Tallinna ülikool Heaoluriigi mudel Haridus Soome heaoluriigis Sisukord Heaoluriigi mudel................................................................................................................................1 Sisukord...............................................................................................................................................2 1.Sissejuhatus.......................................................................................................................................3 2.Hariduspoliitika Soomes.
väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib. Haridussüsteem koosneb alasüsteemidest: · Haridusest- mis on kujundatud hariduse ülesannete ja tasemete alusel · Haridusasutustest kui hariduse eesmärke elluviivatest organisatsioonidest · Haridusküsimused on keerukaimad ja raskemad küsimused, mis igal riigil tuleb lahendada. Miks? Haridusküsimused puudutavad väga suurt osa kogu elanikkonnast. Haridus tegevus tuleb pikaks ajaks ette planeerida, lähtuvalt vaatest tuleviku ühiskonda (milline oleks vajalik ettevalmistus inimesele, kes tuleks toime tuleviku ühiskonnas). Kuna haridusküsimused puudutavad väga suurt osa elanikkonnast, siis nõuavad muutused majanduslikult suuri ressursse. · Miks riigid on huvitatud haridusvaldkonna edendamises
piiblitõlge 1546 - surn. Eislebenis Reformatsiooni põhiseisukoht: Inimene kannab isiklikku vastutust Jumala ees, selleks peab tal olema vahetu kontakt pühakirjaga, mis on jumaliku tõe allikas SELLEKS OLI TARVIS: Emakeelset jumalateenistust. Emakeelset piiblit. Lugemisoskust. Piiblitõlked: M. Lutheri piiblitõlked saksa keelde: 1522 Uus Testament 1534 kogu Piibel Muud piiblitõlked: 1466 saksa keelde 1477 prantsuse keelde 1525 inglise keelde 1541 rootsi keelde 1548 soome keelde 1739 eesti keelde Reformatsiooniaegsed ümberkorralduses hariduses Algatajateks: Martin Luther ja Philipp Melanchthon 1) Rahvahulkade kasvatamine luterlikus vaimus, mistõttu pidi algharidus saama kättesaadavaks KÕIGILE, olenemata seisusest ja soost. Reformatsiooniaegsed ümberkorralduses hariduses 2) Katoliku kiriku poolt tuima ja üksluise õpetamise asemele tõi M.Luther lapsepärasuse nõude, s.t. õppemetoodikat tuli kohandada lapse ealiste iseärasustega. Selleks ilmusid M
3 SISSEJUHATUS Aasta-aastalt muutub üha populaarsemaks elamis- ja õppimissihtkohaks heaoluriik Taani, see ei asu kodumaast kaugel, on mõne lennutunni kaugusel ning samuti on üheks tõmbenumbriks sealne kõrge elatustase. Taani on ka üks neist riikidest, mis pakub välistudengile palju hüvesid ning tasuta kõrgharidust. Käesoleva uurimistööga püütakse välja selgitada, millised on väikelinnast pärit noore õppimis- ja elamisvõimalused Taani heaoluühiskonnas. Põhjus, miks autor selle teema valis, on autori suur huvi ise Taani õppima minna ning selgitada välja, mis on Taanis õppimise head ja halvad küljed. Uurimistöö on jagatud kaheks suuremaks peatükiks, teoreetiline osa ja praktiline uurimuse osa. Mõlemad peatükid jagunevad omakorda alapeatükkideks. Teooria peatükk sisaldab ülevaadet Taani kultuurist, ajaloost, sealsest elukorraldusest ja muust säärasest. Samuti
Praegu kuulub OECD-sse 34 riiki: Kanada (10.04.1961), Ühendkuningriik (02.05.1961), Ameerika Ühendriigid (12.05.1961), Taani (30.05.1961), Island (05.06.1961), Norra (04.07.1961), Türgi (02.08.1961), Hispaania (03.08.1961), Portugal (04.08.1961), Prantsusmaa (07.08.1961), Iirimaa (17.08.1961), Belgia (13.09.1961), Kreeka (27.09.1961), Saksamaa (27.09.1961), Rootsi (28.09.1961), Sveits (28.09.1961), Austria (29.09.1961), Luksemburg (07.12.1961), Itaalia (29.03.1962), Jaapan (28.04.1964), Soome (28.01.1969), Austraalia (07.06.1971), Uus- Meremaa (29.05.1973), Mehhiko (18.05.1994), Tsehhi (21.12.1995), Ungari (07.05.1996), Ungari (07.05.1996), Poola (22.11.1996), Korea (12.12.1996), Slovakkia (14.12.2000), Holland (13.11.1961), Tsiili (07.05.2010), Iisrael (07.09.2010), Sloveenia(16.05.2007), Eesti (09.12.2010) 2. OECD KRITEERIUMID JA EESMÄRGID OECD liikmestaatuse kriteeriumid on avatud turumajandus, demokraatlik pluralism ja inimõiguste austamine
võimete testidel põhineva uuringu tulemused vormistas Juhan Tork oma 1939. aastal kaitstud doktoritöös “Eesti laste intelligents”. Tema uuringus selgunud paljud seaduspärasused on leidnud kinnitust ka tänapäeval, nagu osutab J. Allik oma ülevaates Torki tööst (Allik, 2009). Nii näiteks leidis Tork, et geneetiliselt sarnasemate isikute vaimsed võimed on sarnasemad – nagu enamikus nüüdsel ajal kaksikute kohta tehtud uuringutes, selgus ka Torki uuritud kaksikute puhul väga kõrge seos nende IQ vahel (r = 0,76), mis viitab pärilikkuse suurele osakaalule vaimsetes võimetes. Allik osutab oma artiklis muu hulgas sellele, et elu jooksul kasvab pärilikkuse mõju vaimsetele võimetele, ulatudes umbes 40 protsendist noorukieas kuni 80 protsendini elu teises pooles. Veel leidis Tork oma tulemuste alusel sõltu- vuse sünnijärjekorra ja vaimsete võimete vahel: esimesena ja teisena sün-
Eesti jaoks kõige sobivam keelekümbluse mudel. Kümne kuu jooksul töötas Haridusministeerium koos asjaosalistega välja raamkava, mis lähtub keelekümblusprogrammi rakendamise soovitud tulemustest. 3.2. Keelekümbluse elluviimine 2000. aasta märtsis käivitus Kanada Rahvusvahelise Arengu Agentuuri toetusel Eesti Haridusministeeriumi ning Toronto Koolivalitsuse nelja-aastane ühisprojekt. Projektiga ühinesid ka Vaasa Ülikool ja Soome Kooliamet. Programmis osalevad üldhariduskoolid valiti alguses välja konkursi alusel, konkursi komisjoni koosseisu kuulusid mitmete pädevate huvirühmade, sealhulgas ka venekeelse taustaga elanikkonna esindajad. 2000. aasta septembris alustas neljas üldhariduskoolis täieliku varase keelekümbluse põhimõttel tööd viis esimest klassi ühtekokku 134 õpilasega. Programmi elluviimiseks loodud keelekümbluskeskus avas uksed 2000. aasta
...............................................................................................4 1.Arutlus.....................................................................................................................................5 1.1. Mis teeb eestlase õnnelikuks?........................................................................................5 1.2. Kui õnnelikud on inimesed Eestis?................................................................................9 1.3. Miks on see nii?..............................................................................................................9 1.4. Mis muudab inimese õnnelikuks töökohal?.................................................................10 1.5. Mida võime teha, et muuta lapsi õnnelikumaks?.........................................................10 2.Millised väärtused vajavad kaitset?.......................................................................................11 2.1
Kõik kommentaarid