4. RIIGIEELARVE JA MAKSUD Riigi ülesanneteks majanduses on kindlustada kodanike õigusi ja nende kaitset, kompenseerida positiivseid ja maksustada negatiivseid (nt saastus) kõrvalmõjusid, kaitsta turvasüsteemi, pakkuda avalikke kaupu ja teenuseid (riigikaitse, politsei, kohtud, maanteed, koolid, haiglad), jaotada ümber tulsid (maksud, toetused) ja stabiliseerida majandust. Riik sekkub majandustegevusse läbi seadusloome. Maksud on valitsuse peamiseks tuluallikaks. Peamised maksuliigid on: tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisimaks ja omandilt saadavad maksud (maamaks). Rahandusministeeriumi üheks põhiülesandeks on maksu- ja tollipoliitika elluviimine ning selleks seaduste ja muude dokumentide ettevalmistamine. Maksuamet ning Tolliamet peavad kindlustama, et maksud laekuksid. Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus planeerib oma tulusid ja kulusid. Riigieelarve kulud. Kõige rohkem kulutab valitsus sotsiaalkuludeks - üle üheksa miljardi krooni.
Eesti Vabariigi maksud Otsesed ja kaudsed maksud Otsesed maksud- need, mida maksumaksja maksab riigile oma tulult. Otseste maksude korral on maksumaksja ja maksukoormuse kandja sama isik : · Tulumaks- jaguneb kaheks : füüsilise isiku tulumaks ning ettevõtte tulumaks (juriidilise isiku tulumaks). Tulumaks on füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks. Maksusüsteemide erinevuse tõttu võivad juriidilise ja füüsilise isiku tulumaks olla erinevad maksuliigid, samuti võivad erinevad tulu liigid olla maksustatud erinevate maksuliikidega. Põhimõtteliselt võib tulumaks olla nii riiklik kui kohalik maks. Eestis kehtiv tulumaksumäär on 21% · Sotsiaalmaks- maks, mida tööandja peab maksma riiklikku pensionifondi ja
Laenud 800 000 Valitsuse roll majanduses ressursside paigutamine ümberjaotav roll regulatiivne roll Fiskaalpoliitika Maksud, avaliku sektori kulutused Valitsuse fiskaalpoliitilised otsused kajastuvad riigieelarves Valitsuse tulude peamiseks allikaks on maksud! Maksud Kõige levinumad maksustamise viisid on: maksud palgafondilt - sotsiaalmaks maksud üksikisikute sissetulekutelt tulumaks maksud ettevõtete sissetulekutelt - tulumaks maksud kulutustelt käibemaks maksud omandilt maamaks (väikseim) Efektiivne maks ei mõjuta eraisiku käitumist! Maksud Eestis Maksususüsteem on soodsam nendele, kes omavad kapitali ja võrreldes oma sissetulekuga tarbivad proportsionaalselt väiksema osa sissetulekust Kõige madalama sissetulekuga isikud maksavad maksudena proportsionaalselt väga suure osa sisstulekust Maksude olemus
regulatiivne eesmärk (käitumise mõjutamine). Makse peavad tasuma nii füüsilised kui juriidilised isikud ehk maksukohustuslased (maksu subjekt). Maksustatakse omandit (vara), tulu või hüve (maksu objekt). Eesti maksusüsteemi põhialused on kehtestatud maksukorralduseseadusega. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse, va osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna. Kohalikud maksud laekuvad kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Riiklikud maksud on: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja pakendiaktsiisid) ja raskeveokimaks. Lisaks jagunevad maksud otsesteks ja kaudseteks. Kaudse maksu puhul tasub maksu lõpptarbija, st maks liidetakse maksustatava kauba või teenuse hinnale (käibemaks, aktsiis ja tollimaks). Otsese maksu puhul kannab maksumaksja vahetult maksukoormuse (tulumaks, maamaks ja raskeveokimaks).
Maksupoliitika on seaduste kogum, kus sätestatakse, kellelt, mida ja kui palju võtta riigi toimimiseks ja ümberjagamiseks. 3 1 MAKSUAUK Maksuauk on saamata jäänud maksutulu. Joonis 1. 2013a. maksude lõikes protsendina Sotsiaalmaks moodustab maksuaugust 22% ehk 96 miljonit eurot, käibemaks 46% ehk 199,3 miljonit eurot, füüsilise isiku tulumaks 16% ehk 70 miljonit eurot, pakendiaktsiis 3% ehk 13 miljonit eurot. Kütuseaktsiis, tubaakaaktsiis ja alkoholiaktsiis jätavad maksutuludesse vastavalt 3% - 11 miljonit, 8% - 35 miljonit ja 2% - 9 miljonit augud. Eelmisel aastal kogus maksu- ja tolliamet ca 5,102 miljardit eurot maksutulu, mis on 77 miljonit rohkem (1,3%) kui oli 2013. aasta riigieelarve ootus. Suurim ülelaekumine tuli juriidilise isiku tulumaksust. 2013
I LOENG. I OSA Mis on majandus? Majandusteadus- on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti on õpetus nappusest. Majandusteooria- tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majan
asümmteetri.a 41. Kuidas on seotud makromajandusteooria ja majanduspoliitika? Valitsus sekkub majandusse suuremal või vähemalt määral- sotsiaalse õigluse seisukohast on oluline, et aidatakse inimesi, kes ise endaga toime ei tule, makstes mitmesuguseid toetusi- töötu abiraha, pension, lapsehoolduspuhkus. Valitsussektori ülevalpidamine.Valitsus saab igal tasandil osa oma sissetulekuid otseste maksude näol- ettevõtte ja üksikisiku tulumaks. Eksport ja import. 42. Milline on majapidamiste roll tulude-kulude ringkäigus? 43. Kuidas mõjutab valitsussektor tulude-kulude ringkäiku? Valitsuse kulutused-valitsuse ostud, toetused e tulusiirded. Valitsus ja ettevõtted on seotud valitsuse ostude kaudu. Tulud- otsesed ja kaudsed maksud. Toetuste ehk tulusiirete kaudu on seotud majapidamised ja valitsus. 44. Kuidas leitakse ja kuidas on omavahel seotud SKP väärtus lähtudes (a) tuludest, (b) toodangust ja (c) kuludest?
0,6% Arvestab Töötuskindlustusmakse 1,0% 1,0% 1,0% 0,6% 0,6% (1,0%)? brutopalgalt Kohustuslik maha 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% pensionikindlustus palgamaksja Palgasaaja tulumaks 26% 26% 24% 23% 22% 21% 1000- Võtab Ei maksustata 2002.a. arvesse 1400 1700 2000 2000 2250 tulumaksuga 1200- palgamaksja 2003.a. 3000 3600
Kõik kommentaarid