Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Õpilase õigused koolis (0)

1 Hindamata
Punktid
Õpilase üldised õigused koolis
Õpilasel on õigus:
• valida oma huvidele ja võimetele vastav kool, valida õp­pe­aineid koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaal­õppe­ka­va järgi;
• moodustada koolis õpilasesindus, samuti moodustada ühinguid, klubisid, stuudioid ja ringe , mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega;
• osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide la­hen­damises, gümnaasiumiõpilastel olla valitud kooli hoo­le­­kogus­se;
• saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud sum­ma­dest või fondidest;
• saada sõidu- ja muid soodustusi;
• saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilase õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta;
• pöörduda oma õiguste kaitseks haridus - ja teadusminis­teeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsioonide poole;
• õpilasel ja tema vanematel on õigus õppenõukogu ot­su­se­ga nõus­tumatuse, samuti õpetamist ja kasvatamist puu­du­tavate vaid­­lusküsimuste korral pöörduda kooli hoole­kogu ja kooli üle riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku poole.
Õppekoormus
Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õpilase nädalakoormus õppe­tun­didena määratakse kooli õppekavaga. Õpilase väikseim lubatud nä­dalakoormus gümnaasiumiastmes on 32 tundi.
Õpilase suurim lubatud nädalakoormus põhikooliklassides on:
1. klassis 20 tundi;
2. klassis 23 tundi;
3. - 4. klassis 25 tundi;
5. klassis 28 tundi;
6. - 7. klassis 30 tundi;
8. klassis 32 tundi;
9. klassis 34 tundi.
Klassi täituvuse ülemine piirnorm on põhikooliastmes 24 õpi­last ja güm­naasiumiastmes 36 õpilast. Kui kahe või enama klas­si õpilas­te arv kok­ku on 20 või alla selle, moodustatakse nen­dest õpilas­test liitklass. Liita on lubatud 1.-4., 3.-6. ja 5.-9. klasse.
Koolitee pikkus ja koolikoti raskus
Õpilase jalgsi läbitav koolitee ei tohi olla pikem kui 3 km. Pikema koo­li­tee puhul korraldab kohalik omavalitsus õpilase igapäevast vedu lähi­masse kooli ja tagasi koju juhul, kui õpilase kooli ja kodu vahel puudub regulaarne või kooli õppekorraldusega sobiv bus­si­liin või kui koolil puuduvad internaadiruumid.
Koolikoti lubatud raskus (koos sisuga) on:
1.-3. klassi õpilastel kuni 3,0 kg
4.-6. klassi õpilastel kuni 3,5 kg
7.-9. klassi õpilastel kuni 4,5 kg
Õppepäeva korraldus
Õppetunnid algavad koolis kell 8.00 või hiljem. Õppetunnid (45 mi­nutit) vahelduvad vahetundidega, mis ei tohi olla lühem kui 10 minutit. Söögi­vahetund kestab vähemalt 20 minutit ja on soovita­tavalt 3.-4. vahetunnil.
Kui koolis ei jätku ühes vahetuses piisaval arvul õpilaskohti, võib kooli õppetegevust korraldada kahes vahetuses. Teise vahetuse tunnid lõ­pe­vad hiljemalt kell 20.00.
Ühe õppepäeva tunniplaanis peavad humanitaarained vahelduma reaal - ja oskusainetega, arvestades, et üldjuhul on õpilase õpi- ja töö­võime suurem päeva esimesel pooles ning teisipäeval ja kol­mapäeval.
Välis- ja siseõhu temperatuuri mõju õppetegevuse korraldamisele
Kui klassiruumi õhutemperatuur langeb alla 15 ºC, tohib:
5. - 12. klassi õpilaste õppetunde lühendada;
1. - 4. klassi õpilaste õppetunnid ära jätta.
Õppetunnid jäetakse ära kui:
1. klassiruumi õhutemperatuur on alla 13 ºC.
2. välisõhu temperatuur on:
miinus 20 ºC ja madalam maakooli 1. - 4. klassis;
miinus 25 ºC ja madalam maakooli 5. - 9. klassis;
miinus 24 ºC ja madalam linnakooli 1. - 4. klassis;
miinus 28 ºC ja madalam linnakooli 5. - 9. klassis.
Madalast välisõhu temperatuurist hoolimata kooli tulnud õpilastele korraldatakse kojusaatmise võimaluseni erinevaid tegevusi.
Kehalise kasvatuse tunde võib talvel õues läbi viia õhu­tempera­tuuril:
1. - 4. klassi õpilastele kuni miinus 15 ºC vaikse ilmaga;
5. - 9. klassi õpilastele kuni miinus 18 ºC;
5. - 12. klassi õpilaste suusatunnid kuni miinus 18 ºC vaikse ilmaga.
Õpilase õigused koolis #1 Õpilase õigused koolis #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-09-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sander kaabel Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Vaatluspraktika kolmas kodutöö
9
doc

Vaatluspraktika kolmas kodutöö

ISESEISEV TÖÖ NR 3 Põhikooli riiklik õppekava: võimalused õpilaste hariduslike erivajaduste rahuldamiseks. NB! Olen püüdnud esitada enda meelest olulisemaid paragrahve kas terviklikult või osaliselt ning neid kommenteerida. Põhikooli riiklik õppekava Vastu võetud 06.01.2011 nr 1 RT I, 14.01.2011, 1 jõustumine 17.01.2011 § 2. Põhihariduse alusväärtused (1) Põhihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks. (2) Põhikool kujundab väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks. (3) Riiklikus õppekavas oluliseks peetud väärtused tulenevad ,,Eesti Vabariigi põhiseaduses", ÜRO

Vaatluspraktika
RAKVERE LILLE KOOL JA-PÄEVAKESKUS PÄEVALILL
22
docx

„RAKVERE LILLE KOOL JA PÄEVAKESKUS PÄEVALILL”

intellektipuudega lastele. Liitrühm kuni seitse last hetkel vaid viis. Arendusrühmas Pääsusilm on kaks lasteaia õpetajat üks abi, üks eripedagoog ja logopeed. Samuti lähtuvad õpetajad kooli õppekavast, kuid eraldi tehakse kuuaja plaan. Arendusrühma finantseerib Rakvere Linnavalitsus. Arendusrühm on lahti vaid siis, kui toimub kool. Projektipõhiselt on ka suvehoid, et oleks tegevus. 2012/2013 õppeaastal õpib koolis 17 õpilast 8-st Lääne-Virumaa omavalitsusest. Koolis on kolm liitklassi, kus igas klassis on 5 kuni 6 õpilast. Liitklassid moodustuvad: 1) liitklass 4 - 7. klassi õpilastele 2) liitklass 8 - 9. klassi õpilastele 3) lisa aastate õpilased (peale põhikooli on võimalik saada lisa aastad 3tk ( just nagu meil keskkool). Koolivaheajad 2012/2013 õppeaastal: 1) sügisvaheaeg 20. oktoober 2012.a kuni 28. oktoober 2012.a; 2) jõuluvaheaeg 22. detsember 2012.a kuni 06. jaanuar 2013.a; 3) kevadvaheaeg 16. märts 2013.a kuni 24

Sotsiaaltöö
Soome haridussüsteem
12
odt

Soome haridussüsteem

.........................................................................................12 Ülevaade Soome haridussüsteemist Soome haridus tugineb inimõigustele, võrdsusele ja demokraatiale. Kõigile lastele ja noortele luuakse võrdsed tingimused hariduse omandamiseks, sõltumata soost, elukohast, vanemate sotsiaalsest või majanduslikuks taustast, emakeelest, kultuurilisest taustast või tervislikust seisundist. Soome koolisüsteem püüab hoolt kanda iga õpilase erivajadustest. Lisaks eeltoodule väärtustatakse Soome hariduses looduse mitmekesisuse ja keskkonna elujõulisuse säilitamist ning multikultuursuse heakskiitmist. Haridussüsteem toetab kollektiivsust, vastutusvõimelisust ning indiviidi õiguste ja vabaduse austamist. Samuti võetakse arvesse rahvuslikke ja kohalikke erijooni, mõlemat riigikeelt (soome ja rootsi keelt), kaht riigikirikut (ortodoksset ja evangeelset luteri kirikut), saamlasi põliselanikena ning rahvusvähemusi.

Võrdlev koolikorraldus
Käitumine klassiruumis-Bill Rogers
194
pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

Käesoleva raamatu „Käitumine klassiruumis“ erinevaid väljaandeid on tõlgitud mitmesse keelde. „Tema esitusviis on ilmekalt elutruu – tema lood esitavad alati mõjusa segu murest ja rõõmust – jutus- tusi väljakutsetest klassiruumis ja koolis, millega iga tegevõpetaja koheselt samastuda suudab. Tal on Et Billi tööde kohta rohkem teada saada, kü- hämmastav ja haruldane vilumus tabada klassiruumis ergult ära neid argijuhtumusi, mida me vaistlikult lastage ta veebilehte www.billrogers.com. isegi olime adunud, kuid mitte kunagi säärase selguse ja täpsusega enesele teadvustanud.Olles lugenud

Psühholoogia
Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes
55
doc

Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes

Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES ­ Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine .........

Eesti keel
Uurimistööde korraldamine
64
doc

Uurimistööde korraldamine

õpilastele võimalus näidata, missugused teadmised ja oskused on valdkonnas omandatud. Uurimistööde tegemine on kujunenud traditsiooniks koolides, kus lisaks aineteadmiste omandamisele on oluliseks peetud ka õpilaste oskust probleeme leida, neile lahendusi otsida. Kindlasti on võimalik välja tuua mitmeid erinevaid põhjusi, miks selliste õppevormide kasuks on otsustatud ja mis on ühe või teise töö eelistamise või valiku põhjused. Mõlemal juhul on protsessis tähtsustatud õpilase iseseisvuse kasvu, oma tegevuste kavandamise oskust ja oma töö tulemuste esitlemist ning kaitsmist. Alates 2011.a. sügisest tuleb kõigis koolides nii õpetajatel kui ka õpilastel nendele küsimustele mõelda: kas valida uurimuslik või praktiline töö, mil viisil töö protsess peaks olema ja saab olema korraldatud, et kõik gümnaasiumilõpetajad selle nõude täidaksid, kes on juhendaja, kuidas valida teemat või praktilise töö objekti jne.

Uurimistöö
Matemaatika õpe erivajadustega lastele
69
doc

Matemaatika õpe erivajadustega lastele

algoritmis, tehtemärgid loetakse valesti jne. Matemaatiliste põhitõdede valdamise puuded põhjustavad siiski enamuse vigadest. M. Pevzner (1966) püüab oma uurimustes eristada esmast arenguakalkuuliat teisestest matemaatikaraskustest. Autori andmetel on arenguakalkuulia puhul kiiru-kuklasagara kahjustus, mille tagajärjel ei arene ruumianalüüs ja -süntees ning motoorika. Sellistel lastel on raske osaleda liikumismängudes, joonistada, voolida, kujutlused hulkadest ei kujune. Koolis ilmnevad peamised raskused arvutamisel ja kirjutamisel, ruumikoordinaatide eristamisel. Esmase akalkuuliaga lapsed saavad küllaltki hästi aru kõnest, sh. metafooridest, vanasõnadest ja alltekstidest, raskused võivad ilmneda pildiseeria analüüsimisel. 1 Tsehh L. Kosc kasutab nimetust arenguline düskalkuulia matemaatiliste võimete rakendamise hälvete

Eripedagoogika
KASVATUSE KLASSIKA
152
docx

KASVATUSE KLASSIKA

psüühilised funktsioonid ei arene iseenesest. Et autor on arst, mitte kasvatusteadlane, nimetab ta traditsioonilist kasvatust intuitiivseks. Tegelikult on see klassikaline arusaamine kasvamisest ja kasvatusest. Paraku tunnistati traditsiooniline teadmine ajastu vaimule vastavalt vanaks ja kõlbmatuks juba sajand tagasi. Ja ehkki esimesed hoiatavad kirjutised ja arutelud ilmusid juba pea nelikümmend aastat tagasi (vt Mustad kirjutised; Suur koolidebatt), puudutasid need siiski enamasti vaid koolis toimuvaid protsesse: õppeedukust, distsipliini, õpetaja autoriteeti jms. Ent on tähelepanuväärne, et ka tollased kriitikud nägid kõige suurema ohuna ette just seda, millest räägib Michael Winterhoff oma raamatus - lapse sotsiaalset (kõlbelist) alaarengut. George Steineri arvates on praeguse hariduse ning kultuuri valitsev joon mälu kõhetumine. Traditsioon, mille järgi teati olulisi tekste peast, katkes siis, kui koolist kaotati tuupimine. Kui

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun