Turning Vice Into Vice – pahede ümberjaotamine (aga ei õnnestunud). Kontinetaal-Euroopa: Bismarcki mudel on sattunud suure surve alla. Majanduslikud allakäigud riikidel (töötus kasvas, raha ei olnud). Bismarcki mudel on mees leivateenija mudel, heaoluriik ei ole disainitud selleks, et aidata naist. Kindlustab pere (naise) läbi töötava mehe. Tänapäeval ei ole väga päevakorrane enam (pered ei ole enam stabiilsed, palju üksikemasid jne). On vaja muuta midagi Kontinentaal-Euroopas, seda otsustati 70-ndatel. Peale seda autor jagab muutuse nelja faasi. Esimene Faas: Päästke tööstus! Püüti kindlustada rohkem töötavat mees ( kes ohustasid seda meest, siis teisi eemaldati tööturult eelpenisonitega , tähtajalised lepingud jne.). Aetii minema tööturult inimesed, kes polnud tööstuses nii tähtsad (tööstus päästeti, aga heaoluriigi kulutused tegelikult kasvasid).
oli tavaõiguse teatavaks tegemine. Tegemist oli läänihärradele kuuluva avaliku õigusega, sest oma sisult koosnesid normid läänihärrade õigustest ja talupoegade kohustustest. Linnade iseseisvumisega said linnade raed luua õigust. Linnade õigus oli arenenum sest majandus ja sotsiaalne elu oli seal aktiivne ja komplitseeritud Kodifikatsioonid ja valgustusajastu loomuõiguskoolkond J.Bentham-kodifikatsiooni mõiste käibelevõtt oli seotud temaga. XVI sajandil tõrjus seadusõigus Kontinentaal-Euroopas tavaõiguse paljus kõrvale. XII-XIII sajandil algasid protsessid mida nim. Rooma õiguse ülevõtmiseks e retseptsiooniks. Peamiseks põhjuseks oli õiguse killustatus ja protsessinormide puudulikkus. Olulist rolli mängis poliitiliste protsesside absolutiseerimise soov, tahe mingisugust korda muuta üldkehtivaks. Põhilisteks retseptsiooni algatajateks võib pidada Saksa juriste, kes omandasid hariduse Itaalia ülikoolides. Põhilisteks allikateks olid Francesco Accursio
3. 5igus seaduse kaitsele; 4. humanismi printsiip; 5. suiilise vastutuse printsiip; 6. siilituse presumtsiooni printsiip; 7. vastutuse valtimatuse printsiip; 8. oiglus j a humaansuse printsiip; 9. isikuvabaduse kaitse printsiip; 10. kuriteo seadusega maaratlemise printsiip; Karistusseadustiku kehtivuses valjendub personaalsus e. isikupohimote; identse normi pohimote; individuaalse kaitse pohimote; Oigussusteemid ja karistusoigus 1. Mandri-Euroopa e. Kontinentaal-Euroopa oigussusteem; 2. Anglo-Ameerika oigussusteem; 3. Islami oigussusteem; 4. Sotsialistlik oigussusteem; 5. Judaistlik oigussusteem; 6. Hinduistlik oigussusteem; 7. Aafrika ja Madagaskari 5igussusteem; Eesti aladel kehtinud karistusseadused 1903. a Tsaari-Venemaa Uus Nuhtlusseadustik 1929. a Eesti Kriminaalseadustik (identne eelnevaga) 1940. a Vene NFSV 1922. Ja 1926. a Kriminaalkoodeksid 1941-1944. a
VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ALUSED SEMINARID SEMINARIDE LÄBIMINE ON KOHUSTUSLIK EKSAMILE PÄÄSEMISE EELDUS 2013/2014 õa kevadsemester (Avatud ülikool) I SEMINAR 21. märts 2014 kl 8.30-10.00 1. Kontinentaal-Euroopa õiguse ajalooline kujunemine. a. Euroopa ülikoolide ühtne õigus ja ülikoolide töö eesmärgid. b. Rooma õiguse retseptsioon. c. Kodifikatsioonid. d. Loomuõiguskoolkond vs ajalooline koolkond. 2. Kontinentaal-Euroopa õiguse struktuur. a. Eesti õigusperekondliku kuuluvuse analüüs ajaloolises läbilõikes. 3. Kontinentaal-Euroopa õiguse süsteem. a
Kehtiva õiguse allikad Mandri-Euroopa õiguskuultuur toetub peamiselt kahele arusaamisele õigusest:loomuõigusele ja positivismile. Õiguskordade kujunemine Kontinentaal-Euroopa riikides annab tunnistust sellest, et õiguse formaalne mõistmine omandas prioriteedi õiguse sisu eest. Olulise koha säilitas ka õiglus. Eesti õiguskord samuti seotud õiguspositivismi ja loomuõigusega. Tuleb teha vahet õiguse kui olemiskorra ja õiguse kui pidamiskorra vahel. Pidamiskord sisaldab endas normativismi. Positiivne olemiskord ei ole mitte ainult olemiskord vaid ta on ka pidamiskord. Õiguskord on normatiivne.
Samuti hõlmab töö ka Eesti kuuluvust antud õigusperekonda ning erinevust tavapärase romaani-germaani õigusega. Kui viimases on põhiline asetus õigusnormil kui üldisele käitumisreeglil ning eelnevalt kirja pandud seadusele, siis Eesti õiguses loetakse õigusallikaks ka kohtupretsedenti. Samuti on töös välja toodud erinevus romaani-germaani ning angloameerika ehk üldise õiguse vahel. 3 1. ROMAANI-GERMAANI ÕIGUSE OLEMUS Kontinentaalõiguse ehk romaani-germaani õigus kujunes välja Euroopa mandril alates 12. sajandist ning seda rooma õiguse rakendamise alusel. Seda õigusperekonda iseloomustab põhinemine juba kirja pandud õigusaktidele ning seega võib öelda, et romaani-germaani õigusperekond rakendab olemasolevat õigust. Nagu juba eelnevalt mainitud, põhineb roomani-germaani õigus seadusel. Põhilist tähelepanu pööratakse õigusnormile kui üldisele käitumisreeglile, mis peab vastama õigluse ja moraali
Tugev kutsekooli traditsioon, sh integreeritud tööturu praktikaga (see on ka üks põhjus, miks erakulutused kesk- ja kõrghariduse tasemel kõrged). Rahvusvahelistes võrdlustes tulemused pigem madalad. Alamklastrid: 1) Saksa ja Austria; 2) Prantsusmaa, Holland, Belgia; aga ka Iirimaa 3) Lõuna-Euroopa. Viimastes kõrge katoliikluse pärand ja sellest lähtuv kiriku suur roll hariduse korraldamises. Ka kõrghariduse osalus on Austrias ja Saksamaal kõrgem kui teises kahes kontinentaal-Euroopa klastris. Liberaalne hariduse korraldus: Mõõdukad avaliku sektori hariduskulutused, erakulutused kõrged. Kõrge osalus (nii kesk- kui ka kõrgharidus; EKÕ). Rahvusvahelistes võrdlustes tulemus pigem hea ja ühtlane, olgugi, et hariduslõhed suuremad kui põhjamaades. Palju haridusreforme ja NPMist kantud muutuseid: Koolivalik: Koolidevaheline konkurents, koolide edetabelid jm. Reformid üldhariduses: NPM mõjutused: UK Haridusrefrom 1988: Riiklik õppekava, õpiväljundid
Louis XVI (1774 1792) paks ja lühinägelik, Marie Antoinette, 1791 üritas põgeneda, tapeti 21 jaan 1793 Louis XVIII (1814 1824) XVI vend, Charles X (1824 1830) ultrarojalist, 1830 revo. Kukutati, Louis Philippe (1830 1848) sama dünastia kõrvaline vend. Kodanlaste toetaja. Napoleoni ümberkorraldused: 1804 tsiviilkoodeks (eraomandi puutumatus), uute ettevõtete soodustamine riigi poolt, kontinentaal blokaad Inglismaa vastu. 1807 Tilsiti rahu Rus (alexander I ), 1812 juuni tungib venemaale, venelased taganevad, septembriks jõuab moskvasse. Vene talv aga on karm, hakatakse põgenema ja tagasi jõuab 600000 asemel 100000. 1813 Leipzigi lahing (rahvaste lahing), Saksmannid annavad Napoleonile tappa. 1814 märts Punaarmee Pariisis, Napoleon väikse armeega Elba saarele. 30.mail 1814 kirjutati Pariisis alla rahulepingule, millega Prantsusmaa pidi loobuma vallutustest
Õigusnorm käitumise eeskiri, mis on suunatud teatud isikute ringile. Ka üks seadus on õigusnorm. Kehtib ajas ja ruumis. Tagasiulatuvalt kehtestada ei tohi, vaid üksikud erandid. Õigusakt on kehtiv sellel territooriumil, mille jaoks ta loodud on. Õigussuhe õiguslikult reguleeritud inimestevaheline suhe. Õigustatud subjekt suhtest osavõttev isik. Kolm õiguse süsteemi: 1. Anglo Ameerika süsteem 2. Mandri Euroopa süsteem (kontinentaal) 3. Islami riikide õigussüsteem Tekkimise puhul aluseks ajalooline areng. Esimene tekkis Suurbritannias. Teien sündis mandril. Võeti kasutusele Vana-Rooma õigus. Õigusaktid on kindlas jõuvahekorras ja kirjalikud. Anglo Ameerika üldine õ-mõistmine toimub läbi üksikute pretsedentide, kaasuste alusel. Seal on vandemehed. Eraõigus 1. Tsiviilõigus 1. võlaõigus 2. asjaõigus
Sisuliselt teeb turg juba sellise muutuse konfidentsiaalse informatsiooni põhjal, mille ta teeks ära pooltugeva vormi korral, kui info saaks teatavaks avalikkusele. Kui insideritel (omades konfidentsiaalset infot) õnnestub teenida oma tehingutelt pidevalt suuremat tulusust kui tavainvestoritel (professionaalsed investorid), siis turg ei ole tugevas vormis efektiivne. Finantsturgude ja finantsinstitutsioonide roll Kontinentaal-euroopa ja Anglo- saksi majandusmudelis Ameerika majandusmudeli arengule on aidanud kaasa ka portfelliinvesteeringute koondumine finantsinstitustioonide (investeerimisfondid, pensionifondid, investeerimispangad jne.) kätte, kes omavad ettevõtete üle kontrolli läbi kapitaliturgude. USAs aktsiaturust umbkaudu 50% oli 1996 aastal erinevate finantsinstitutsioonide käes, kes olid selgelt portfelliinvestorid ja olid
kaardimängud ja hobuste võiduajamine. Tema esimene amet oli maamõõtja. Järmisena õppis ta 1752. aastast alates sõjandust ja teenis 1750ndail aastali maakaitseväes. 1755 aastal oli ta Virginia kaitseväe juhataja.Sõdis prantslaste ja indiaanlastega. 1758 aastal läks erru. 15. juunil 1775 valiti ta ülestõusnud asumaade relvajõudude ülemjuhatajaks. 1775-1783 toimus Iseseisvussõda Põhja-Ameerikas. G. Washington kuulus Virginia seadusandlikku kotta ja esindas Virginiat I ja II kontinentaal kongressil. Suurbritannia ja Ameerika kolonistide sõja puhkedes oli Washington üsna loomulik valik kolooniate sõjaväe juhi kohale.Kuna ta nõudis sõjaväes korda siis saavutas ta mitmeid võite. Ta olulistema võitude hulka kuuluvad Trentoni ja Princetoni lahing. Sinna kuulub ka Yorktowni lahing, millega otsustati iseseisvussõja saatus. Pärast 1783. aasta rahu asus Washington korraldama uue riigi valitsemist ja 1789. hakkas riiki valitsema uue põhiseaduse
kaardimängud ja hobuste võiduajamine. Tema esimene amet oli maamõõtja. Järmisena õppis ta 1752. aastast alates sõjandust ja teenis 1750ndail aastali maakaitseväes. 1755 aastal oli ta Virginia kaitseväe juhataja.Sõdis prantslaste ja indiaanlastega. 1758 aastal läks erru. 15. juunil 1775 valiti ta ülestõusnud asumaade relvajõudude ülemjuhatajaks. 1775-1783 toimus Iseseisvussõda Põhja-Ameerikas. G. Washington kuulus Virginia seadusandlikku kotta ja esindas Virginiat I ja II kontinentaal kongressil. Suurbritannia ja Ameerika kolonistide sõja puhkedes oli Washington üsna loomulik valik kolooniate sõjaväe juhi kohale.Kuna ta nõudis sõjaväes korda siis saavutas ta mitmeid võite. Ta olulistema võitude hulka kuuluvad Trentoni ja Princetoni lahing. Sinna kuulub ka Yorktowni lahing, millega otsustati iseseisvussõja saatus. Pärast 1783. aasta rahu asus Washington korraldama uue riigi valitsemist ja 1789. hakkas riiki valitsema uue põhiseaduse
valuutatehingute käibed 50 korda ja aktsia käibed 30 korda. Kuna Eestis ei ole seni välja kujunenud selgepiiriliselt ühte majandusmudelit, teatud jooned viitavad ameerikalikule anglo-saksi majandusmudelile, vaatame kuidas oli Ameerikas finantstegevuse arenemisega (3 lk 10). 2.1 Anglo-saksi majandusmudel Enne 1929 aastal alanud Suurt Depressiooni oli USAs samuti panganduskeskne majandusmudel, mis sarnanes tänapäeva kontinentaal-euroopa majandusmudelile (Joonis 2). Ameerikaliku mudeli levimisele teistesse riikidesse on kaasa aidanud ka rahvusvahelise finantsvahenduse konkurentsi elavnemine. Kuni 30ndate aastateni sarnanes USA finantssüsteemi mudel kontinentaal-euroopa tänapäevase mudeliga, Suured pangad olid peamised rahapakkujad. Pangad olid tihedates suhetes oma klientidega ja tihtilugu kontrollisid neid. Pangad andsid deposiitide alusel oma klientidele laene ja korraldasid
Karistusseadustikuga pidin kahjuks ka tutvuma isikliku negatiivse kogemuse tõttu, kus olin kannatanu vägivalla aktis. 1. Aktide kuulumine objektiivsesse õigusesse ning Eesti õiguskorda kuuluvad olulisemad õigustloovad aktid, mis sätestavad õigustloovate aktide sünniks vajaliku formaalse tee Objektiivne õigus tähendab seda, et õigustloovad aktid on esitatud kirjutatud kujul ning on avalikult kättesaadavad. Eesti kuulub Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemi, kus õiguse allikana nähakse eelkõige õigusakte, mis on avalikud ja avaldatud, millele saab viidata ja mis on hõlpsasti leitavad. Lisaks eelnevale peab objektiivsesse õigusesse kuuluv akt olema läbinud teatud kindla formaalse tee, mis on omakorda reguleeritud vastavate õigusnormidega. Õigustloovate aktide sünniks vajalik formaalne tee on esitatud Eesti õiguskorras Põhiseaduses, Riigikogu kodu-
Nt Eesti õigussüsteem, USA õigussüsteem jne. Õigusperekond üksikute (rahvuslike) õigussüsteemide kogum, mis on moodustatud ühiste tunnuste ja omaduste alusel. Läänelik õigus: - Romaani-Germaani õigusperekond (civil law); nt Saksamaa, Itaalia, Eesti. - Anglo-Ameerika õigusperekond (common law); nt Suurbritannia, USA. Mitte-läänelik õigus: - Kaug-Ida (nt Jaapan) - Aafrika Religioosne õigus: - islami õigus - hindu õigus Kontinentaal-Euroopa õigusperekonnas jaotub õiguskord kahte suurde õigusvaldkonda: eraõigus ja avalik õigus. Kuidas neid eristatakse? 1) huviteooria avalik õigus on see, mis on seotud riigi huvidega, eraõigus on see, mis on seotud üksikisiku kasuga. 2) subjekti teooria eraõiguses on õiguse subjektid üksteisega õigussuhetes võrdses seisundis; avalikus õiguses on õiguse subjektide vahel alluvussuhe Õigussuhte subjektid need, kes võivad olla õigussuhte pooleks.
George Washington abiellus 1759. Aastal lesest Martha Dandridge Custis’iga, neile sündis 2 last. George, kes oli 190 cm ja kaalus 82 kilo oli 50 aastaselt nii tugev, et suutis kahurikuuli visata kaugemale kui keegi teine. Äsjaabiellunud paar kolis Mount Vernon’i elama. 15. juunil 1775 valiti ta ülestõusnud asumaade relvajõudude ülemjuhatajaks. 1775-1783 toimus Iseseisvussõda Põhja-Ameerikas. G. Washington kuulus Virginia seadusandlikku kotta ja esindas Virginiat I ja II kontinentaal kongressil. Suurbritannia ja Ameerika kolonistide sõja puhkedes oli Washington üsna loomulik valik kolooniate sõjaväe juhi kohale.Kuna ta nõudis sõjaväes korda siis saavutas ta mitmeid võite. Ta olulistema võitude hulka kuuluvad Trentoni ja Princetoni lahing. Sinna kuulub ka Yorktowni lahing, millega otsustati iseseisvussõja saatus. Pärast 1783. aasta rahu asus Washington korraldama uue riigi valitsemist ja 1789
Portfellita minister – minister, kellel puudub ministeerium. Kohtusüsteem Eestis I aste – Maakohtud – tsiviil- ja kriminaalasjade esmane läbivaatamine Halduskohtud – haldusasjade esmane läbivaatamine II aste – Ringkonnakohus – tegeleb I-st astmest edasikaevatud asjadega III aste – Riigikohus – tegeleb ringkonnakohtust edasi kaevatud asjadega ja põhiseaduse järelvalvega. Edasi saab kaevata ainult Euroopa Inimõigustekohtusse. Kontinentaal-Euroopa õigussüsteem (pigem oluline seaduses kirjapandu, pretsedendid vähem tähtsad) vs anglo-ameerika õigussüsteem (vandemehed, presendentide järgimine) vs šariaat (Koraani-põhine) Valimised Valitakse Euroopa Parlamendi esindajad (5 aastaks), KOV volikogu (4a), Riigikogu (4a). Demokraatlike valimiste tunnused: regulaarsus ühetaolised – valijate hääled on võrdsed universaalsed – üleüldised; peab saama osaleda võimalik suur hulk ühiskonnast
Õigussüsteemi alus on põhiseadus. Õiguslik ja poliitiline süsteem on praktiliselt üks ja sama. Poliitiline süsteem võib muutuda valimistega, aga õigussüsteeb muutub paindlikult, teda ei saa muuta päevapealt. Õigussüsteemi kujunemine on riigi areng, st. Ta on lõputu protsess. Algab peale õigusloomest. Igal riigil on oma õigussüsteem, mis liigestub õigusharudeks ja need omakorda õigusinstitutsioonideks. Kujunes välja rahvuslikest tavadest. Kontinentaal-Euroopa õiguskultuuris on välja kujunenud ühesugused arusaamad terviklikust õigussüsteemist. Seda nimetatakse kontinentaalseks ehk seadusõigusel põhinevaks õigussüsteemiks. Sellesse süsteemi kuulub ka Eesti. Rooma õigusest pärineva jaotuse järgi eristatakse igas õigussüsteemis avalikku õigust ja eraõigust ning nende jaotumine õigusharudeks ja institutsioonideks oleneb riigi ajaloolisest arengust ning majanduslikust, poliitilisest ja sotsiaalsest süsteemist. 3
abinõudega. 1806. aasta lõpul kuulutas ta välja majandusblokaadi. Saareriigi kaubalaevadele suleti kõik sadamad Põhja- ja Läänemerel, Atlandi ookeanil ning Vahemerel. Inglismaa jäi kontinentaalblokaadi. Blokaad oli tõesti tugevaks hoobiks Inglismaa majandusele. Preisimaa purustamise järel algas sõjategevus Venemaa ja Prantsusmaa vahel, mis lõppes 1807. aastal Napoleoni hiilgava võiduga. Prantsuse Vene suhted Venemaaga: tilistide ala peeti alandavaks, kontinentaal plokaad oli majanduslikult halb, Aleksander I ei suutnud andestada Austerlitzi lahingu kaotust. Napoleoni langus 1810. aastaks sõltusid enamik Euroopa riike kas otseselt või kaudselt Prantsusmaast. Oma ülemvõimu kehtestamiseks kasutas Prantsusmaa mitmesuguseid meetoteid. Vallutustega oli Prantsusmaa keisririigiga liidetud Belgia, Holland, osa Itaaliast, Ilüüria ja Loode-Saksamaa. Prantsusmaast sõltusid ka tema liitlased Austria, Preisimaa, Venemaa ja Taani. Nii oli Napoleoni loonud
Rootsi ja Eesti kohtusüsteemi võrdlus Kohtusüsteemid erinevad riigiti üksteisest. Erinevused tulenevad juba põhialustest. Ühest õigusperekonnast pärit olevad õigussüsteemid sarnanevad üksteisele kõige rohkem. Eesti on näiteks Germaani õigusperekonnast Rootsi aga hoopis Kontinentaal-Euroopa õigusperekonnast. Sarnane süsteem on seega Eestil Austria, sveitsi ja Saksamaaga. Rootsi õigussüsteem sarnaneb Soome ja Prantsusmaa õigussüsteemiga. Lähemalt uuringi Rootsi ja Eesti kohtusüsteemide erisusi ja sarnasusi. Rootsi konstitutsioon on ette näinud kahe kohtu moodustamise. Nendeks on Ülemkohus (Högsta Domstolen), mis on kõrgeima üldjurisdiktsiooniga kohus ja Kõrgeim Halduskohus (Regeringsratten), mis tegeleb 4 apellatsiooniastme kohtu haldusasjade lõppastmes
Nii liigituvad ôiguse allikad: 1. eraôigusesse kuuluvateks; 2. avalikku ôigusesse kuuluvateks. Tegu on ôiguse allikate horisontaalse liigitusega. Iga ôiguse allikas (vorm) kuulub teatud ôigusharusse vôi mitmesse ôigusharusse. Siit tuleneb tihe seos seadusandluse harudega. 2 1 Loengukonspekt, 2006 2 Õigusõpetus 2005: http://www.emu.ee/8533 3 Õiguse entsüklopeedia (2004), Raul Narits. Juura. Tallinn. Lk 58 Vastupidiselt Kontinentaal-Euroopa õiguse allikate kujunemisloole ei toimunud common law' sünnimaal Inglismaal rooma õiguse retseptsiooni. Sel ajal tõusis kohalike tavade kohale üldine õigus, mis loodi erandlitult kuninglike kohtute tegevuse tulemusena. Üldisele õigusele on iseloomulik see, et ta on kujunenud ja areneb ka praegu peamiselt ,,protsessi kitsas sängis" (Maine). Teine õiguskultuur teeb retseptsiooni koguni võimatuks. Samuti ei ole common law
majandusüksuste asutamise ja lõpetamise korda ning nede tegevuse aluseid. Äriõiguse esemeks on suhete kogum, mis moodustab ettevõtlustegevuse käigus. Äriõiguse peamiseks õigusaktiks on äriseadustik ja keskseks subjektiks on ettevõtja. 14. Pärimisõigus (Õigusõpetus, ptk. 12) Pärimisõigus on tsiviilõiguse haru, toetub Rooma õiguse ja Kontinentaal-Euroopa õigusperekonna aluspõhitmõtetele. Objektiivne õigus-Pärimisõigus on normide kogum, mis reguleerib surnud isiku varaliste õiguste ja kohustuste üleminekut teistele isikutele. Subjektiivne õigus- konkreetsele isikulesadusega antud mingit võimalust või talle seadusega pandud kohustust surnud isiku õiguste ja kohustuste suhtes. 15. Karistus – süütegude ligiitus, hädakaitse, hädaseisund,
leping, lepinguline alus). Nii kujunes välja klassikaline Rooma õigus, mis eristas avaliku õigust (kodaniku suhted riigiga) ja eraõigust (kodanike suhted omavahel). Rooma õigus kaitses tingimusteta eraomandit. Allikas 3.Euroopa õigussüsteemide ühiseks nimetajaks peetakse Rooma õiguse pärandit. See järjepidevus ilmneb ka Rooma õiguse keele -- ladina keele tasandil. Eesti õigussüsteem Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemi osana baseerub samuti Rooma õigusel. Nii võib leida Eesti õiguskeelest ladinakeelseid juriidilisi termineid, mis on välja kujunenud juba rohkem kui kaks tuhat aastat tagasi. Juriidilistes tekstides kasutatud ladinakeelsed sõnad ja väljendid täiendavad õigusteaduse keelt, ilmestades ja täpsustades vastavat teksti. Merike Ristikivi. Ladina päritolu juriidilised terminid eesti õiguskeeles.http://www.ut.ee/klassik/isikud/mag/ristikivi_mag.html
Rooma õiguse tähtsus: - ajalooline väärtus, sest rooma õigus on osa euroopa kultuurist - oluline verstapost inimkonna arengus - taustaks kogu kaasajalisele õigusele (tsiv õigus) Tähtsaim panus: Rooma õigus lõi suure hulga klassifikatsioone (lepingud, omandid jne) Rooma õiguse filosoofiline alus - aluseks kreeka filosoofia (tähtsaim Seneca stoitsism) stoitsismi filosoofia - läheb nagu läheb ja sellega peab leppima 2 koolkonda: anglo-ameerika ja kontinentaal õigus Rooma õiguse vead: 1) väga individualistlik ehk puuduvad arusaamad juriidilisest isikust 2) mõnikord keerulisem kui vaja 3) rooma õigus tegeleb väga vähe juriidiliste tagajärgedega Omavad tähtsust rooma õiguse seisukohalt: - kuningate aeg, ld k rex; 753 ekr - 510 ekr ab urbe condita linna loomisest saadik - vabariigi aeg; 510 ekr - 27 ekr tekivad esimesed riiklikud võimustruktuurid, viiakse läbi poliit-reforme, jagatakse maad
tegevus (üldine õigus, mis tõusis kohalike tavade kohale – kujunenud ja areneb protsessi kitsas sängis), kantslerikohtute tegevus (õiglane õigus). Sellise dualistliku struktuuri kujunemisel pole midagi ühist retseptsiooniga. Common law kui õigusnormide, tavade, pretsedentide jne kogum. Common law kui üldise õiguse ja õiglase õiguse normide kogum, mis on loodud kohtute tegevuse käigus, ka rakendatav tavaõigus. Loomuõiguse kontseptsioon tähtsustus Kontinentaal-Euroopas 17. sajandil: eksisteerib ajast ja ruumist sõltumatu õigus, mis rajaneb inimese loomusel ning positiveerub mõistuse kaudu. Kuna see on tekkinud õigluse ja headuse idee kaudu, peab ta olema õiguskorra mastaabiks. Tuntuim loomuõiguslane H. Grotius: õigus on ratsionaalsesse eetikasse kuuluv nähtus S. Puffendorf („De iure naturae et gentium) loob universaalse loomuõigusele põhineva õigussüsteemi, kujundab loomuõiguse õppedistsipliiniks.
"Kuningas Philipi" sõda Nathaniel Balconi mäss Uus-Inglismaa dominioomi välja kuulutmaine Kuulus revolutsioon Briti Põhja-Ameerika kolooniates Salmei nõiaprotsessi algus Suur ärkamine Prantsuse ja indiaani sõdade algus Seitsmeaastase sõja algus Pariisi rahu Suhkruseadus Tempelmaksu seadus Townshendi seadused Bostoni veresaun "Bostoni teejoomine" Esimen kontinentaalkongress Philadelphias Kokkupõrked Lexingtoni ja Concordi all Ameerika iseseisvussõja algus Teine Kontinentaal kongress George Washingtoni nimetamine Ameerika Ühendriikide esimeseks presidendiks Thomas Paine'i "Terve mõistus". Iseseisvuvdeklaratsiooni vastuvõtmine Põhja-Ameerika Koolooniate Könferatsiooni lepingu allkirjastamine Cornwallise alistumine Yorktowni all Pariisi rahuleping Shaysi mäss Konstitutsioonilien konvent Põhiseaduse vastuvõtmine Loodealade määrus Põhiseaduse ratifitseerimine George washingtoni valimine Ameerika esimeseks presidendiks
Õiguslikku tähendust omav tava tekib teatud käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Siiski ei saa tava muuta seadust. Tavanormid ei pea olema kirja pandud. Tava võib olla kirjapandud vormis aga võib kehtida ka üldiselt tunnustatud ja järgitava käitumisviisina, mida ei ole formuleeritud kirjapandud reeglina. Kohtupraktika annab tõlgendusi, aga mitte otseselt uusi reegleid ning on seega Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemis siiski vaid kaudseks õiguse allikaks. Kohtupraktikal on oluline roll käibes osalejate edasises käitumise kujundamisel – õigustatud on ootus, et kohtud tõlgendavad seadust sarnaste olukordade jaoks ühetaoliselt. Tsiviilõiguse mõiste Tsiviilõigus on eraõiguse osa, mis laieneb kõikidele õiguskäibes osalejatele (isikutele) ning millega reguleeritakse isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse printsiibil
õige rahva poolt vaadatuna kui ka riigi seisukohalt. Eeldab õiguse rakendaja erapooletust ja objektiivset lähenemist. Ülipositiivne õigus ehk loomuõigus (õiglus) rajatud õigluse ja eetika tiheda seose tunnetamisele, lähtub ideest "igaühele oma", mitte "igaühele võrdselt". 5. Normi hierarhia põhimõte. Madalamalseisvad õigusnormid peavad olema kooskõlas kõrgemalseisvate õigusnormidega. 6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. Mandri-euroopa (ehk kontinentaal-euroopa) õigussüsteem seadusõigus Anglo-ameerika õigussüsteem pretsedendiõigus Ideoloogilised õigussüsteemid usundist või ideoloogiast lähtuvad Tavaõigussüsteemid pärimusest, traditsioonist tulenev õigus Kontinentaal-Euroopa õigussüsteem - Kesksel kohal on seadused, kirjutatud õigus,
Ülikooli seadus kohustuslik. Tartu Ülikooli seadus on objektiivselt kehtiv, subjektidele kohustuslik ning väljendab ametlikult seda, mida riik peab õigeks või valeks ehk on riigi poolt süstematiseeritud. 2. Kümnendana loetud õigusakt. Millisesse mandri-euroopalikku õiguskultuuri õigusvaldkonda loetud akt kuulub? Kümnendana lugesin Rahvaraamatukogu seadust (lühend - RaRS). Kontinentaal- Euroopa õiguskultuuris jagatakse õigus kahte suuremasse valdkonda. Seda tehti juba rooma õiguse ajal, kus õigus jagunes era- ning avalikuks õiguseks. Õiguskorra jagunemine õigusvaldkondadeks omab praktilist tähendust - saadakse teada, missugused asutused on kindlate kaasuste puhul pädevad otsust langetama ning missugustele õigusnormidele tuleb toetuda ja kuskohast indiviidil oma õigust otsida. Rahvaraamatukogu seadus kuulub haldusõiguse harusse ning seega on osa avaliku
1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). 2. Õigusnormi mõiste ja tunnused, ülesanne. Õigusnormi liigid, loogiline struktuur (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. 4. Õiguse mõiste objektiivses tähenduses. Õiglus. 5. Normi hierarhia põhimõte. 6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. 7. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse. 8. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused, elemendid (nimetada), peamised liigid. 9. Õigussuhte subjekti mõiste ja liigid. 10. Füüsilise isiku õigus-ja teovõime. 11
Positiivses õiguses on vaja silmas pidada ülipositiivset õigust. Ajalooline õigus tuleneb loomuõigusest. Ajalooline õigus on rahva õigustaju peegeldus. Pole võimalik lugematute üksikisikute laialivalguva, pealiskaudset ja vastuolulist kogemust sellest, mis on õige ja väär kujundada ühtseks õiguspõhimõtete koguks (von Savigny). Õigus peab rahvast välja kasvama, seda ei tohi teha loomulikku arengut arvestamata, kunstlikult. Kontinentaal-Euroopas jaguneb õiguskord kahte suurde valdkonda: era ja avalik õigus. Need jagunevad veel alavaldkondadeks ning kõrvalvaldkondadeks. Õiguskorra jagunemine määrab ära, milline riigiasutus on kindla kaasuse puhul pädev otsust langetama. Kaasajal on määravaks subjektiteooria. Õiguslik probleem kuulub eraõiguse valdkonda, kui õiguse subjektid on õigussuhetes võrdses seisus (koordinatsioonisuhetes). Avaliku õigusega on tegu siis kui subjektid on alluvussuhetes
14. Pärimisõigus (Õigusõpetus, ptk. 12) Pärandaja- isik, kelle vara tema surma korral teisele isikule üle läheb Tahteavalduse(pärimisleping) või seaduse alusel(Pseadus määrab ära kes on pärija) Esimese(lapsed,lapselapsed) teise(isa, ema, nende sugulased) kolmanda(vanavanemad, ema-poolsed vanaemaisa ja nende alanejad sugulased ehk tädid, onud) järjekorra pärijad. Abikaasa on seadusjärgne pärandaja Pärimisõigus on tsiviilõiguse haru, toetub Rooma õiguse ja Kontinentaal-Euroopa õigusperekonna aluspõhimõtetele. Objektiivse õiguse tähenduses on pärimisõigus normide kogum, mis reguleerib surnud isiku varaliste õiguste ja kohustuste üleminekut teistele isikutele. Subjektiivse õigusena aga kujutab pärimisõigus endast konkreetsele isikule seadusega antud mingit võimalust või talle seadusega pandud kohustust surnud isiku õiguste ja kohustuste suhtes. 15. Karistus – süütegude ligiitus, hädakaitse, hädaseisund, objektiivne- ja subjektiivne
oli tavaõiguse teatavaks tegemine. Tegemist oli läänihärradele kuuluva avaliku õigusega, sest oma sisult koosnesid normid läänihärrade õigustest ja talupoegade kohustustest. Linnade iseseisvumisega said linnade raed luua õigust. Linnade õigus oli arenenum sest majandus ja sotsiaalne elu oli seal aktiivne ja komplitseeritud 3.3 Kodifikatsioonid ja valgustusajastu loomuõiguskoolkond J.Bentham-kodifikatsiooni mõiste käibelevõtt oli seotud temaga. XVI sajandil tõrjus seadusõigus Kontinentaal-Euroopas tavaõiguse paljus kõrvale. XII-XIII sajandil algasid protsessid mida nim. Rooma õiguse ülevõtmiseks e retseptsiooniks. Peamiseks põhjuseks oli õiguse killustatus ja protsessinormide puudulikkus. Olulist rolli mängis poliitiliste protsesside absolutiseerimise soov, tahe mingisugust korda muuta üldkehtivaks. Põhilisteks retseptsiooni algatajateks võib pidada Saksa juriste, kes omandasid hariduse Itaalia ülikoolides. Põhilisteks allikateks olid Francesco Accursio
Ta koondas kõik kolm revolutsiooniaegset konstitutsiooni nn. Napoleoni koodeksiks, mis on siiani demokraatlike riikide konstitutsioonide (ka Eesti Vabariigi põhiseaduse) vundamendiks. Napoleon oli sunnitud Euroopa poliitilise olukorra kuumenemise tõttu tsentraliseerima keskvõimu, kuid ka tugevdama sõjaväge, et vastu seista koalitsioonisõdadele. Ühel hetkel oli Prantsusmaa sõjas kõigi Euroopa suurvõimudega, domineerides militaarse jõuna kogu kontinentaal Euroopas. 1804. aastal kroonis Rooma paavst ta keisriks. Ta leidis sisepoliitilises olukorras õigustust päriliku monarhia taastamisele. Taas oli Prantsusmaa pöördunud monarhiasse, kuid see oli pigem ühe osava sõjardi sõrmenips. Temal oli kogu militaarne ülemvõim ja ta käitus riigiga, kui oma mängumaaga. Nagu ka Julius Caesar. Euroopa vanad dünastiad vihkasid teda kui tõusikut, samuti temaga visalt kaasnevat revolutsioonihõngu ning ühinesid korduvalt tema hävitamiseks
inimesi, maksavad makse vastavalt sissetulekutele, tugev sotsiaalhoolekande süsteem, avalikud hüved on ulatuslikult levinud KONTINENTAAL- Belgia, Prantsusmaa, Avalikud hüved on EUROOPA MUDEL Saksamaa, Austria, Belgia suhteliselt levinud, maksavad makse vastavalt sissetulekutele, töötavad erinevad kindlustussüsteemid näiteks
Selleks, et vastaseid ükshaaval purustaada, selleks pidid marsid millega sõjavägi asukohta vahetas, pidid olema väga hästi planeeritud. (jalgsi liikusid ju) Hästi planeeritud see, kuidas sõjavägi asukohta muudab. Hästi pidi olema planeeritud varsutamine, et õhtuks oleks olemas vajalik söök ja peavari ja nii, seal kus nad õhtuks olid noh , liikusid. Mingi 30 km päevas said liikuda. Selleks, et inglismaas jagu saada kehtestas N inglismaa vastu kontinentaal plokaad. St seda, et Prantsusmaa ja temaga seotud riikidel keelati igasugune kaubavahetus Inglismaaga. Reaalselt seda 100 % ei suudetud läbi viia, sest prantslased tegelesid ise salakaubandusega. Inglismaa oli üle läinud vabrikutoodangule ja see oli kvaliteetne ja odav, võrreldes Prantsuse omaga. Põhimõtted mis levisid N vallutuste kaudu Euroopas: · Kaotati feodaalkord- neis, kus see veel eksisteeris, siis selle tulemustel see kaotati. V.a Venemaa!
pension määratud, otsustaski Pitka Eestit külastada. Nähes liigutavalt sooja vastuvõttu, otsustas ta Eestisse jäädagi. Siin selgitas ta "Päevalehe" küsimustele vastates oma Kanadasse mineku põhjusi nii: "Olen õnnelik, et olen jõudnud parandada piinava jooksva, mis mind eriti raskelt tabas vabadussõja tagajärjena. Minu Kanada asukoha kliima oli selleks ülimal määral soodus: 2000 jalga üle merepinna, tüüpiline kontinentaal- kliima.Kordiljeeride mäeahelike vaheline kõrgustik oma erilise ilmastikuga, kõik see on mõjunud ainult tervendavalt... Minu asukoht oli tulevikumaa. Usun, et 50 aasta pärast on seal elu, mida minu silmad kahjuks näha ei saa. Mind aga köitis sinna looduslik ilu. Minu lootusi elustas asjaolu, et sinna pidi asutatama suvituskoht... Kuid minu asunduse asukoht on sarnane, et vähemalt praegu ei võimalda väga palju lootusi. Tõtt öelda asusin sinna varem, kui oleks olnud soovitav
kõrgemalseisva õigusallikaga. Seadus on viidus täielikku kooskõlla Euroopa Liidu Parlamendi ja EL Nõukogu pakendi ja pakendijäätmete direktiiviga 94/62/EÜ ning teiste EL pakendi- ja pakendijäätmealaste õigusaktidega. Euroopa Liidu õigusel on ülimuslikkus siseriikliku õiguse ees. 6 5. PAKENDISEADUSE ÕIGUSE VALDKONNA MÄÄRATLEMINE Kontinentaal-Euroopa õiguskultuuris jaotub õiguskord kaheks peavaldkonnaks: era- ja avalikuks õiguseks. PakS kuulub avaliku õiguse valdkonda ning seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid. Seaduses nimetatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. PakS-e täitmine kuulub riikliku järelvalve alla.
). Eesti esimene parlament (1919 a.). Eest Vabariigi algus-15. 11. 1917 a. J. Uluots- peaminister (1939-1940 a.), Otto Tief-asetäitja. Uluots arvas, et riik oli välja arenenud juba muinasajal, et olid maariigid e. maakonnad, mis omakorda olid föderaalid. Kõrgeim seadusandlik võim kuulub parlamendile (2 vormi): 1) Westminsten-inglise mudel, valitsuse liikmed kuuluvad ka parlamenti. Välistatud, et ministriks saab tundmatu inimene. 2) Kontinentaal-mandri Euroopa mudel, ministrid ei saa olaa parlamendis, koalitsiooni valitsused koosnevad erinevate erakondade liikmetest. Parlamendid: 1) Ühekojalised (meil) 2) Kahekojalised (riigi nõukogu 40 liiget, riigi volikogu 80 liiget) Kahekojalise parlamendi vastased leidsid, et ülemnõukogu ei ole demokraatlikult moodustunud. Tädesaatev võim kuulub valitsusele (liigitatakse): 1) Poliitiline valitsus-koalitsiooni läbirääkimised
Alustades madalamast jaguneb õiguskorra püramiid järgmiselt: kohalike omavalitsuste õigustloovad aktid, määrused, seadlused, seadused, konstitutsioonilised seadused, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud printsiibid, põhiseadus ning püramiidi tipus asub loomuõigus, mida kõik madalamad tasandid peavad sisaldama, et olla kehtivad ja õiglased. Soolise võrdõiguslikkuse seadus asub rahvusliku õiguskorra püramiidis seaduste tasandil. Kontinentaal-Euroopa õiguskultuuris, mille on paljuski kujundanud rooma õigus, jaotub õiguskord kahte suurde õigusvaldkonda era- ja avalik õigus. Neid peavaldkondi on võimalik liigendada omakorda alavaldkondadeks, kuhu omakorda lülituvad kõrvalvaldkonnad.2 Soolise võrdõiguslikkuse seadus kuulub võrdõiguslikkuse rühma, mis omakorda on haldusõiguse alajaotus. Haldusõigus kuulub aga avalikõiguslikku valdkonda. Seega laiemas jaotuses kuulub
Äriühingute valitsemise olemus Äriühingute valitsemine käsitleb võimu teostamise mehhanismi, mille abil omanikud viivad ellu oma tahte, kontrollivad äriühingu tegevust, saavad tagasi tehtud investeeringud ja teenivad dividende. Enamlevinud süsteemid on kontinentaal-euroopa (saksa seaduste alusel) ja anglo-ameerika (USA). Igas riigis on oma eripära (eriti Jaapan, Rootsis); EL- püüded ühtlustamisele. Nt OECD äriühingute valitsemise printsiibid; Euroopa AS- selle riigi seaduste alusel, kus asub peakorter, võib tegutseda teistes EL riikides, ei pea selleks asutama tütarettevõtet. Joonis: äriühingu valitsemine koosneb üldkoosolekus, nõukogust ja juhatusest; juhtimine aga juhatusest ja organisatsioonist. Äriühingute valitsemise põhiküsimused
iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud võimalus ise teatud viisil käituda ja nõuda vastavalt käitumist. Objektiivne õigus jaguneb kaheks osaks avalikuks ja eraõiguseks. Selline liigitus on omaks võetud riikides, kus on toimunud Rooma õiguse retseptsioon, eelkõige Kontinentaal-Euroopas (versus common law süsteem). Kolm olulist õigussüsteemi 1. Anglo-Ameerika ehk common law ehk üldise õigussüsteemiga riigid (Suurbritannia, USA, Kanada, Austraalia). Ei tehta vahet era- ja avaliku õiguse vahel. 2. Kontinentaal-Euroopa ehk Mandri-Euroopa ehk Romaani-Germaani süsteem ehk tsiviilõiguse süsteem. 3. Skandinaaviamaade süsteem. Sarnaneb Kontinentaal-Euroopa süsteemile tehakse vahet
Subjektiivne õigus kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Objektiivne õigus Eraõigus Avalik õigus Objektiivne õigus jaguneb avalikuks (ius publicum) ja eraõiguseks (ius privatum). Selline liigitus on omaks võetud riikides, kus on toimunud Rooma õiguse retseptsioon, eelkõige Kontinentaal- Euroopas (versus common law süsteem). Kolm olulist õigussüsteemi 1. Anglo-Ameerika ehk common law ehk üldise õigussüsteemiga riigid (Suurbritannia, USA, Kanada, Austraalia). Ei tehta vahet era- ja avaliku õiguse vahel. 2. Kontinentaal-Euroopa ehk Mandri-Euroopa ehk Romaani-Germaani süsteem ehk tsiviilõiguse süsteem. Põhineb Rooma õiguse retseptsioonil. On omane eraõiguse ja avaliku õiguse eristamine. 3
kuid selle tagab eelnevate punktide piisav täitmine. Mida korrastatum seadus on, seda väiksem tähtsus on välismõjul, kuid on ka oht üleorganiseerimisele nõnda aga tekib rangelt 1 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia, Tallinn 2004, lk 89 aksiomaatiline süsteem, mis ei suuda arvesse võtta elu unikaalsust. Sellist viga aga ei tohiks ükski seadus korda saata. 4. Millisesse õiguse valdkonda akt kuulub? Eesti õiguskord kuulub Romaani-Germaani ehk Kontinentaal-Euroopa õigusperekonda, kus eristatakse õiguse kahte pea- ehk põhivaldkonda avalik õigus ja eraõigus. Mõnikord eristatakse lisaks eraõigusele ja avalikule õigusele ka karistusõigust, ilmselt selletõttu, et karistusõigus on avalikult reguleeritud, aga selles on olulisel kohal eraisiku huvid2. Rooma juristi Ulpianuse huviteooria kohaselt on avalik õigus see, mis on seotud riigi huvidega, eraõigus see, mis on seotud üksikisiku kasuga3.
struktuur. Ühiskondlike suhete reglementeerimisega tagatakse inimsuhete organiseeritus. RS on liigendatud: jaotatud alapeatükkideks, mõisteid täpsustatakse ja tal on kindel struktuur. 7 5.REKLAAMISEADUSE ÕIGUSE VALDKONNA MÄÄRATLEMINE JA REKLAAMISEADUSES SISALDUVATE ÕIGUSNORMIDE ANALÜÜS Kontinentaal-Euroopa õiguskultuuris jaotub õiguskord kaheks peavaldkonnaks: era- ja avalikuks õiguseks. RS kuulub avaliku õiguse valdkonda ning seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid. Seaduses nimetatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. RS-e täitmine kuulub riikliku järelvalve alla. Järelvalvet teostab Tarbijakaitseamet.
pidemeid, kuid omistavad neile erineva tähenduse); erinevused normi käsitlusel (lex causae ja lex fori on lahkarvamusel selles suhtes, kas valitud norm on materiaalõiguslik või menetlusnorm). Kvalifikatsiooniteooriad Kvalifitseerimise probleemi lahendamiseks on pakutud mitmeid teoreetilisi lahendusi, millest on valdavad kaks: o kvalifitseerimine lex fori alusel; o kvalifitseerimine lex causae alusel. 1. Kvalifitseerimine lex fori alusel Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemides kvalifitseeritakse õigussuhteid reeglina lex fori alusel. Kui kvalifitseerima peab välisriigis tekkinud õigussuhet, tehakse seda tavaliselt kohtu asukohariigi õiguse kohaselt ning kui õigussuhet ei ole võimalik nii kvalifitseerida, siis otsitakse kohalikust õigusest kõige lähem analoog. Sir Otto Kahn-Freund on välja pakkunud kvalifitseerimise nn valgustatud lex fori teooria alusel
kontrolli teostamisel. Äriõiguse peamiseks õigusaktiks on äriseadustik (eesmärgiks vastutuse tagamine majandustegevuses ja soodsa õiguskeskkonna loomine ettevõtluse arendamiseks Eestis). Viis liiki äriühinguid: täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühing. 14. Pärimisõigus (Õigusõpetus, ptk. 12) Tsiviilõiguse haru. Toetub Rooma õiguse ja Kontinentaal-Euroopa õigusperekonna aluspõhimõtetele. Normide kogum, mis reguleerib surnud isiku varaliste õiguste ja kohustuste üleminekut teistele isikutele. Pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule. Objektiivse õiguse tähenduses: Pärimisõigus on normide kogum, mis reguleerib surnud isiku varaliste õiguste ja kohustuste üleminekut teistele isikutele. Subjektiivse õiguse tähenduses:
NN prearetseptsiooni juhatasid sisse saksa juristid. Rooma õiguse retseptsioon võimaldas ühe ainevaldkonna õigusliku materjali kokku koguda ühte seadustikku (kodifikatsiooni). Inglismaal ei toimunud rooma õiguse retseptsiooni. Common law tähendab kitsemas mõttes üldise õiguse ja õiglase õiguse normide kogumit, mis on loodud kohtute õigustmõistva tegevuse käigus ja nende poolt rakendatav tavaõigus. Loomuõiguse kontseptsioon teeb võidukäigu Kontinentaal-Europpas XVII sajandil. Selle koolkonna esindajad väidavad, et eksisteerib asjast ja ruumist sõltumatu õigus, mis rajaneb inimese loomusel ja positiveerub inimese mõistuse abil ja selle kaudu. Valgustusajastu kodifikatsioonid sundisid taanduma Mandri-Europpas seni valitsenud kasuistlikkuse. 1.4. Ajalooline koolkond. J. Thibaut nõudis 1814. aastal loomuõigusel põhineva ülemaailmset seadustikku Saksamaa jaoks.
3. Õiguse mõiste §3 Õigusnormi tunnused ja mõiste . Õigusnormide liigid 1. Õigusnormi tunnused 2. Õigusnormi mõiste 3. Õigusnormide liigid §4 Õigusnormi loogiline struktuur Kirjandus: Raul Narits Õiguse entsüklopeedia.Õpik TRÜ 1995 Juri Liventaal Riik ja õigus.T. 1999 Juriidiika 2001-2004-04-21 1 Sissejuhatus Eesti Vabariigi õiguskultuur on tihedalt seotud Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemiga ja traditsioonidega.Tartu Ülikoolis on õigusteaduskond sama vana kui ülikool ise, ja see tähendab, et Eesti erinevatel aegadel töötasid akadeemilise õigusharidusega juristid ning jätkavad seda tänapäeva tingimustes. Kontinentaal-Euroopa õiguskultuuris on välja kujunenud terve rida põhimõtteliselt ühesuguseid arusaamu riiklik-õiguslikust tegelikkusest. Jutt on terviklikust õigussüsteemist, mille
ideest "igaühele oma", mitte "igaühele võrdselt". Õigus tervikuna suunatud korra ja julgeoleku loomisele ühiskonnas. Eesmärk on selle ideaalne kujund, suunab tegevust kavandatud eesmärgi suunas, võttes arvesse ülipositiivse õiguse idee. 5. Normihierarhia põhimõte: madalamalseisvad õigusnormid peavad olema kooskõlas kõrgemalseisvate õigusnormidega. Õigusnormid sisalduvad õigustloovates ehk üldaktides (nt seadus, määrus). 6. Mandri-euroopa (ehk kontinentaal-euroopa) õigussüsteem seadusõigus Anglo-ameerika õigussüsteem pretsedendiõigus Ideoloogilised õigussüsteemid usundist või ideoloogiast lähtuvad Tavaõigussüsteemid pärimusest, traditsioonist tulenev õigus Praegu on kõigis maailma õigussüsteemides mandri-euroopa või angloameerika mõju. 1. Kontinentaal-euroopa õigussüsteem (seadusõigus) Kesksel kohal on seadused, kirjutatud õigus, õigusteaduse tähelepanu ennekõike seaduse tekstil Eesti, kogu
annaabi.ee 
