Kokku ja lahku kirjutamine (0)

Kokku- ja lahkukirjutamine
Oma normaalolekus on sõnad üksteisest lahku kirjutatud. Kokkukirjutisi on kahesuguseid- liitsõnad ja muud kokkukirjutised.
Liitsõna osad kirjutatakse alati kokku, ükskõik mis vormis või ümbruses nad ka ei esineks, nt raudtee ,sünnipäev, pealkiri, umbusaldama. Muude kokkukirjutiste osad on kokku kirjutatud ainult vaid siis, kui tegusõna on kesksõna vormis ja lauses eestäiendisks , nt lahtivõetav kapp, asetleidnud õnnetus. Ortograafia seisukohalt ei ole see vahetegemine siiski oluline, sest ortograafia ülesandeks on kirjeldada igasuguse kokkukirjutuse tingimusi. Liitsõnade ehitust ja tüüpe käsitleva raamatu sõnamoodustuse osa.
Kahe või rohkema grammatilises seoses oleva sõna kokkukirjutamiseks peab olema mingi põhjust. Eesti keeles arvestatakse sõnade kokku- või lahkukirjutamisel järgmisi põhimõtteid:
1)Sematiline ehk tähenduspõhimõte- kokkukirjutised tähistavad erinevat mõistet võrreldes samakoosseisuliste lahkukirjutistega , vrd nt peatükk ja pea tükk, väikemees ja väike mees
2)Vormipõhimõte- nimetavakujuline või lühenenud tüvega sõna kirjutatakse järgneva sõnaga kokku, nt raudkapp, lumivalge.
3)Kontekstipõhimõte- teksti selguse nimel tuleb vahel kokku kirjutada ka harilikult lahku kirjutatavaid sõnu, nt erakonna liige- iga erakonnaliige , naised läksid oma meeste asju ajama - mehed läksid oma meesteasju ajama.
4)Sageduspõhimõte- sagedasi sõnaühendeid kirjutatakse rohkem kokku kui harva esinevaid, nt kooliminek- kuuri minek, tööleminek- näitusele minek,
5)Traditsioonipõhimõte-õigekirjakorra püsimise nimel hoitakse kinni kord juba kokkulepitust , nt arvsõnade, tänavanimede, ne- ja line- omadussõnade kirjutamine.
6)Pikkuspõhimõte- kui teiste põhimõtete alusel kokkukirjutatu läheb liiga pikaks, siis ei saa seda siiski kokku kirjutada, nt aastalõpu koosviibimine( vrd sünnipäevapidu)
Kui kõhklete , kas kirjutada kokku või lahku, siis kirjutage parem lahku.
Kokku –lahkukirjutamise reegleid :

da-tegevusnimi kirjutatakse eelnevast nimisõnast lahku(vett täis tassida )

kui nimisõna väljendab liiki, siis kirjutatakse see järgnevast nimisõnast lahku(avatud õuevärav).

Keeled kirjutatakse alati lahku ( Eesti keel ).

Kui põhisõnale eelneb mitmeosaline täiend, siis kirjutatakse ta eelnevatest sõnadest lahku ( Eesti keele õpik ).

Hulka ja kogu väljendavad ühendid , kui täiend osa on liitsõna, siis kirjutatakse see lahku ( mereliiva hunnik ) .

Kui ains . Om. Olev nimisõna vastab küsimusele kelle? Mille ? , siis kirjutatakse see järgnevast sõnast lahku.

Mitmuse om. Olev nimisõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast harilikult lahku.

Sõna eri kirjutatakse järgnevast nimisõnast lahku , kui ta tähendab erinev, erisugune, tähendusega

Ne-ja line- omadussõna kirjutatakse eelneva käändsõnaga kokku ( meetrilaiune ).

Kui ne- või line- omadussõna juurde kuuluvad sõnad on käändsõnaline täiend , kirjutatakse sõnad lahku (nelja meetri laiune, aasta vanused konservid ).

Nimi liidetakse ne- või line- om. Sõnaga sidekriipsu abil.( Kreutzwaldi-aegne).

Mitmesõnaline nimi kirjutatakse ne- või line- omadussõnagest lahku ( Friedrich Reinhold Kreutzwaldi aegne ).

Number või märk kirjutatakse järgneva ne- või line- omadussõnaga sidekriipsu abil

Kokku kirjutatakse teistkümnded , kümned ja sajalised ( kakssada ).

Arvsõnad alates tuhandest lahku ( kaks tuhat )

Kui arv on kirjutatud ühesõnaliselt siis kirjutatakse see järgneva ne- või line liitelise omadussõnaga kokku ( kahetuhandes)

Kui arv on kirjutatud mitme sõnaga , siis kirjutatakse see järgnevast ne- või line- omadussõnast lahku ( neljakümne kolme aastane)

Nud-,tud-,ma-,tav-,da-,mata-, -kirjutatakse järgnevast või eelnevast sõnast lahku, kui pole liitsõna ( ära sõitma , jalga laskma )

Nud ,tud des jne. kirjutatakse ainult siis kokku, kui nad moodustavad iseseisva omadussõna (paljutõotav algus)

Kahtluse korral eelista lahkukirjutamist.

Määrsõna kirjutatakse muudest sõnades harilikult lahku (tohutu suur )

Kaassõna kirjutatakse käändsõnast , mille juurde ta kuulub , lahku ( teed mööda, maad ligi )

Ainult kui kaassõna moodustab tema juurde kuuluva sõnaga lahutamatu terviku , kirjutatakse see kokku ( aegamööda , ümberringi )

Pool ,poole , poolt kirjutatakse määrsõnaga kokku (tahapoole, sealpool )

Sõna pidi, tähenduses „mööda“ , on käändsõnast harilikult lahku ( teed pidi, mereteed pidi )

Sõna teel , kirjutatakse käändsõnast lahku ( kirja teel , posti teel ).

Sõna väel , kirjutatakse käändsõnast lahku ( kampsuni väel ) Va. Mis on tähenduses ( imeväel ,nõiaväel )

Sõna mööda kirjutatakse käändsõnast lahku ( teed mööda ) . Eriväljenduslikud väljendid kirjutatakse kokku ( aegamööda )