AS METS OÜ Koolitus Pärnu mnt 115 12346 Tallinn 15.01.2010 nr K-15/32 GARANTIIKIRI AS Mets garanteerib oma töötaja Mari Mesi koolituskulude tasumise. Koolitus toimub 29.01.2010. Arve tasume alates selle saamisest seitsme päeva jooksul. Jaan Ratas Juta Jänes Direktor Pearaamatupidaja Koostaja: __________________________________________________________________________________ Käbi 42a Tel +372 246 8423 ak 753298007334 12345 Rakvere Faks +372 246 8403 Swedbank
tulumaksumäär, seda rohkem raha jääb inimesele kätte( seda suurem on inimese palk), tõstab töötajate ja tööandjate motivatsiooni, vähendab ettevõtete kulutusi ja kasvatab kasumeid. Aga halb on see sellepärast, et kui riigi sissetulek väheneb ei saa riigis teha muudatusi ja uuendusi mis muudaksid inimeste elu lihtsamaks ja paremaks. Üheks näiteksv võiks olla teede parandamine. Alates 2005. aasta algusest vähenes tulumaksust mahaarvestatavate eluasemelaenu intresside, koolituskulude ning kingituste, annetuste ja ametiühingu sisseastumis- ja liikme- maksude maksimummäär 50% võrra 50 000 kroonini aastas. Selle meetme mõju on sarnane intressimäärade tõusuga ning peaks aitama piirata tarbimist ja laenukasvu 2) Kui tõsta alkoholi ja tubaka aksiisi, ostaksid inimsed vähem alkoholi. See on hea kuna alkohol põhjustab palju õnnetusi. Paljude avariide põhjustajaks on just alkohol ja palju inimesi sureb läbi liiklusõnnetust
on täitnud nõuetekohaselt koolitustaotluse, kui ta kuulub antud koolituskursuse sihtgruppi (koolitus on seotud tema ametikohal töötamiseks vajalike oskuste ja teadmistega) ning koolituskursusel on vabu kohti. · Koolitusel osalemiseks esitab töötaja struktuuriüksuse juhile enne koolituse algust koolitustaotluse ja kirjaliku info koolituse kohta (kutse, kava vms), kui koolitus toimub tööajal ja/või töötaja taotleb kas osalist või täielikku koolituskulude katmist ettevõtte poolt. · Koolitusel osalemiseks võimaldatakse töötajale avalduse alusel õppepuhkust vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele. Koolitusleping · Koolitusel osaleva töötajaga sõlmitakse koolitusleping, kui töötaja koolituskulud kalendriaastas ületavad töötaja kolme kuu kuupalgamäära ja /või koolituslepingu sõlmimist taotleb muudel põhjustel (näiteks töötajal on katseaeg) struktuuriüksuse
Sellest kuupäevast alates on töötajal olemas kõik õigused ja kohustused tööandja juures. 2.7 Katseaeg Katseaeg või bolla maksimaalselt kuni 4 kuud. Selle aja jooksul tehakse kindlaks, kas töötajal on olemas vajalikud oskused ning teadmised antud töökoha jaoks ning kas tema tervis peab vastu. Katseaja kestus ja lõppemise kuupäev peab olema töölepingus kirjas. 2 2.8 Koolituskulude hüvitamine, tekitatud kahju hüvitamine, konkurentsikeeld ning ärisaladuse hoidmine Kui tööandja kulutab oluliselt ressursse uue töötaja välja koolitamiseks, võib sõlmida koolituskulude hüvitamise kokkuleppe, mis tähendab seda, et töötaja peab mingi kindla aja tööandja juures töötama. Kui ta soovib varem lahkuda, peab ta maksma tööandjale kinni temale kulunud summa rahaliselt.
astmelisi makse. Võrreldes USA-ga on vastutus oma elu korraldamisele märksa suurem kui Euroopa heaolumaades. Igaüks peab arvestama, kas ta kulutab raha igapäevamõnudele või laseb end ravida, kindlustab oma vanaduspäevad või hoolitseb selle eest, et lapsed saaksid hea hariduse. Karjäär ja läbilöögivõime tööturul on selle heaolumudeli puhul väga olulised. Mida kõrgemad kutseoskused, seda kõrgem on palk. Seda kõrgem on ka firma huvi oma töötaja tervise kindlustamise või tema koolituskulude katmise vastu. Erinevalt Euroopa riikidest ei maksta USA-s näiteks lastetoetust ning puudub tasustatav sünnitus ja lapsehoolduspuhkus. Liberaalne heaolumudel seab raskesse olukorda madalapalgalised ning töötud, kuid edukatele pakub see mitmekesiseid võimalusi oma elatustaseme kindlustamiseks. Minu arvates Eesti on üks nendest riikidest, mis võib kuuluda just konservatiivsesse heaolumudelisse, samas mingil määral on näha või tunda sotsiaaldemokraatlikust. Eesti
7. Katseaeg. Katseaeg: 1). Töölepingu võib sõlmida poolte kokkuleppel katseajaga, mille käigus tehakse kindlaks töötajal vajalik tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastava töö tegemiseks; 2). Seadusjärgne katseaeg on 4 kuud; 3). Alla 8-kuulise lepingu puhul ei või katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestusest; 4). Pooled võivad kokku leppida katseaja mittekohaldamises või lühendamises.; 5). Töölepingu lõpetamise lihtsustatud kord. 8. Koolituskulude kokkulepe. Saladuse hoidmise kohustus. Konkurentsipiirang. Koolituskulude kokkulepe: poled võivad kokku leppida, et tööandja teeb töötaja koolitamiseks lisakulutusi ja töötaja töötab nende kulude hüvitamiseks tööandja juures siduvusaja jooksul. Koolituskokkulepe kehtib, kui: - see on sõlmitud kirjalikult; - selles on näidatud koolituse sisu ja kulud;
vaid kõrge tööhõive, konkurentsi ja valikuvabaduse kindlustamise kõigis valdkondades Arstiabi ja haridust peetakse tavaliseks kaubaks Väidavad, et turukonkurents viib hinnad alla, kuid kõigis valdkondades see nii ei ole kahjuks Karjäär ja läbilöögivõime tööturul on väga olulised Kõrgemate kutseoskustega suurem palk Liberalism Kui töötajal on suurepärased oskused, on firma huvitatud tema tervise kindlustamisest või koolituskulude katmisest Enamik tervisekindlustuslepingutest USA-s sõlmitakse tööandja kaudu Riik pakub vaid vaestele ja pensionieas inimstele sotsiaalset abi Raskesse olukorda seatakse madalapalgalised või töötud, edukatele mitmekesised võimalused. Seal ohtu üldise rahva heaolu Riigid:USA, Austraaia, Suurbritannia, Iirimaa, Eesti Sotsiaalne tõrjutus Vaesust pole suudetud likvideerida, kuigi edusammud tehtud.
ajaliselt ja esemeliselt piiritletud ning 4) piirang on töötajale äratuntavalt piiritletud ehk töötaja saab selle sisust aru. Juhul kui üks eeldustest on täitmata, ei saa tööandja töötajalt aga piirangule allumist nõuda. Konkurentsipiirangu kokkuleppe võib olla tehtud ka suuline. 13. Ärisaladuse kokkulepe. Uue TLS järgi on töötaja kohustatud hoidma firma ärisaladust. 14. Kaugtöö. Kaugtööle saadetud töötaja saab hüvitist. 15. Koolituskulude kokkulepe. (1) Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et tööandja teeb töötaja koolitamiseks lisakulutusi võrreldes töötaja koolitamiseks tehtud mõistlike kuludega ja töötaja töötab nende kulude hüvitamiseks tööandja juures kokkulepitud aja (siduvusaeg) jooksul. (2) Koolituskulude kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui: 1) kokkulepe on sõlmitud kirjalikult; 2) kokkuleppes on näidatud koolituse sisu ja kulud; 3) siduvusaeg ei ületa kolme aastat;
t ülesütlemisavaldus on kehtiv, kui see on antud katseaja viimasel päeval. Sellisel juhul ei lõppe töösuhe katseaja viimasel päeval, vaid etteteatamistähtaja möödumisel. Etteteatamistähtaja mittejärgimisel on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Vähem ette teatatud päevade eest on õigus saada hüvitist töötaja keskmise töötasu alusel. 10. Koolituskulude kokkulepe: kokkuleppe sõlmimise võimalus, kokkuleppe sisu, kehtivuse tingimused ja kulude töötajapoolne hüvitamine. TLS alusel on tööandjal kohustus tagada töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuv koolitus. Sealjuures peab ta kandma koolituse kulud ja säilitama koolituse ajaks keskmise töötasu. Oluline on eristada, et tegemist ei ole tööandja üldise
töölepingu või töösuhte kontekstis ning kus tööd, mida võiks teha tööandja territooriumil või ruumides, tehakse mujal. Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, mida tavapäraselt tehakse tööandja ettevõttes, väljaspool töö tegemise kohta, sealhulgas töötaja elukohas (kaugtöö), peab tööandja teatama töötajale, et töökohustusi täidetakse kaugtööna. 16. Koolituskulude kokkulepe. Tööandja peab tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu. (1) Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et tööandja teeb töötaja koolitamiseks lisakulutusi võrreldes töötaja koolitamiseks tehtud mõistlike kuludega ja töötaja töötab nende kulude hüvitamiseks tööandja juures kokkulepitud aja (siduvusaeg) jooksul.
Töötaja kohustuse tekkimiseks on vajalik tööandja vastav nõue. Nõue on tööandja vormivaba tahteavaldus, mille raames ei ole tööandjal õigust määrata, milliseid dokumente ja andmeid töötaja talle täpselt esitama peab. Andmete esitamise ja teabe sisu ning ulatuse valik on töötajal. Eeldada võib, et vajalik on avaldada uue töökoha nimi, ametikoht ja tööülesannete kirjeldus, et tööandjal oleks võimalik hinnata töötaja kohustuse täitmist. 14. Koolituskulude kokkulepe: kokkuleppe sõlmimise võimalus, kokkuleppe sisu, kehtivuse tingimused ja kulude töötajapoolne hüvitamine § 34. Koolituskulude hüvitamise kokkulepe (1) Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et tööandja teeb töötaja koolitamiseks lisakulutusi võrreldes töötaja koolitamiseks tehtud mõistlike kuludega ja töötaja töötab nende kulude hüvitamiseks tööandja juures kokkulepitud aja (siduvusaeg) jooksul. (2) Koolituskulude kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui:
eraldatud muudest tuludest- jah 5. Füüsilise isiku maksustava tulu hulka kuuluvad Vatuvõetud pärandvara-ei maksusta, lk2 Palk Tulu reformi käigus tagastatud maa võõrandamisest-ei maksusta,lk 2 Puhkusetasu Väärtpaberitelt saadud intresse 6. Residentist füüsilisel isikul on õigus maksustamis perioodi tulust maha arvata maksustamisperioodi tasutud enda, oma lapse, lapselapse, õe ja venna koolituskulud või isikute koolituskulude puudumisel ühe alla ...........aasta vanuse Eesti alalise elaniku koolituskulud- 7. Kui füüsilisest isikust ettevõtjale kulutatakse välja pankrot, peab ta esitama tuludeklaratsiooni 1 kuu jooksul 2 3 8. Ettevõtlusega mitteseotud kuludelt peab residentist äriühing tasuma............ 9. FIE võib maksustamisperioodi tuludest maha arvata tulumaksu (s.o eelmise aasta ettevõtlustulult tasutavat tulumaksu) Tõene Väär 10
· Organisatsiooni väärtused, eesmärgid, head tavad, oluliste protsesside ja projektide kirjeldused · Kvaliteedistandardid, infosüsteemi kasutamise nõuded, turvalisuse nõuded ... Töölepingu sõlmimine ja muutmine, töölepingu lõpetamine ja ülesütlemine, töölepingu ülesütlemise vaidlustamine, töölähetuste vormistamine, koolituskulude hüvitamise kokkulepe, töötasu vähendamine ja alandamine, taasarveldused, puhkused, tööandja hoiatus töökohustuste rikkumisel. 13. Nimeta põhitegevusega seotud protseduure? Toote/teenuse valmimise protsess, arendamine, klienditeenindus. 14. Nimeta tööga seotud dokumente? Tööleping, ametijuhend, varalise vastutuse leping, konkurentsikeelu kokkulepe, töötõend. 15. Milliste seaduste tundmine on oluline personalitöötajale (juhile)?
Täidetakse koos TSD lisa 7-ga, selle kuu kohta, kui dividende (või omakapitali väljamakseid) tehti ja samaks tähtajaks, 10.kuupäevaks INF 2-6 ja 16 on füüsiliste isikute tuludeklaratsiooni eeltäitmiseks vajalik info, esitama peavad need ettevõtted, kes vastavaid tulusid said ning tähtajaks on 1.veebruar. INF 2 Füüsiliste isikute poolt tasutud eluasemelaenu intresside deklaratsioon INF 3 Füüsiliste isikute poolt tasutud koolituskulude deklaratsioon INF 4 Saadud kingituste ja annetuste deklaratsioon INF 5 Täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel saadud kindlustusmaksete deklaratsioon INF 6 Vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks makstud summade deklaratsioon INF 16 Residendist füüsilistele isikutele makstud intressi ja kindlustushüvitise deklaratsioon INF 9 Kingituste ja annetuste ning muude tulude kasutamise deklaratsioon
teenistujatest on samaaegselt õppepuhkusel. (Puudutab ka tööandjat, kellel on töölepingud tudengitega sessi ajal) Koolituse finantseerimine. Kes maksab? füüsiline või juriidiline isik. Rahastajateks saavad olla ka valla- või linna eelarve. Riigiasutuste töötajatele ja teenistujatele nähakse tööalaseks koolituseks ette vahendid riigieelarves. (Riigiteataja 2013) Seoses tulumaksuseadusest tulenevaga, mis kehtib aastast 1998, pole õppija koolituskulude ülempiir määratud. Tulumaksu vabastus kehtib kulude kohta, mis on tehtud koolitusluba omavates õppeasutustest õppimiseks. (Jõgi, Lõhmus, Märja 2003) Enim ettevõtetest, kes oma töötajatele kursusi pakkuvad 2005 aasta seisuga on finantsvahendusettevõtted; postside- ja telekommunikatsiooniettevõtted ning kinnisvara-, rentimis- ja äritegevusega ning muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindusega tegelevad ettevõtted. (Töökoolitus ja sellega seonduvad hoiakud 2013)
mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. Majandustulemuselt makstav tasu Kui töötajal on lepingust tulenev õigus saada osa tööandja kasumist või käibest või muust majandustulemusest, eeldatakse, et töötaja osa arvestamisel võetakse aluseks tööandja vastavaaasta kinnitatud majandusaasta aruanne. Koolituskulude hüvitamise kokkulepe kokkulepe on sõlmitud kirjalikult; kokkuleppes on näidatud koolituse sisu ja kulud; siduvusaeg ei ületa kolme aastat; siduvusaeg ei ole koolituskulusid arvestades ebamõistlikult pikk. Töötasu maksmine töö mitteandmisel Tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja
Kokkulepitud ajast varasema lahkumise korral aga hüvitama koolituskulud. Koolitusekohustused võib kokku leppida tähtajalises töölepingus ja koolituskulusid käsitletakse siis kui erisoodustust. 9 Tähtajalise töölepingu kõrval on teiseks võimaluseks sõlmida töölepinguga mitteseotud eraldi koolitusleping, milles samuti lepitakse kokku töötaja õigused ja kohutused ning koolituskulude hüvitamise kord. Koolituskulude tagasimaksmist ei saa nõuda kui selles eelnevalt kokku ei lepitud. Kui organisatsioon teeb ise ettepaneku tööleping lõpetada ja see pole seotud · Usalduse kaotamisega või · Tööga mittetoimetulekuga, Siis koolituskulusid üldjuhul tagasi ei nõuta. Koolitusleping koostatakse 2 eks, millest üks jääb tööandjale ja säilitatakse töötaja isiklikus toimikus ning teine antakse töötajale.
■ füüsiline isik või ■ juriidiline isik; Tööandja kui töölepingu poole õigused Õigus nõuda töötajalt TLS § 15 lg-s 2 sätestatud kohustuste täitmist; ■ Õigus tööleping üles öelda TLS-s sätestatud alustel ja korras; ■ Töötaja poolt kahju tekitamise korral nõuda kahjuhüvitise maksmist: ■ Konkurentsipiirangu ja ärisaladuste kokkuleppe rikkumise puhul vastavat õiguskaitsevahendit( leppetrahv, kahju hüvitamine); ■ Koolituskulude nõudmine ( TLS § 34) Vastutuse alused ( TLS § 117-130) Tööandja kohustused ( TLS § 28-41) (1) Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. (2) Tööandja on eelkõige kohustatud: 1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.02.13 otsus nr 3-2-1-176-12; 2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal ( TLS § 5 lg 1 p 5 ja § 29- 39);
Tööandja kui töölepingu poole õigused: Õigus nõuda töötajalt TLS § 15 lg-s 2 sätestatud kohustuste täitmist; Õigus tööleping üles öelda TLS-s sätestatud alustel ja korras; Töötaja poolt kahju tekitamise korral nõuda kahjuhüvitise maksmist: Konkurentsipiirangu ja ärisaladuste kokkuleppe rikkumise puhul vastavat õiguskaitsevahendit( leppetrahv, kahju hüvitamine); Koolituskulude nõudmine ( TLS § 34) Vastutuse alused ( TLS § 117-130) ja trahviühikud. § 108. Kahju hüvitamine töösuhte jätkumise korral. Töölepingu õigusvastasel ülesütlemisel, kui töösuhe jätkub, on töötajal õigus nõuda kahju hüvitamist, eelkõige saamata jäänud töötasu. Hüvitisest võib maha arvata osa, mille töötaja on oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandanud. § 109. Hüvitis töösuhte lõpetamise korral kohtus või töövaidluskomisjonis. Kui kohus või
· selle kohta on kirjalik kokkulepe, · see kehtib kuni üks aasta lepingu lõppemisest, · tööandja maksab selle eest pärastlepingu lõppemist mõistlikku hüvitist. Koolituskulud: Koolituskulud kokkulepe töötaja ja tööandja vahel, et tööandja teeb töötaja koolitamiseks lisakulutusi võrreldes töötaja koolitamiseks tehtud mõistlike kuludega ja töötaja töötab nende kulude hüvitamiseks tööandja juures kokkulepitud aja (siduvusaeg) jooksul. Koolituskulude kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui: · kokkulepe on sõlmitud kirjalikult; · kokkuleppes on näidatud koolituse sisu ja kulud; · siduvusaeg ei ületa kolme aastat; · siduvusaeg ei ole koolituskulusid arvestades ebamõistlikult pikk, · see ei ole sõlmitud seaduses ettenähtud koolituskohustuse täitmisega seotud kulude hüvitamiseks. Põhipuhkus: Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole
Töötaja võib piirangu üles öelda 15- päevase etteteatamisega, kui: tööandja huvi ei ole enam mõistlik ta ütleb töölepingu üles tööandjapoolse lepingurikkumise tõttu Leppetrahv ja teatamiskohustus Pooled võivad kokku leppida leppetrahvis, mis ei välista kahju hüvitamise nõuet osas, mida leppetrahv ei kata. Töötaja peab andma tööandjale teavet oma tööalase ja majandus- või kutsetegevuse kohta piirangust kinnipidamise kontrollimiseks. 14. Koolituskulude kokkulepe: kokkuleppe sõlmimise võimalus, kokkuleppe sisu, kehtivuse tingimused ja kulude töötajapoolne hüvitamine (TLS, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengus ja seminaris käsitletud küsimused) TLS § 34 alusel on loodud võimalus leppida kokku koolituskulude hüvitamises. Koolituskulude hüvitamise kokkuleppe võib sõlmida nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu puhul. Kokkuleppe sisuks 8
seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. Tööandja ja töötaja peavad kokku leppima kuidas toimub tööaja arvestus lähetuse ajal. Lähetuses käimine ei tohi vähendada töölepingus kokkulepitud töötasu. Kui töötaja töötab kauem, kui ühe kuu riigis, mille õigust ei kohaldata tema töölepingule, peab tööandja enne töötaja ärasõitu teatama riigis töötamise aja, töötasu maksmise vääringu, riigis viibimisega seotud hüved ja riigist tagasipöördumise tingimused. Koolituskulude kokkulepe: tööandja teeb töötaja koolitamiseks lisakulutusi ja töötaja töötab nende kulude hüvitamiseks tööandja juures kokkulepitud aja jooksul. See kehtib juhul, kui kokkulepe on sõlmitud kirjalikult, on näidatud koolituse sisu ja kulud, siduvusaeg ei ületa kolme aastat ja siduvusaeg ei ole koolituskulusid arvestades ebamõistlikult pikk. Koolituskulude hüvitamise kokkulepe: kui tööleping lõpetatakse enne siduvusaja lõppu on töötaja
konkreetsed eesmärgid seada. Seetõttu jäädakse hiljem tihti kimpu ka koolituse 9 tulemuslikkuse hindamisega. Koolitusvajaduste hindamisel lähtutakse prognoositavast personalivajadusest ja töötajate teadmistele ja oskustele esitatavatest nõuetest. · Koolituse planeerimine viib vajadused kokku võimalustega, selle tulemusena valmib koolitusplaan. Koolitusplaaniga kaasneb koolituskulude eelarve, milles planeeritakse koolitusplaani täitmiseks vajalikud kulutused. Töötajate koolitusvajadus on enamasti väga spetsiifiline ja eeldab seetõttu isikupärast lähenemist. Tõhusa treeningu ettevalmistamiseks on vajalik valida õige programm õigele persoonile õiges olukorras. Mida punktuaalsemalt on koolitusvajadused väljaselgitatud seda täpsemalt ning ressursse kokkuhoides on võimalik läbi viia koolitus.
ettenähtud tööülesannete täitmise eesmärki, loodetud tulemuste saavutamise tõenäosust ning kohustuse täitmise sõltuvust tööandja ja teiste töötajate kohustusi arvestades mõistlik. 325. Milliseid tagatisi ja hüvitisi näeb töölepinguseadus ette töötajale? TLS sätestab terve rea tagatisi ja hüvitisi. Nii näiteks töötajale säilitatakse keskmine töötasu lapse toitmise vaheaegadel ja muudel juhtudel. 1. Koolituskulude hüvitamise kokkuleppe (TLS § 34) kohaselt võivad tööandja ja töötaja kokku leppida, et tööandja teeb töötaja koolitamiseks lisakulutusi võrreldes töötaja koolitamiseks tehtud mõistlike kuludega ja töötaja töötab nende kulude hüvitamiseks tööandja juures kokkulepitud aja (siduvusaeg) jooksul. Koolituskulude kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui: 1) kokkulepe on sõlmitud kirjalikult; 2) kokkuleppes on näidatud koolituse sisu ja kulud; 3) siduvusaeg ei ületa kolme aastat;
Tööandja kui töölepingu poole õigused: Õigus nõuda töötajalt TLS § 15 lg-s 2 sätestatud kohustuste täitmist; Õigus tööleping üles öelda TLS-s sätestatud alustel ja korras; Töötaja poolt kahju tekitamise korral nõuda kahjuhüvitise maksmist: Konkurentsipiirangu ja ärisaladuste kokkuleppe rikkumise puhul vastavat õiguskaitsevahendit( leppetrahv, kahju hüvitamine); Koolituskulude nõudmine ( TLS § 34) Vastutuse alused ( TLS § 117-130) ja trahviühikud. § 108. Kahju hüvitamine töösuhte jätkumise korral. Töölepingu õigusvastasel ülesütlemisel, kui töösuhe jätkub, on töötajal õigus nõuda kahju hüvitamist, eelkõige saamata jäänud töötasu. Hüvitisest võib maha arvata osa, mille töötaja on oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandanud. § 109. Hüvitis töösuhte lõpetamise korral kohtus või töövaidluskomisjonis. Kui kohus või
00 kuni 21.00-ni. Kolmandal päeval ütles S., et L.-il pole vaja enam abiks tulla. L. leidis, et ta on igati hästi köögis hakkama saanud ning nõudis kirjaliku töölepingu sõlmimist ja tehtud töö eest kokaabi tasu 4 eurot tunnis. Seepeale väitis S., et mingit töösuhet poolte vahel ei ole, tegemist oli vaid proovipäevadega, mille jooksul ta sai aru, et L. nende kollektiivi siiski ei sobi. Kuidas vaidlus lahendada? Koolituskulude hüvitamise kokkulepe 7. Vastavalt TLS § 28 lg 2 p-le 5 peab tööandja tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte 15 huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu. Tooge näiteid: · milliseid koolitusi on tööandja kohustatud lähtuvalt nimetatud sättest pakkuma; ning
4) osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel; TLS on koolitusele pööratud erilist tähelepanu. Ühelt poolt on T-l kohustus ennast erialaliselt täiendada (elukestava õppe põhimõte) aga ka TA-l on kohustus tagada töötajale vajalik koolitus. Tuleb eristada, kellelt tuleb koolituse vajaduse hindamine ja koolituse korraldamise algatus. Kui algatus tuleb T-lt, siis saab tööandja toetada töötaja algatust koolitusele lubamisega ja koolituskulude katmisega. Otseselt seadusest ei tulene TA kohustust hüvitada koolitus. Kui aga TA otsustab töötaja koolitusele saata, siis on tegemist tööandja antud ülesannete täitmisega, tööandja peab koolituse aja eest maksma töötajale töötasu ja hüvitama kõik koolitusega seotud kulud. 5) hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara;
............. 69 § 30. Majandustulemuselt makstav tasu................................................................... 72 § 31. Tehingutelt makstav tasu.................................................................................. 72 § 32. Kokkulepe töötasu kasutamise kohta............................................................... 73 § 33. Töötasu maksmise aeg, koht ja viis................................................................. 74 § 34. Koolituskulude hüvitamise kokkulepe............................................................... 75 § 35. Töötasu maksmine töö mitteandmisel.............................................................. 77 § 36. Töötasu maksmine tööst keeldumisel või muude ülesannete täitmisel.......................................................................................... 78 § 37. Töötasu vähendamine töö mitteandmise korral..........................................
Mall Gramberg Suuremad muudatused kavandatavad uues TLSs Ühendatakse TLS, palgaseadus, töö ja puhkeaja seadus ning puhkuseseadus Seotakse VÕSga (loetakse käsunduslepinguks), viidates selle sätetele ja kasutades terminoloogiat TL võib sõlmida suuliselt Tähtajalise TL sõlmimise võimalused laienevad Reguleeritud täpsemalt töötaja lojaalsuskohustus (konkurent ja ärisaladuse hoidmine) Reguleeritakse koolituskulude hüvitamine Töötaja varalise vastutuse osa suureneb (ka saamata jäänud tulu) Mall Gramberg Suuremad muudatused kavandatavad uues TLSs Kaotatakse ära töötajate distsiplinaarvastutus, mõjutusvahendiks leppetrahv Vähenevad hüvitised TL lõpetamisel tööandja algatusel ja etteteatamise tähtaeg Töötaja palga vähendamine tööandja algatusel kuni 3 kuuks majanduslikel põhjustel
Katseajal poolte õiguslik seisund – töötajal on tavapärane õiguslik seisund. Lihtsustatud ülesütlemine: pole vaja mõjuvat põhjust; tähtajalise kui ka tähtajatu; ebarahuldava tulemuse tõttu; enne teatada 15p; põhjendama miks töötaja ei sobi. Võib pikeneda, kui töötaja on nt haige või ajateenistuse puhul – ei saa sobivust hinnata. 2 järjestikust lepingut, suht samad ülesanded – pigem pole vaja 2 katseaega. Töötasu võib olla väiksem. 10.Koolituskulude kokkulepe sõlmimise võimalus - Kirjalik; koolituse sisu ja kulud; siduvusaeg ei ületa kolme aastat, ei ole koolituskulusid arvestades ebamõistlikult pikk. Siduvusaeg võib peatuda nt lapsehoolduspuhkus. Kokkuleppe sisu – Tööandja maksab koolitamise eest + töötaja töötab nende kulude hüvitamiseks tööandja juures kokkulepitud aja (siduvusaeg) jooksul. Mitte koolituskohustuse all. Kehtivuse tingimused - koolituskulude hüvitamise kokkulepe kehtib, kui: 1
austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi; andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi; mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. (1:308-309) 3.2.1 Koolituskulude hüvitamise kokkulepe 16 Töölepingu seaduse § 34 kohaselt võivad pooled kokku leppida, et tööandja teeb töötaja koolitamiseks lisakulutusi ja töötaja töötab nende kulude hüvitamiseks tööandja juures kokkulepitud aja (siduvusaja) jooksul. Koolituskokkulepe kehtib kui: see on sõlmitud täisealise töötajaga kirjalikult; selles on näidatud koolituse sisu ja kulud; siduvusaeg ei ületa kolme aastat;
Kas katseaeg pikeneb, kui töötaja on haiguslehel või palgata puhkusel pikemat aega? Tööandjal peab olema võimalik töötajat hinnata, automaatselt katseaeg ei pikene, kuid tegelikult on võimalik pikendada, kui inimene nt on olnud 3 kuud haige oma katseajast. Tööandja peab ära tõendama, miks ta ei saanud konkreetse aja jooksul töötaja sobilikkust ära hinnata. Parem on teha sellekohane kokkulepe, et katseaega pikendatakse. Koolituskulude kokkulepe Koolituskohustus ja koolituskulude kokkulepe Koolituskohustus lähtub ettevõtte huvidest. Tööandja peab tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ja kandma koolituskulud ning maksma koolituse ajal keskmist töötasu. Pooled võivad kokku leppida, et tööandja teeb töötaja koolitamiseks lisakulutusi ja töötaja töötab nende kulude huvitamiseks tööandja juures siduvusaja jooksul (TLS § 28 lg 2 p 5, § 34) Koolituskulude kokkuleppe kehtivus
töösuhtest tulenevalt 4. rahaliselt hinnatava hüve ja kui kas või üks nendest komponentidest puudub, siis ei ole tulumaksuseaduses tegemist erisoodustusega. Erisoodustuselt makstud sotsiaalmaks ei lähe isikustamisele, seega võiks tööandja osad hüved maksta töötajale välja palgana. Kindlasti oleks naeruväärne, kui tööandja maksaks töötaja palgale juurde 200 krooni selleks, et ta endale sünnipäevalilled saaks osta, kuid kallimate soodustuse juures nagu koolituskulude või sportimisvõimaluste hüvitamine, oleks nende lisamine töötaja palgatulusse siiski arvestatav. Töötajale tähendaks see tulevikus suurema pensioni ja haigushüvitise saamist, tõuseks keskmine palk, mis omab tähtsust puhkusetasu saamisel ja ka pangalaenu võtmise korral. Ilmselt ei taha tööandja maksta palgana hüve, sest puhkuse ajal läheb töötaja talle siis rohkem maksma ja kunagi, kui peab võibolla koondama on keskmise palga alusel arvutatud koondustasu ka suurem
võimalik sõlmida tähtajatu tööleping; 11) teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest; 12) austama töötaja privaatsust; 13) andma töötaja nõudmisel andmeid tema töötasu kohta ning muid töösuhet iseloomustavaid teatisi; 14) mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötaja töötasu kohta. Koolituskulude hüvitamise kokkulepe (§ 34). Tavalisi koolituskulusid ületavad kulud. Siduvusaeg proportsionaalne kuludega, maksimum kuni kolm aastat. Kulude proportsionaalne hüvitamine. Torumehe säte (§ 38). Töötaja õigus tegeleda tööajast isiklike asjadega. Mõistlik aeg pigem tunnid, mitte päevad. Töötasu maksmise kohustus. 4.Töötasu. Töötasu üldnõuded (§ 29). Töötasu on töölepingu oluline tunnus ja tingimus (§ 1).
TÖÖANDJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED: Õigused: Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Õigus tööleping üles öelda TLS-s sätestatud alustel ja korras; Töötaja poolt kahju tekitamise korral nõuda kahjuhüvitise maksmist: Konkurentsipiirangu ja ärisaladuste kokkuleppe rikkumise puhul vastavat õiguskaitsevahendit( leppetrahv, kahju hüvitamine); Koolituskulude nõudmine ( TLS § 34) Õigus nõuda töötajalt TLS § 15 lg-s 2 sätestatud kohustuste täitmist; Töölepingu õigusvastasel ülesütlemisel, kui töösuhe jätkub, on töötajal õigus nõuda kahju hüvitamist, eelkõige saamata jäänud töötasu. Kohustused: Kontrollida töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi Tööandja ja töötajad on kohustatud ohutu töökeskkonna nimel tegema koostööd.
tähtaega. (2) Kui palgapäev satub riigipühale või puhkepäevale, loetakse palgapäev saabunuks riigipühale või puhkepäevale eelneval tööpäeval. (3) Tööandja majandustulemusest maksmisele kuuluv osa tuleb töötajale maksta pärast osa kindlaksmääramist, kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel tööandja majandusaasta aruande kinnitamisest. (4) Tööandja peab kandma töötaja töötasu ja muu tasu töötaja määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. § 34. Koolituskulude hüvitamise kokkulepe (1) Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et tööandja teeb töötaja koolitamiseks lisakulutusi võrreldes töötaja koolitamiseks tehtud mõistlike kuludega ja töötaja töötab nende kulude hüvitamiseks tööandja juures kokkulepitud aja (siduvusaeg) jooksul. (2) Koolituskulude kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui: 1) kokkulepe on sõlmitud kirjalikult; 2) kokkuleppes on näidatud koolituse sisu ja kulud; 3) siduvusaeg ei ületa kolme aastat;
mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära, kui kokkulepitud töötasu maksmine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav. Enne töötasu vähendamist informeerib tööandja usaldusisikut või tema puudumisel töötajaid ning konsulteerib nendega töötajate usaldusisiku seaduses sätestatud korras, arvestades käesolevas lõikes sätestatud tähtaegu. TLS § 37 19. Keskmise töötasu arvutamise alus, töötaja kulude (sh koolituskulude) hüvitamine Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et tööandja teeb töötaja koolitamiseks lisakulutusi võrreldes töötaja koolitamiseks tehtud mõistlike kuludega ja töötaja töötab nende kulude hüvitamiseks tööandja juures kokkulepitud aja (siduvusaeg) jooksul. TLS § 34 lg 1 Keskmise töötasu arvutamisel võetakse arvesse töötasuna teenitud summad. Kui arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuuel kuul töötasuna teenitud summa
võimalik sõlmida tähtajatu tööleping; 11) teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest; 12) austama töötaja privaatsust; 13) andma töötaja nõudmisel andmeid tema töötasu kohta ning muid töösuhet iseloomustavaid teatisi; 14) mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötaja töötasu kohta. Koolituskulude hüvitamise kokkulepe (§ 34). Tavalisi koolituskulusid ületavad kulud. Siduvusaeg proportsionaalne kuludega, maksimum kuni kolm aastat. Kulude proportsionaalne hüvitamine. Torumehe säte (§ 38). Töötaja õigus tegeleda tööajast isiklike asjadega. Mõistlik aeg pigem tunnid, mitte päevad. Töötasu maksmise kohustus. 4.Töötasu. Töötasu üldnõuded (§ 29). Töötasu on töölepingu oluline tunnus ja tingimus (§ 1).
Hindamine on pikaajaline ja nõuab süstemaatilist lähenemist. (Virovere 2004) 4) Tasakaalustatud tulemuskaart (balanced scorecard) mõõdab töötajate panust. Meetod arvestab ettevõtte eripära, mistõttu iga organisatsiooni mõõdikute süsteem on unikaalne. Hinnata saab ettevõtte inimressursi strateegilist tulemuslikkust (strateegiliste kulutuste osatähtsus inimressursi juhtimise valdkonnas; koolitustunde töötaja kohta; koolitusele kulunud aja ja tööaja suhet; koolituskulude ja palgafondi suhet; uuendusettepanekuid töötaja kohta jne). Kui mõõdikuid on palju, muutub süsteem keeruliseks, ajamahukaks ja kulukaks. Tuleb põhjalikult kaaluda, millised mõõdikud kajastavad ettevõtte jaoks olulisi suundumusi. (Virovere 2004) 2.4 Ülevaatus Ülevaatus on tippjuhtkonna poolne mõõdetud tulemuste analüüs. Selle etapi alla käib ka arenguvestlus, mis on töötaja ja tema otsesejuhi vaheline süsteemne vestlus, milles
kui töötaja ei ole pikka aega toime tulnud tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse tõttu - Töötajal on õigus saada kuni 30 kalendripäeva õppepuhkust kalendriaastas. Seejuures tasemekoolituse ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal maksma töötajale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest - Tööandja ei ole kohustatud hüvitama koolituskulusid kui koolitusel osalemise otsus tuleneb töötajalt. - Võib sõlmida koolituskulude hüvitamise kokkuleppe. Kohustus hoiduda tööd takistavatest ja muudest kahjulikest tegudes - Töötaja on kohustatud hoiduma tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervit või vara - Säte sisaldab kohustust töötajal järgida erinevaid ohutusnõudeid tööülesannete täitmisel. - Kohustus täita töötervishoiu, tööohutuse ja tuleohutuse nõudeid Kohustus teha koostööd teiste töötajatega
kui töötaja ei ole pikka aega toime tulnud tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse tõttu - Töötajal on õigus saada kuni 30 kalendripäeva õppepuhkust kalendriaastas. Seejuures tasemekoolituse ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal maksma töötajale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest - Tööandja ei ole kohustatud hüvitama koolituskulusid kui koolitusel osalemise otsus tuleneb töötajalt. - Võib sõlmida koolituskulude hüvitamise kokkuleppe. Kohustus hoiduda tööd takistavatest ja muudest kahjulikest tegudes - Töötaja on kohustatud hoiduma tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervit või vara - Säte sisaldab kohustust töötajal järgida erinevaid ohutusnõudeid tööülesannete täitmisel. - Kohustus täita töötervishoiu, tööohutuse ja tuleohutuse nõudeid Kohustus teha koostööd teiste töötajatega
Kui variatsioonkordaja on kuni 50%, siis tunnus normaalse hajuvusega (keskmine kirjeldab tegelikku, tüüpilist väärtust), kui tunduvalt üle 50%, siis tunnus liiga hajus. Andmetöötlus sotsiaalteadustes 11 3. KAHE TUNNUSE ÜHINE KÄITUMINE Lisaks tunnuste ühekaupa uurimisele võivad uurijat huvitada tunnustevahelised seosed ehk kas ühe tunnuse käitumine mõjutab teist tunnust, näiteks kas koolituskulude kasvades suurendab töötajate rahuolu või vastupidi kas rahuolu väheneb näiteks tööruumides müra suurenedes. Üldiselt, sõltuvate ehk seotud tunnustega puhul on ühe tunnuse käitumise järgi võimalik hinnata teise tunnuse käitumist. Sõltuvuse puhul tekivad küsimused, kui tugev on sõltuvus, mis suunas on sõltuvus, kui oluline on sõltuvus ja kuidas seda sõltuvust matemaatilise seosena avaldada?
- töötajal on tavapärane õiguslik seisund NB! Kas katseajal võib olla töötasu väiksem? o Ühest küljest see kes tuleb alles elab sisse, ei tea täpselt kuidas töökorraldus on, kuidas stamp-juhtumeid lahendada o Ka tööinspektisoon aktsepteerib seda - katseaega ei saa kohaldata järjestikuste töölepingute sõlmimisel ega edutamisel - töölepingu ülesütlemise lihtsustatud kord (TLS § 6 lg 1, § 86) 3.10 Koolituskulude hüvitamise kokkulepe - tööandja peab tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ja kandma koolituskulud ning maksma koolituse aja keskmist töötasu o koolitus ilma milleta töötaja hakkama ei saa o töötaja ostab uue masina, ei oska töötada sellega, ei tea ohutusnõudeid o ei tohi sõlmida koolituskulude hüvitamise kokkulepet
finantseerimisasutusele, samuti mitteresidendist krediidiasutuse lepinguriigis registreeritud filiaalile. Samadel tingimustel võib tulust maha arvata ka elamu ehitamise eesmärgil maatüki soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid. Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata tema poolt maksustamisperioodil tasutud enda ja oma alla 26 aasta vanuse alaneja sugulase, õe või venna koolituskulud või eelnimetatud koolituskulude puudumisel ühe alla 26 aasta vanuse Eesti alalise elaniku koolituskulud. Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata VV nimekirja kantud või ka muule ühingule maksustamisperioodil tehtud dokumentaalselt tõendatud kingitused ja annetused. Residendist füüsilisel isikul on õigus oma maksustamisperioodi tulust maha arvata ka kogumispensionide seaduse tingimustele vastava ja sellega
vajadusest asendada ajutiselt äraolevat töötajat. 7. Katseaeg. Katseaeg Töölepingu võib sõlmida poolte kokkuleppel katseajaga, mille käigus tehakse kindlaks töötajal vajalik tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastava töö tegemiseks. Seadusjärgne katseaeg on 4 kuud. Alla 8-kuulise lepingu puhul ei või katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestusest. Pooled võivad kokku leppida katseaja mittekohaldamises või lühendamises. 8. Koolituskulude kokkulepe. Saladuse hoidmise kohustus. Konkurentsipiirang. Koolituskulude kokkulepe Pooled võivad kokku leppida, et tööandja teeb töötaja koolitamiseks lisakulutusi ja töötaja töötab nende kulude hüvitamiseks tööandja juures siduvusaja jooksul. Saladuse hoidmise kohustus See on töötaja seadusest tulenev kohustus. Töötaja ei või töölepingu kehtivuse ajal avalikustada asjaolusid, mille saladuses
.. (summa numbritena) krooni. 4. Tööandja kohustub tasuma Töötaja eest AS-ile Estonian Business School Group 80% punktis 3 toodud koolituskuludest. 5. Peale koolituse lõppemist kohustub Töötaja koolitusel omandatut rakendama Tööandja huvides ning töötama Tööandja juures vähemalt üks (1) aasta, mille möödudes loetakse käesolev koolitusleping lõppenuks, juhul kui Töötaja ja Tööandja on täitnud kõik käesolevast lepingust tulenevad kohustused. Koolituskulude kustutamine algab õppeaasta 2004/2005 lõpetamisel ... ja toimub proportsionaalselt igakuiselt. 61 6. Töötaja töölepingu peatumisel, v.a. töölepingu peatumine korralise puhkuse, ajutise töövõimetuse või õppepuhkuse korral, peatub käesoleva lepingu punktis 5 nimetatud aja arvestus, mis jätkub pärast Töötaja töölepingu peatumise lõppemist. 7
Seda võib illustreerida varaliste soorituste raha maksmise või asja üleandmise abil. Paljud kipuvad kõiki varaga seotud vaidlusi pidama ennatlikult tsiviilõiguslikeks. Ka avalik õigus reguleerib paljusid varalisi suhteid (maksud, sotsiaalabi). Asjas ,,Tartu linn vs Puhja vald" esitas linn halduskohtule kaebuse, milles ta nõudis vallalt Tartu koolides õppivate, kuid valla haldusterritooriumil elavate laste koolituskulude hüvitamist. Riigikohus leidis, et vallalt nõuti avalik-õigusliku kohustuse täitmist. Ka raha vastuvõtmine asutuse poolt on toiming. Kui maksu või teenus-, osavõtu- või muu avalik-õigusliku tasu võtmine oli ebaseaduslik, on raha võtmise tagasitäitmist ehk summa tagastamist võimalik nõuda halduskohtus (RVastS § 11 lg 1 või § 22 jj, HKMS § 5 lg 1 p 5). Vaidlus eraõiguslikus vormis osutatava teenuse eest võetud raha üle on tsiviilõiguslik. 4. Intsidentne pädevus
Tähtajalise lepingu kestus ja põhjus (tähtsajaline leping sõlmitakse näiteks sel juhul kui kedagi asendatakse, ) Konkurentsipiirangu kokkulepe Kaugtöö poolte kokkuleppel. Oma kodus või tööandja poolt määratud kohas Renditöö maksan renditöölistele. Välisriigis töötamise aeg, hüved kui töötaja töötab välismaal eesti firma nime all üle ühe kuu siis peab saama sama palju kui selles riigis antud valdkonnas keskmine summa on. Koolituskulude hüvitamise kokkulepe siduvusaega mis paneb töötajale kohustusi töötama vähemalt 3 aastat. Tööandja ja töötaja andmed o Füüsiline isik: nimi, isikukood, elukoht o Juriidiline isik või FIE: ärinimi, registrikood, asukoht Telefoni nuber, e-post, esindaja(d), panga rekvisiidid (konto + panga nimi) Töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumine aeg, tööaeg, töö tegemise koht Tööülesannete kirjeldus, ametinimetus
seaduses, võib kohaldada seadusega võrreldes soodsamaid tingimusi; · Võrdse töö eest tuleb maksta võrdset tasu; · Kui TA viivitab töötasu maksmisega, on T õigus nõuda viivist; · Töötasu on puutumatu, st TA võib töötaja nõusolekuta töötasust teostada kinnipidamisi ainult seaduses ettenähtud juhtudel. 70 7. Koolituskulude hüvitamine Koolituskulude hüvitamine- saab kokkuleppida nii tähtajalise kui määramata ajaga lepingu puhul. Tegemist on kirjaliku kokkuleppega, milles on ära näidatud koolituse sisu ja kulud. Siduvusaeg maksimaalselt 3 aastat, ei saa olla ebamõistlikult pikk. TA teeb T koolitamiseks lisakulutusi võrreldes mõistlike kulutustega. T töötab TA juures kokkulepitud aja- siduvusaeg. Töötaja peab hüvitama ennetähtaegsel lepingu ülesütlemisel TA tehtud lisakulud porpotsionaalselt siduvusaja lõpuni, v
HÜVITIST. Hüvitise suurus sõltub sellest, kui suures ulatuses on töötaja põhiõigusi pärast TL lõppemist piiratud, st et uue töökoha leidmine tänu konkurentsipiirangule on peaaegu võimatu või piiratud. Kui töötaja rikub-siis LEPPETRAHV. Leppetrahvi kohaldamine ei välista konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise tõttu kahju hüvitamise nõudmist osas, mida leppetrahv ei katnud. 14. Koolituskulude kokkulepe: kokkuleppe sisu, kehtivuse tingimused ja kulude töötajapoolne hüvitamine -tööandja peab tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ja kandma koolituskulud ning maksma koolituse ajal keskmist töötasu -pooled võivad kokku leppida, et tööandja teeb töötaja koolitamiseks lisakulutusi ja töötaja töötab nende kulude hüvitamiseks tööandja juures siduvusaja jooksul
annaabi.ee 
