Kultuur vaikival ajastul (0)

Kultuur vaikival ajastul
“Vaikivaks ajastuks ” Eestis nimetatakse perioodi, kui Riigikogu enam kokku ei kutsuta (Päts saatis selle 1934.a. sügisel tähtajatult puhkusele, kuna Riigikogu oli hakanud kritiseerima Pätsi tegevust ja nõudis demokraatia taastamist), kehtestati range tsensuur , igasugune valitsuse tegevuse kritiseerimine oli keelatud, erakondade tegevust ei lubatud),vabadussõdalaste üle peeti kaks suurt kohtuprotsessi, suruti maha igasugune Pätsi vastane opositsioon, kehtestati riiklik kontroll kõikvõimalike elualade üle. Sellise poliitika tulemusena kehtestati demokraatliku riigikorra asemel Pätsi autoritaarne diktatuur.
Hariduselu
Eesti koolikorralduse aluseks oli ühtluskooli põhimõte: likvideeriti koolitüüpide paljusus ning kooskõlastati erinevate kooliastmete programmid. 1934. aastal tehti reform, mis ei läinud küll nii, nagu pidi. Koolireformi teine etapp teostati 1937. Tänu nendele kahele osutuski võimalikuks gümnaasiumide vähendamine.
Seni märksa suuremat rõhku pandi ka kutseharidesele- rajati uusi kutsekoole, tehti õpilastele mitmeid soodustusi.1934-40 oli kutsekoolide õpilaste arv juba 13 000.
Kõrgharidus – seoses konkusseksamite sisseandmisega langes kõvasti üliõpilaste arv. Loodi uusi kõrgkoole nagu Tallinnna Tehnikaülikool, Riigi Kõrgem Kunstikool, Riiklik Lavakunstikool.
Teadus
Teadustöö olukord oli omariikluse algusaastatel suhteliselt kurb kuid hiljem hakkas olukord paranema – Tartu Ülikool kujunes taas oluliseks teaduskeskuseks, äratati ellu mitmed teadusseltsid : Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts, Eesti Arstide Selts. Neile lisaks mitmeid samasihilisi asutusi. 1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia.
Maailmamaine omandasid mitmed Eesti teadlased.
Teaduseluarengu tõestuseks valmis 8-köiteline ”Eesti Entsüklopeedia.”
Kirjandus
Proosalooming jäi esikohale . Seda aega on peetud isegi eesti romaani kõrgajaks, kuna olustikuline realism läks üle psühholoogiliseks realismiks, mille tõendiks on ka Tammsaare ja Ristikivi . Suure populaarsuse saavutas tänu vaikiva ajastu rahvusterviklusele ajalooline romaan.
Luules kerkis rühmitus ” Arbujad ”, mis koosnes sellistest noortest nagu Talvik , Alver , Merilaas , Sang , Masing ja Kangro .
Kujutav kunst
Eesti kunstielu oli rahunes. Kadus senine voolude paljusus ja lõppes otsingute periood. Peamiseks eeskujuks sai Prantsusmaal valitsema tõusnud uusrealism.Kunstiellu astusid Adamson-Erich, Bach , Ole, Vahtra , Viiralt.
Muusikaelu
Säilis kohalike muusikapäevade traditsioon. 25.07. 1938 toimus 11. Üldlaulupidu Tallinnas.
Tegevust jätkasid juba tuntud heliloojad : Juhan Aavik, Heino Eller , Artur Kapp, Cyrillus Kreek , Mart Saar jne.Järelkasvu ettevalmistamine võis nüüd toimuda Tartu ja Tallinna kõrgemates muusikakoolides.
Levis kerge ajaviitemuusika :alguses grammafoniplaatidelt, hiljem tekkisid orkestrid , mis esitasid just filmidest tuntuks saanud laule. Samast žanrist algas Artur Rinne ja Raimond Valgre muusikaline tegevus.
Kehakultuur ja sport
1940. aastaks kasvas spordiseltside liimeskond 15 000-ni. Selline massilisus lubas korraldada juba suuremaid spordipidusid, mis pidid veelgi enam propageerima kehakultuuri . Taolised spordipeod – Eesti Mängud – leidsidki aset 1934. ja 1939. aastal.
1936.aastal võitis Kristjan Palusalu Berliini mängudel kuldmedali nii klassikalises kui vabamaadluses. Olümpiamedaleid toodi Eestisse ka maratonis, kümnevõistluses ja poksis.
1930. aastate lõpus hakati rohkem tähelepanu pöörama ka kergejõustikule nina lisandusid sellised alad nagu korvpall, tennis , male ja laskimine.
Teatrikunst
Ainuvalitsevaks keskuseks eesti teatrielus oli kujunenud Tallinn. Seal tegutses korraga kolm suurt kutselist teatrit : ”Estonia”, Draamateater ja Töölisteater.Eriti silmapaistvat edu saavutas ”Estonia” , mis tegutses Hanno Kompuse käe all.