ISESEISEV TÖÖ NR 3 Põhikooli riiklik õppekava: võimalused õpilaste hariduslike erivajaduste rahuldamiseks. NB! Olen püüdnud esitada enda meelest olulisemaid paragrahve kas terviklikult või osaliselt ning neid kommenteerida. Põhikooli riiklik õppekava Vastu võetud 06.01.2011 nr 1 RT I, 14.01.2011, 1 jõustumine 17.01.2011 § 2. Põhihariduse alusväärtused (1) Põhihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks. (2) Põhikool kujundab väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks. (3) Riiklikus õppekavas oluliseks peetud väärtused tulenevad ,,Eesti Vabariigi põhiseaduses", ÜRO
intellektipuudega lastele. Liitrühm kuni seitse last hetkel vaid viis. Arendusrühmas Pääsusilm on kaks lasteaia õpetajat üks abi, üks eripedagoog ja logopeed. Samuti lähtuvad õpetajad kooli õppekavast, kuid eraldi tehakse kuuaja plaan. Arendusrühma finantseerib Rakvere Linnavalitsus. Arendusrühm on lahti vaid siis, kui toimub kool. Projektipõhiselt on ka suvehoid, et oleks tegevus. 2012/2013 õppeaastal õpib koolis 17 õpilast 8-st Lääne-Virumaa omavalitsusest. Koolis on kolm liitklassi, kus igas klassis on 5 kuni 6 õpilast. Liitklassid moodustuvad: 1) liitklass 4 - 7. klassi õpilastele 2) liitklass 8 - 9. klassi õpilastele 3) lisa aastate õpilased (peale põhikooli on võimalik saada lisa aastad 3tk ( just nagu meil keskkool). Koolivaheajad 2012/2013 õppeaastal: 1) sügisvaheaeg 20. oktoober 2012.a kuni 28. oktoober 2012.a; 2) jõuluvaheaeg 22. detsember 2012.a kuni 06. jaanuar 2013.a; 3) kevadvaheaeg 16. märts 2013.a kuni 24
.........................................................................................12 Ülevaade Soome haridussüsteemist Soome haridus tugineb inimõigustele, võrdsusele ja demokraatiale. Kõigile lastele ja noortele luuakse võrdsed tingimused hariduse omandamiseks, sõltumata soost, elukohast, vanemate sotsiaalsest või majanduslikuks taustast, emakeelest, kultuurilisest taustast või tervislikust seisundist. Soome koolisüsteem püüab hoolt kanda iga õpilase erivajadustest. Lisaks eeltoodule väärtustatakse Soome hariduses looduse mitmekesisuse ja keskkonna elujõulisuse säilitamist ning multikultuursuse heakskiitmist. Haridussüsteem toetab kollektiivsust, vastutusvõimelisust ning indiviidi õiguste ja vabaduse austamist. Samuti võetakse arvesse rahvuslikke ja kohalikke erijooni, mõlemat riigikeelt (soome ja rootsi keelt), kaht riigikirikut (ortodoksset ja evangeelset luteri kirikut), saamlasi põliselanikena ning rahvusvähemusi.
Käesoleva raamatu „Käitumine klassiruumis“ erinevaid väljaandeid on tõlgitud mitmesse keelde. „Tema esitusviis on ilmekalt elutruu – tema lood esitavad alati mõjusa segu murest ja rõõmust – jutus- tusi väljakutsetest klassiruumis ja koolis, millega iga tegevõpetaja koheselt samastuda suudab. Tal on Et Billi tööde kohta rohkem teada saada, kü- hämmastav ja haruldane vilumus tabada klassiruumis ergult ära neid argijuhtumusi, mida me vaistlikult lastage ta veebilehte www.billrogers.com. isegi olime adunud, kuid mitte kunagi säärase selguse ja täpsusega enesele teadvustanud.Olles lugenud
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine .........
õpilastele võimalus näidata, missugused teadmised ja oskused on valdkonnas omandatud. Uurimistööde tegemine on kujunenud traditsiooniks koolides, kus lisaks aineteadmiste omandamisele on oluliseks peetud ka õpilaste oskust probleeme leida, neile lahendusi otsida. Kindlasti on võimalik välja tuua mitmeid erinevaid põhjusi, miks selliste õppevormide kasuks on otsustatud ja mis on ühe või teise töö eelistamise või valiku põhjused. Mõlemal juhul on protsessis tähtsustatud õpilase iseseisvuse kasvu, oma tegevuste kavandamise oskust ja oma töö tulemuste esitlemist ning kaitsmist. Alates 2011.a. sügisest tuleb kõigis koolides nii õpetajatel kui ka õpilastel nendele küsimustele mõelda: kas valida uurimuslik või praktiline töö, mil viisil töö protsess peaks olema ja saab olema korraldatud, et kõik gümnaasiumilõpetajad selle nõude täidaksid, kes on juhendaja, kuidas valida teemat või praktilise töö objekti jne.
algoritmis, tehtemärgid loetakse valesti jne. Matemaatiliste põhitõdede valdamise puuded põhjustavad siiski enamuse vigadest. M. Pevzner (1966) püüab oma uurimustes eristada esmast arenguakalkuuliat teisestest matemaatikaraskustest. Autori andmetel on arenguakalkuulia puhul kiiru-kuklasagara kahjustus, mille tagajärjel ei arene ruumianalüüs ja -süntees ning motoorika. Sellistel lastel on raske osaleda liikumismängudes, joonistada, voolida, kujutlused hulkadest ei kujune. Koolis ilmnevad peamised raskused arvutamisel ja kirjutamisel, ruumikoordinaatide eristamisel. Esmase akalkuuliaga lapsed saavad küllaltki hästi aru kõnest, sh. metafooridest, vanasõnadest ja alltekstidest, raskused võivad ilmneda pildiseeria analüüsimisel. 1 Tsehh L. Kosc kasutab nimetust arenguline düskalkuulia matemaatiliste võimete rakendamise hälvete
psüühilised funktsioonid ei arene iseenesest. Et autor on arst, mitte kasvatusteadlane, nimetab ta traditsioonilist kasvatust intuitiivseks. Tegelikult on see klassikaline arusaamine kasvamisest ja kasvatusest. Paraku tunnistati traditsiooniline teadmine ajastu vaimule vastavalt vanaks ja kõlbmatuks juba sajand tagasi. Ja ehkki esimesed hoiatavad kirjutised ja arutelud ilmusid juba pea nelikümmend aastat tagasi (vt Mustad kirjutised; Suur koolidebatt), puudutasid need siiski enamasti vaid koolis toimuvaid protsesse: õppeedukust, distsipliini, õpetaja autoriteeti jms. Ent on tähelepanuväärne, et ka tollased kriitikud nägid kõige suurema ohuna ette just seda, millest räägib Michael Winterhoff oma raamatus - lapse sotsiaalset (kõlbelist) alaarengut. George Steineri arvates on praeguse hariduse ning kultuuri valitsev joon mälu kõhetumine. Traditsioon, mille järgi teati olulisi tekste peast, katkes siis, kui koolist kaotati tuupimine. Kui
Kõik kommentaarid