LINNUKASVATUS arvestuseks materjal (0)

LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE MAAILMAS

• Linnuliha : kogutoodang kasvanud viimase kümnendi jooksul 2 miljonit tonni aastas.
  
• 1997. a. tarbiti 58 milj. t. a. (28% kogu lihatoodangust)
  
• 2020. a. prognoos 151 milj. t. a (40% kogu lihatoodangust)
  
• Juba 1996. a. oli linnuliha tarbimine suurem kui veiseliha , 2010. a. linnuliha tarbimine suurem kui sealiha tarbimine
  
• Kanamunade kogutoodang:
  

1998. a – 52 miljonit tonni
2002. a – 55 miljonit tonni
2004. a – 58 miljonit tonni
2005. a – 59 miljonit tonni !!
Kõige rohkem kanamune toodetakse Aasias (vist 2005. aastal oli 36 milj. tonni)
Euroopas samal ajal 10. milj.tonni
LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE EESTIS!

• 2014. aastal munade kogutoodang 199 miljonit tükki. 2002.a. oli 253 milj tk, aga siis hakkas langema .
  
• 2014. aastal kana munes keskmiselt 291 muna.
  
• 2014. aastal inimese kohta munatoodang 152 muna aastas.
  
• 2014. aastal linnuliha toodeti 19,5 tuhat tonni. (Alates 2002 kasvanud)
  
• 2014. aastal linnuliha tootmine inimese kohta 14,9 kg.
  
• 2014. aastal linnuliha osa 24%.
  

MAJANDUSLIKULT: SUUR SIGIVUS

• Munakana ja vutt munevad umbes 300 muna aastas. 85% kooruvuse juures umbes 255 tibu . Lihakanadelt umbes 150 tibu.
  
• Lihapart-160, kalkun -80, haned-40 tibu. Nendega konkureerivad vaid siga ja küülik, kes saavad 25 ja 60 järglast aastas.
  

LÜHIKE TOOTMISTSÜKKEL

• Munakanad hakkavad munema umbes 140-150 päevaselt. Vutid 45-päevaselt.
  
• Hautamisega munemiseni umbes 161-171 päeva. Vuttidel 61 päeva.
  
• Munakanalt saab 2 põlvkonda, vuttidelt 5 põlvkonda aastas.
  
• Tapaküpsed kana- ja vutibroilerid 42-päevaselt.
  

Kunstliku hautamisega planeeritud karjasuurus, tootmismahud, broilerid.
Kiire kasv- kanabroileritibu (sünnikaal 38g), suurendab 42-päeva jooksul oma kehamassi tapaküpsuseni (2,4 kg) 60x.
VÄIKE SÖÖDAKULU

• Kanabroilerid kulutavad 1kg massi-iibele 1,6-1,8 kg segajõusööta. Pardid 2,3 kalkunid 2,4.
  
• 1 kg kanamunamassi tootmiseks 2,2 kg sööta.
  

TAPASAAGIS

• Kanabroileritel tapasaagis 70%. (Ehk 2…2,2 kg ja sellest lihasaagis 1,4-1,5 kg). Rümpasaagis 65%.
  
• Nuumatud hanedel ja partidel võib ulatuda 85%-ni, kuna sisaldab palju rasva.
  

VUTTIDE TOIDUAINETETOODANG/KEHAMASSI KOHTA

• Munavutt (240 g) muneb 300 muna aastas. Ühe muna mass 12-18 g.
  
• Aastas umbes 4 kg kooreta munamassi , sisaldab 530g valku ja 440g lipiide.
  
• Ületavad toodanguintensiivsuselt ka munakanu.
  

OMADUSED

• Noorlindude(broilerite) lihakehas 4-8% rasva, v.a veelinnubroilerid. Nuumatud hanel kuni 40%.
  
• Linnurasvas palju küllastamata rasvhappeid .
  
• Linnuliha kõrge valgusisaldusega (rinnalihastes kuni 22%).
  
• Linnumuna toitaineterikas.
  

Teadmiseks: Munakanal 1 kuuselt tibusulestik – 4 kuuselt juveniilne sulgumine . 25h läheb ühe muna moodustamiseks. Munad säilivad 4 nädalat. Ristandumisel tuleb valida emapooleks see, kes rohkem muneb. Hanedel munevus sessoonne , tavaliselt märtsis, siis sulgumine ja seejärel munemine jätkub. Kana kõrvaklappide järgi saab öelda muna värvuse. Ajuripats toodab: FSH(emastel munasarjas rebu , isastel spermatosoidid ), LH(emastel ovulatsioon , isastel testoretsoon). Nisu on hea toit kanadele.
Muna on emassugurakk.
Standardne kanamuna : ruumala 53,0 cm3, tihedus 1,09 g/cm3, pikem ümbermõõt 15,7 cm, lühem ümbermõõt 13,5 cm, kuju indeks 74, pinnalaotus 68 cm2.
Muna morfoloogiline koostis: 10% munakoor ehk lubikest, 30% rebu, 60% munavalge, koorealused kiudkestad.
Muna morfoloogiline koostis: rebu, munavalge, koorealused kiudkestad ja lubikest (munakoor)
Munavalge ja rebu on arenevale lootele toitainete tagavaraks. Rebu koosneb vaheldumisi paiknevast kuuest valgest ja kuuest kollasest rebu kihist ning neid katvast rebukilest (vitelliinkest). Rebu sisemusse viib iduketta juurest rebutaela kael, mis lõpeb rebutaela e latebraga. Rebu paikneb keeriste abil munavalge sees püsivas asendis. Munavalge koosneb neljast kihist: väline vedel (23% kogu munavalgest), keskmine tihe (57%), keskmine vedel (17%) ja sisemine tihe e keeriskiht (3%). Munavalget ümbritseb sisemine koorealune kiudkest (e munakest) ja väljaspool asuv koorealune kiudkest (e koorekest). Munakesta paksus on 22 µm ja koorekesta paksus 48 µm. Kiudkestad on kokku kasvanud, välja arvatud muna tömbis otsas, kus nende vahele moodustub muna õhuruum , mis muna säilitamisel pidevalt suureneb. Munakoor kaitseb muna väliskeskkonna mõjude eest ja on arenevale lootele mineraalainete allikaks. Munakoore paksus on erinevatel linnuliikidel 0,2–1,6 mm, kanamunadel 0,25–0,40 mm. Munakoores on 90–120 poori 1 cm2 kohta, kokku 7000–17 000 poori. Rohkem on poore muna tömbis otsas. Munakoor on pealt kaetud poore sulgeva liimja kaitsekihiga – kutiikulaga. Läbi kutiikula, lubikoore pooride ja kiudkestade aurub munade säilitamisel vett, hautamise ajal toimub läbi nende gaasi- ja veevahetus. Munakoores on anorgaaniline aine läbi põimunud orgaanilise aine kiududega, mis teeb koore vastupidavamaks. Koore vastupidavus sõltub tema paksusest ja muna kujust. Muna purustamiseks tömbist otsast on vaja 4,73 ja teravast otsast 5,57 kg rõhku. Munakoore tugevus oleneb kanade söötmisest (sööda Ca ja P sisaldusest), kanade tõust, vanusest ja munemisintensiivsusest.
Munad jagatakse kolme kvaliteediklassi: A, B ja C. Viimasesse, C klassi kuuluvad A- ja B-klassi nõuetele mittevastavad munad ja need ei kuulu realiseerimisele kaubandusvõrgus. A-klassi ehk värsked munad ei tohi olla enne ega pärast sorteerimist pestud ega eelnevalt mingil viisil puhastatud. 9 päeva vältel peale munemist või 7 päeva vältel peale pakendamist loetakse A-klassi mune ekstra värsketeks munadeks. B-klassi mune iseloomustatakse standardis kui jahutatud ja säilitatud mune.
A klassi munad märgistatakse tootjakoodiga, mis koosneb numbritest ja tähtedest (näiteks 3EE12345). Tootjakood peab olema selgelt eristatav ja kergesti loetav ning vähemalt 2 mm kõrge. Tootjakoodi esimene number näitab lindude pidamisviisi: O – mahepõllunduslik tootmine; 1 – vabalt peetavate kanade munad; 2 – õrrekanade munad; 3 – puuris peetavate kanade munad. Järgneb tootja riigi tähis (näiteks: EE-Eesti; LV-Läti; LT-Leedu) ning lõpuks ettevõtte eraldusnumber (mis tuleb taotleda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist).
KANAMUNA KUI TOIDUAINE

• Kanamuna annab inimesele (%): energiat 3,3 , valk 8,0 , asendamatud aminohapped 9,4 , fosfor 8, kaltsium 3,8, raud 5,0.
  
• Muna sisaldab letsitiini ja lüsosüümi.
  
• Sisaldab kolesterooli rebus. Ei tohi veres ületada 2g liitri kohta.
  
• Sisaldab ω-3-rasvhappeid, millel on tervistav mõju
  

HAUTAMINE
Mida kauem hautatud mune säilitad, seda rohkem väheneb nende kooruvus. Hautatakse mune temp. 37-40.

• Valge sulestikuga munakanatibudel tehakse sugupool enamasti kindlaks nn jaapani meetodil: avatakse tibu kloaak, mille kõhtmisel küljel on kukktibudel ( isaslindudel ) väike köbruke – rudimentaalne peenis .
  
• Vastkoorunud munakanatibudel on võimalik sugupoolt eristada tiiva hoosulgede kasvukiiruse järgi.
  

ERINEVATE LINNULIIKIDE KASVATAMINE
Kalkun:

• Kanadest aeglasema kasvuga.
  
• Kalkunite generatsioonide vaheline intervall minimaalselt 8-9 kuud.
  
• Emaskalkunid alustavad munemist 7-kuuselt, rasked tõud 8-kuuselt.
  
• Intensiivselt munevad 5 kuud, sulgumine 3-4 kuud.
  
• Teisel munemisperioodil võib olla munatoodang 20-30% väiksem kui esimesel aastal.
  
• Emaskalkunid saava tapaküpseks 3-4 kuuselt, isaskalkunid 5-6 kuuselt.
  
• Täiskasvanud emaskalkuni kuni 11kg, isaskalkunid 20-22 kg.
  
• Kõrge tundlikkusega stressorite nt ümberpaigutamise suhtes.
  
• Hea haudeinstinkt.
  

Vutt:

• Kõige väiksem kanaline .
  

• Haudumine 15-17 päeva.
  
• Isaslinnud haudumisest osa ei võta.
  
• Taimetoidulised.
  
• Farmivutid raskemad, haudeinstinkt kadunud.
  
• Aastane munatoodang 300 muna.
  
• Vutimuna keskmine mass 12-18g.
  
• Vutitibud väga kiire kasvuga.
  
• Vastkoorunud tibude kehamass on vaid 8...10 g, kahe kuuga suureneb see 15...20 korda (120…200 g). Täiskasvanud vuttide kehamass: munavutid: 160–200 g lihavutid: 330–400 g Isasvutid on kergemad.
  

Pardid:

• Kohanevad kergesti kasvutingimustega.
  
• Tapaküpsus 45-55 päevaselt.
  
• Hakkavad munema 4,5-5,5 kuuselt, munevad 6-7 kuud. Lihapartidelt 145-150 muna, munapartidelt 200-260 muna.
  
• Kõrge kehatemperatuur 42 C.
  
• Sulgumine 50-60 päevaselt.
  
• Pardibrolierid tuleb tappa enne sulgimist 48-52 päeva vanuselt.
  

Muskuspart:

• Mehed kuni 5 kg, naised kuni 3 kg.
  
• Emaspardid tugeva haudeinstinktiga.
  
• Muskuspardid ei prääksu.
  
• Sigimisperioodil eritavad tugevat muskuslõhna näärmetega.
  
• Munema hakkavad 6-9 kuu vanuselt. Aastane munatoodang 60-120 muna.
  
• Munade hautamiskestus 34 päeva.
  

♂ muskuspart × ♀ kodupart – mullard (mule)
♂ kodupart × ♀ muskuspart – hinny (hinny)
Hani

• Hallhani: Kurnas on 5...6 muna keskmise massiga 160 g. Hani haudub 28...30 päeva. Luikhani: kurnas 5…8 muna keskmise massiga 145 g.
  

* suhteliselt väike munatoodang, * madal munade viljastatus ja tibude kooruvus, * tugevasti säilinud haudeinstinkt.
*Tapavalmis 6-7 kuuselt.