Vaimne kultuur 18. sajandil Eestis KAVA (0)

Vaime kultuur XVIII sajandil
KULTUURIMÕJUTUSED 18.SAJANDIL
1. Saksamaalt pärit haritlased leidsid tööd Baltikumis
1.1. puudus pastoritest, juristidest, arstidest kui ka koduõpetajatest
LUTERI KIRIK PÕHJASÕJA-JÄRGSETEL AASTATEL
1.Vaimuelu kandev osa jäi luteri kiriku hooleks
1.1. Õpetajade puudus kogudustes – põgenenud, küüditatud
2. Kiriku mõju oli kahanenud
2.1. Kirikuelu juhtis Liivimaal superintendent , Eestimaal üks maanõunikest
3. Rüütelkondade vahelesegamine kirikuasjadesse
3.1. 18.saj. Esimesel poolel väga tavaline
3.1.1. lõppes enamasti aadli tahte pealesurumisega
PIETISM
1. uus usuvool , Saksamaalt alguse saanud
1.1. taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist
2. 1720-1730-ndatel omandas PIETISM siinse pastorkonna hulgas valitseva seisundi
2.1. pietistidest õpetajad aitasid kirikul kiiremini üle saada Põhjasõja-järgsest madalseisusest
3. Taotlesid ka usudogmade seletamist ja arusaadavaks muutmist
4. Elavnes usulise kirjanduse väljaandmine
4.1. 1739. ilmus eesti keeles PIIBLI täielik tõlge (1. korda)
4.1.1. Tallinna-lähedase Jüri kiriku õpetaja ANTON THOR HELLE
VENNASTEKOGUDUSE LIIKUMINE
1. Rahva hulka jõudsid pietistlikud ideed vennastekoguduste ehk HERNHUUTLASTE kaudu
1.1. propageerisid usuvagadust, alandlikkust, kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust
2. 1740 -1745 ei registreeritud Saaremaal mitte ühtegi kuritegu
3. tõid rahva religioonile lähemale
4. samaväärsusnõue (keelas jõukuse v seisuse järgi vahet teha)
5. Tallinna Paap üritas seksuaalsuheteid lõpetada abieludes (äärmuslikustesse langemine)
6. 1743 . keelustas keisrinna ELISABETH ( jelizaveta ) vennastekoguduse liikumise
6.1. kuna nad väljusid kirku ja aadli kontrolli alt
RATSIONALISM
1. 18.saj. Teisel poolel
1.1. Eesmärk rahva harimine ja valgustamine
1.1.1. kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust
1.1.2. esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust
2. Johann Georg EISEN v. SCHWARZENBERG
2.1. töötas välja mitmeid agraarprojekte
2.2. kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumis
2.3. tegeles puuviljakasvatuse ja juurviljade kuivatamisega
2.4. rõugete vastase kaitsepookimise alustamine Eestis
3. Põltsamaa pastor August Wilhelm HUPEL( 1737 -1804)
3.1. literaat
3.2. „Topograafilise teateid Eesti-ja Liivimaast “ ning „Põhjamaa kirjutisi“
3.3. koos Peter Wildega andis põltsamaal välja esimest eesti keelset ajalehte „Lühhike öppetus...“
RAHVAHARIDUS
1. Halvenenud tingimused edendamiseks
1.1 napilt koole , õpetajaks kiriku köster , õpetas kiriku palveid koos veerides
2. 1765 . Liivimaa maapäev võttis vastu kindralsuperintendent Zimmermanni koolikorralduse kava
2.1. nägi ette koolide rajamist ka suurematesse mõisatesse
2.1.1. ei võetud tõsiselt aadlike poolt ning ei rakendatud
LUGEMISVARA
1. 18.saj. Teisel poolel hakkas levima ilmalik kirjandus laiemalt
2. MAARAHVA KALENDER ilmus 1731
3. Friedrick Gustav ARVELIUSe „Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Raamat“ 1782
3.1. kiideti talurahva alandlikku meelt , õhutati kuulekust mõisnikule
4. kirikuõpetaja Firedrich Wilhelm Willmann , populaarsed juturaamatud talupoegade seas
EHITUSKUNST
1. Kadrioru loss Tallinnas 1718 ( barokkstiil ) (ümbritsetud prantsuse stiilis pargiga)
2. jõukuse kasv – ukete mõisaansamblite rajamine baltisaksa aadlikel
2.1. Palmse mõis Lahemaal
3. 1770.aastatel KLASSISTSISTLIKUS stiilis arhitektuur Eestis
3.1. 1773. aastal valmis ümberehitatud Toompea loss Tallinnas
3.2. 1784 lõpetati Tartu raekoja ehitus
3.2.1. Katariina II kingitusena Emajõele rajatud Kivisild, Toomemäele ülikooli hooned ( professor , arhitekt Johann Wilhelm KRAUSE )