Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Miks Soome on edukas PISA uuringutes? (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks Soome on edukas PISA uuringutes?
  • Miks Soome riik on nii edukas PISA uuringutes?
TARTU ÜLIKOOL
FILOSOOFIA TEADUSKOD
Miks Soome on edukas PISA uuringutes?
Referaat
Tartu
2011

Оглавление


Оглавление 1
Sissejuhatus 3
Soome edu PISA uuringutes 3
Ajalooline- ja ühiskondlik tegur 4
Muud tegurid, mis on seotud haridusega 4
Kokkuvõtte 4
Kirjandus 5

Sissejuhatus


PISA on Mjandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni rahvusvaheline õpilaste õpitulemuslikkuse hindamisprogramm. See hindamisprogramm annab võimaluse saada teada kas õpilased on valmis tuleviku väljakutseks, kas nende pädevus võimaldab tulevikus edukalt toime tulla, kas õpilased duudavad tulevikus nii majanduse kui ka ühiskonna loovliikmena.
Tulemused annavad pildi ka selle kohta, kuidas õpilased on võimelised analüüsima, põhjendama ja suhtlema, lugeda artikleid ja saada sisust aru, tõlgendada graafikuid jne.
PISA on kõige suurem rahvusvaheline haridussüsteem. Need uuringut toimuvad iga kolme aasta tagant. Uuritakse 15-aastasi õpilaste teadmisi ja oskusi, kis näitavad nende valmisolekut täiskasvanu eluks. Hindamine toimub kolmes valdkonnas: lugemine, loodusõpetus ja matemaatika . Samuti õpilaste kohta kogutakse taustateavet, perekonna ja koolikorralduse kohta, mis võib aidata leida põhjused tulemuste kohta. PISA uuringut näitavad osalevate riikide haridussüsteemi efektiivsust , tugevusi ja nõrkusi.

Soome edu PISA uuringutes


2006 PISA uuringutes osales 155 Soome kooli. Osalevad koolid suhtusid uuringutesse tõsiselt ja keegi osalejatest polnud uuringutest keeldunud. OECD keskmine oli 92%, mis võrreldes teiste Euroopa riikide on suurem. Aga võrreldes ka teiste Põhjamaadega, koolist kõrvaldamise keskmine oli suurem, aga ikkagi püsis antud raamides. Aga selle põhjuseks võivad olla koolide erinevad nõudmised kooli süsteemis. Kuna Soome on kakskeelne riik, siis kui olla täpne uuringus osales 144 Soome keelseid kooli ja 11 Rootsikeelseid koole , kus teste tehti kahes keeles, toetudes rohkem nende emakeelele.
Mis puudutab tulemusi, siis Soome oli jälle kõrgematel astmetel võrreldes teiste riikidega. Loodusõppetuses püstitati lausa rekord, lugemisoskusega olid ka kõrgel tasemel, aga matemaatika oskus oli samal tasemel teiste osalevate riikidega. PISA uuringut näitavad, et õpilased on edukad nendes uurivates valdkondades ja nende haridussüsteem on edukas.
Üheks karakteristikusk Soome edukuses PISA uuringutes peetakse seda, et koolide erinevus ja õplaste vaheline erinevus on väga väike. Just see väike erinevus õpilaste seas on seotud tulemustega, samuti mängib rolli tulemustes ka nende sotsiaalne taust ja ka elukoht ja kõik see omakorda näitab, et Soome haridussüsteem on savutanud oma eesmärke edukuse poole. Selle poolest tekkib küsimus: Miks Soome riik on nii edukas PISA uuringutes?
Uurides eelmisi PISA uuringuid Soome riigi suhtes tekkis kaks suurt põhjendust selle küsimusele vastates ja need on ajalooline- ja ühiskondlik põhjendus ja teine on muud tegurid, mis on seotud haridusega.

Ajalooline- ja ühiskondlik tegur


Soome kui iseseisva riigi ajalugu on piisavalt väike, kuna oma iseseistvust sai Soome alles 1917 aastal. Juba 1800ndatest soome keel hakkas mängima suurt rolli Soome rahva identiteedi tekkimises. 1863 aastal soome keelele anti ofitsiaalne status Rootsis ja see mõjutas soome keele algusele kui komunikatsiooni vahendina paljudes rahva klassisdes. Aga see positiivne külg keele suhtes oli aeglustatud, ja see protsess oli aeglane ka edaspidi. Soome erines teistest riikidest oma aeglase arengu tõttu, aga pärast see situatsioon paraneb . Tänapäeval aga Soome riiki tähistatakse kui edukat riiki, kus ei ole kohta kirjaoskusele, madala suremusega ja suhteliselt hea töötlikusega, kus ühiskond on üsna ühtlane võrreldes teiste riikidega. Sotsiaalsed tulekud investeeritakse kõik haridusse. Kuigi need tegurid ei näita otseselt edu PISA uuringute ajal, omavad nad oma korda edukuses tähtsust ja annavad võimaluse lastevanematel usaldada nende haridus süsteemi. Vaatamata sellele, et Soome kuulub nende riikide hulga, kus haridus ei ole kohustuslik, koduõppe on suhteliselt harv asi Soome riigis.

Muud tegurid, mis on seotud haridusega


PISA uuringut annavad võimaluse teavitada ja mõjudata hariduspoliitikat. Soome riigi puhul PISA uurngut on seotud Soome põhikooli reformidega. Samuti ei saa välja jätta ka seda, et Soomes on head kandidadid õpetamiseks, mis on praegu oluline aspekt paljudes riikides. Oluline on ka see, et PISA uuringu testid on sarnased Soome õpikutega ja töövihikutega. Samuti on oluline ka see, et probleemile pühendataske tähelepanu varaselt, mis annab võimaluse tulevikus seda vältida ja anda õpilasele abi, mis omakorda on hea võti sellistele ainetele nagu emakeel ja matemaatika. Seeline meetod on näidanud paranemist õpimistes õpilaste seas.

Kokkuvõtte


PISA uuringut mängivat tähtsat rolli tänapäeva haridussüsteemis. Need uuringut annavad hea pildi haridusest ja annavad võimalust muuta midagi haridussüsteemis, et see oleks veelgi edukam . Soome riigi puhul edukust tähistavad paljud faktorid , nii ajaloolised kui ka tänapäevased. Oma haridussüsteemi jaoks Soome riik teeb palju, et olla selles edukas.

Kirjandus


Soome edu PISA võrdlevas uuringus http://www.pisa2006.helsinki.fi/
Mis on PISA http://uuringud.ekk.edu.ee/est/pisa/
5
Miks Soome on edukas PISA uuringutes #1 Miks Soome on edukas PISA uuringutes #2 Miks Soome on edukas PISA uuringutes #3 Miks Soome on edukas PISA uuringutes #4 Miks Soome on edukas PISA uuringutes #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-06-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor a83240 Õppematerjali autor
Referaat

Sarnased õppematerjalid

Haridus Soomes
14
doc

Haridus Soomes

Tallinna ülikool Heaoluriigi mudel Haridus Soome heaoluriigis Sisukord Heaoluriigi mudel................................................................................................................................1 Sisukord...............................................................................................................................................2 1.Sissejuhatus.......................................................................................................................................3 2.Hariduspoliitika Soomes.

Heaoluriikide mudel
EKSAMIKÜSIMUSED HARIDUS JA HARIDUSSÜSTEEM
8
docx

EKSAMIKÜSIMUSED HARIDUS JA HARIDUSSÜSTEEM

väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib. Haridussüsteem koosneb alasüsteemidest: · Haridusest- mis on kujundatud hariduse ülesannete ja tasemete alusel · Haridusasutustest kui hariduse eesmärke elluviivatest organisatsioonidest · Haridusküsimused on keerukaimad ja raskemad küsimused, mis igal riigil tuleb lahendada. Miks? Haridusküsimused puudutavad väga suurt osa kogu elanikkonnast. Haridus tegevus tuleb pikaks ajaks ette planeerida, lähtuvalt vaatest tuleviku ühiskonda (milline oleks vajalik ettevalmistus inimesele, kes tuleks toime tuleviku ühiskonnas). Kuna haridusküsimused puudutavad väga suurt osa elanikkonnast, siis nõuavad muutused majanduslikult suuri ressursse. · Miks riigid on huvitatud haridusvaldkonna edendamises

Kirjandus
Kooli ajalugu ja tänapäev
9
doc

Kooli ajalugu ja tänapäev

piiblitõlge 1546 - surn. Eislebenis Reformatsiooni põhiseisukoht: Inimene kannab isiklikku vastutust Jumala ees, selleks peab tal olema vahetu kontakt pühakirjaga, mis on jumaliku tõe allikas SELLEKS OLI TARVIS: Emakeelset jumalateenistust. Emakeelset piiblit. Lugemisoskust. Piiblitõlked: M. Lutheri piiblitõlked saksa keelde: 1522 ­ Uus Testament 1534 ­ kogu Piibel Muud piiblitõlked: 1466 ­ saksa keelde 1477 ­ prantsuse keelde 1525 ­ inglise keelde 1541 ­ rootsi keelde 1548 ­ soome keelde 1739 ­ eesti keelde Reformatsiooniaegsed ümberkorralduses hariduses Algatajateks: Martin Luther ja Philipp Melanchthon 1) Rahvahulkade kasvatamine luterlikus vaimus, mistõttu pidi algharidus saama kättesaadavaks KÕIGILE, olenemata seisusest ja soost. Reformatsiooniaegsed ümberkorralduses hariduses 2) Katoliku kiriku poolt tuima ja üksluise õpetamise asemele tõi M.Luther lapsepärasuse nõude, s.t. õppemetoodikat tuli kohandada lapse ealiste iseärasustega. Selleks ilmusid M

Pedagoogika alused
TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS
50
docx

TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS

3 SISSEJUHATUS Aasta-aastalt muutub üha populaarsemaks elamis- ja õppimissihtkohaks heaoluriik Taani, see ei asu kodumaast kaugel, on mõne lennutunni kaugusel ning samuti on üheks tõmbenumbriks sealne kõrge elatustase. Taani on ka üks neist riikidest, mis pakub välistudengile palju hüvesid ning tasuta kõrgharidust. Käesoleva uurimistööga püütakse välja selgitada, millised on väikelinnast pärit noore õppimis- ja elamisvõimalused Taani heaoluühiskonnas. Põhjus, miks autor selle teema valis, on autori suur huvi ise Taani õppima minna ning selgitada välja, mis on Taanis õppimise head ja halvad küljed. Uurimistöö on jagatud kaheks suuremaks peatükiks, teoreetiline osa ja praktiline uurimuse osa. Mõlemad peatükid jagunevad omakorda alapeatükkideks. Teooria peatükk sisaldab ülevaadet Taani kultuurist, ajaloost, sealsest elukorraldusest ja muust säärasest. Samuti

Geograafia
OECD referaat
17
pdf

OECD referaat

Praegu kuulub OECD-sse 34 riiki: Kanada (10.04.1961), Ühendkuningriik (02.05.1961), Ameerika Ühendriigid (12.05.1961), Taani (30.05.1961), Island (05.06.1961), Norra (04.07.1961), Türgi (02.08.1961), Hispaania (03.08.1961), Portugal (04.08.1961), Prantsusmaa (07.08.1961), Iirimaa (17.08.1961), Belgia (13.09.1961), Kreeka (27.09.1961), Saksamaa (27.09.1961), Rootsi (28.09.1961), Sveits (28.09.1961), Austria (29.09.1961), Luksemburg (07.12.1961), Itaalia (29.03.1962), Jaapan (28.04.1964), Soome (28.01.1969), Austraalia (07.06.1971), Uus- Meremaa (29.05.1973), Mehhiko (18.05.1994), Tsehhi (21.12.1995), Ungari (07.05.1996), Ungari (07.05.1996), Poola (22.11.1996), Korea (12.12.1996), Slovakkia (14.12.2000), Holland (13.11.1961), Tsiili (07.05.2010), Iisrael (07.09.2010), Sloveenia(16.05.2007), Eesti (09.12.2010) 2. OECD KRITEERIUMID JA EESMÄRGID OECD liikmestaatuse kriteeriumid on avatud turumajandus, demokraatlik pluralism ja inimõiguste austamine

Rahvusvaheline majandus
Andekusest ja andekatest lastest
352
pdf

Andekusest ja andekatest lastest

võimete testidel põhineva uuringu tulemused vormistas Juhan Tork oma 1939. aastal kaitstud doktoritöös “Eesti laste intelligents”. Tema uuringus selgunud paljud seaduspärasused on leidnud kinnitust ka tänapäeval, nagu osutab J. Allik oma ülevaates Torki tööst (Allik, 2009). Nii näiteks leidis Tork, et geneetiliselt sarnasemate isikute vaimsed võimed on sarnasemad – nagu enamikus nüüdsel ajal kaksikute kohta tehtud uuringutes, selgus ka Torki uuritud kaksikute puhul väga kõrge seos nende IQ vahel (r = 0,76), mis viitab pärilikkuse suurele osakaalule vaimsetes võimetes. Allik osutab oma artiklis muu hulgas sellele, et elu jooksul kasvab pärilikkuse mõju vaimsetele võimetele, ulatudes umbes 40 protsendist noorukieas kuni 80 protsendini elu teises pooles. Veel leidis Tork oma tulemuste alusel sõltu- vuse sünnijärjekorra ja vaimsete võimete vahel: esimesena ja teisena sün-

Psühholoogia
Keelekümblus kui kasvatusfilosoofiline probleem
34
doc

Keelekümblus kui kasvatusfilosoofiline probleem

Eesti jaoks kõige sobivam keelekümbluse mudel. Kümne kuu jooksul töötas Haridusministeerium koos asjaosalistega välja raamkava, mis lähtub keelekümblusprogrammi rakendamise soovitud tulemustest. 3.2. Keelekümbluse elluviimine 2000. aasta märtsis käivitus Kanada Rahvusvahelise Arengu Agentuuri toetusel Eesti Haridusministeeriumi ning Toronto Koolivalitsuse nelja-aastane ühisprojekt. Projektiga ühinesid ka Vaasa Ülikool ja Soome Kooliamet. Programmis osalevad üldhariduskoolid valiti alguses välja konkursi alusel, konkursi komisjoni koosseisu kuulusid mitmete pädevate huvirühmade, sealhulgas ka venekeelse taustaga elanikkonna esindajad. 2000. aasta septembris alustas neljas üldhariduskoolis täieliku varase keelekümbluse põhimõttel tööd viis esimest klassi ühtekokku 134 õpilasega. Programmi elluviimiseks loodud keelekümbluskeskus avas uksed 2000. aasta

Sissejuhatus kasvatusfilosoofiasse
Õpilaste väärtushinnangud
24
odt

Õpilaste väärtushinnangud

...............................................................................................4 1.Arutlus.....................................................................................................................................5 1.1. Mis teeb eestlase õnnelikuks?........................................................................................5 1.2. Kui õnnelikud on inimesed Eestis?................................................................................9 1.3. Miks on see nii?..............................................................................................................9 1.4. Mis muudab inimese õnnelikuks töökohal?.................................................................10 1.5. Mida võime teha, et muuta lapsi õnnelikumaks?.........................................................10 2.Millised väärtused vajavad kaitset?.......................................................................................11 2.1

Uurimistöö




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun