Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

George Washington (3)

4 HEA
Punktid

George Washington
Ameerika Ühendriikide esimene president George Washington sündis Virginias 1732 aasta 22. veebruaril ja suri 1799 aasta 14. detsembril. George Washingtoni lapsepõlvest on väga vähe teada, sest ta hoidis oma lapsepõlves toimunud asjad enda teada.Tema esivanemad olid tulnud Inglismaalt. Ta isa nimi oli Augustine Washington ja ema nimi oli Mary Ball Washington. Vanemad olid istanduse omanikud .George Washingtoni isa suri, kui ta oli 11 aastat vana.
Koolis oli G. Washington matemaatikas väga andekas. Talle ei meeldinud loteriid, kaardimängud ja hobuste võiduajamine. Tema esimene amet oli maamõõtja. Järmisena õppis ta 1752. aastast alates sõjandust ja teenis 1750ndail aastali maakaitseväes.
1755 aastal oli ta Virginia kaitseväe juhataja.Sõdis prantslaste ja indiaanlastega. 1758 aastal läks erru .
15. juunil 1775 valiti ta ülestõusnud asumaade relvajõudude ülemjuhatajaks. 1775-1783 toimus Iseseisvussõda Põhja-Ameerikas. G. Washington kuulus Virginia seadusandlikku kotta ja esindas Virginiat I ja II kontinentaal kongressil.
Suurbritannia ja Ameerika kolonistide sõja puhkedes oli Washington üsna loomulik valik kolooniate sõjaväe juhi kohale.Kuna ta nõudis sõjaväes korda siis saavutas ta mitmeid võite. Ta olulistema võitude hulka kuuluvad Trentoni ja Princetoni lahing. Sinna kuulub ka Yorktowni lahing, millega otsustati iseseisvussõja saatus. Pärast 1783. aasta rahu asus Washington korraldama uue riigi valitsemist ja 1789. hakkas riiki valitsema uue põhiseaduse järgi president , kelleks saigi George Washington. Washington oli president 2 neljaaastast ametiaega. (1789-1797)
Washington paistis silma Seitsmeaastases sõjas Briti poolel Prantsusmaaga võideldes. See sõda puhkes ülemvõimu pärast Põhja-Ameerikas. Sõja võitis Inglismaa ja peale seda said inglased Kanada endale. Missisipist lääne poole jääv ala sai hispaanlaste omaks. Kui ameerika sai föderatiivseks riigiks, puhkes äge võitlus föderalistide ja vabariiklaste vahel, mille võitsid föderalistid. Selleks, et ameerika ei sattuks sõtta, kuulutati 22. mail 1793 USA neutraalseks ning parandati majandussuhted Suurbritanniaga ( Jay leping 1794 ).
George Washington abiellus 1759. aastal Marthaga ja neil oli 2 last. George oli 190 cm ja kaalus 82 kilo ning 50 aastaselt oli ta nii tugev, et suutis kahurikuuli visata kaugemale kui keegi teine.
Washington pandi USA pealinna nimeks kuna G.Washington oli ja on kõige tuntum Ameerika kindral ja president.G.Washingtoni jaoks on loodud isegi üks torni taoline mälestussammas ja see asub Washingtonis Valge maja taga. Enne Washingtoni oli USA pealinn Philadelphia. Kõik olulised ametiasutused toodi Philadelphiast Washingtoni. Washingtonis ei ole pilvelõhkujaid, kuna ükski hoone ei tohi olla Kapitooliumist kõrgem. Ainult üks ehitis on Kapitooliumist kõrgem ja see on G.Washingtoni mälestussammas.
Ameerika nelja tuntuma presideni näod on raiutud Rushmore`i kaljusse . Rushmore asub Lõuna-Dakota osariigis. Nende presidentide nimed on: George Washington, Thomas Jefferson , Abraham Lincoln ja Theodore Rosevelt. Need näod raius sinna skulptor Gutzon Borglum.Muidugi ei raiunud ta neid nägusid sinna üksi, vaid alustas suurprojekti mis kestis
14 aastat. Borglum ise aga selle valmimist ei näinud kuna ta suri enne ise ära. Selle töö viis tal lõpuni tema poeg Lincoln.
Kasutadud allikad:
Internet
1. http://www.americanpresident.org/history/GeorgeWashington/
2. http://earlyamerica.com/lives/gwlife/
Raamatud:
1.EE 10 kl 241
2.Maailma ajalugu Varrak
3. Kuulsad paigad Koolibri
George Washington #1 George Washington #2 George Washington #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 61 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Forell94 Õppematerjali autor
Kokkuvõttev referaat George washingtonist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

George Washington
2
doc

George Washington

George Washington Ameerika Ühendriikide esimene president George Washington sündis Virginias 1732 aasta 22. veebruaril ja suri 1799 aasta 14. detsembril. George Washingtoni lapsepõlvest on väga vähe teada, sest ta hoidis oma lapsepõlves toimunud asjad enda teada.Tema esivanemad olid tulnud Inglismaalt. Ta isa nimi oli Augustine Washington ja ema nimi oli Mary Ball Washington. Vanemad olid istanduse omanikud.George Washingtoni isa suri, kui ta oli 11 aastat vana. Koolis oli G. Washington matemaatikas väga andekas. Talle ei meeldinud loteriid, kaardimängud ja hobuste võiduajamine. Tema esimene amet oli maamõõtja. Järmisena õppis ta 1752. aastast alates sõjandust ja teenis 1750ndail aastali maakaitseväes. 1755 aastal oli ta Virginia kaitseväe juhataja.Sõdis prantslaste ja indiaanlastega. 1758 aastal läks erru. 15

Ajalugu
George Washington
6
docx

George Washington

GEORGE WASHINGTON Ameerika Ühendriikide esimene president George Washington sündis Virginias 1732 aasta 22. veebruaril ja suri 1799 aasta 14. detsembril. George Washingtoni lapsepõlvest on väga vähe teada, sest ta hoidis oma lapsepõlves toimunud asjad enda teada.Tema esivanemad olid tulnud Inglismaalt. Ta isa nimi oli Augustine Washington ja ema nimi oli Mary Ball Washington. Vanemad olid istanduse omanikud.George Washingtoni isa suri, kui ta oli 11 aastat vana. G. Washington oli matemaatikas väga andekas. Talle ei meeldinud loteriid, kaardimängud ja hobuste võiduajamine. 15-aastaselt sai temast maamõõtja, hiljem töötas ta riigikontrolörina. Peale seda õppis ta 1752. aastast alates sõjandust ja teenis 1750ndail aastail maakaitseväes. Washington alustas oma sõjaväelasekarjääri seitsmeteistaastase sõja ajal. Toona arenes konflikt Ameerika kolooniate ja Inglismaa vahel. See kulmineerus

Ajalugu
Nimetu
47
docx

Nimetu

· 18.Saj. Briti-Prantsuse sõjad kandusid ka PA:sse: alaline sõjaline valmisolek · PA-s korduvad verised konfliktid · Mõlemad kasutavad indiaanlasi oma liitlastena 1. Pfalzi pärilussõda (EUR) / Kuningas Williami sõda (PA-S) 1689-1697 · Piirid ei muutu 2. Hispaania pärilussõda (EUR) / Kuninganna Anna sõda (PA-s) 1701-1713 · Tulemus: Prantusmaa loovutab SB-le Kanada alasid (Hudsoni lahe ümbruses) 3. Austria pärilussõda (EUR) / Kuningas George sõda (PA-s) 1744-1748 · Tulemus: piirid ei muutu, ja prantslased ehitavad mh Mississippi ja Ohio orgu ja Lääne- Pennsylvaniasse suuri kindluseid 1750.aastate alguses 4. Seitsmeaastane sõda (eur) 1756-63 / Prantsuse ja indiaani sõda (PA-s) 1754-60/63 · Sõja algus_ Briti väed üritavadväljatõrjuda prantslased Lääne-Pennsylvaniast 1754 · Kaasas Virginiast päris George Washington (pildid esimene autentne maal temast inglise ohvitseri mundris)

Kategoriseerimata
Uusaja konspekt
44
doc

Uusaja konspekt

Uusaja võimalikult põhjalik märksõnade järgi tehtud konspekt Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. Sai alguse Inglismaal. Ajalooline ja sotsioloogiline termin, mis viisisd vana korra tänapäeva alustele. Ühiskond muutus urbaniseerunud industrialiseerunud ühiskonnaks, kus rahvastik ei teeninud enam elatist põllumajanduses, vaid tööstuses ja kaubanduses. See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna ,,modernne", kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel. Väga raske on defineerida, mis on modernne ühiskond, see näitab uusi eluviisi ja arusaama, mis olid segunenud vanadega. Märksõnadeks: ühiskond muutumis-ja kohanemisvõimeline ja laseb enda arnegut mõjutada teaduse kasvul. modernne ühiskond taotleb heaolu kasvu. puuduvad sotsiaalsed barjäärid, elukutse valik on vaba ja see pole määratud sünniga kehtib võrdõigluslikkuse p

Kategoriseerimata
Uusaeg II
64
doc

Uusaeg II

koosolekud. Esimene ja Teine Kontinentaalkongress. 1774- Esimene kogunes Philadephias. 13 koloonia esindajad arutasid tegutsemis plaane Briti võimu vastu. 1775 mai Teine- olud olid veel pingelisemad. Lexingtonis oli puhkenud tulevahtus Briti aree ja Ameerika vabatahtlike vahel. Ots.et Briti võimule tuleb vastu astuda sõjaliselt. G.Washington määrati Kontinentaalarmee ülemjuhatajaks.(Lexingtoni tulevahetus ja George Washington Kontinentaalarmee ülemjuhatajaks.) 23.aug 1775 kuulutas Inglise kun.George III Ameerika kolooniad mässulisteks ja algas iseseisvussõda. USA Iseseisvusdeklaratsioon (Benjamin Franklin, Thomas Jefferson ja Viie Komitee), USA lipp. Ameerika iseseisvus tugines 3 dokumendil, Ameerika iseseisvusdek 4.juuli 1776- koostas Viie Komitee- 13 briti kolooniat, mis moodustasid lipule triibud. Ameerika Iseseisvussõda 1775-1783 (1777. a murrang Saratoga lahinguga, USA

Uusaeg
Uusaeg konspekt
44
pdf

Uusaeg konspekt

Vahepeal olid toimunud otsustavad sündmused: aprill 1775 ­ Lexingtoni konflikt Bostoni läheda, kus puhkes tulevahetus Briti võimu ja ameeriklaste vahel,mida juhtis S.Adams. Üha enam ägenesid kohalike mässuliste rünnakud Briti garnisoni vastu. Teiseks kontinentaalkongressi ajaks oli õhustik väga pingeline. 15.mail 1775 ­ teine kontinentaalkongress otsustas alustada sõda Briti võimu vastu. Ameerika koloniaalvägede ülemjuhatajaks määrati G. Washington. Samas polnud kõik kontinentaalkongressist osavõtjad üksmeelel, et UK vastu tasuks sõda alustada ning prooviti leida paremaid lahendusi. 23. Augustil 1775 ­ kuulutas UK kuningas George III mässulisteks, millega hakkas USA kodusõda. ISESEISVUSSÕDA Mõiste tuntud ennekõike Briti polt vaadatuna. Ameeriklased ise räägivad sest kui revolutsioonilisest sõjast. Sõja keskne nõue oli iseseisvustaotlus. Sõda hakkas 1775. 4

Uusaeg
Õigussüsteemide võrdlev ajalugu
105
doc

Õigussüsteemide võrdlev ajalugu

Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim teadaolev akkadikeelne seadusekogu

Õigussüsteemide ajalugu




Kommentaarid (3)

s0psAA profiilipilt
s0psAA: Mõtetu üheleheline jama
16:43 15-12-2010
agnezz profiilipilt
agnezz: asjalik, kuid lühike
18:36 21-04-2009
Forell94 profiilipilt
Forell94: :)
16:40 11-03-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun