises. �lej��nud inimestel oli s��tunne ja m�tetuse tunne. Arvati, et L��ne�hiskond ongi viletsam kui kommunistlik �hiskond. Enesehaletsemine. See kestis kuni Reigan'ini v�lja. ( 1981 ) Reigan muutis enesehaletsuse suhtumist ja USA muutus Reigani valitsemise ajal uuesti �lbeks.