· Direktoorium oli ebapopulaarne (rahva vilets elu) · Napoleon Bonaparte esiletõus võimuahne noor kindral (surus maha rojalistid, korraldas edukaid vallutussõdu, määrati Pariisi garnisoni ülemaks) · Riigipööre 9. nov 1799 Napoleonile ustavad väed hõivasid Seadusandliku Korpuse hoone ja saatsid laiali Direktooriumi. · Võim läks 3-le konsulile, neist tähtsaim Napoleon. Prantsusmaa revolutsioon ja kirik 1. Vaimulik seisus (vähemalt 0,5 % elanikkonnast) - privilegeeritud a) Mustad vaimulike seisus kitsamas mõttes munkade ja nunnadena eralduti ilmalikust elust. b) Valged koguduse vaimulikud ja kõrgvaimulikud, nt piiskopid. 2. Religiooni probleem a) (Vastuhakk) kiriku kümnise kaotamine. b) Võõrandati kirikuvara, põhiosa kirikumaa anti müügile, põhiostjaks kodanlus. Algul tasuti osa hinnast.
Generaalstaatide valimised Rahvuskonvendilt. 13. augustist 1788- 1789. generaalstaatide valimiste kuulutati kuningas ja tema perekond põhimõtted>aadlike ja vaimulike ametlikult vangideks.. 21. septembril seisuste esindajaid tuleb kumbagi 300 1792 kuulutati välja Prantsusmaa ning kolmanda seisuse esindajaid - vabariik. Marie-Antoinette Louis 600..Mai alguseks olid generaalstaadid XVI naine. ta giljotineeriti Prantsuse -1150 saadikut. Enamik kolmanda revolutsiooni ajal 1793. aastal seisuse esindajaist, kelle hulgas oli ka riigireetmise eest. Louis XVI Louis
1) generaalstaadid- vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusajal Prantsusmaal 2) rahvuskogu- kogu rahva esindusorgan, mille otsuseid ei ole kuningal öigus tühistada 3) Asutav Kogu- Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks pöhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale 4) Inimese ja kodaniku öiguste deklaratsioon- vöeti vastu aastal 1789. See on deklaratsioon, mis väljendas köigi inimeste vördöiguslikkust ja vabadust 5) Seadusandlik kogu- seadusandlik riigivöimuorgan 6) Jakobiinid- Prantsuse revolutsiooni radikaalne tiib, kes käis koos endises Püha Jakobi kloostris; 1793. Aastal töusis Prantsuse revolutsiooni etteossa, kehtestades diktatuuri ja terrori
Riigimanufaktuurid, tulumaks, tollimaksud, raha vermimine, riiklik kaubandusmonopol. Prantsusmaa 17. s. V: Louis XIV valitsusaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. Ligi kaks aastakümmet valitses kuninga kõrval esimese ministrina Itaaliast pärit Jules Mazarin. Louis XIV hakkas piirama hugenottide usuvabadust. Neile määrati suuremad maksud ja vallandati riigiametitest, tühistati Natesi edikt. Protestantide kirikud suleti või lammutati. Louis XIV ajal hakkas Prantsusmaa määrama euroopa moemaailma. Louis XIV ajal hakati valmistama jäätist ja vahuveini. Võeti kasutusele kahvel. Õukonnaelu soodustas ka kirjanduse, kunsti ja muusika edendamist ning teaduse arengut. Versailles`i lossi tuli elama mahutada üle paarikümne tuhande õukondlase ja nende teenri. Versaille õukonnaettiketid muutusid peagi kogu Euroopa malliks. Prantsuse keel asendas diplomaatilises suhtlemises seni ametlikuks peetud ladina keele
olukord -1788, ikaldus -ühiskondlikud ja seisuslikud vastuolud Seisused: -3 seisust (vaimulikud, aadlikud, kolmas seisus) -vaimulikud ja aadlikud moodustasid 2% kogu elanikkonnast, nad ei maksnud riigimakse, nende käes olid kõik tähtsamad ametid ning 1/3 maavaldustest Generaalstaatide kokkukutsumine: -kutsuti kokku maksude kehtestamiseks -5.05.1789 Versailles's Revolutsiooni algus: -14.07.1789 -saadikute hulgas puudus üksmeel- vastuolud -asutav kogu pidi koostama prantsusmaa põhiseadused -loodi rahvuskaart (kodanikukaitse) -14.07.1789 Bastille'kindluse vallutamine Asutatava kogu ümberkorraldused: -õigus võtta vastu seadusandlikke akte -august 1789 ,,inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" -kaotati seisuslikud eesõigused -võrdsustati seisuste maksustamine -talupojad vabastati teotööst -kaotati kirikukümnis -võõrandati kiriku maad -1790 kaotati aadliseisus -1791 juunis kuninga põgenemiskatse Vabariigi väljakuulutamine: -rahvuskonvendi kokkukutsumine
Mekasse, riigi teke * kalifaat: Atlandist India ookeanini * kaliif (juht ), vesiir (peaminister, täidesaatev võim), emiir (provintsi valitseja) * 4 esimest kaliifi → riik laieneb, vastased Bütsants, Pärsia * dünastiate võitlus (Omaijaadid 7.-8-saj; Abassiidid 7.-13. sajand) * Kalifaadi lagunemine, türklaste võim * Osmanite riik 1299-1923: * sultan (valitseja), janitšarid (sõjamehed) * Konstantinoopoli langemine → Euroopas keskaja lõpp) 2. Uusaeg * 1500 - 1914 (varauusaeg 1500-1789) iseloomulikud jooned:* Euroopa esiletõus * maailma avardumine, koloniseerimine * kiriku tähtsuse vähenemine * rahvusriikide moodustumise algus * turusuhetele rajanev majanduskorraldus * industrialiseerimine * teadusele tuginev maailmapilt 2.2. Reformatsioon ehk usupuhastus 1517
Euroopa keskne lähenemine, Ameerika revolutsiooni tähtsus. „Vana kord“ (Ancien Régime) tähendus. eelmine režiim, tähistas Pr.poliitilist režiimi, absoutlistlikku monarhiat- despootia kaotamine ja konstitutsiooni/seaduste vajalikkus Prantsuse revolutsiooni põhjused: 1)poliitilised: Louis XVI isik- õukond korrupeerunud, finantsiline kriis, kuningas polnud huvitatud riigi asjadest, nõrk ning saamatu kun. Marie Antoinette- peeti lõdvaks ning tühiseks naiseks, Prantsusmaa osalemine 18. sajandi sõjakonfliktides- sõjad tõid vaid kahju ja kaotusi(Louis XV), suur võlg, sõjaväe ja ohvitserkonna demoraliseerumine, Louis XVI polnud enam lojaalset sõjaväge, sõjavägi läks suures osas rahve poolele üle; Ameerika revolutsiooni mõju- Prantsusmaa rahvas nägi, et vastuastudes saab despootiat kukutada 2)majanduslikud- majanduskriis ja riigi finantskriis- õukonnale kulus palju raha,
absolutismile ja Louis XIV ja XV kulutasid riigi riigi raha. Louis XVI oli suurtes raskustes , kuna merkantelism oli toonud neg tulemusi. Riigis oli suur inflatsioon ja lõputud sõjad, ülal tuli pidada ka kuninga õukonda (nõudis meeletult raha) Louis XVI-l oli ka kuulus abikaasa Marie Antoniette ( Maria Theresia tütar, ehk Austria printsess).Kuulsaks saanud oma naiivse ja rumala mõttemaailma pärast. Nõudis palju raha oma kleitidele jne. Kuningapere rikkusele vastandus ÜLIM vaesus Prantsusmaa rahva seas. Pärisorjus oli mõnel pool olemas ja seega halvenes olukord. Tekkisid rahutused, mis suudeti küll maha suruda, kuid ei toonud mingit lahendust probleemidele. Viimane piisk 1789 oli see, et kuningas tahtis tõsta makse ja selleks taheti teha uuendusi. See tekitas suuri vastuseise, eriti kui kuningas tahtis maksustadaka I ja II seisust. Selleks ,et makse tõsta tuli kokku kutsuda rahvaesindus ehk GENERALSTAAD 5. mai 1789. , et oleks legaalne see maksude tõstmine
Kõik kommentaarid