...............12 KOKKUVÕTE............................................................................................................13 KASUTATUD ALLIKAD..........................................................................................14 LISA 1......................................................................................................................... 15 SISSEJUHATUS Igasugune muudatus elus nõuab kohanemist: olgu see siis töökoha või riigikorra vahetus, lapse kooliminek, reis või isegi pühad. Rahulolematus ja pinge on sel puhul üsna tavalised nähtused. Sind võivad häirida nii elu rutiin ja üksluisus kui ka sagedased või järsud elulised muutused. Tundub, et ühtaegu sa januned muutuste järele ja samas kardad neid. Miks? Iga muutus rikub su väljakujunenud töö- ja elurütmi ning sunnib muutma harjumusi käitumises ja mõtlemises.
Haridus- kohustus või võimalus Hariduse omandamine algab juba väga varajasest east. Mõned inimesed otsustavad haridusega oma elus jõuda kaugele ning on inimesi kes noores eas ei hinda hariduse eeliseid ja lasevad oma võimaluse käest. Haridus kuni 17. Eluaastani Esimese kooliminek- iseseisva elu alustamine tekib õpilasel koolist oma arvamus ja hoiak ning samuti see kujundab edaspidist suhtumist. Perekonna toetus Põhikool kestab üheksa aastat mis peaks olema piisav aeg inimesele andmaks piisava hariduse elus mingitmoodi läbilöömiseks ehk suhtlemiseks teiste inimestega ,et saaks elatist teenida kasvõi muruniitjana inimene õpib kogu elu. See on kindlasti tõsi ,kuid tuleb eristada elu jooksul õppimist ning hariduse omandamist
läheduses. Neil võib olla hirm üksinda kodus olemise ees. Neil võivad esineda korduvad lahutamisteemalised hirmuunenäod. Neil võib olla korduv distress - mis avaldub ärevuse, karjumise, jonnikrampide, viriluse , apaatia või sotsiaalse isoleerumisena - , kui nad aimavad ette kiindumisobjektist lahutamist, lahutamise ajal või vahetult pärast seda. Neil võivad esineda iiveldus , kõhuvalu, peavalu, oksendamine , mis ilmneb situatsioonis, kus laps peab lahkuma oma kiindumisobjektist(nt kooliminek). -kasutatud kirjandus: www.wikipedia.ee Annel Metsik XI klass Aprill 2009
seotud tüvega sõna kirjutatakse koguduse liige > järgneva sõnaga kokku. iga koguduseliige Nt: 2. Sagedus reegel haridusministeerium( haridus Üldreegi alusel lahku kirjutatud on nimetavas käändes), sõnad võib kirjutada kokku, kui puitalus (puit on nimetavas tegemist on sagedase käändes), sõnaühendiga. Sinisilmne (sini on lühend) Nt: kooli minek > kooliminek Inimlaps(lühend) kojutulek > kojutulek Üliinimene (seotud) Tee joomine > teejoomine 3. Pikkuse reegel Kui sõnaühendi üks sõna on piisavalt pikk on lubatud nad kokku kirjutada. Nt: luuleõpik 4. Liitsõnareegel
1. Nimeta vanuselised lapse arenguperioodid Imikuiga (0-1 aastat) Maimikuiga (1-3 aastat) Koolieelikuiga (3-6/7 aastat) Kainikuiga (6/7-11/12 aastat) Murdeiga (11/12-15/16 aastat) Noorukiiga (15/16-20/22 aastat) 2. Mida nimetatakse arengukriisiks ja traumaatiliseks kriisiks? Arengukriis on loomulik ning enamasti ennustatav muutus inimese elus, identiteedimuutus (sünd, käimaõppimine, kooliminek, murdeiga, tööleasumine, vananemine jne). Arengukriisi põhjustavad valdavalt isiksusesisesed (kasvamine, valmisolek muutuseks). Traumaatiline kriis järgneb ootamatule isikuvälisele muutusele (õnnetus, haigus vms). Traumaatiline kriis on vägivaldne muutus elu ennustatavas kulus, seetõttu reeglina akuutsema kuluga. 3. Mille kaudu avalduvad pere ja kodu mõju lapse arengule?
Juba väga väiksest peale õpib laps ennast väljendama ja teab, milliseid käezeste peab kasutama ning, milliseid häälitsusi peab tegema, et saada seda, mida ta tahab. Lasteaias tutvutakse esimest korda uute inimestega ja kohanetakse uues keskkonnas. Seal hakkab pihta ettevalmistus kooliks ja teadmisteallikateks on uued inimesed ning kohad. Lasteaias lähenetakse õppimisele loominguliselt ja mänguliselt ja saavad sealt palju algteadmisi ja kindla põhja edasiseks kooliteeks. Kooliminek on lastele huvitav aeg, sest kõik on väga teistsugune. Kooli minnes saab laps justkui suureks ja iseseisvaks. Vanemate teadmistepagas jääb aina väiksemaks ja laps õpib uusi teadmisi juurde ja kool õpetab, kuidas saada tulevikus iseseisvalt hakkama ja kuidas laps ei sõltuks ainult vanematest. Kool toob inimeses välja palju iseloomujooni ja kujundab inimese selliseks nagu ta oma ülejäänud elu on. Tulevad välja ka tema nõrgad ja tugevad küljed
väike mees 2)Vormipõhimõte- nimetavakujuline või lühenenud tüvega sõna kirjutatakse järgneva sõnaga kokku, nt raudkapp, lumivalge. 3)Kontekstipõhimõte- teksti selguse nimel tuleb vahel kokku kirjutada ka harilikult lahku kirjutatavaid sõnu, nt erakonna liige- iga erakonnaliige , naised läksid oma meeste asju ajama- mehed läksid oma meesteasju ajama. 4)Sageduspõhimõte- sagedasi sõnaühendeid kirjutatakse rohkem kokku kui harva esinevaid, nt kooliminek- kuuri minek, tööleminek- näitusele minek, 5)Traditsioonipõhimõte-õigekirjakorra püsimise nimel hoitakse kinni kord juba kokkulepitust , nt arvsõnade, tänavanimede, ne- ja line- omadussõnade kirjutamine. 6)Pikkuspõhimõte- kui teiste põhimõtete alusel kokkukirjutatu läheb liiga pikaks, siis ei saa seda siiski kokku kirjutada, nt aastalõpu koosviibimine( vrd sünnipäevapidu) Kui kõhklete , kas kirjutada kokku või lahku, siis kirjutage parem lahku.
töö, mis ei võimalda perele piisavalt aega pühendada, otsustamisprotsess, mis ei kaasa töötajaid neid mõjutavate otsuste tegemisse, aga ka närviline klient, kes oma pahameele töötaja peale välja valab – stressorid, mis tugeva või pikaajalise mõju korral mõjutavad tervist. Elus tajutav stress ei piirdu reeglina vaid töökeskkonnaga ning piiri tõmbamine tööst ja eraelust tingitud pingeolukordade vahele võib sageli olla keeruline või võimatu – lähedase haigus, lapse kooliminek või lähisuhte purunemine mõjutavad tõenäoliselt ka töötaja töövõimet. Kuigi sellised olukorrad väljuvad tööandja vastutusalast töötaja tervise hoidmisel, võiks hea tööandja kaaluda ka sellistes olukordades töötaja toetamist, ennetades probleemide võimalikku edasikandumist tööellu. 3
kasvatus-ja õpetamisstiili. · Andekate laste puhul on aga esmajoones vaja leida võimalusi kognitiivsete vajaduste rahuldamiseks, sest nendega arvestamatus võib sotsiaalseid ja emotsioonaalseid probleeme võimendada. · Aktseleleerimine on kõige tõhusam andekate arendamise moodus. · Eestis on vähemal või rohkemal määral kasutatud järgmisi aktselereerimise meetodeid: a) varasem kooliminek b) klassikursustest ülehüppamine c) ainekava ,,kokkupakkimine" d) integreeritud õppekava e) individuaalõpe f) kõrgema taseme kursuste kuulamine g) väljatõstmine h) mitteformaalhariduslikud programmid · Loomulik õppimine tekitab huvi, on loominguline, arendab mitmekülgseid oskusi, on konkreetse väljundiga ja tekitab sotsiaalse kaasatuse tunde. · Renzulli jagab õppetöö rikastamise mitmeks tasemeks: I
· murdeiga e vanem kooliiga (12-18ea) · varane täiskasvanuiga (18-30-ndad) · keskmine täiskasvanuiga (40-50-ndad) · hiline täiskasvanuiga (60-...) ARENGUKRIISID: Arengukriis perioodi arengus, kus toimub mingi suurem muutus, mis nõuab kohanemist. Arengukriisid on ette ennustatavad toimuvad kõigil enam-vähem samal ajal. Arengukriisid on seotud elusündmustega või füüsilise arenguga. · Lasteaeda minek · Kooliminek · Murdeiga · Kooli lõpetamine · Tööleminek · Abiellumine · Lapse sünd · Lahutus Arengupsühholoogia ajalugu: Darwin, Pavlovi, Jean Piaget (kognitiivne areng), Lev Võgotski, John Bowlby. Jean Piaget Egotsentrismi periood laps hindab kõike enda seisukohast (nt peitusemäng). Vee anuma järgi staadiumi kindlaks määramine
· Keskmine lapseiga e noorem kooliiga(7-12a) · Murdeiga e vanem kooliiga(12-18a) · Varane täiskasvanuiga(18-30ndad) · Keskmine täiskasvanuiga(50-50ndada · Hilinetäiskasvanuiga(60-...) Arengukriis-periood arengus, kus toimub mingi suurem muutus, mis nõuab kohanemist. Arengukriisid on ette ennustatavad- toimuvad kõigil enam-vähem samal ajal. Arengukriisid on seotud elusündmustega või füüsilise arenguga. Lasteaeda minek, kooliminek, murdeiga, kooli lõpetamine, tööleminek, abiellumine, lapse sünd, lahutus. 20.sajandi arengu-uurijad Jean Paiget (1896-1980)- mõtlemise arengu seaos bioloogiliste protsessidega. Lev Võgotski( 1896- 1934)- keele roll ühiskonnas ja sotsiaalses mõtlemises John Bowibly( 1907- 1990)- sotsiaalsed suhted lapse ja vanema vahel ja nende suhete roll isiksuse kujunemisel.
inimese isiklike eesmärkidega on ebaselge; · organisatsioonis valitseb ebakindlus, töökorralduse muutmisesse ei kaasata töötajaid ning ei anta piisavalt infot selle kohta, mida muutused kaasa toovad. Elus tajutav stress ei piirdu reeglina vaid töökeskkonnaga ning piiri tõmbamine tööst ja eraelust tingitud pingeolukordade vahele võib sageli olla keeruline või võimatu lähedase haigus, lapse kooliminek või lähisuhte purunemine mõjutavad tõenäoliselt ka töötaja töövõimet. Organisatsioon Organisatsioonile kaasnevad kõrge stressitasemega järgnevad probleemid: · töötajate vähene loovus, madal töövõime ja vähene pühendumine; · kõrge töövõimetuse tase; · suur personalivoolavus; · suurenenud tööõnnetusrisk; · kvaliteediprobleemid, mis viivad omakorda klientide rahulolematusest tulenevate kuludeni.
Psühhootiline kõne laps kasutab ebatavalisi ja mõttetuid sõnu, mis pole antud situatsiooniga kuidagi seoses. Seosetu jutt. Passiivne kõne oskus infot õigesti vastu võtta. Aktiivne kõne nähtu, kuuldu, tunnetatu väljendamine sõnadega. 2.Kriisid inimeste elus. 1) Arengukriisid Sünd 2,5-3 a. ,,MINA" areng 7 a. - väike kriis, hammaste vahetus, kooliminek 11-16 a. murdeiga 2) Traumaatiline kriis Etapid: · Sokk ,,See pole võimalik, seda ei saanud juhtuda" · Reaktsioonifaas süüdistused, enesesüüdistused - ,,See on ebaõiglane ma ei ole seda ära teeninud" · Tehing, tingimine ,,Kui ainul pääseks, olen kõigeks valmis..."
Psüühilise kriisi toob esile väline sündmus, mis viib inimese olukorda, kus varasemad kogemused, toimetulekuviisid ja õpitud reaktsioonid ei aita inimesel enam olukorda psüühiliselt valitseda. Kriisil on piiratud kestvus (6-8 nädalat). Kriisid jagunevad arengukriisideks ja traumaatiliseks kriisideks. Arengukriisid on normaalsed elukaare osad, perioodid inimese arengus, kus toimuvad mingid suuremad muutused, mis nõuavad inimeselt kohanemist. Niisugusteks perioodideks on näiteks kooliminek, murdeeiga, tööleminek, abiellumine, lapse sünd jne. Traumaatilise kriisi kutsub esile ootamatu ning äkiline negatiivne elusündmus, mis põhjustab erakorralisi emotsioone ning kannatusi. Vastupidiselt arengukriisidega ei ole inimesel võimalik ennast traumaatiliseks kriisiks ette valmistada. Traumaatilise kriisi võivad esile kutsuda sündmused nagu lähedase inimese surm, töökaotus, lahutus, haigestumine, vägivalla kogemine jne.
1) Kiusamine Kooliminek on igale lapsele ja lapsevanemale uus eluetapp hoolimata sellest, millisesse kooli laps läheb.Õpetaja ootab kooli last, kellel on kujunenud empaatiavõime, sotsiaalne käitumisvastutus ning soov kaasa mõelda ja tegutseda. Teadmised-tarkused omandatakse koolis. ( T Erinevate maade andmed näitavad, et vägivald ja kiusamine koolis on muutunud viimasel ajal tõsisemaks probleemiks nii toimub see ka eestis. Seetõttu on peamiseks kooli vahetamise põhjuseks kiusamine ja vägivald koolis. KOOLIKIUSAMINE on korduv pahatahtlik käitumine mõne kaasõpilase suhtes. kehaline (löömine, tõukamine, asjade ära võtmine, ruumi kinni panemine jne.) hingeline (ähvardamine, alandamine, narritamine, tõrjumine, jälitamine, kuulujuttude levitamine jne.) Sagedamini kiusatakse neid, kes: ei löö vastu on targemad kui teised on väikest kasvu on paksemad kui teised on pikemad kui teised on aeglasema...
andekuse avastanud, on oluline edasi tegutseda. Andekate toetamiseks ja arendamiseks on mitmeid meetmeid. Individuaalne õppekava on parim viis korraldada andekate laste võimetele ja vajadustele vastavat õpetust (Sepp, 2010, 95). Individuaalse õppekava juures võib kasutada erinevaid meetodeid, millest levinumad on aktseleratsioon, õppekava rikastamine ja mitteformaalhariduslikud programmid. Aktseleratsiooni all mõistetakse õpet kiirendatud tempos (samas, 89). See võib olla varasem kooliminek, koolitee alustamine alates teisest klassist või hilisem klassikursuse vahelejätmine. Samuti saab aktseleratsiooni kasutada ühe aine raames, mille puhul õpetaja saab aine kava vastavalt lapse tasemele ,,kokku pakkida", et laps ei peaks tegelema tema jaoks tüütu rutiinse kordamisega, vaid saaks kiiremini edasi liikuda. Sellist meetodit nimetatakse ka kompakteerimiseks. Peale mainitud aktseleratsiooni vormide on Eestis
majanduskäitumine Ülesanne 1.1 ● Kirjelda enda tegemisi ühe päeva jooksul. Millised on erinevad valikuvõimalused nende tegevuste sooritamiseks? Milline on sinu valik? Hinda, kui mitmeid majanduslikke otsuseid päevas teed. Täida järgnev tabel. Esimene veerg on täidetud näitena. Aeg Tegevus Valikuvõimalused Valik Valiku põhjendus 7:30 Hommikusöök 8:00 Kooliminek 12:00 Lõuna 16:00 Vaba aeg Ratsionaalne majanduslik käitumine ● ... tähendab, et erinevad majanduselus osalejad püüavad saavutada enda jaoks suurimat kasulikkust mingite piirangute raames ● Sarnaste huvidega majanduselus osalejaid nimetatakse majandussubjektideks Majandussubjektid ● Majapidamiste (leibkondade) majanduslikud otsused on peamiselt seotud tarbimisega, nad soovivad võimalikult väikese kulutuse eest saada võimalikult
käitumises. Areng on (Inimese areng 2014): kulgemine küpsuse saavutamise suunas; kestab eostumisest kuni surmani; kiirem lapse ja noorukieas. Arengus võib tekkida ka kriise. Arengukriis (Leuska 2010) - periood arengus, kus toimub mingi suurem muutus, mis nõuab kohanemist. Arengukriisid on ette ennustatavad - toimuvad kõigil enam-vähem samal ajal. Arengukriisid on seotud elusündmustega või füüsilise arenguga. Näiteks: lasteaeda minek, kooliminek, murdeiga, kooli lõpetamine, tööleminek, abiellumine, lapse sünd jm. 3 2. ELUKAARE ETAPID 2.1. Looteiga ja sünd Looteiga ja sünd on elukaare esimene etapp. Looteiga kestab 40 nädalat ja lõpeb sünniga. Pikk ja vaevaline teekond läbi sünnituskanali, väliskeskkonna temperatuur, valgus, helid – see kõik võib olla traumeeriv. Keskkond, kuhu laps satub, erineb oluliselt sünnieelsest arengukeskkonnast ema üsas
· Luua õhustik, mis annab kindlustunde. Andekate laste õpimotivatsiooni hoidmiseks on vaja leida sobivaid viise, kuidas kohandada õpet nende huvidele ja võimetele vastvaks. Andekate arengut kõige efektiivsemalt toetavateks õppetöö individualiseerimise ja diferentseerimise võteteks peetakse aktselereerimist ja õppekava rikastamist. Aktselereerimise all mõistetakse õpet kiirendatud tempos. Esimeses kooliastmes on selleks ilmselt kõige õigustatum kas varasem kooliminek või klassi vahelejätmine. Sageli kasutatakse andekate laste puhul nn klassist väljatõstmist (ingl pull-out ) meie mõistes õpet tasemegrupis kas ühes või mitmes õppeaines. Andekate laste puhul tasub õpetajal kindlasti kriitiliselt üle vaadata ka oma aine õppekava ja see vastavalt lapse tasemele n-ö kokku pakkida, et anda võimekale õpilasele võimalus kiiremaks edasiliikumiseks ja mitte lasta tal tegelda rutiinse kordamisega
kogeb koolis. Tähtis on, et lapse kõik erinevad erivajadused avastataks õigeaegselt ja laps ei peaks kõigepealt kogema ebaedukogemust koolis ja alles seejärel, kui asutakse ebaedu põhjusi otsima, jõutakse selleni, et laps kas ei kuule või ei näe piisavalt hästi või esineb teisi terviseprobleeme. 11 KOKKUVÕTE Lapsed vanuses 5- 12 aastat on mitmes mõttes erilised. Kõige enam muudabki neid kooliminek ja sellega kaasnev. Asjatundlik lapse arengu jälgimine, selle suunamine õigetel hetkedel ning vajalike oskuste arendamine peab olema kõikida spetsialistide koostöö, et kindlustada lapsele edukas algus. Hirmutav on teadvustada -kuidas ühiskonna arusaam lapsepõlvest on muutunud ja veelgi enam hirmutab mõte – kuidas seda muudetakse. Loodame siiralt, et lapsepõlv ei kujune tulevikus treeninglaagriks ja annab ka tuleviku lastele aja olla
kaugrong, inimtühi; 3. kontekstipõhimõte – teksti selguse nimel tuleb vahel kokku kirjutada ka harilikult lahku kirjutatavaid sõnu, nt erakonna liige – iga erakonnaliige, kunstipärased naiste käekotid – kunstipäraste naistekäekottide näitus, naised läksid oma meeste asju ajama – mehed läksid oma meesteasju ajama; 4. sageduspõhimõte – sagedasi sõnaühendeid kirjutatakse rohkem kokku kui harva esinevaid, nt kooliminek – kuuri minek, tööleminek – näitusele minek; 5. traditsioonipõhimõte – õigekirjakorra püsimise nimel hoitakse kinni kord juba kokkulepitust, nt arvsõnade, tänavanimede, ne- ja line-omadussõnade kirjutamine; 6. pikkuspõhimõte – kui teiste põhimõtete alusel kokkukirjutatu läheks liiga pikaks, siis ei saa seda siiski kokku kirjutada, nt aastalõpu koosviibimine (vrd sünnipäevapidu), keskkonnakaitse teemaline (vrd loodushoiuteemaline),
Prügi sorteerimine (korduvkasutus); energiasäästlike kodumasinate kasutamine; PÕHIKOOLI LÕPUEKSAM ÜHISKONNAÕPETUS 2008 RIIKLIK EKSAMI- JA KVALIFIKATSIOONIKESKUS tarbetute tulede kustutamine korteris; kooliminek jalgsi või jalgrattaga ... RIIK PÕHITUNNUSED 2) Territoorium Õpilase vastus peab sisaldama näidet.
·Psühholoogilised probleemid P > T ·Emotsionaalsed probleemid T > P ·Tüdrukutel käitumishäirete ja depressiooni esinemise sagedus vanusega tõuseb T: spetsiifilised foobiad, enurees, enesevigastamine, depressioon, anoreksia, buliimia ·Poistel häirete levik 10. ja 20. eluaasta vahel järk-järgult vaibub (v.a depressioon) P: autism, käitumishäired, ADHD, tikid (tõmbl), suitsiid, enurees, enkoprees, spetsiifilised arenguhäired Tõusud: 6-7-a (kooliminek), 9-10-a (põhik alustamine), 14-15-a (puberteet) ·Vastsündinu ja imikuiga raske eristada somaatilistest ·Väikelapsed seotud kommunikatsiooniga ·Eelkooliiga emotsioonid, arenguhäired ·Koolilapsed käitumine ja õpivilumus, emotsioonid ·Noorukid emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. ·RHK 10 (ICD 10, 1993) (rahvusvah. haiguste... klassifikatsioon) ·DSM IV (1992), DSM-V (2013) (diagnostic and statistical manual of mental disorders)
· Perfektsionism · Erinev-olemise taju · Alasooritus Abistamine · Individualiseerimise võtted kolme põhiliiki: · Homogeensete klasside, rühmade, koolide moodustamine õpilaste mingi ühise tunnuse või tunnuste rühma alusel · Õpe heterogeensetes klassides ja rühmades, kus õpilaste erinevused on suured · Õppe läbimine individuaalselt erinevas tempos, teistest kiiremini või aeglasemalt Abistamise võimalusi 1 · Varasem kooliminek. Eestis kõige kasutatavam õppe kiirendamise meetod · Klassikursusest ülehüppamine. Eestis on suhteliselt harv nähtus, mujal populaarne · Ainekava ,,kokkupakkimine". Õppekava läbimine ettenähtust kiiremini, peamiselt praktiseeritakse üksikute ainete kaupa · Kõrgema taseme kursuste kuulamine. Võtta osa vanemate klasside tundidest või võtta valikursusi väljastpoolt ülikooli. TÜ Teaduskooli, TLÜ Õpilasakadeemia ja TTÜ Tehnoloogiakooli kursused
Õigel ajal vestlemine võib kõige hullemast päästa. "Närviline ja ebakindel olek, huvi langus ümbritseva vastu, võõrandumine sõpradest- hobidest. Üheks märgiks võib olla, kui alaealine üritab iga hinna eest varjata arvutiekraani pilti. Näiteks suletakse brauseriaken kiiresti, kui keegi juhuslikult arvutist möödub ja küsimustele reageeritakse agressiivselt," loetleb Baum ohumärke. Vaheri sõnul peab lapsevanem kindlasti kahtlustavaks muutuma, kui kooliminek on lapsele vastumeelne. Anu Baumi kinnitusel võib alaealine kurikaelte ohvriks langeda kõige tõenäolisemalt suhtlus- või mängusaitidel. Ettevaatlik tasub olla ka teenuste tellimisel, kus palutakse SMSi teel kasutajaks registreerida, ning testidega, mille täitmise eelduseks on oma telefoninumbri sisestamine. "Kuigi tegemist ei ole otseselt kelmustega, on nende teenuste tagajärjed sageli väga ebameeldivad neist lahtisaamine võib olla tülikas ja
psühhodraamat, kus probleeme lahendatakse läbi lavastamise. Nmetus gesalt tuleb saksa klassikalise teooria ideest. Pilet 15. F. Riemanni isiksusekäsitlus läbi hirmude. Tema isiksusekäsitlus põhineb hirmudel, mida kõik ei tunnista, kuid nad on olemas. On globaalsed hirmud ja individuaalsed hirmud. Igal hirmul on arengulugu. Hirmudest ülesaamine muudab küpsemaks. Hirm tuleb esile uudses olukorras, nt kooliminek, pere loomine. Isiklikud hirmud pole kõigile omased, nt ämblikud, kõrgus. On olemas hirmu põhivormid, millest tulenevad teised hirmud. 1) Hirm saada kellestki/millestki sõltuvaks, hirm loobuda omaenda minast skisoidne. 2) Hirm üksioleku, hüljatuse, isoleerituse ees, hirm teistest liigselt erineda depressiivne. 3) Hirm muudatuste ees, mida tajutakse kui kindlusetust sundustega.
Reintegratsioon (vanadus) tähenduslikkus; kirjutavad memuaare, tegelevad lapselasteda, et anda edasi traditsioone · ISIKSUSE ARENG. Normatiivne-kriis mudel - Erikson: intiimsus (kui lead lähedust parnerit, sõpru) vs isolatsioon. Sündmuste ajastuse mudel - Neugarten: sotsiaalne kell (millal on normaalne midagi teha nt abielluda)* Normatiivsed elusündmused- kooliminek, lapsesaamine, abiellumine. *Idiosünkraatilised elusündmused- meie elu omased, nendele ei valmistu nt ema pole valmis vanaemaks nii noreema saama. NB! Tänapäeval sündmuste "õigeaegsusel" laiemad piirid (nt millal peaks abielluma, ülikooli minema jne) · SOTSIAALNE ARENG - Lähisuhetes põhirõhk seksuaalsusel! Peamised sotsiaalsed "ülesanded":Partneri leidmine (sotsiaalne surve
Selleks, et koolilaps püüaks tublim olla, peab tema usku endasse ja oma võimetesse mitte kõigutama, vaid tugevdama. Selle nimel tuleb olla lapse suhtes tähelepanelik ja osavõtlik (Elenurm jt 1997: 43). Ise olen arvamusel, et õige aja planeerimine on samuti väga oluline, et väheneks või oleksime üldse vabad koolistressist. 2.8. Muudatused Igasugune muudatus elus nõuab kohanemist, olgu see siis töökoha või riigikorra vahetus, lapse kooliminek, reis või isegi riigipühad. Rahulolematus ja pinge on sel puhul üsna tavalised nähtused. Sind võivad häirida nii elu rutiin ja üksluisus kui ka sagedased või järsud elulised muutused. Tundub, et ühtaegu sa januned muutuste järele ja samas kardad neid. Iga muutus rikub su väljakujunenud töö- ja elurütmi ning sunnib muutma harjumusi käitumises ja 10 mõtlemises
8. terviklikkus vs lootusetus vananemine, inimene on kas rahul endaga või oma eluga või rahulolematu; tuleb endale teadvustada, et ma jään vanaks ja mu elu muutub, surm on paratamatu; tuleb iseendaga rahu teha; oluline on rahuldus elatud elu suhtes Baltesi eluea arengu käsitlus normatiivne ea-määratletud mõju on seotud kronoloogilise ajaga, kõik mõjud võivad olla bioloogilise või mittebioloogilise komponendiga; kooliminek (bioloogiline hammaste vaheldumine); normatiivne ajaloo-määratletud mõju on seotud teatud generatsiooni enamiku liikmete jaoks kaugema minevikuga; näiteks näljahäda, televisiooni ja arvutite tekkimine mittenormatiivsed elusündmused mõjuvad igale inimesele eraldi, ei ole suuremat mõju üldsusele; võivad olla õnnetused, töökaotus, lahutus, elukoha vahetus, uue liikme sünd Bronfenbrenneri ökoloogiline inimarengu mudel
tegurid mängivad rolli individuaalsete erinevuste säilitamises - Isiksuseomaduste stabiilsus ja areng - Kumulatiivne järjepidevus – inimestevahelised erinevused suurenevad kumulatiivselt elu jooksul - Küpsemine – vanusega muututakse domineerivamaks, meelekindlamas, sotsiaalsemaks ja emotsionaalselt stabiilsemaks - Rollid ja identiteet – inimesed täidavad samu rolle ja püüdlevad püsiva identiteedi poole - Normatiivsed elusündmused nt kooliminek, abiellumine suurendavad küpsust - Plastilisus – isiksuseomadused kui avatud, keskkonna poolt mõjutatud süsteemid - Stressi tekitavad elusündmused - Sotsiaalne kogemus, sotsiaalsed oskused - Vananemina - Küpsedes inimesed kasutavad om aisiksust paremini - Inimesed tahavad muutuda – olla ekstreavertsemad ja meelekindlamad - Kas ja mida isiksus ennustab - Paljudes uurimustes on näidatud et isiksuseomadused seostuvad oluliste väljunditega
on laps. Tema tegevus rollide proovimises ja katsetamises. Initsiatiivikus- eduka praktika tulemus. Vähe- last üritatakse liialt kaitsta; teisalt karistamishirm- last karistatakse ja valestimõistmine. Kui karistatakse väikeste asjade eest, nt arstimäng ja riidest lahti ja vanemad tabavad, võivad shokist ette kujutada igast asju. Karistamine võib pidurdada tulevikus julgust võtte riske ja iseseisvust. Neljas on 6-12 aastad. Töökus ja usinus vastandina alaväärsusele. Toimub kooliminek, suur muudatus. Senine vabamänguline tegevus asendub koolitegevusega. Arenevad kiirelt sotsiaalsed suhted jms, nt õppimisoskused ja ka lihastegevus, kordinatsioon. Kui täiskasvanud ei õhuta piisavalt, tekib alaväärsus ja ebaadekvaatsuse tunne. Kas loobutakse pingutamast v toimub tuim allumine huvita. Ilmneb fakt ’olen see, mida õpin’. Oluline punkt kohusetundlikkuse ja töömeisterlikkuse arenemise aeg. Peaks tekkima himu olla edukas ja saavutada.
Pole ühtset põhjust · Orgaanilised · Füüsilised haigused/kahjustused · Temperament · Keskkond Häirete epidemioloogia ·Käitumishäired > emotsionaalsed probleemid ·Psühholoogilised probleemid P > T ·Emotsionaalsed probleemid T > P ·T käitumishäirete ja depressiooni esinemise sagedus vanusega ·Phäirete levik 10. Ja 20. Eluaasta vahel järk ärgult vaibub (v.a depressioon) Cohen jt (1993), Laste ja noorukite...(2006) Vanus ja arenguhäired Tõusud: 6-7-a (kooliminek), 9-10-a, 14-15-a ·Vastsündinu ja imikuiga raske eristada somaatilistest ·Väikelapsed seotud kommunikatsiooniga ·Eelkooliiga emotsioonid, arenguhäired ·Koolilapsed käitumine ja õpivilumus, emotsioonid ·Noorukid emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. Soolised erinevused ·Poiste probleemid on seotud noorema eaga ·Tüdrukutel enam murdeeas, sarnasemad täiskasvanu häiretele
Näiteks lahutus, et kuidas see mõjutab inimest edaspidi läbi erinevate süsteemide. Isik jääb püsivaks aga roll muutub. Teine oluline koht, mis võivad keskkonnas tervikuna aset leida, näiteks sõda või mingi katastroof. · Ökoloogiline üleminek leiab aset siis, kui indiviidi positsioon keskkonnas on muutnud rolli, on tekkinud muutus keskkonnas või on tekkinud muutus seoses konkreetse isikuga. Nt ennustatavad üleminekud nagu kooliminek, abiellumine, tööle minek jne. Teooriat tunnustatakse, sest see annab võimaluse ühendada nii sotsiaal- kui ka arengupsühholoogia. Ta hõlmab endas rohkem faktoreid, mis mõjutavad lapse arengut, kui ükski teine teooria. Lawrence Kohlberg (1927 - 1987) Lõi moraalse arengu staadiumid (1958) Ja kirjeldas moraalset arengut. Tugineb Piaget-le, Baldwinile. Jälgis 75 poissi 12 aasta jooksul.
realiseeruda alles siis kui madalamad on rahuldatud. Joonis 2. Maslow vajaduste hierharhia. Ülesanne 3. Millised vajadusi rahuldad oma igapäeva tegemistes sina? Võta aluseks ülesandes 1 kirjeldatud tegevused, valikuvõimalused ja tehtud valikud. Arutlege tulemusi rühmatööna. tegevus võimalus valik vajadus minna jalgsi sotsiaalsed vajadused Kooliminek /tööleminek minna rattaga bussiga turvalisuse vajadus minna bussiga 2 TARBIMINE JA OSTUOTSUS Tarbimine on hüviste (toodete, teenuste) kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tarbija püüab kasutada olemasolevaid rahalisi vahendeid tema jaoks suurimat kasulikkust tooval viisil. See tähendab, et tarbija eesmärk on võimalikult vähe kulutades saada võimalikult palju ja võimalikult häid (kasulikke) hüviseid.
- Vajalik suhete lähenemine päritoluperedega, kes aitaks lapsega toime tulla, annaks praktilist ja emotsionaalset tuge (kuid ei tohi hakata uut peret häirima!) - Mida lähemale koolile, seda iseseisvamaks laps saab. Lapse bioloogilises arengus toimuvad kiired muutused, mida vanemad peavad toetama ka oma suhetekonteksti kaudu Kooliealiste lastega perekond - Lapse kooliminek tähendab sageli tõsist muutust vanematele, sest laps puutub kokku uute inimestega (tal tekib uus suhtlusringkond, uued olulised täiskasvanud). Tuleb aktsepteerida lapse suhteid õpetajate, treenerite, koolikaaslaste jt-ga. Suhetesüsteem muutub keeruliseks - Kui suhted vanematega ei muutu, siis suhete laienemine muutub lapsele keeruliseks, sest
konkreetse isikuga. Lahutus- kuidas mõjutab abielulahutus inimest läbi tema edasiste liikumiste ja tegemiste. Isik jääb püsivaks aga roll muutub. Ka keskkonnas tervikuna võib aset leida. Nt sõda, katastroof. Ökoloogiline üleminek leiab aset siis, kui indiviidi positsioon keskkonnas on muutnud rolli, on tekkinud muutus keskkonnas või on tekkinud muutus seoses konkreetse isikuga. Nt ennustatavad üleminekud nagu kooliminek, abiellumine, tööle minek jne. Teooriat tunnustatakse, sest see annab võimaluse ühendada nii sotsiaal- kui ka arengupsühholoogia. Ta hõlmab endas rohkem faktoreid, mis mõjutavad lapse arengut, kui ükski teine teooria. MORAALI ARENG Lawrence Kohlberg (1927-1987)- loonud moraalse arengu staadiumite teooria ja kirjeldanud moraalsete arengute staadiumeid. Tugineb Biaget'le. Ta jälgis 75 poissi 12 aasta jooksul
loodud. Tema pojad ei tule enam tagasi ja varsti jääb Andres ka oma poegadest ilma. Soovitas lasta Indrekul kirjutaja juurde tööle minna kuna poiss läheb nagunii hiljem minema ega jää tallu. Ta rääkis ka veel et nende, kahe vanamehe unistus oli kunagi elada seal, kus nad seda hetkel teevad. Nad on ehitanud selle koha üles: teid sillutanud, silde ehitanud, kive loopinud jne. Nende lapsed aga unistavad muust- elust linnas või mujal. XXXVIII Indreku kooliminek. Andres lubas Indrekul sinna tööle minna ega olnud selle vastu. Terve pere tegi nüüd tööd ja palgati ka veel sulane. Mari oli selle vastu et lapsed hakkavad nii varakult rasket tööd tegema kuid Andrest naise arvamus ei huvitanud. Väike Andres oli küla tugevamaks meheks vahepeal saanud, kõiki teisi kutsuti tema kõrval könnideks. Ükskord hakkas ta aga Eediga rammu katsuma. Mehed olid mõlemad samavõrd tugevad, kuid seekord jäi siiski Andres peale, Eedi kukkus ja lõi pea veriseks
muutustele kui ka püsivatele asjadele läbi aja seoses konkreetse isikuga. Lahutus- kuidas mõjutab abielulahutus inimest läbi tema edasiste liikumiste ja tegemiste. Isik jääb püsivaks aga roll muutub keskonna tulemusel. Ka keskkonnas tervikuna võib aset leida. Nt sõda, katastroof. Ökoloogiline üleminek leiab aset siis, kui indiviidi positsioon keskkonnas on muutnud rolli, on tekkinud muutus keskkonnas või on tekkinud muutus seoses konkreetse isikuga. Nt ennustatavad üleminekud nagu kooliminek, abiellumine, tööle minek jne. Teooriat tunnustatakse, sest see annab võimaluse ühendada nii sotsiaal- kui ka arengupsühholoogia. Ta hõlmab endas rohkem faktoreid, mis mõjutavad lapse arengut, kui ükski teine teooria võimaldab näha tervikut. Moraali areng - Uuritakse, kuidas moraal kujuneb ja areneb. Lawrence Kohlberg (1927-1987) lõi moraalse arengu staadiumite teooria ja kirjeldas moraalsete arengute staadiumeid. Tugineb Biaget'le. Ta jälgis 75 poissi 12 aasta jooksul
maa elas. Lõpuks võis pere Eestisse naasta kuid kojutulek tähendas vanematele uut olelusvõitlust, mida neil tuli pidada täiesti muutunud ja poliitiliselt vihameelses keskkonnas. Siberist tulnutel ei olnud kerge tööd leida. Pärast Venemaalt naasmist tegi Georg Meri nimekirja neist lääne kirjanduse teostest, mida tasus eesti keelde tõlkida. Ta läks sellega Eesti Riiklikku Kirjastusse, kus ta saigi tõlkija ja toimetaja koha ning õiguse töötada kodus. Samal ajal seisis Lennartil ees kooliminek, mis teda natuke hirmutas: "Kaasõpilased ei teadnud minust mitte midagi [---] Olin Venemaal läbi põdenud rõuged, mistõttu oli mu pea ikka veel paljaks pöetud [---] Lisaks sellele kandsin ma kehvi rõivaid [---] ja ma rääkisin eesti keelt vene aktsendiga. Ma olin võõrkeha." Lennarti eesti keel oli alguses tõepoolest suure aktsendiga ja klassikaaslased pidasid teda venemaa-eestlaseks. Et tollastes oludes oli seda parem, mida vähem teistest teadsid, jäi ka Lennart rohkem omaette
psühhodraamat, kus probleeme lahendatakse läbi lavastamise. Nmetus gesalt tuleb saksa klassikalise teooria ideest. Pilet 15. F. Riemanni isiksusekäsitlus läbi hirmude. Tema isiksusekäsitlus põhineb hirmudel, mida kõik ei tunnista, kuid nad on olemas. On globaalsed hirmud ja individuaalsed hirmud. Igal hirmul on arengulugu. Hirmudest ülesaamine muudab küpsemaks. Hirm tuleb esile uudses olukorras, nt kooliminek, pere loomine. Isiklikud hirmud pole kõigile omased, nt ämblikud, kõrgus. On olemas hirmu põhivormid, millest tulenevad teised hirmud. 1) Hirm saada kellestki/millestki sõltuvaks, hirm loobuda omaenda minast skisoidne. 2) Hirm üksioleku, hüljatuse, isoleerituse ees, hirm teistest liigselt erineda depressiivne. 3) Hirm muudatuste ees, mida tajutakse kui kindlusetust sundustega.
arendamisvõimaluste soovitamine *kooliealistele lastele võimetekohase õppekava või õppevormi soovitamine (õps ise ei saa anda lapsele LÕK-i nt. * kohaldatud eriõpetuse muutmise või lõpetamise soovitamine (ehk tagasisuunamine tavakohta) *koolipikendus (kahtlustatakse, et laps ei ole veel kooliküps, kui on nt 7 a vana.) (kui saabki pikenduse, siis antakse kaasa soovitus , mida nt veel teha lasteaias, kodus jne, kuidas teda arendada selle aasta jooksul) * alla 7-a lapse kooliminek (andekad lapsed, äkki peaks varem minema) NB! Nõustamiskomisjon ei saa sundida midagi tegema, vaid anda soovituse, et nii peaks tegema! Vb aint see koolipikendus on kindlam asi Nõustamiskomisjoni kuuluvad ehk kes otsusi langetavad: · Omavalitsuse esindaja saab infot, kui palju on EV lapsi , nt kui palju peaks uusi rühmi avama jne. · Eripedagoog - tegeleb lapse hindamisega. · Logopeed - tegeleb lapse hindamisega. · Psühholoog - tegeleb lapse hindamisega
loodud. Tema pojad ei tule enam tagasi ja varsti jääb Andres ka oma poegadest ilma. Soovitas lasta Indrekul kirjutaja juurde tööle minna kuna poiss läheb nagunii hiljem minema ega jää tallu. Ta rääkis ka veel et nende, kahe vanamehe unistus oli kunagi elada seal, kus nad seda hetkel teevad. Nad on ehitanud selle koha üles: teid sillutanud, silde ehitanud, kive loopinud jne. Nende lapsed aga unistavad muust- elust linnas või mujal. XXXVIII Indreku kooliminek. Andres lubas Indrekul sinna tööle minna ega olnud selle vastu. Terve pere tegi nüüd tööd ja palgati ka veel sulane. Mari oli selle vastu et lapsed hakkavad nii varakult rasket tööd tegema kuid Andrest naise arvamus ei huvitanud. Väike Andres oli küla tugevamaks meheks vahepeal saanud, kõiki teisi kutsuti tema kõrval könnideks. Ükskord hakkas ta aga Eediga rammu katsuma. Mehed olid mõlemad samavõrd tugevad, kuid seekord jäi siiski Andres peale, Eedi kukkus ja lõi pea veriseks
jääda, nii on see lihtsalt loodud. Tema pojad ei tule enam tagasi ja varsti jääb Andres ka oma poegadest ilma. Soovitas lasta Indrekul kirjutaja juurde tööle minna kuna poiss läheb nagunii hiljem minema ega jää tallu. Ta rääkis ka veel et nende, kahe vanamehe unistus oli kunagi elada seal, kus nad seda hetkel teevad. Nad on ehitanud selle koha üles: teid sillutanud, silde ehitanud, kive loopinud jne. Nende lapsed aga unistavad muust- elust linnas või mujal. XXXVIII Indreku kooliminek. Andres lubas Indrekul sinna tööle minna ega olnud selle vastu. Terve pere tegi nüüd tööd ja palgati ka veel sulane. Mari oli selle vastu et lapsed hakkavad nii varakult rasket tööd tegema kuid Andrest naise arvamus ei huvitanud. Väike Andres oli küla tugevamaks meheks vahepeal saanud, kõiki teisi kutsuti tema kõrval könnideks. Ükskord hakkas ta aga Eediga rammu katsuma. Mehed olid mõlemad samavõrd tugevad, kuid seekord jäi siiski Andres peale, Eedi kukkus ja lõi pea veriseks
Motoorsete oskuste ja kõne õppimine Puhtusepidamise õppimine Eraldumine emast, tutvumine teiste inimestega Esimeste käitumisreeglite õppimine Mänguiga e. koolieelik Peenmotoorika oskuste areng Mängu ja fantaasia areng Sõprussuhete loomine Sotsiaalsete oskuste omandamine Oma soo määratlemine –tüdrukuks/poisiks kasvamine Kooliküpsus Kooliiga Kooliminek ja koolis õppimine Koostöö ja vastastikuse suhtlemise õppimine Harrastuste kujunemine Normide omaksvõtmine, enesetunnetuse arenemine autoriteedisõltuvusest iseseisva otsustamiseni Noorus Puberteediga kaasnevate muutuste omaksvõtmine Eraldumine vanematest sõltuvusest Sõprus(seltsimehelikkus)suhete loomine mõlema sugupoolega Oma sooidentiteedi kujundamine Väärtusmaailma loomine
peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks. III periood: Tuleb kahe jalaga maa peale, kujutab meeltega tajutavat maailma, tänulikkus, tundlikult argistest asjadest, väga vähe kuid mõjusalt lastest, elujaatus. Kinnismotiivid nt must vari. 1966 kogumik "Tähetund", 1971 kogumik "Eluhelbed" Kaks saarlast, Tulipunane vihmavari, Lähen müüjaks, Kooliminek, Kodune kirjandustund, Helde andja (gradatsioon e tõusev pinge, kordus- teistele), Hirmsa kisaga, Tuju (vastutus loomingu eest), Kuradile, Looming, Räägi tasa minuga, Võrdlus. 1986 "Korallid Emajões" . Ettevaatust, klaas, Sa hapramast hapram, Kodused arved, Kaduv käsi, Ei vaibu, Eluhelbed: Küll ma otsisin eluarvu, küll ma jagasin jagamatut - kuni taipasin tasahilju,
Infektsioonid iselimiteeruvad, mittetõsised. Retseptor epiteeli-, B-lümfoblastoidsetel rakkudel ja fibroblastidel. Põhjustab kliinilist haigust ainult pooltel infitseeritutest. Virion on resistentne kuivamisele, detergentidele. Replikatsiooniks optimaalne temperatuur 33 kraadi. Ülekanne otsesel kontaktil käte või esemetega, sissehingamisel. Riskipopulatsioon: kõik vanused. Ülemaailmne, rohkem varasügisel, hiliskevadel (võimalik, et sotsiaalse mustri – kooliminek jms – tõttu, mitte viiruse omadustest). Replikatsioon. Koetropismi määrab viiruse interaktsioon rakuretseptoritega, kapsiidi tippude VP1 proteiinid omavad kanjonit, kuhu retseptor seostub. See sait on antikehade neutralisatsiooni eest kaitstud. Rinoviirus- (ja polio-, mõned coxsackied) retseptorid on Ig superperekonna valgud, 80% rinoviirustest seostub ICAM-1-le. Retseptoriga seondumisel vabaneb VP4, virion nõrgeneb, genoom süstitakse läbi membraanikanali, mis virioni tipus tekkis
vaid viise. On välja töötatud terve hulk andekate õpetamist ja arengut toetavaid meetmeid, mille võib tinglikult jagada kolme gruppi: aktsele- ratsioon, õppekava rikastamine ja mitteformaalhariduslikud programmid. Põhjalikumalt võib nendest lugeda Inge Undi raamatust “Andekas laps” (vt soovitatava kirjanduse loetelu lisas). Aktseleratsiooni all mõistetakse õpet kiirendatud tempos. Esimeses kooliastmes on selleks ilmselt kõige õigustatum kas varasem kooliminek või klassi vahelejätmine. Sageli kasutatakse andekate laste puhul kiiren- damiseks ka nn klassist väljatõstmist (ingl k pull-out) – meie mõistes õpet tasemegrupis või aineringis kas ühes või mitmes õppeaines. Andekate laste puhul tasub õpetajal kindlasti kriitiliselt üle vaadata ka oma aine kava ja see vastavalt lapse tasemele nii-öelda kokku pakkida (kompakteerimine), et anda võimekale õpilasele võimalus kiiremaks edasiliikumiseks ja mitte
Psühhasteeniline tüüp Selle tüübi kõige iseloomulikumad jooned on otsustamisvõimetus, kalduvus eneseanalüüsiks ja viljatuteks targutusteks ning igasuguste sundnähtude tekkimise kergus. Mõnikord ilmnevad juba lapsepõlves arglikkus,kohmakus, kartus võõraste inimeste, pimeduse jms ees. Nende mittelapselikud arutlused ja liialt varased ,,vaimsed huvid" tekitavad tihti vanemates hämmeldust (,,väike vanainimene"). Kriitiliseks perioodiks kujuneb kooliminek, kui muretu lapsepõlve asemele tekivad esimesed nõudmised vastutuse ja iseseisvuse suhtes, millest psühhasteenilisel lapsel on puudu.Murdeeas psühhasteeniliste omaduste ägenemist tavaliselt ei toimu, võib esineda isegi mõningane tasakaalustumine. Sellised noorukid on aga pidevalt mures enda ja oma lähedaste tuleviku pärast (,,kui ainult midagi halba ei juhtuks"). Kaitseks ootamatuste vastu tekib neil terve rituaalide
annaabi.ee 
