Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Inimese elu on lõpetamata jääv kool (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Mil kõik on selge ja kogetud?
Inimese elu on lõpetamata jääv kool
Inimene õpib kogu oma elu, alates sünnist ja lõpetades surmaga. Uued teadmised tulevad koolist, töölt, elukogemustest, teistelt inimestelt ning muudest valdkondadest ja aspektidest. Inimesed õpivad ka oma vigadest ja tänu nendele vigadele teevad inimesed omad järeldused ja muutuvad iga päevaga aina targemaks. Õppimine on kogu elu kestev protsess, mille käigus õpin tegema õigeid valikuid ja saan elada enda soovitud elu. Kas elus tuleb hetk, mil kõik on selge ja kogetud?
Kõige kiirema arengu läbib inimene lapseeas. Lapsed õpivad palju oma vanematelt ja saavad informatsiooni, mis jääb nendega kogu eluks. Lapsevanemad kujundavad laste maailmapilti ja mõtlemisviise. Näiteks kui vanemad on konservatiivsed ja neil on omad uskumused, siis tihtipeale kasvab ka laps selliste uskumustega üles. Juba väga väiksest peale õpib laps ennast väljendama ja teab, milliseid käežeste peab kasutama ning, milliseid häälitsusi peab tegema, et saada seda, mida ta tahab.
Lasteaias tutvutakse esimest korda uute inimestega ja kohanetakse uues keskkonnas. Seal hakkab pihta ettevalmistus kooliks ja teadmisteallikateks on uued inimesed ning kohad. Lasteaias lähenetakse õppimisele loominguliselt ja mänguliselt ja saavad sealt palju algteadmisi ja kindla põhja edasiseks kooliteeks.
Kooliminek on lastele huvitav aeg, sest kõik on väga teistsugune. Kooli minnes saab laps justkui suureks ja iseseisvaks. Vanemate teadmistepagas jääb aina väiksemaks ja laps õpib uusi teadmisi juurde ja kool õpetab, kuidas saada tulevikus iseseisvalt hakkama ja kuidas laps ei sõltuks ainult vanematest . Kool toob inimeses välja palju iseloomujooni ja kujundab inimese selliseks nagu ta oma ülejäänud elu on. Tulevad välja ka tema nõrgad ja tugevad küljed. Kool arendab ka inimese suhtlusoskust ja seda, kuidas saada hakkama ühiskonnas.
Peale kooli hakkab inimene rajama oma elukäiku ja vastutab enda elu eest ise. Ta valib endale sobiva töökoha ja elamiseks sobiva keskkonna. Leiab oma õnne ja õpib läbi õnnestumiste ning ebaõnnestumiste. Reisimine ja uute hobide alustamine on hea viis õppevõimaluste laiendamiseks, sest muidu elu muutub liiga paikseks. Inimesel ei ole võimalik omandada kõiki teadmisi ja oskuseid. Ta valib ise oma hariduse ja õpib nii palju nagu on tema võimetele kohane.
Inimese elu on lõpetamata jääv kool #1 Inimese elu on lõpetamata jääv kool #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-12-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor marismyrk Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

LASTE REHABILITATSIOONi ERISUSED 5-12 AASTA VANUSTE GRUPIS
26
docx

LASTE REHABILITATSIOONi ERISUSED 5-12 AASTA VANUSTE GRUPIS

.......................................................................9 KOKKUVÕTE........................................................................................................12 Kasutatud kirjandus.................................................................................................13 2 SISSEJUHATUS Enamik lapsi veedab koolis 13-17 aastat. Alustatakse väikeste lastena ja lõpetatakse kool noorte täiskasvanutena. See nõuab nii lastelt kui nende vanematelt suuri pingutusi. Igasugune takistus – olgu see majanduslikud raskused, ebasobiv keskkond või ka rehabiliteerimist nõudev seisund – on selles vanuses olulise tähtsusega ja seda ei saa jätta tähelepanuta. Julie Smart on oma raamatus raamatus „Disability across the developmental life span.“ (273-282) käsitlenud seda teemat. Eraldi vaatlen referaadis 5- 12 aastaseid lapsi. See vanus hõlmab endas kõige

Sotsiaalteadused
Alternatiivpedagoogika ja autism
11
docx

Alternatiivpedagoogika ja autism

füüsilist, afektiivset ja sotsiaalset külge last ei tohi loodusest lahutada, sest lapsel on tugev vajadus hoolitseda teiste elusolendite eest, lapse käitumis- jm häired on reaktsioonid, millega laps annab teada, et keskkond on tema jaoks puudulik ega paku võimalusi tema kõige tähtsamate vajaduste rahuldamiseks. Lapse arengu teooria Maria Montessori töötas välja lapse arengu teooria, mille kohaselt inimese areng on nagu uuestisündimise sari. Iga arenguastme ehk arenguetappi tulemuseks on 'uus indiviid'. Montessori väitis, et igal lapsel on sees etappide mehhanism ning, et see on igal lapsel väga individuaalne. Nimelt lapse arengus on nn tundlikkuse staadiumid, mil teatud oskuste õppimine on kõige kergem ja pakub lapsele suurt rahuldust. Oluline on, et laps saaks igal arenguastmel oma vajadusi rahuldada. Montessori järgi läbib laps täiskasvanuks saamiseni neli arenguastet:

Lapse areng
VÄÄRTUSKASVATUS
17
doc

VÄÄRTUSKASVATUS

VÄÄRTUSKASVATUS Kas kool peab õpetama lapsi üksnes targaks või ka töökaks, ausaks, heaks, sallivaks hoolivaks? Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus kujundatakse sihipäraselt kellegi väärtushoiakuid. Laiemas tähenduses loetakse väärtuskasvatuse alla kõik see, mis mõjutab inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist

Kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia
Sotsiaalpedagoogika
15
docx

Sotsiaalpedagoogika

iseloomulik leida probleemidele praktilisi lahendusi. Sotsiaalpedagoogika eesmärgiks on sotsiaalsete probleemide tõkestamine ja leevendaminne (Hämäläinen 2001, 22). Probleemi lahendus algab seespoolt, mõjutades inimest pedagoogilisi vahendeid kasutades. Sotsiaalpedagooika on kasvatusõpe mille abil püütakse inimest integreerida ühiskonda, et ta seal iseseisvalt hakkama saaks ja järgiks ühiskonnas kehtivaid sotsiaalseid norme. Eesmärgiks ei ole anda hetkelist sotsiaalset abi vaid, et inimese parimad küljed tuleksid esile ning ta oleks võimeline ühiskonnas läbi lüüa. Siin kehtib vanasõna, ära anna näljasele kala, vaid õng. 4 Sotsiaalpedagoogika ei hõlma ainult probleemseid lapsi, see hõlmad igas vanuses ja erineva taustaga inimesi. Võib öelda, et sotsiaalpedagoogika on sotsiaalsete probleemide lahendamine pedagoogika põhimõtetega (Leino 1998). Sotsiaalpedagoogiline tegevus on vanem kui mõiste ise

Sotsiaalpedagoogika
LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS
46
doc

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS

Esimesed eluaastad ja suhted vanematega panevad aluse, visandavad raamid lapse mina-pildile, enesehinnangule. See, mis elu alguses on seotud konkreetsete isikute ja suhetega - ema ja isaga - omandab aja jooksul, isiksuse arenedes üha abstraktsemad jooned. See tähendab, et elusündmustele lähenetakse juba teatud isiklikust kogemustepagasist lähtudes. Edasise käitumisstrateegia valikul mängib ühe olulise tegurina rolli juba see, milline on inimese enesehinnang. Laste kasvatamine on töö, mida pered teevad ühiskonna heaks. Kõigi ühiskonnaliikmete ühishuviks on rahva kestmajäämine ja järgnevate põlvkondade üleskasvatamine. Mees ja naine muretsevad lapsed ennekõike sellepärast, et nad armastavad teineteist, et lapsed annavad elule tähenduse ja palju rõõmu. Teisalt on laste kasvatamine aga ka töö. Ning selle tööga on seotud teatud hulk kindlaid kulutusi. Lapsed vajavad eluaset, süüa ja riiet selga, transporti jms

Perepsühholoogia
Arengupsühholoogia
524
doc

Arengupsühholoogia

...........................163 Oidipaalne etapp.................................................................................................164 Minapilt..............................................................................................................166 KOOLIIGA 7­ 11/12 AASTAT..............................................................167 Kooliea arenguväljakutsed.....................................................................................169 Kool ja kooliküpsus................................................................................................170 Konkreetne mõtlemine...........................................................................................175 Isiksuse areng.........................................................................................................176 Sooidentiteedi areng...........................................................................................178

Arengupsühholoogia
Kasvatusteadused
72
docx

Kasvatusteadused

Kuid koheselt võin ära märkida, et kõik mis oli arusaadav hämmastas mind väga, juba seitsmeteistkümnendal sajandil arutles kirjanik lastekasvatusteemade üle, mida meil alles tänapäeval hakatakse omaks võtma (lapse füüsilisest karistusest loobumine) Rääkides lapseeast ,ei ole ma ise kunagi tulnud mõttele, et last kammitseti minevikus juba imikueas, takistades tal vabalt siputada, mässides laps lina sisse. Russeau otsis oma raamatus ideaalse inimese kirjeldust, kuid minu nägemust mööda ideaalset inimest meie ühiskonnas ei ole olemas. Meil kõigil on omad head ja vead. „Lapse näiv vägivald ja lõhkumistung ei ole kurjuse väljendus, vaid tema tegevustungi avaldus“. (lk.42) Arutlus selle teema juures on täiesti loogiline. Kui laps oskaks oma tundeid, soove ja emotsioone kirjeldada, siis ta ju teeks seda. Niikaua, kui tal puuduvad selleks piisavad oskused, püüab ta end teisel moel väljendada. „..

Alusharidus
KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE
168
pdf

KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE

kindlatest asjadest Maakera kohta on see, et oleme atmosfääri ja maapinda muutnud rohkem, kui ta on ise muutunud miljoneid aastaid.“ (Lovelock 1979). Polimeni, Giampietro, Mayumi ja Alcott (2007) toovad välja, et maailma rahvastik on alates 1970.-ndatest, mil ta oli 3,5 miljardit, kasvanud 35. aastaga 6.5 miljardiliseks, mis on rohkem, kui maailma rahvastik on kasvanud eelneva 35 000 aasta jooksul. Töö kirjutamise hetkel on maakera rahvastik ületanud 7 miljardi inimese piiri. „Viimase 50 aasta jooksul on inimesed muutnud ökosüsteeme kiiremini ja laiemalt, kui kogu inimkonna ajaloo jooksul. Selle tulemuseks on mahukas ja paljuski tagasipööramatu kaotus Maakera bioloogilises mitmekesisuses.“ (UN Millennium Ecosystem Assessment Report findings I). 10 Sahtouris toob välja: „Me saame – ja peame – saavutama piisavalt laia mõtlemisvõime, et

Eelkoolipedagoogika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun