The Politics of the New Welfare State, Bruno Palier Eksamiküsimus:
iseloomusta 4 faasi, millest ta räägib tekstis!
Turning Vice Into
Vice – pahede ümberjaotamine (aga ei õnnestunud).
Kontinetaal-Euroopa:
Bismarcki mudel on sattunud suure surve alla. Majanduslikud
allakäigud riikidel (
töötus kasvas, raha ei olnud). Bismarcki
mudel on mees leivateenija mudel,
heaoluriik ei ole
disainitud selleks, et aidata naist. Kindlustab pere (naise) läbi töötava
mehe. Tänapäeval ei ole väga päevakorrane enam (pered ei ole enam
stabiilsed, palju üksikemasid jne).
On
vaja muuta midagi Kontinentaal-Euroopas, seda otsustati 70-ndatel.
Peale
seda autor jagab muutuse nelja faasi.
Esimene
Faas: Päästke tööstus! Püüti kindlustada rohkem töötavat mees ( kes
ohustasid seda meest, siis teisi eemaldati tööturult eelpenisonitega ,
tähtajalised lepingud jne.).
Aetii minema tööturult inimesed,
kes polnud tööstuses nii tähtsad (tööstus päästeti, aga
heaoluriigi kulutused tegelikult kasvasid).
Teine
faas:
Päästke
tööstus
lähenemine oli probleemne, koormab heaoluriiki (tööturult
eemale meelitamine) Faas ka nimi- päästke heaoluriik ja kärpimise
esimene laine algas.
Karmistati tingimusi, et kvalifitseeruda
nendele toetustele (palju sa enne töötasid, milline su panused ja
varasem sissetulek oli- see oluline). Muudetki tingimusi hüvitiste
saamiseks (nõuti suuremat tööstaazi kui varem, sama ka pensionite
kohta ja pandi rohkem seosesse toetused selle järgi mida enne tegid)
Pensioniiga tõsteti (enne meelitasid ära tööturult ja nüüd oli
vastupidine jutt).
Läbirääkimised
käisid ametiühingutega ( inimeste toetusi kärpida, pensioniigasid
tõsta), raske oli saada nõusolekut ametiühingutelt. Õõnestasid
Bismarcki heaolusüsteemi heaolu.
Sotsiaalpartneritega
läbirääkimised Bismarcki mudeli puhul .Osalised riik,
amaetiühingud ja tööandjad. Riik vähendas ametiühingute
positsiooni. Seni
kehtinud panusepõhine sotsiaalkindlsutussüsteem,
mis on peamine selles Bismarcki
mudelis , tähtsust hakati vähendama
üldmaksude arvelt.
3
faas:
Heaolu
institutsioonide
reformid : Riik, ametiühinud ja
tööandjad
Panusepõhise mudeli osatähtsust hakati vähendama
üldmaksude arvelt, seda tehti selleks, et oleks üldse võimalik
neid reforme läbi viia. Ametiühingute võim vähenes ja
panusepõhise kindlustussüteemi osatähtsus vähenes.
4
faas:
Bismarcki
heaolusüsteemi ümber struktureerimine: saadi aru peale neid
kärpimisi (küsimus pole ainult institutsioonides vaid küsimus ka,
et keda me kindlustame üldse).
Mees
leivateenija osas ei olnud midagi muudetud veel. Madalapalgalisus oli
suureks probleemiks tekkinud. Kontinentaal-Euroopa: Prantsusmaa,
Austria, Sveits ja
Holland .
Muuta heaolupoliitikat
adekvaatsemaks, et jõuda nende gruppideni ka, kes veel abi
vajavad.
Poliitika oli suunata naisi tööle (korraldada
lastehoidu). Valik oli, aga pm see valik oli nendele kes said kõrget
palka (naised). Töötusega tegeleti ( disainiti mingit tüüpi
programme).
Millele
see autor viitab ? Moderniseerimine asemel tegleti pigem dualiseerumisega. Dualiseerumine viitab insideri
ja outsideri probleemile.
Insiderid
on hõives olevad töötavad
(korralikud lepingud ja sotsiaalne kaitse,
kärpimine neid ei
puudutanud).
Ousiderite
arvelt tulid kokkuhoiu poliitikad
(noored, naised, madalaoskustega töötajad,
osalise ajaga toetused).
Nender turvalisus on
vähenenud . Nemad ei tunne ennast turvalisemalt
reformide tagajärel.
Kõik kommentaarid