Tööstressi referaat (1)

.................. KUTSEHARIDUSKESKUS
........................
......................
Tööstress
Referaat
Juhendaja : ................
................. 2010
Tööstress
Tööstress on üks tõsisemaid tervise- ja ohutusprobleeme Euroopas. Iga neljas töötaja kannatab selle all ning uuringud näitavad, et 50–60% kõikidest töölt puudutud päevadest on seotud stressiga. See on äärmiselt kulukas kõigile.
Inimestel tekib stress , kui nad tunnevad , et neile esitatavad nõuded ja nende kasutuses olevad vahendid nõuete täitmiseks ei ole tasakaalus.  
Mõningane tööalane pinge võib olla motiveeriv ja edasiviiv kuid oluord on tõsine, kui pinge on väga tugev või kestab pikaajaliselt ning toimetulekuressursse on vähe. Uues või pingelises olukorras, samuti suure koormuse korral, vallandub inimese kehas kohanemisreaksioon, mida nimetatakse ka stressireaktsiooniks.

Stress muutub riskiks ohutusele ja tervisele siis, kui see kestab pikka aega.
Kui mitmete teiste töökeskkonna ohutegurite puhul on võimalik töötajate kaitseks sätestada piirnormid ning pakkuda selgeid tegutsemisjuhiseid ohu maandamiseks, siis tööstressi puhul on olukord keerulisem - stressi ning sellega seonduva kahju teke sõltub mitmetest asjaoludest.

Inimene

Tööstressiga seostatakse muuhulgas järgnevaid terviseprobleeme:

• südame-veresoonkonnahaigused;
  
• ärevushäired, depressioon ja posttraumaatiline stressisündroom;
  
• maohaavandid;
  
• ainevahetushäired;
  
• luu- ja lihaskonnavaevused.
  

 Stressis inimesele on sageli omased mitmesugused riskikäitumised: 

• suitsetamine ;
  
• liigne alkoholitarbimine;
  
• narkootikumide tarbimine;
  
• vähene liikumine ja istuv eluviis;
  
• ebatervislik toitumine.
  

Tavalised tööstressi põhjustavad tegurid on muu hulgas kontrolli puudumine töö üle, asjakohatud nõuded töötajatele ning töökaaslaste ja juhatuse toetuse puudumine. Stressi põhjustab töö sobimatus, kehvad suhted, psühholoogilise või füüsilise vägivalla esinemine töökohas ning töö- ja eraelu tasakaalutus. Inimesed reageerivad olukordadele erinevalt. Mõni tuleb kõrgete nõudmistega paremini toime kui teine. Tähtis on just töötaja isiklik hinnang oma olukorrale.
Psühhosotsiaalsed ohutegurid on need töökorralduse, juhtimise ja töökeskkonna sotsiaalse konteksti aspektid, mis võivad tekitada töötajale psühholoogilist või füüsilist kahju.
Tööstressi risk on suur, kui:

• töötajale esitatavad tööalased nõudmised ületavad tema võimalused nendega toime tulla (nt ebapiisavad oskused tööülesannete täitmiseks või puudulikud ressursid eesmärkide saavutamiseks);
  
• töötajal ei ole võimalik oma tööd piisavalt mõjutada (nt võimetus määrata oma töötempot või otsustada, kuidas oma tööülesandeid täita);
  
• probleemide korral ei saa loota juhtide või kaastöötajate abile ja toetusele;
  
• tööalased suhted on pingelised (nt tööalane kiusamine või selle tunnistajaks olemine, vägivallaga ähvardavad kliendid);
  
• esineb rollikonflikt , töötaja ei tea täpselt, mis on tema kohustused ja vastutus, tööülesanded on vastukäivad, töö seos ettevõtte üldiste või inimese isiklike eesmärkidega on ebaselge;
  
• organisatsioonis valitseb ebakindlus , töökorralduse muutmisesse ei kaasata töötajaid ning ei anta piisavalt infot selle kohta, mida muutused kaasa toovad.
  

Elus tajutav stress ei piirdu reeglina vaid töökeskkonnaga ning piiri tõmbamine tööst ja eraelust tingitud pingeolukordade vahele võib sageli olla keeruline või võimatu – lähedase haigus, lapse kooliminek või lähisuhte purunemine mõjutavad tõenäoliselt ka töötaja töövõimet.

Organisatsioon Organisatsioonile kaasnevad kõrge stressitasemega järgnevad probleemid:

• töötajate vähene loovus, madal töövõime ja vähene pühendumine;
  
• kõrge töövõimetuse tase;
  
• suur personalivoolavus;
  
• suurenenud tööõnnetusrisk;
  
• kvaliteediprobleemid, mis viivad omakorda klientide rahulolematusest tulenevate kuludeni.
  

Ühiskond Tööstress mõjutab ka ühiskonda laiemalt:

• stressis töötaja võib valada pinge välja oma lähedaste ja kaaskodanike peale, suurendades agressiivsust ühiskonnas laiemalt;
  
• kannatab ühiskonna tootlikkus;
  
• tööstressiga seotud kulud kannab suures osas üldine ravikindlustussüsteem;
  
• kui töötaja ei ole stressi tõttu võimeline enam tööle naasma, kannab kulutusi pensionisüsteem.
  

Tööstressi sümptomid
Organisatsiooni tasandil:

• töölt puudumine, kõrge personalivoolavus, tähtaegade ületamine, distsiplinaarprobleemid, ahistamine, tootlikkuse langus, õnnetused, eksimused ning hüvitiste või tervishoiukulude suurenemine.
  

Üksikisiku tasandil:

• emotsionaalsed reaktsioonid (ärrituvus, ärevus, unehäired, depressioon, hüpohondria, võõrandumine, kurnatus , pereprobleemid);
  
• kognitiivsed reaktsioonid (raskused keskendumise, mälu, uute asjade õppimise ja otsuste tegemisega);
  
• käitumuslikud reaktsioonid (narkootikumide, alkoholi ja tubaka kuritarvitamine; destruktiivne käitumine);
  
• füsioloogilised reaktsioonid (seljavaevused, immuunsuse nõrgenemine, seedehaavandid, südameprobleemid, kõrge vererõhk).
  

Töövägivald

Füüsiline vägivald on üks tõsisemaid tööga seotud ohte . Siia alla kuuluvad solvangud, ähvardused ja füüsiline rünnak. 2005. aastal teatas 4% töötajatest, et viimase 12 kuu jooksul on nende kallal tarvitatud reaalset füüsilist vägivalda.
Vägivald võib esineda kas organisatsiooni sees või sellest väljaspool. Vägivalla konkreetsed ilmingud võivad olla ettearvamatud, kuid olukorrad, kus vägivald esineb, on sarnased. Riskitegurite hulka kuulub kokkupuude üldsuse või rahaga ning töötamine üksinda.
Vägivallajuhtumite tagajärjed võivad olla äärmiselt tõsised nii üksikisiku kui ka organisatsiooni jaoks.
Ahistamine
Ahistamisega võidakse rünnata inimese väärikust, ametialaseid võimeid, eraelu, füüsilisi omadusi, rassilist kuuluvust, sugu või seksuaalset suunitlust. Uuringute järgi teatas 2005. aastal ahistamisest/tagakiusamisest 5% Euroopa töötajatest. Mõnes ELi riigis kaebas selle üle 10–17% töötajatest.
Ahistamine töökohas põhjustab ohvritele, nende töökaaslastele, perekonnaliikmetele ja sõpradele väga palju stressi. Teatud juhtudel ei suuda selle all kannatavad inimesed tööl ja igapäevaelus normaalselt toimida. Ahistamine võib põhjustada traumajärgset stressihäiret, enesevalitsuse kaotust, ärevust, depressiooni, apaatiat, ärrituvust, mäluprobleeme, unehäireid, seedimisprobleeme ning lõppeda isegi enesetapuga. Sümptomid võivad püsida aastaid pärast vahejuhtumit.
Ahistamise vältimisel aitavad edu saavutada muu hulgas järgmised tegurid:

• tööandja ja töötajate pühendumine vägivallavaba töökeskkonna loomisele;
  
• lubamatu käitumise kindlaksmääramine;
  
• ahistamise tagajärgede ning kaasnevate karistuste kindlaksmääramine;
  
• selgitamine , kust ja kuidas ohvrid abi saavad;
  
• hoolitsemine selle eest, et kaebustele ei järgneks kättemaksu;
  
• selgitamine, kuidas kaebust esitada;
  
• nõustamis- ja tugiteenuste üksikasjade selgitamine;
  
• konfidentsiaalsuse tagamine.
  

Nõuanded töötajatele

Tööstressiga seoses pööra tähelepanu järgmisele:

• töökoha atmosfäär (või kultuur) ja see, kuidas stressi suhtutakse;
  
• sinu töönõuded ning ohud, millega kokku puutud;
  
• kui palju on sul kontrolli oma tööülesannete täitmise üle;
  
• kui selged on sulle su kohustused;
  
• kuidas toetavad sind töökaaslased ning ülemused;
  
• millist koolitust sa oma töö tegemiseks saad.
  

Mida saad teha sina stressist hoidumiseks:

• küsi tööandjalt rohkem vastutusõigust oma töö planeerimisel;
  
• palu, et sind kaasataks sinu töövaldkonnaga seotud otsuste tegemisse;
  
• räägi oma ülemuse, töötajate esindaja või toetava töökaaslasega, kui tunned , et sind ahistatakse, ning märgi üles kõik, mis juhtub;
  
• räägi oma ülemusega, kui sa ei saa oma tööülesannetest täpselt aru;
  
• palu vajadusel koolitust;
  
• räägi oma ülemuse või töötajate esindajaga, kui tunned, et sa ei tule toime.
  

Samuti on kasu eluviiside parandamisest, mis ei lahenda küll probleemi, kuid peaks aitama vältida või leevendada kahju. Eluviiside parandamise hulka kuulub tervislikum toitumine, rohkem sporti, mõõdukas alkoholitarbimine, suitsetamise vähendamine
või mahajätmine ning pere ja sõpradega suhtlemine . Tervisemurede korral pöördu arsti poole.
Kasutatud kirjandus

• http://osha.europa.eu/et/topics/stress/index_html/advice_for_employees
  
• http://www.stressivastu.ee/index.php?id=69
  
• http://www.google.ee/images?um=1&hl=et&client=firefox-a&rls=org.mozilla%3Aet%3Aofficial&biw=1366&bih=576&tbs=isch%3A1&sa=1&q=stress+eesti&aq=f&aqi=&aql=&oq=&gs_rfa i=