Eesti Vabariik aastail 1920-1933 (2)

EESTI VABARIIK AASTAIL 1920-1933 DEMOKRAATLIK EESTI 1918. a. 24. veebruaril v�lja kuulutatud iseseisvust tuli eestlastel kaitsta Vabaduss�jas (1918-20). 1920.a. v�ttis s�ja ajal kokku tulnud Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi esimese p�hiseaduse, mis s� testas laial-dased kodaniku� igused (v�rdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, usu- ja s�navabadus, �hinemise ja koosolekutevabadus jne). P�hiseaduse kohaselt oli Eesti Vabariigi k�rgeimaks v�imukandjaks rahvas, kes viis oma v�imu ellu valimiste, referendumite ehk rahvah��letuste ja rahvaalgatuse (uute seaduseeln�u- de esitamine v�i ka ettepanekute tegemine olemasolevate seaduste parandamiseks) kaudu. Seadusandlik v�im kuulus 100-liikmelisele Riigikogule, t� idesaatev v�im aga valitsusele, keda juhtis riigivanem . Lisaks peaministri kohustustele t� itis riigivanem ka m�ningaid riigipeale kuuluvaid esindus � lesandeid (nt riigi- visiidid ). Eraldi riigipea ametikohta selle p�hiseaduse loojad vajalikuks ei pidanud; see on ka nimetatud p�hiseaduse (mis muidu oli v�ga demokraatlik) peamiseks veaks , kuna puudus inimene ( president ), kes oleks lahendanud parlamendi ja valitsuse vahelisi lahkhelisid. 1920ndail tegutses Eestis hulgaliselt parteisid, kellest edukamad olid valimistel tavaliselt P�llumeestekogud ja Eesti Sotsialistlik T��liste Partei. Eesti poliitilisel maastikul olid esindatud ka v�hemusrahvuste (sakslaste ja venelaste) erakonnad. Erakondade rohkus t�i kaasa parlamendi killustatuse ja sellega seoses probleemi �ksmeelsete ja pikaaealiste valitsuste moodustamisel � � kski partei ei saavutanud valimistel ainuparteilise valitsuse moodustamiseks piisavat �lekaalu ning tuli moodustada koalitsioonivalitsus , kuhu kuulus tavaliselt esindajaid 4-5 erakonnast. Et �ksmeelt oli valitsuses raske saavutada, viisid vastuolud sageli valit -suskriiside ja valitsuste lagunemiseni. N�iteks 1921-31 oli Eestis 11 valitsust keskmise elueaga 11 kuud. Valitsuskriisidele lisandusid 1920. aastail veel probleemid nendega, kellele iseseisev Eesti Vabariik meeltm��da ei olnud. Peamisteks vastalisteks kujunesid kohalikud kommunistid , keda toetas N� ukogude Liit. 1924. aasta 1. detsembril korraldas umbes 300 kohalikku enamlast Tallinnas relvastatud riigip��rdekatse, r�nnates valitsusasutusi, sidekeskusi ja s�jav�eosi. Enamlased lootsid majanduslanguse k�es vaevleva t��rahva toetusele, kuid see j�i saamata ja m�ss suruti maha. P�rast seda kadus Eestis igasugune poolehoid enamlaste ideede ja poliitika vastu. Eesti Vabariigi majanduspoliitikas oli esimeseks oluliseks sammuks 1919.a. vastu v�etud maaseadus (maareform), mille alusel riigistati m�isate maa, hooned, tehnika, kariloomad. Suurem osa endisest m�isamaast jagati asundustaludena (u 35 000) v�lja rahvale, esmaj� rjekorras said maaomanikeks Vabaduss�ja silma-paistvamad veteranid. Kuigi esialgu oli uutel taludel raske toime tulla, said talupojad siiski hakkama. M�isamajandus asendus talumajandusega, enamikul maasoovijatest oli v� imalik olla maaomanik ning seet�ttu kadusid varasemad teravad vastuolud. Majandus arenes Eestis 1920ndate algul v�ga kiiresti (nt laialdane ehitustegevus , p�levkivit��stuse teke), 1923.a. saabus aga kriis. Suur osa oli selles pankade liiga kergek� elisel laenuandmisel, mis t�i kaasa inflatsiooni ja vajaduse m��a maha suur osa riigi kullavarudest, aga ka Venemaa tegevus (poliitilistel p�hjustel k�rbiti tugevalt majandussidemeid Eestiga). Kriisist v�ljumiseks rakendas majandusminister Otto Strandmann 1924.a. uut majanduspoliitikat, mille kohaselt hakkas valitsus rohkem sekkuma majanduse suunamisse, Vene turult orienteeruti � mber Euroopa turule ning esikohale seati p� llumajandus (riik abistas �histegevuse arendamisel, kutseoskuste levitamisel jm). 1928.a. viidi l�bi rahareform : senise marga asemel v�eti kasutusele kroon. 1920ndate teisel poolel arenes eesti majandus kiiresti, seda nii t��stuse kui p�llu-majanduse osas, samuti t�usis elatustase. Eesti Vabariiki tunnustati de facto ( faktiliselt , tegelikult, kuid mitte ametlikult) juba 1918.a., ametliku de jure tunnustamiseni j�uti p�rast Vabaduss�da. 1921 sai Eestist Rahvasteliidu liige. Eesti v�lispoliitika peamine � lesanne oli riigi julgeoleku kindlustamine, v� imalikuks ohuallikaks peeti eriti Venemaad, aga ka Saksamaad. Julgeolekuriskide v�hendamiseks �ritati parandada suhteid v�imalike vastastega, Venemaa osas aga erilist edu ei saavutatud. S�jalis-poliitiline Balti liit, mis loodeti 1920. aastail luua koost ��s Soo-me, L�ti, Leedu ja Poolaga, j�i omavaheliste vastuolude t�ttu ainult unistuseks. K�ll aga s�lmiti 1923.a. Eesti-L�ti kaitseliiduleping. 1930. a. j�udis Eestisse USA-st alguse saanud � lemaailmne majanduskriis, mis k�ige raskemini avaldus siin 1933. a. suvel, olles iseseisvusperioodi r�ngim majanduslangus. Esmajoones tabas kriis Eesti peamist majandusharu p�llumajandust, talude majandusraskused t�id kaasa t�sised probleemid ka teistes majandus- harudes. Suur osa rahvast muutus ostuj�uetuks, paljud ettev�tted l� ksid pankrotti , kiirelt t�usis t��tute arv (1932.a. oli neid 32 000). Kriisi �letamiseks rakendati ranget kokkuhoiupoliitikat, toetati ulatuslikult p�llu-mehi, t��tute abistamiseks korraldati h�daabit�id. Kriis hakkas taanduma alles p�rast seda, kui Jaan T�nis- soni valitsus tegi 1933.a. otsuse eesti kroon devalveerida. Majanduskriisiga kaasnes sisepoliitiline kriis. Rahvas oli rahulolematu, s��distades poliitikuid nii v�ime-tuse p�rast majanduskriisi ohjata kui ka erakondlikus korruptsioonis, parteiliste huvide eelistamises riikli-kele, valitsuskriiside kunstlikus tekitamises jm. Rahulolematuse kasv t�hendas rahva v��randumist riigist. 1930ndate algul tekkinud suurparteid (mitmed sarnase maailmavaatega v�ikeparteid � hinesid ) ei pidanud pingetele vastu ja lagunesid, s�vendades nii poliitilist kriisi. Samal ajal l�henes valitsuste eluiga (1932-33 oli ametis 4 valitsust). Riigiasutuste autoriteet v�henes ning teravnesid vastuolud erinevate poliitiliste r�h-mituste vahel. Mitmed erakonnad moodustasid isegi pools�jav�estatud r�hmi, mis pidid korraldama v�lja-astumisi vastaste �ritustel. Rahvakoosolekuil toimus ka f��silisi kokkup�rkeid. Kriisiolukorras t�usis esile uus poliitiline j�ud � Eesti Vabaduss�jalaste Liit, mis loodi 1920. aastail s�javeterane koondava mittepoliitilise �hendusena, kuid ei suutnud 1930ndate algul poliitikast k� rvale j��da. Vabaduss�jalaste (tuntud ka vapside nime all) juhtideks olid Andres Larka ja Artur Sirk. Vabaduss�jalased n�udsid uuendusi valitsemises ning s��distasid vanu poliitikuid ja erakondi korruptsioonis, leides sellega suurt toetust rahva hulgas. Vabaduss�jalased (nagu tegelikult ka mitmed parteid) pidasid vajalikuks muuta p�hiseadust, et seada sisse presidendi ametikoht . 1932.-33.a. toimus Eestis mitu rahvah��letust p�hiseaduseprojektide �le, alles kolmas, vapside oma, l�ks l�bi. Uus p�hiseadus l�i v�imalused �leminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele: k�rgeimat v�imu pidi hakkama teostama rahva poolt valitud ja laialdasi �igusi omav riigivanem (riigipea), kes v�is anda oma dekreetidega v�lja seadusi, panna parlamendi seadustele veto , v�is Riigikogu ennet�htaegselt laiali saata, samuti juhtis valitsust jne. P�rast rahvah��letust astus T�nissoni valitsus tagasi ja kuni valimisteni, mis pidid toimuma 1934.a. aprillis, juhtis �leminekuvalitsust Konstantin P�ts. Iseseisvuse saavutamine m� jutas positiivselt k�iki eluvaldkondi, suurimaks saavutuseks oli aga moodsa rahvuskultuuri v�ljaarendamine. Esimest korda ajaloos hakati riiklikul tasemel p�� rama t� helepanu eest-laste rahvuskultuurile ja teadlikult hoolitsema selle arengu eest. Eestis kujunes v�lja k�rgprofessionaalne rahvuskultuur.