Muu materiaalne põhivara (jääkmaksumuses) Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Bioloogilised varad Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arendusväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku AKTIVA (VARAD) KOKKU PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Sihtfinantseerimine Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Sihtfinantseerimine Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital
Ettemaksed materiaalse põhivara eest Kokku 10. Immateriaalne põhivara Asutamisväljaminekud Arenguväljaminekud Ostetud kontsessioonid, patendid, litsentsid, kaubamärgid jne. Firmaväärtus (goodwill) Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (vara) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused 11. Võlakohustused Tagatiseta võlakohustused (välja arvatud pangalaenud) Konverteeritavad võlakohustused Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil Lühiajalised laenud krediidiasutustelt Kokku 12. Ostjate (tellijate) ettemaksed toodete ja kaupade eest 13. Võlad hankijatele Hankijatele tasumata arved Vekslivõlad Kokku 14. Mitmesugused võlad Võlad tütar- või emaettevõtetele Võlad sidusettevõtetele Kokku 15. Maksuvõlad 16. Viitvõlad (aruandeperioodi maksmata kulud) Võlad töövõtjatele Dividendivõlad
Ettevõtte väliselt soetatud immateriaalne vara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud Lühiajalised võlakirjad Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Pikaajaliste kapitalirendikohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Lühiajalised vahetusvõlakirjad või eelisaktsiad, mida on võimalik konventeerida ettevõtte aktsia Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Sihtfinantseerimine Kulude sihtfinantseerimise käigus saadud toetused, mida ei ole veel tuluna kajastatud Lühiajalised eraldised
Maa Ehitised Masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arenguväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku PASSIVA (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Vähemusosalus1
Maa Ehitised Masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arenguväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku PASSIVA (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Vähemusosalus1
jagatakse järgmisteks kirjeteks: a)lühiajalised laenud ja võlakirjad - lühiajalised (kuni 12 kuud) laenud, võlakirjad, arvelduskrediit ja muud finantseerimise eesmärgil tekkinud võlakohustused (tegelikult kasutatud summas, mitte eraldatud limiidi summas); b)pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil - pikaajaliste laenude ja kapitalirendikohustuste see osa, mis kuulub tagasimaksmisele lähema 12 kuu jooksul; c)konverteeritavad võlakohustused - lühiajalised vahetusvõlakirjad või eelisaktsiad, mida on võimalik konverteerida ettevõtte aktsiate või osade vastu. 2.võlad ja ettemaksed. Lühiajalised võlad ja saadud ettemaksud, liigitatuna põhiliste gruppide kaupa: a) võlad tarnijatele; b) võlad töövõtjatele; c) maksuvõlad; d) muud võlad; e) saadud ettemaksed. 3.sihtfinantseerimine. Kulude sihtfinantseerimise käigus saadud toetused, mida ei ole veel tuluna kajastatud. 4.lühiajalised eraldised
Maa Ehitised Masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arenguväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Vähemusosalus1
Ettemaksed immateriaalsed põhivara eest 0 0 PÕHIVARA KOKKU 0 0 AKTIVA KOKKU 0 0 PASSIVA LÜHIAJALISED KOHUSTUSED Võlakohustused 0 0 Tagatiseta võlakohustused 0 0 Konverteeritavad võlakohustused 0 0 Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil 0 0 Lühiajalised laenud krediidiasutustelt 0 0 Ostjate ettmaksed toodete ja kaupade eest 0 0 Võlad hankijatele 0 0 Hankijatele tasumata arved 0 0 Vekslivõlad 0 0
2070 Pikaajaliste laenude tagasimaksed järgm.per-l Passiva Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil 2080 Pikaajalise kap.rendi tagasimaksed järgm.per-l Passiva 20801 Kap.rendi lüh.osa, leping .... Passiva Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil 20802 Kap.rendi lüh.osa, leping .... Passiva Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil 2090 Konventeeritavad võlakohutused Passiva Konverteeritavad võlakohustused 21 Võlad tarnijatele Passiva 2110 Võlad Eesti tarnijatele Passiva Võlad tarnijatele 2120 Võlad EL tarnijatele (ühendusesisene soetus) Passiva Võlad tarnijatele 2130 Võlad välistarnijatele (mitte EL) Passiva Võlad tarnijatele 22 Võlad töövõtjatele Passiva 2210 Palgavõlg Passiva Võlad töövõtjatele 2211 Palgast kinnipeetud elatis Passiva Võlad töövõtjatele 2212 Palgast kinnipeetud trahvid (sh. täitevamet) Passiva Võlad töövõtjatele
12. Laenukohustused Долговые обязательства Lühiajalised laenud ja võlakirjad Краткосрочные займы и облигации Pikaajaliste võlakohustuste Возврат долгосрочных долговых обязательств в tagasimaksed järgmisel perioodil следующем периоде Konverteeritavad võlakohustused Конвертируемые долговые обязательства Kokku Всего 13. Võlad ja ettemaksed Предоплата покупателей за товары и услуги Võlad tarnijatele Долги поставщикам
Materiaalne põhivara Maa Ehitised Masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arenguväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Vähemusosalus1
Kokku Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arenguväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) 30 Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital
kulum (miinus) ; Lõpetamata ehitised ; Ettemaksed materiaalse põhivara eest - Kokku Immateriaalne põhivara: Arenguväljaminekud ; Patendid, litsentsid, kaubamärgid ja muu immateriaalne põhivara ; Firmaväärtus ; Ettemaksed immateriaalse põhivara eest - Kokku Põhivara kokku PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Kohustused, Lühiajalised kohustused Võlakohustused: Lühiajalised laenud ja võlakirjad ;Pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil ;Konverteeritavad võlakohustused -Kokku Ostjate ettemaksed kaupade ja teenuste eest Võlad tarnijatele Muud lühiajalised võlad: Võlad emaettevõtjale ja teistele konsolideerimisgrupi ettevõtjatele ;Võlad sidusettevõtjatele ; Muud -Kokku Maksuvõlad Viitvõlad (aruandeperioodil tegemata väljamaksed ): Võlad töövõtjatele ;Dividendivõlad ;Intressivõlad ;Muud viitvõlad - Kokku Lühiajalised eraldised Muud tulevaste perioodide ettemakstud tulud Lühiajalised kohustused kokku
Horisontaalselt jaotub maksebilanss kolme suurde alabilanssi (kontosse). Jooksevkonto (JK) – tehingud kaupade ja teenuste ostul-müügil ja ülekanded; Kapitali- ja finantskonto (FK) – kajastab kapitali eksporti ja importi, mis toimub valdavalt otseinvesteeringute, väärtpaberite ostu-müügi, laenude andmise-võtmise jms. vormis; Reservkonto ( R) – ametlik rahvusvaheliste reservide konto: tehingud monetaarse kulla ja teiste reservvaluutadega, nagu konverteeritavad valuutad, riigi “reserve tranche” IMF-is ja tema osa SDR-ides sealsamas. 12) Suhteline eelis ja absoluutne eelis suhtelise eelise teooria - väidab, et heaolu kasv on võimalik ka juhul, kui riigil ei ole absoluutset eelist. Sel juhul tuleks riigil spetsialiseeruda tootmisele, kus tema mahajäämus on väikseim. absoluutse eelise teooria – väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva
Arenguväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Lühiajalised eraldised
Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konventeeritavad võlakohustused Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijale Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Lühiajalised eraldised Sihtfinantseerimine Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Sihtfinantseerimine 5 Pikaajalised eraldised [5]. 1.2.2 Eraldised, tegelikud ja tingumuslikud kohustused Kohustused võib oma olemuselt liigitada: · tegelikeks; · eraldisteks; · tingimuslikeks. Tegelikud on sellised kohustused, mis tekivad lepingulistel või seaduslikel alustel ja on summaliselt ja realiseerimishetkega täpselt määratletud
Karuturg - Turuolukord, kus valitseb üleüldine pessimism ja ja aktsiad on langustrendis. Üldlevinud avamuse kohaselt sisenetakse karuturule kui aktsiaindeksi väärtus on viimase kahe kuuga kukkunud 20%. Kasum (earnings) - Ettevõte puhastulu perioodi jooksul Kasum aktsia kohta (EPS) - Kasum jagatud aktsiate arvuga. Konverteerimisefekt ehk osaluse vähenemine (dilution) - Nn. lahjenemisefekt, mis tekib, kui olemasolevate aktsionäride osalus ettevõttes väheneb, kuna näiteks konverteeritavad võlakirjad (convertible bond) konverteeritakse uuteks aktsiateks või warrantid ehk aktsiaoptsioonid lähevad käiku. Kvaliteetaktsia (Blue Chip) - Avaliku ettevõtte lihtaktsia, mille väärtus on üle aja stabiilselt suurenenud ning mis on kergelt kaubeldav (likviidne) reeglina mõnel suurel rahvusvahelisel börsil. Näiteks General Electric (GE), Exxon Mobil (XOM), Coca-Cola (KO). Üldjuhul loetakse selliseid aktsiad väiksema riskiga aktsiateks
ressurss) - kultuurne (erinevatel tegutsemisväljadel omandatud teadmised, väärtused, maitsed, eelistused) - sotsiaalne (kogu sotsialiseerumisprotsessis antud eluetapiks kujunenud suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik) - sümboliline kapital (formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis tunnetatud ja väärtustatud põhikapitalil) · kapitalide konverteeritavuse tees - kapitalid on konverteeritavad: erinevate kapitalide, väljade, erinevate eluetappide, erinevate kultuurikontekstide, erinevate sotsiaalsete süsteemide vaheliselt · sümboliline võim - tunnustatud positsioon tegutsemiseks, mõjutsooni kujundamiseks, huvide realiseerimiseks, identiteedi konstrueerimiseks; kesksel kohal visuaalselt jälgitavad materialiseerunud sümbolite ja identiteedi konstrueerimise vastasmõjusuhe
Saatussümbolid, nende mõtestamine. Arusaam turuobjektist, millega kaubeldakse, kuidas kujuneb selle hind. KAPITALIDE KÄSITLUSED Kapital ressurss, mis on mobiliseeritav eesmärgi saavutamiseks Inimkapital kapital, mis ei ole selle "kandjast" eraldatav (haridus, oskused, tervis, motiveeritus, väärtused, mõtestatav ja kasutatav indiviidi kui grupi tasandil ja omandatakse teatud aja jooksul) Kapitale saab omavahel vahetada, erinevad kapitalid on omavahel konverteeritavad. Sotsiaalne kapital suhted, sotsialiseerumine (tutvusringkond, pere jne), sageli on vahendavaks kapitaliks teiste kapitalide vahel 1 suund võime tagada "kasu saamine", "tulu" tänu liikmelisusele sotsiaalsetes võrgustikes (näiteks kuulumine organisatsioonidesse vms) Saadav kasu oleneb varasematest investeeringutest selle kapitali loomisesse ja säilitamisesse. 2 suund sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursis ja
ühiskonnas) tunnetatud ja tunnustatud/ väärtustatud põhikapitalil (kapitalidel) Habituse ja välja suhe: Tegevusväli kujundab habitust - tingiv konstruktsioon Habitus osaleb tegevusvälja (suhete) kujundamises - kognitiivne konstruktsioon Kapitalide koostoime ja konverteerimine- Kapitalid kogunevad tegutsemisel erinevates gruppides (sotsiaalsed grupid, huvi- ja elustiiligrupid jm) ja erinevatel väljadel ning on konverteeritavad kapitalide ja väljade vaheliselt, isegi sotsiaalsete süsteemide vaheliselt! ning kindlasti ajas! Sotsiaalne ruum- sotsiaalse praktika organiseerumist vastavalt ühiskonnas kujunenud positsioonide hierarhiale. Sümboliline kapital ja sümboliline võim: Kapitalide püsivus, realiseeritavus, maksimeerimine Kapitalide mahu, struktuuri ja olemuse muutus ajas, individuaalses ja ühiskonna (sh ka globaalses) struktuurses praktikas. Sotsiaalne stratifikatsioon
Firmaväärtus Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku AKTIVA (VARAD) KOKKU MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 28 PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Kohustused Lühiajalised kohustused 12. Võlakohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku 13. Ostjate ettemaksed kaupade ja teenuste eest 14. Võlad tarnijatele 15. Muud lühiajalised võlad Võlad emaettevõtjatele ja teistele konsolideerimisgrupi ettevõtjatele Võlad sidusettevõtjatele Muud Kokku 16. Maksuvõlad 17. Viitvõlad (aruandeperioodil tegemata väljamaksed) Võlad töövõtjatele Dividendivõlad Intressivõlad Muud
Akumuleeritud põhivara kulum (miinus) Ettemaksed materiaalse põhivara eest Kokku · Immateriaalne põhivara (jääkmaksumuses) Arenguväljaminekud Ostetud kontsessioonid, patendid, litsentsid, kaubamärgid jne Firmaväärtus Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku · Põhivara kokku · Aktiva kokku · PASSIVA (kohustused ja omakapital) · KOHUSTUSED · LÜHIAJALISED KOHUSTUSED · Võlakohustused Tagatiseta võlakohustused (välja arvatud pangalaenud) Konverteeritavad võlakohustused Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil Lühiajalised laenud krediidiasutustelt Kokku · Ostjate (tellijate) ettemaksed toodete ja kaupade eest · Võlad hankijatele Hankijatele tasumata arved Vekslivõlad 11 · Kokku · Mitmesugused võlad Võlad tütar- ja emaettevõtetele Võlad sidusettevõtetele · Kokku · Maksuvõlad · Viitvõlad (aruandeperioodi maksmata kulud)
kolleegid, tuttavad jt); sageli teisi kapitali liike vahendav kapital (nt alaliik: poliitiline kapital) Sümboliline kapital – formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis (tegevusväljal, sotsiaalses/professionaalses/subkultuuri grupis, ühiskonnas) tunnetatud ja tunnustatud/väärtustatud põhikapitalil (kapitalidel) Kapitalide koostoime ja konverteerimine ‘Konverteeritavus tees’ – Kapitalid on konverteeritavad: erinevate kapitalide, väljade, erinevate eluetappide, erinevate kultuurikontekstide, erinevate sotsiaalsete süsteemide vaheliselt. Koostoime: omandatud ja pidevalt omandatavad kapitalid (maht, struktuur ja olemus), mis kujundavad hoiakuid tegutsemiseks ja, mis aktualiseeruvad konkreetsete suhete tasandil tegutsemisväljal käitumisstrateegiatena Sotsiaalne ruum abstraktne mõiste tähistamaks sotsiaalse praktika organiseerumist
kapital) Sümboliline kapital – formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis (tegevusväljal, ühiskonnas) tunnetatud ja tunnustatud/väärtustatud põhikapitalil (kapitalidel) • Habituse ja välja suhe – pinged, konfliktid, konkurents, • Kapitalide koostoime ja konverteerimine Kapitalid kogunevad tegutsemisel erinevates gruppides (sotsiaalsed grupid, huvi- ja elustiiligrupid jm) ja erinevatel väljadel ning on konverteeritavad kapitalide ja väljade vaheliselt, isegi sotsiaalsete süsteemide vaheliselt ning kindlasti ajas. Kapitale võib teadlikult koguda; eesmärgistatult maksimeerides; osa kapitalidest omandatakse teadvustamata sotsiaalses kogemuses. • Sotsiaalne ruum – positsioonide hierarhia. Tähistab sotsiaalse praktika organiseerumist vastavalt ühiskonnas kujunenud positsioonide hierarhiale. Habitus – saavutuslikkuse potentsiaal positsioneerumiseks sotsiaalses
kujunenud suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik (nt perekond, sõbrad, kolleegid, tuttavad jt); sageli teisi kapitali liike vahendav kapital (nt alaliik: poliitiline kapital) Sümboliline kapital – formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis (tegevusväljal, sotsiaalses/ professionaalses/ subkultuuri grupis, ühiskonnas) tunnetatud ja tunnustatud/ väärtustatud põhikapitalil (kapitalidel) kapitalide konverteeritavuse tees - Kapitalid on konverteeritavad: erinevate kapitalide, väljade, erinevate eluetappide, erinevate kultuurikontekstide, erinevate sotsiaalsete süsteemide vaheliselt. sümboliline võim - Sümboliline kapital – sümboliline võim (tunnustatud positsioon tegutsemiseks, mõjutsooni kujundamiseks, huvide realiseerimiseks, identiteedi konstrueerimiseks) ‘Ikoonilise murrangu’ ajastul – kesksel kohal visuaalselt jälgitavad materialiseerunud sümbolite ja identiteedi konstrueerimise vastasmõjusuhe
1930 Firmaväärtus Varad 1940 Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Varad 2110 Lühiajalised laenud ja võlakirjad Võlad 27 2120 Pikaajalise võlakohustuse tagasimaksed järgm.perioodil Võlad 2130 Pikaajalise kapitalirendi tagasimaksed järgm.perioodil Võlad 2140 Konverteeritavad võlakohustused Võlad 2210 Ostjate ettemaksed Võlad 2310 Võlad tarnijatele Võlad 2410 Võlad emaattevõtjale ja teistele grupi ettevõtjatele Võlad 2420 Võlad siduettevõtjatele Võlad 2430 Muud lühiajalised võlad Võlad 2510 Käibemaksu võlg (km
kajastatakse pikaajaliste kohustustena. 7.1 Lühiajalised kohustused Lühiajalised kohustused ehk lühiajaline kreditoorne võlg on võlgnevus, mille tasumise tähtaeg on kuni 1 aasta. Lühiajalised kohustused kajastatakse bilansi passivas kirjetel: · Laenukohustused · Võlad ja ettemaksed · Lühiajalised eraldised 7.1.1 Lühiajalised laenukohustused Laenukohustused jagunevad: · lühiajalised laenud ja võlakirjad · pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil · konverteeritavad võlakohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Lühiajalised laenud on alla 1 aasta tasumistähtajaga laenud ja ka arvelduslaen. Arvelduslaenu saadakse kokkuleppelistel alustel pangaga mitmesuguste maksete tasumiseks (kui ettevõttel endal ei puuduvad momendil rahalised vahendid). Arvelduslaen kajastatakse bilansis ainult kasutatud osana, jääki bilansis ei kajastata. Võetud laenu eest arvestatakse intressi tekkepõhiselt. Intress on ettevõtte finantskulu
realiseeritav ressurss (vaba raha) Kultuuriline: Erinevatel tegevusväljadel omandatud teadmised, väärtused, maitsed, eelistused (alaliigid: infokapital, loomingulisus) Sotsiaalne: kogu sotsialiseerumisprotsessis antud eluetapiks kujunenud suhted, sotsiaalne ringkond; sageli vahendab teisi kapitali liike Sümboline – formerubantud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis tunnetatud ja tunnustatud põhikapitalil Konverteeritavuse tees – Kapitalid on konverteeritavad: erinevate kapitalide, väljade, erinevate eluetappide, kultuurikontekstide, sotsiaalsete süsteemide vaheliselt Sotsiaalne ruum – abstraktne mõiste, tähistab sots. praktika organiseerumist vastavalt ühiskonnas kujunenud sots.majanduslikele positsioonide hierarhiale; habitus – saavutuslikkuse potentsiaal positsioneerumiseks sots. ruumis Sümboliline kapital – sümboliline võim Tunnustatud positsioon tegutsemiseks, mõjutsooni kujundamiseks, huvide
jne); sageli teisi kapitali liike vahendav kapital. Sümboliline kapital – formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis (tegevusväljal, ühiskonnas) tunnetatud ja tunnustatud/ väärtustatud põhikapitalil (kapitalidel). Kapitalide koostoime ja konverteerimine Kapitalid kogunevad tegutsemisel erinevates gruppides (sotsiaalsed grupid, huvi- ja elustiiligrupid jm) ja erinevatel väljadel ning on konverteeritavad kapitalide ja väljade vaheliselt, isegi sotsiaalsete süsteemide vaheliselt! ning kindlasti ajas! Kapitale võib teadlikult koguda; eesmärgistatult maksimeerides; osa kapitalidest omandatakse teadvustamata sotsiaalses kogemuses. Sotsiaalne ruum - positsioonide hierarhia Abstraktne mõiste tähistamaks sotsiaalse praktika organiseerumist vastavalt ühiskonnas kujunenud positsioonide hierarhiale; habitus – saavutuslikkuse potentsiaal
- Äratuntavus – selleks, et ostu-müügitehingud toimuks, peavad tehingupooled kasutatavat maksevahendit hästi tundma. Veksli puhul oli tegemist usaldusrahaga – emission, tähendab sellise raha ringlusesse laskmist, mis ei ole täielikult kaetud väärismetalli või mõne teise konverteeritava valuutaga. Kuni 19. saj lõpuni oli valdavaks rahasüsteemiks kullastandardi süsteem, mis tähendas seda, et ringluses olid konverteeritavad pangatähed – neid võis vahetada kulla vastu vastavalt kehtestatud kursile. I maailmasõja käigus hakkab kullasüsteem lagunema. Riikidevaheline usaldus kaob – ei tehta rahvuslikku valuutavahetust. Kullavarud hakkasid kokku kukkuma ja kuld kogunes ärimeeste taskusse. Reservi enam ei olnud. Majanduskriis 30.ndatel aastatel. Usaldus riikide vahel kadus, majandused läksid kaosesse. II maailmasõda. Föderaalreserv lõpetas 68.ndal aastal kullastandardi, kuna vahetas kulla vastu raha.
lähedased erinevatele optsioonidele. Näiteks kuuluvad siia tagasiostetavad võlakirjad, mis annavad emitendile õiguse teatud hetkel võlakirjad tagasi osta (emitent ei soovi enam võlakirjadega finantseerimist, või soovib refinantseerimist), tagasimüüdavad võlakirjad - võlakirjade omanikul on teatud kuupäevadel enne tähtaja saabumist võlakiri emitendile tagasi müüa. Lisaks võib siia asetada ka konverteeritavad e. vahetusvõlakirjad, mis annavad omanikele teatavad õigused võlakirjad vahetada emitendi aktsiate vastu. 4.2. Võlakirjade omadused Võlakirjade puhul saab muu iseloomuliku kõrval rääkida neljast olulisest omadusest: nominaalväärtus, lunastamistähtaeg, intress ning tulusus. Need on tegurid, millest investor ei saa üle ega ümber võlakirjast teenitava rahavoo hindamisel. Nominaalväärtus on rahasumma, mis tasutakse võlakirjade lunastamistähtaja saabumisel.
kapitali liike vahendav kapital. Sümboliline kapital formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis (tegevusväljal, ühiskonnas) tunnetatud ja tunnustatud/ väärtustatud põhikapitalil (kapitalidel). 9) Kapitalide koostoime ja konverteerimine Kapitalid kogunevad tegutsemisel erinevates gruppides (sotsiaalsed grupid, huvi- ja elustiiligrupid jm) ja erinevatel väljadel ning on konverteeritavad kapitalide ja väljade vaheliselt, isegi sotsiaalsete süsteemide vaheliselt! ning kindlasti ajas! Kapitale võib teadlikult koguda; eesmärgistatult maksimeerides; osa kapitalidest omandatakse teadvustamata sotsiaalses kogemuses. 10) Sotsiaalne ruum Sotsiaalne ruum - positsioonide hierarhia Abstraktne mõiste tähistamaks sotsiaalse praktika organiseerumist vastavalt ühiskonnas kujunenud positsioonide
Kokku Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arenguväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused 33 Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital
finantseerimise eesmärgil vajadusel eraldada tekkinud võlakohustused, omakapitali komponent). pikaajaliste laenukohustuste Kapitalirendikohustuste tagasimaksed järgmisel kajastamisel lähtuda RTJ 9 perioodil (st lähema 12 kuu jooksul), konverteeritavad võlakohustused (lühiajalised vahetusvõlakirjad või eelisaktsiad, mida on võimalik konverteerida ettevõtte aktsiate või osade vastu) Võlad ja ettemaksed Lühiajalised võlad ja saadud Korrigeeritud RTJ 3 ettemaksed. Põhilised grupid: soetusmaksumus, välja (välja arvatud
kapital) Sümboliline kapital formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis (tegevusväljal, ühiskonnas) tunnetatud ja tunnustatud/väärtustatud põhikapitalil (kapitalidel) *Habituse ja välja suhe pinged, konfliktid, konkurents, *Kapitalide koostoime ja konverteerimine Kapitalid kogunevad tegutsemisel erinevates gruppides (sotsiaalsed grupid, huvi- ja elustiiligrupid jm) ja erinevatel väljadel ning on konverteeritavad kapitalide ja väljade vaheliselt, isegi sotsiaalsete süsteemide vaheliselt ning kindlasti ajas. Kapitale võib teadlikult koguda; eesmärgistatult maksimeerides; osa kapitalidest omandatakse teadvustamata sotsiaalses kogemuses. *Sotsiaalne ruum positsioonide hierarhia. Tähistab sotsiaalse praktika organiseerumist vastavalt ühiskonnas kujunenud positsioonide hierarhiale. Habitus saavutuslikkuse potentsiaal positsioneerumiseks sotsiaalses ruumis.
e. Jooksevkonto (JK) tehingud kaupade ja teenuste ostul-müügil ja ülekanded; f. Kapitali- ja finantskonto (FK) kajastab kapitali eksporti ja importi, mis toimub valdavalt otseinvesteeringute, väärtpaberite ostu-müügi, laenude andmise-võtmise jms. vormis; g. Reservkonto ( R) ametlik rahvusvaheliste reservide konto: tehingud monetaarse kulla ja teiste reservvaluutadega, nagu konverteeritavad valuutad, riigi "reserve tranche" IMF-is ja tema osa SDR-ides sealsamas. 15. Jooksevkonto Jooksevkonto on tasakaaluarvestussüsteem eksporditavate ja imporditavate kaupade ja teenuste rahalise väärtuse vahel teatud ajaperioodil. Positiivseks (jooksevkonto ülejääk) peetakse seda juhul, kui kaupu eksporditakse suuremas väärtuses, kui imporditakse. Vastasel juhul on tegu jooksevkonto puudujäägi ehk defitsiidiga. Maksebilanss koosneb
järgmisteks kirjeteks: a) lühiajalised laenud ja võlakirjad - lühiajalised (kuni 12 kuud) laenud, võlakirjad, arvelduskrediit ja muud finantseerimise eesmärgil tekkinud võlakohustused (tegelikult kasutatud summas, mitte eraldatud limiidi summas); b) pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil - pikaajaliste laenude ja kapitalirendikohustuste see osa, mis kuulub tagasimaksmisele lähema 12 kuu jooksul; c) konverteeritavad võlakohustused - lühiajalised vahetusvõlakirjad või eelisaktsiad, mida on võimalik konverteerida ettevõtte aktsiate või osade vastu. 2. Võlad ja ettemaksed. Lühiajalised võlad ja saadud ettemaksud, liigitatuna põhiliste gruppide kaupa: a) võlad tarnijatele; b) võlad töövõtjatele; c) maksuvõlad; d) muud võlad; e) saadud ettemaksed. 3. Sihtfinantseerimine. Kulude sihtfinantseerimise käigus saadud toetused, mida ei ole veel tuluna kajastatud. 4. Lühiajalised eraldised.
kohaselt kõige selle kohta, mis mingi välja võitlustes võib olla panuseks. Kapital onmis tahes ressursid, mida väljal peetakse väärtuslikuks: raha, omand, koolitus, hinded, päritolu, maine, teadmine, stiil, füüsiline jõud, jne Bourdieu kapitalid: majanduslik, sotsiaalne, kultuuriline (lisaks ka sümbliine, keeleline, tehniline, informatisooniline, poiitiline, funktsionaalne jms) kapital. Kapitalid on konverteeritavad tieseks. Haridus, diplomid on ka institutsionaaliseeritud kapital. Võitlus. Miks kuna võimaldab kusagile end positsioneerida, parandada positsiooni. Majanduslik kapital võrreldav osalt Marxi kapitaliga mis taandus ainuüksi majanduslikuks kapitaliks, mis võrdsustus sotsiaalse suhtega kapitali ja töölise vahel. Bourdieu jaoks on see kapital kõikvõimalike materiaalsete ressursside kogum
suurde kontosse: Jooksevkonto (JK) tehingud kaupade ja teenuste ostul-müügil ja ülekanded. Kapitali- ja finantskonto (FK) kajastab kapitali eksporti ja importi, mis toimub valdavalt otseinvesteeringute, väärtpaberite ostu-müügi, laenude andmise-võtmise ja muus sellises vormis. Reservkonto ( R) ametlik rahvusvaheliste reservide konto: tehingud monetaarse kulla ja teiste reservvaluutadega, nagu konverteeritavad valuutad, riigi "reserve tranche" IMF-is ja tema osa SDR-ides sealsamas 5 Eesti maksebilanss 2011 aasta I kvartalis Kaubavahetuse puudujääk kahanes 2011. aasta I kvartalis aastatagusega võrreldes 10% ning moodustas 117 mln eurot ehk 3,2% SKPst. Nii kaupade eksport kui ka import kasvasid kiires tempos, kusjuures ekspordi kasv ületas mõnevõrra impordi oma: kaupade eksport
Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arenguväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku 56 PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital
ringkond/võrgustik (nt perekond, sõbrad, kolleegid, tuttavad jt); sageli teisi kapitali liike vahendav kapital (nt alaliik: poliitiline kapital) o Sümboliline kapital - formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis (tegevusväljal, sotsiaalses/professionaalses/subkultuuri grupis, ühiskonnas) tunnetatud ja tunnustatud/väärtustatud põhikapitalil (kapitalidel) 9) Kapitalide koostoime ja konverteerimine Kaptalid on konverteeritavad: erinevate kapitalide, väljade, erinevate eluetappide, erinevate kultuurikontekstide, erinevate sotsiaalsete süsteemide vaheliselt. 10) Sotsiaalne ruum - abstraktne mõiste tähistamaks sotsiaalse praktika organiseerumist vastavalt ühiskonnas kujunenud sotsiaalmajanduslike positsioonide hierarhiale 11) Sümboliline kapital – formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis (tegevusväljal, ühiskonnas) tunnetatud ja tunnustatud/väärtustatud põhikapitalil
4. Kapitalide koostoime ja konverteerimine 10. Kapitalide koostoime ja konverteerimine Kapitalid kogunevad tegutsemisel erinevates gruppides (sotsiaalsed grupid, huvi- ja elustiiligrupid jm) ja Kapitalid kogunevad tegutsemisel erinevates gruppides (sotsiaalsed grupid, huvi- ja elustiiligrupid jm) ja erinevatel väljadel ning on konverteeritavad kapitalide ja väljade vaheliselt, isegi sotsiaalsete süsteemide erinevatel väljadel ning on konverteeritavad kapitalide ja väljade vaheliselt, isegi sotsiaalsete süsteemide vaheliselt! ning kindlasti ajas! vaheliselt! ning kindlasti ajas!
perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Maksebilanssi koostisosad: Jooksevkonto (JK) tehingud kaupade ja teenuste ostul-müügil ja ülekanded; Kapitali- ja finantskonto (FK) kajastab kapitali eksporti ja importi, mis toimub valdavalt otseinvesteeringute, väärtpaberite ostu-müügi, laenude andmise-võtmise jms. vormis; Reservkonto ( R) ametlik rahvusvaheliste reservide konto: tehingud monetaarse kulla ja teiste reservvaluutadega, nagu konverteeritavad valuutad, riigi "reserve tranche" IMF-is ja tema osa SDR-ides sealsamas. Maksebilansi koostamise põhimõtted · Maksebilanss koostatakse kahekordse kirjendamise printsiibil; igal tehingul on kaks võrdset poolt: deebet ja kreedit. Iga tehing (transaktsioon), mis tõstab laekumisi muust maailmast või meie nõudeid välismaa suhtes, kirjendatakse kreeditis. Makse saamine (receipt) registreeritakse deebetis. Vastupidiselt, iga tehing, millega tekib
erinevate ideoloogiate, tõekspidamiste vahel; o tegutsejate suutlikkus sekkuda, osaleda, saavutada; o muutused väljasuhetes, tegutsejate positsioonis. Habituse ja tegevusvälja duaalne suhe: o tegevusväli kujundab habitust - tingiv konstruktsioon o habitus osaleb tegevusvälja (suhete) kujundamises - kognitiivne konstruktsioon ‘Konverteeritavuse tees’ - Kapitalid on konverteeritavad erinevate: kapitalide, väljade, eluetappide, kultuurikontekstide, sotsiaalsete süsteemide vaheliselt Sotsiaalne ruum abstraktne mõiste tähistamaks sotsiaalse praktika organiseerumist vastavalt ühiskonnas kujunenud sotsiaalmajanduslike positsioonide hierarhiale; habitus – saavutuslikkuse potentsiaal positsioneerumiseks sotsiaalses ruumis (abstraktse) sotsiaalse ja füüsilise ruumi kokkulangevuse võimalus: nt linnade ebaühtlases
2710Lühiajalised eraldised Võlad 2720Ettelaekunud tulevaste perioodi tulud Võlad 2810Pikaajalised laenud Võlad 2820Pikajalised võlakirjad Võlad 2830Pikaajalised kapitalirendi kohustused Võlad 31 2840Pikaajalised konverteeritavad võlakohustused Võlad 2850Pikaajalised võlad emaattevõtjale ja teistele grupi ettevõtj Võlad 2860Pikaajalised võlad sidusettevõtjatele Võlad 2870Laenukohustus Võlad 2880Muud pikaajalised eraldised Võlad 2890Pensionieraldised Võlad 2910Osa (aktsia)kapital Omakapital
erinevatele optsioonidele. Näiteks kuuluvad siia tagasiostetavad võlakirjad (callable bond), mis annavad emitendile õiguse teatud hetkel võlakirjad tagasi osta (emitent ei soovi enam võlakirjadega finantseerimist, või soovib refinantseerimist), tagasimüüdavad võlakirjad (putable bond) võlakirjade omanikul on teatud kuupäevadel enne tähtaja saabumist võlakiri emitendile tagasi müüa. Lisaks võib siia asetada ka konverteeritavad e. vahetusvõlakirjad (convertible bond), mis annavad omanikele teatavad õigused võlakirjad vahetada emitendi aktsiate vastu. Võlakirja väärtuse leidmine. Võlakirjainvesteeringuga seonduvad riskid. Duratsioon (duratsioon kupong-, diskonto- ja perpetuiteetvõlakirja puhul); võlakirjaportfelli immuniseerimine. Võlakirja teoreetilise väärtuse arvutamise aluseks on raha ajaväärtuse kontseptsioon (vt lisa 1), mille kohaselt
lähenemisviisil, mida on kohati edasi arendatud. Bourdieu' üks olulisemaid uuendusi: kapital pole mitte üksnes 1. materiaalne/majanduslik (nagu varasemas sotsioloogias, sh Marxil), vaid võib olla ka 2. sotsiaalne (suhetevõrgustik, kuulumine teatud sotsiaalsesse ringkonda, positsioon hierarhias), 3. kultuuriline (haridus, teadmised/oskused, sh keel) 4. sümboolne (reputatsioon, prestiiz, maine tunnustus) Erinevad kapitali liigid on üksteiseks konverteeritavad, vahetatavad või täpsemalt võivad üksteist genereerida (nt hea haridus võib viia hästimakstavale töökohale eriti Prantsusmaal on seos peaaegu üks-ühene, hea töökoht omakorda genereerib suhteid, st sotsiaalset kapitali, mis võib tuua kaasa veel parema töökoha, karjääriks on oluline reputatsioon, materiaalsest kapitalist sõltub võimalus saada hea haridus jne, jne). Veel üks keskseid mõisteid: legitiimsus tunnustatus, vastavus normidele. Legitimeerimine
see toob lisandväärtust mis minimeerib keskmise kapitali hinna Investeeringud käibekapitali Fikseeritud ja ujuva intressimääraga finantsinstrumendid Finantsinvesteeringud Lühi- ja pikaajalised finantsinstrumendid Investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse Konverteeritavad ja mittekonverteeritavad finantinstrumendid 82. Kuidas defineeritakse ettevõtte eesmärk rahanduses? Rahandusteoorias on ettevõtte eesmärk viidud kõrgeimale tasemele. Ettevõtte eesmärk on tema omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia hinnaga. See tähendab, et ettevõtte tegevus peab olema suunatud aktsia teoreetilise väärtuse maksimeerimisele, kuivõrd aktsia tegelik turuhind ei ole ettvõtte kontrolli all
Investeerimisprojekt tuleb vastu võtta, kui see loob Kapitali struktuur tuleb kujundada selline, mis minimeerib lisandväärtust keskmise kapitali hinna Investeeringud käibekapitali Fikseeritud ja ujuva intressimääraga finantsinstrumendid Finantsinvesteeringud Lühi- ja pikaajalised finantsinstrumendid Investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse Konverteeritavad ja mittekonverteeritavad finantsinstrumendid põhivarasse Rahandusotsuste langetamisel on määrava tähtsusega kinnipidamine ettevõtte omanike rikkuse maksimeerimise printsiibist, arvesse võttes riski-tulu kompromissi. Otsustusprotsessi käigus on oluline leida optimaalne kapitali struktuur, mis minimeeriks kapitali hinna, aidates teha seeläbi ettevõtte väärtust suurendavaid optimaalseid investeerimisotsuseid. Rahandusteoorias on ettevõtte eesmärk viidud kõrgeimale tasemele
võlgnevuse edasilükkamine suurt riski, kui ettevõtte ise töötab kasumlikult. Teiseks on investeering käibevarasse ja võimalus seda investeeringut vähendada arvete maksmiseks hoopis erinevad asjad (Kitvel 1993, lk 11). Ettevõtte likviidsusele täpsema hinnangu andmiseks analüüsitakse veel likviidsukordajat. Selle suhtarvu leidmiseks lahutatakse käibevaradest maha varud ning saadakse likviidsed varad. Likviidsed varad on need käibevarad, mis on kiirelt konverteeritavad rahaks. Varud on kõige vähem likviidsed käibevarad. Saadud tulemus jagatakse läbi lühiajaliste kohustustega, mille tulemusena leitakse likviidsuskordaja (Peterson 2000, lk 119). Likviidsuskordaja näitab ettevõtte võimet katta oma kiireloomulisi kohustusi kreeditoride ees ilma varusid müümata. Likviidsuskordaja on leitav alljärgneva valemiga (Karu 2000, lk 51): 18 likviidsed varad
annaabi.ee 
