Kontakti loomine Kontakti loomiseks on erinevaid viise. Et seda teha hästi ja luua inimesele positiivne esmamulje tuleb osata iseend kontrollida ja tunda. Kontakti loomine jaguneb väga mitmeks: 1. Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid kontakti loomisel. Kontakti loomiseks kasutatakse silmsidet, lahket näoilmet, korrektset kehahoiakut ja valitakse suhtlemiseks sobiv vahemaa. 2. Verbaalsed suhtlemisvahendid kontakti loomisel. Ostja poole võib pöörduda sõnadega "Tere! Teie soov palun?", "Tere! Saan ma teid aidata?". Tervitamise otstarbekus sõltub kaupluse tüübist ja ostjatest. Müüja rollis ei pruugi rangelt järgida arusaama, et esimesena tervitab ruumi siseneja. 3. Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid kauba müümisel. Kauba müümisel on vajalikud vahendid, millega näidatakse ostja ärakuulamist (peamiselt silmside, pealiigutused, näoilmed ja kehahoiak). Suure tähtsuse omandavad mitmesugused kauba demonstreerimise liigutused. Kaupa on kasulik demons...
Müügi põhitõed Kuidas müüa lihtsama vaevaga rohkem? [Type the author name] "Väikesed muudatused võimetes viivad suurte muudatusteni tulemustes." Sisukord Sissejuhatus 2 Millised omadused peavad olema heal müügiinimesel? 3 Klientide eripärad 5 Müügitsükkel 7 Ettevalmistus ja häälestamine 8 Kontakti loomine ICE BREAKING 8 Vajaduste lahtiselgitamine 9 Toote esitlemine 10 Vastuväidetega tegelemine 11 Closing 13 Lisamüük crossell 19 Kokkuvõte 20 1 Sissejuhatus Müügitöö on ka...
Suhtlemispsühholoogia Kirjandus Krips h 2011 ,,Konfliktidest ja suhtlemisoskusest õpeatamisel ja juhtimisel" PT 2,5,6 Suhtlemine probleemsete õpilastega. 1,3,5 Klassijuhtimine ja juhatamine (ilmub sept) Eksamitöö käsitleb loemguid praktikue kirjandust. 80p Praktikumides osalemise eest kuni 30p see liidetakse eksami punktidele Kodutöö tuleb esitada 2 päeva enne praktikumi [email protected] faili pealkiri baaskursus Iga kodutöö kuni 10 p hilinenud kodutöö kuni 5p Praktikum 1 - enese esitlus Suhtlemiskompententsus Einevad terminid aga samad asjad Suht. Komp kommunikatiivne komp.(mõnikord kirsam, infovahetuse tähenduses) Sotsiaalne komp, interpersonaalne ja emotsiaalne komp( emotsiaalne intelligentsus) Peab olema hooliv hoiak õpilastesse, enesekindlus ja kehtestamine Tundmisest on vähe tuleb välja näidata Suhtlemiskompetentsus koosneb: -teadmistest -hoiakutest -oskustest Õpetaja mõistab ja hoolib ta käitumine on pa...
Tallinna Majanduskool Projekti kavand D.A.S. Õigusabikulude Kindustuse AS "Mikare CRMi loomine" Koostaja: Liisi Nigul Rühm: Turundus II Juhendaja: Milvi Tuppits Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD..............................................................................................................................................................2 PROJEKTI ÜLDINFO...........................................................................................................................................3 PROJEKTI TAUST ................................................................................................................................................3 PROJEKTI HETKESEIS..........................................
SUHTLEMINE JA TAGASISIDE HARIDUSORGANISATSIOONIS Kursuse eesmärgiks on anda baasteadmisi suhtlemisest pedagoogilises kontekstis. Suhtlemiskompetentsus koosneb: Teadmistest Hoiakutest Oskustest Õpetaja suhtlemisoskusi Esinemisoskus Oskus saada ja hoida psühholoogilist kontakti Oskus kuulata Oskus saavutada reeglite täitmist (kehtestada) Oskus adekvaatselt reageerida teise emotsioonidele Oskus tulla toime enda emotsioonidega Õpetajale olulised suhtlemistehnikad - Suhtlemistasandite eesmärgipärane kasutamine - Vestluse juhtimise tehnikad: a) suhtlemispartnerist lähtuvad tehnikad: tähelepanelik kuulamine ümbersõnastamistehnikad b) endast lähtuvad tehnikad teadlik ignoreerimine küsimuste esitamine argumenteerimine - Kehtestamistehnikad TEEMAD: Psühholoogiline kontakt (indiviidiga; auditooriumiga) ,,Psühholoogiline kontakt" on mõiste, mis väljendab inimeste positiivset suhtumist üksteisesse teatud ajahetkel ...
SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................3 Esimese kontakti loomine.....................................................................................4 Müügisaali külastamine........................................................................................4 Mügisaali teine külastamine.............................................................................................5 Kokkuvõtted ja ettepanekud............................................................................................6 SISSEJUHATUS Tänapäeva kiiresti arenevas ühiskonnas, kõrgtehnoloogia ühiskonnas, suurt tähtsust omavad teeninduse tase ja kliendi teeninduse oskused. Teenindusvaldkonna erinevate elukutsete valik on väga suur. Tänapäeval on raske leida ametit või tööd, mis ei sisaldaks ühel või teisel moel ka teenindustegevusi. Kuid nende peamise omaduseks, kes teenusi osutavad,...
Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä14 KÕ Helen Elias, Triin Erismaa, Andris Sild, Andero Varuson RADEMAR OÜ KLIENDITEENINDAJA TEENINDUSSTANDARD Õppejõud: Liina Maasik; MA Mõdriku 2015 SISUKORD 1 RADEMAR OÜ KLIENDITEENINDAJA TEENINDUSSTANDARD ................... 3 1.1 Esmamulje loomine ................................................................................................... 3 2.1 Teeninduse alused ..................................................................................................... 3 3.1 Suhtlemine klientidega .............................................................................................. 3 4.1 Teenindamine erinevates olukordades ..........................................................
Õppeülesanded Õppija juhis: Tööta läbi 8. teemakonspekt Leia konspekti abil vastused kordamisküsimustele Kordamisküsimused 1. Mis on mess? Mess on kindla aja kestev turundussündmus, kus ühisel pinnal kohtuvad teatud valdkonna toodete ja teenuste pakkujad ja vanad ning uued tarbijad. 2. Millistel Eesti messidel erinevad kaubandusettevõtted osalevad? Tourest, Laps ja Pere, Kodumess,Ehitus-sisustus , Maamess jm 3. Milliseid võimalusi pakub mess külastajatele? Mess pakub osalejale (eksponendile) järgmisi võimalusi: Kohtuda oma ala spetsialistidega ühes kohas ja lühikese ajavahemiku jooksul Võrrelda konkureerivate firmade tooteid ja teenuseid Saada spetsilaisti nõuannet ja lisainfot toodete ja teenuste kohta Toodet proovida Osaleda messiga kaasnevatel koolitustel (seminarid, tooteesitlused jne) 4. Milliseid võimalusi pakub mess eksponentidele? Mess pakub osalejale (eksponendile) jär...
Pedagoogiline suhtlemine Tiiu Kadajas 01.03. Nõustamine – in toetamine vastuse leidmisel, probleemi lahendamisel. See jätab inimesele vabaduse oma elu õle otsustada. Nõustaja ülesanne on jääda alles kui raske on alles jääda. Kuulamine. Turvatunde loomine. Peegeldamine – selle umber sõnastamine, mis ma kuulsin + tunnete peegeldamine. Usalduse loomine – alles siis saab nõustamine alata. Kui ma midagi tunnen, siis algab kontakt. Inimesega, keda sa hästi eitunne, on hirmutav kontakti luua. Teadlik peabo lema oma tunnetest, sest ajju jõuab info ja tekib reaktsioon. Erutus, ärevus – värinad jne näitb, et energia on olemas. Vahest on energia blokis. Selleks peab hingama, et end vabastada. Ärevus on blokeeritud energia. Erutus on aktiviseeriv. Tegutsemine. Kontakt. Reflektsioon. Õpetaja töös väga oluline iseenda tundmine, oma valikute teadvustamine. Ebakindlus annab võimaluse alati analüüsida. Nõustamise tasandid 1. Informeerimine Nõ...
Tekstid Tekstid on kindlas olukorras kindlal eesmärgil kasutatud keel. Tekste esineb vestluses, raamatutes, ajakirjades. Suhtlemisvõimalused: -kõne -zestid -tekstid -meedia -miimika -sümbolid -joonised Et suhtlus toimuks ladusalt peab selles osalema teate saatja ja vastuvõtja, keda ühendab keel, sarnased teadmised jne. Teineteisest peab aru saama. Suhtlemine võib olla otsene või kaudna (nt. Raamatu lugemine). Eesmärgid: +info vahetamine +tunnete edastamine +mõjutamine +kontakti loomine Tekstiliigid: Tarbetekstid- sisaldavad argielus vajalikku teavet, esitatakse lühidalt ja konkreetselt Näide: CV, ametikiri, volitus Ajakirjandustekstid- kajastavad ühiskondlikult olulisi päevakajalisi teemasid Näide: reklaam, kuulutus, uudis Teadustekstid- sisaldavad täpset, kontrollitud infot, mis on kõigile ühelest mõistetav Näide: essee, uurimus Kuntsitekstid- pakuvad elamusi, mõjutavad tundeid ja kujutlusvõimet Näide: luuletus, romaan, muinasjutt ...
AKTIIVNE KUULAMINE Aktiivse kuulamise põhisisu on lihtne: partneri pingest vabastamine ja rääkima õhutamine. Kuulaja ülesanne on rääkija mõtete valikuline ümber sõnastamine. Olulised on: · aeg, koht · võrdne tasand · huvi · usaldus · eelarvamusteta suhtumine TEGEVUSED + - kontakti loomine ja hoidmine katkestamine (silmside, distants, puudutused) toetamine, julgustamine ignoreerimine nn ,,ukseavajad" tüüpi küsimused suhtlemistõkked Mind huvitaks... ( kõrvalised tegevused) Ma tahaksin teada ... ümbersõnastamine ülekuulamine · jutu sisu ümbersõnastamine ,,kas" tüüpi küsimuse...
Avalik kõne. Õppejõud Tõnu Lehtsaar Avalikud kõned jagunevad suunitluse järgi: informeerivad kõned suurendavad teadmisi, veenvad kõned muudavad suhtumist ja käitumist, pidulikud kõned rõhutavad sündmuse või isiku tähtsust. Heal kõnel on mõned tarvilikud omadused kuulajatekohasus, situatsioonikohasus, isikupärasus, paindlikkus. Auditooriumi analüüs 1. Kes on mu kuulajad kõige üldisemas mõttes? (vanus, eriala, ühiskondlik staatus 2. Miks on nad mind kuulama tulnud? 3. Mida nad teavad kõnealusest teemast? 4. Kellena näevad nad mind? 5. Mis on mu kuulajail ühist ja mis neid omavahel eristab? 6. Millistel kuulajatel puudub isiklik arvamus? 7. Millised kuulajad omavad mõju teiste üle? 8. Kas käsitletav teema on kuulajatele vajalik ja huvitav? 9. Missugune on minu kuulajaskonna üldine hoiak? Heatahtlik, ükskõikne (räägitava vajalikkuse näitamine ning köitev esinemine, vaenulik (ühise platvormi lei...
1)*Isikutaju on suhtlemiskompetentsuse näitaja, mille teel toimub partneri ja tema poolt antava informatsiooni kindlaksmääramine, analüüs ja hindamine. *Tajutakse situatsiooni, kontakti olemasolu, distantsi, partneri seisundit, teksti ja palju muudki. *Tajumise tõesus, sügavus ja detailsus võib olla erinevate inimeste puhul erinev. Isikutaju on tugeva subjektiivse ja hinnangulise värvinguga. 2)*Inimene on juba kord oma vajadustest lähtuv olend ja turvalisuse vajadus paneb meid kõigele tajutule põhjust otsima. Suheldes on väga oluline kes, kuidas ja miks just nii suhtleb? *Vahetul suhtlemisel omandab võtmetähenduse isikutaju- inimeste vastastikune tajumine, tunnetamine, hindamine. See, kellena ja millisena partnerit tajutakse, tingib pöördumisviisi, suunab rollivalikule, määrab avatuse suhtlemisel ja suhtlusvahendite kasutamise. *Ühe eksperimendi raames on tõestatud, et inimestel on kalduvus tajuda ja tõlgendada teisi inimesi vastavalt n...
Maire Tars, klienditeenindus ja suhtlemise alused KONTROLLTÖÖ SUHTLEMISE ALUSTEST Angel Lootus TAK17 1. Defineeri – mis on suhtlemine? Suhtlemine on kommunikatsioon kahe inimese vahel, Suhtlemisprotsess algab partneritajust ja see omakorda sümpaatiast. Samas ei saa me tihti valida oma suhtluspartnerit sümpaatia alusel, vaid peame suhtlema ka nende inimestega, kes jätavad meid ükskõikseks või tunduvad ebasümpaatsed. 2. Mis sõltub suhtlemisoskusest (peale selle, et me inimestega hästi läbi saame)? Oskus informatsiooni edastada ja vastuvõta ehk kuidas me suudame teisele inimesele edasi anda olulist informatsiooni ja samuti kuidas suudame ise informatsioonist aru saada ja seda vastu võtta. Kuidas tajume suhtlemisel partnerit ja oskus suhtluspartnerit mõjutada. 3. Nimeta suhtlemise komponendid (n-ö osad). Ümberlülitumine - Ümberlülitumisel iseendaga suhtlemiselt partnerile, muu...
Eneseanalüüs Kursuse läbides olen õppinud ennast paremini tundma ja samuti õppinud oma käitumist analüüsima. Pärast praktikumi lõppu on paljugi muutunud. Esiteks, olen hakanud jälgima teiste käitumisviisi, teiseks, nagu eespool lauses juba mainisin, olen hakanud tundma ennast paremini ja oskan end analüüsida. Kõige enam olen hakanud jälgima inimeste käitumist. Suhtlemispraktikumis õppisin, et on olemas kolm käitumismaneeri: alistuv, kehtestav ja agressiivne käitumine. Minu tutvusringkonnas on kõik kolm käitumisviisi esindatud. Sõbrad on mul muidugi kõik kehtestava käitumisviisiga. Kehtestav käitumine on selline käitumine, mille abil väljendatakse oma vajadusi, mõtteid ja tundeid ning seistakse oma õiguste eest viisil, mis aitab partneril teha sama. Läbinisti agressiivseid inimesi ma õnneks ei tea, küll aga alistuvaid kü...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ÜLDKURSUSE LOENGUTE MATERJALID SUHTLEMISE OLEMUS, PROTSESSID, FUNKTSIOONID Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune ...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ÜLDKURSUS SUHTLEMISE OLEMUS, PROTSESSID, FUNKTSIOONID Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundm...
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Juhtimise ja turunduse instituut Turunduse õppetool Britta Peetso SISETURUNDUS EDU VÕTI VÄLITURUNDUSES Referaat Tartu 2003 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................................3 Strateegiline planeerimine .........................................................................................................................4 Teenuste turundus sisemine turundus.....................................................................................................7 Kokkuvõte..................................................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus.............................................
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia Instituut Personalijuhtimise eriala PS-1-S-E-tal Liis Peet KUULAMISOSKUS. AKTIIVNE KUULAMINE Juhendaja: Maie Oblikas Kuulamisoskus. Aktiivne kuulamine -2- Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus......................................3 Aktiivse kuulamise tehnikad............4 Hea kuulaja 10 tunnust.....................5 Kuulamistõkked...............................5 Lisa...................................................7 Kokkuvõte........................................8 Kasutatud kirjandus.........................9 Kuulamisoskus. Aktiivne kuulamine -3- SISSEJUHATUS Igapäevasuhtluses moodustab uuringute kohaselt kuulam...
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus- ja puiduosakond Silver Tõgen LÄBIRÄÄKIMINE Iseseisevtöö Kursus EV107 Tartu 2010 SISUKORD Sisukord Sisukord......................................................................................................................... 2 LÄBIRÄÄKIMINE ON KUNST........................................................................................ 3 TÖÖTAJATE LÄBIRÄÄKIMINE...................................................................................... 4 LÄBIRÄÄKIMISPROTSESSI ETAPID ERIOLUKORDADES.......................................... 6 LÄBIRÄÄKIMISTE PROTSESS..................................................................................... 7 TARK LÄBIRÄÄKIMNE.................................................................................................. 8 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................
Väga tihti inimesed mõtisklevad selle üle, mis on suhtlemine ja milleks on vaja suhtlemisoskust? Juba lapsepõlve erinevates etappides on lapsel kogu aeg vajadus olla suhetes teistega, sest ta sõltub oma ettekujutuste loomisel iseendast ja ümbritsevast maailmast suuresti teiste hoiakutest, tunnetest ja ootustest. Kui nüüd rääkida sellest, mis on suhtlemine ja milleks seda vaja on üldse siis vastus sellele on lihtne - suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega.Suhtlemises on väga oluline enese väljendamine, nii suuliselt kui kehakeeles. Nende alla kuuluvad kindlasti ka mõõdukalt aeglane ja selge rääkimine. See aitab paremini mõista, mida isik tahab öelda.Kui nüüd defineerida suhtlemisoskust si...
Varje Taavet TÖ13MK ÜLESANNE 1: Suhtlemisoskused müügisuhtlemises ja klienditeeninduses 1. Kuna 10-s esitatud küsimusest tuli mul ainult üks (miinus). Tehes Kui vigu on kuni 4, siis: Minu jaoks on klient alati esikohal, vahel isegi firma kahjuks! Ma näen kliendis isiksust, mitte indiviidi. Ma teenindan rõõmsameelselt, soovides pälvida kliendi täielikku rahulolu. Suhtlemskunsti õppimine aitab mul saavutada tasakaalu kliendi rahulolu ja firma reaalse teeninduse vahel. Seega on mul palju arenemisvõimalusi. (järeldus:õpikust H.Tooman, A.Mae(1999)Inimeselt inimesele) Siinkohal pean ära tooma, et tavaliselt käitun kliendiga nii nagu ma tahan, et minuga käitutakse. Olen emotsionaalne ja võtan kõike liiga isiklikult. Nagu oleneks minust teiste heaolu(mingil määral olenebki). Kindlasti on mul oma osa elus ja ma usun, et minu rõõmsameelsus on olnud paljudele abiks, kui nad on mingil põhjusel kurvad. Teine kord käitun endalegi ootamatult ja võõra...
Intervjuu Etapp: planeerimine, küsimuste koostamine, kokkuleppimine, intervjueerimine ise. Intervjuu planeerimine - oma ülesande analüüs ja intervjueeritava inimese tausta uurimine. Ülesande analüüs Analüüsi võib jagada eesmärgi nimel: faktid, arvamused, isikuse omadused/elustiil. Ehk kas intervjuu on uudis, arvamus või isikuintervjuu. Intervjuul on palju eesmärke. Intervjuul peab alati olema ainult üks põhieesmärk. Teine analüüsiobjekt on kavandatava loo teema. Enne intervjuud tuleb välja selgitada vastused sündmuse põhiküsimustele – kes, mis, kus, millal, kuidas. Kolmas asi, mida tuleb selgeks teha on loo tuum: uudise juhtlõiku minev fakt, arvamusloo põhiväide, isikuloo põhiseisukoht. Tuum on see, mille ümber uudis keerleb. Tausta uurimine Teiseks tuleks uurida allika tausta, et enne intervjuud võimalikult palju teada. Esiteks, allikad vastavad paremini kui reporter on ette valmistanud ja nende vastu huvi näitab. Teiseks, kui allikas ...
Kaupluse külastamine-juhtumiuuring Ootused: Kaup mida lähen ostma on olemas, viisakat ja sõbralikku teenindamist. Teenindaja oskab soovitada milline koeratoit sobib just minu kodus kasvavale dalmaatsia koerale. Vastuvõtt: Teretades ja veidi naeratust näol. Poodi on saabuda hea tunne, mind nagu oodatakse juba. On juhtunud ka kus pean müüjat taha ruumi otsima minema, et teada anda, et olen poes ja soovin osta. Klienditeenindaja välimus ja kehakeel: Teenindajal on seljas vormiriietus, mis on üldjuhul puhas ja korralik. Kehakeel vahest reedab, et klienditeenindajal on kiire. Suhtlemisviisid ja -vahendid: Teenindaja suhtlemisviis on selline nagu me oleksime juba ammused sõbrad. Kui parasjagu poes on siis pakub ta tasuta proovipakke. Pakutava toote/teenuse omadused: Niipalju kui toidupaki taga kirjas on loeb ta ette, rohkemat mitte. Lisateadmised puuduvad. Toote/teenuse müük: Arutame k...
Teenindusahel Eesti Posti kliendi jaoks. KONTAKTI RUUMIDE KLIENTIDEG KLIENDILE KLIENTI JÄTKU- LOOMINE AVASTUS A TEENUSE ÄRASAATMIN TEGEVU SUHTLEMIS OSUTAMIN E S E ALUSTUS E · Soodustuste · Liikluskultuur · Kliendile · Vajadusel · Puudub standart · Meeldetu pakkumine (parkimisplats tähelepanu kliendi · Hüvastijätt letused · Reklaami- i puudumine) osutamine probleemid · Tasumine · Info mine · Interjöör (teenindusval e(konflikti) · Lahkumine edastus · Tagaasiside · Teenindajate midus) lahendamin ...
SUHTLEMINE Mõned inimesed on introverdid teised ekstraverdid. Kui ollakse seltskonnas, siis on enamasti inimesed, kes veavad vestlust edasi ja teised, kes lähevad lihtsalt kaasa või vaikselt kuulavad. Osad avavad end ainult väga lähedaste tuttavatele, kui sedagi aga mõned on valmis oma isiklikke muresid, läbielamisi rääkima ka inimesele, keda tunneb väga põgusalt. Mina ise võin end pidada avatud inimeseks, leian kiiresti teiste inimestega kontakti. Pole probleemi alustada vestlust mõne võõra inimesega, ning olen isegi teinud tööd, kus on olnudki tööülesandeks võõraste inimestega suhtlemine ning neile toodete müümine, see amet andis mulle väga palju julgust juurde. Kuid on teemasi mida ma räägin vaid väga lähedastele inimestele. Vahepeal unustan end lobisema ja räägin liiga palju, isegi teemadest, mida võiks enda teada jätta. Kipun inimesi liialt ruttu usaldama, mis ei ole eriti hea, sest n...
Ettevõtlus 1. Idee Ettevõtluses on olulisel kohal idee, mille kallal hakkab ettevõtte edaspidi töötama. Ettevõttel peab olema kindel plaan kuidas seda ideet realiseerida. Plaan peab olema köitev, et inimeste huvi äratada uudse ja innovaatilise toote või teenuse loomisel, klmmerdumata raha ja tulu küsimusele. Töö idee kallal peab looma kollektiivis hubase meeleolu selleks, et ettevõtjad looksid turvalise, mugava ja vajalikku toote või teenuse armastuse ja kirgega. Idee peab olema tarbija hingele lähedane, et tal tekiks soov seda osta või kasutada. 2. Lähenemisviis Isiklikult arvan, et kui inimene otsustab hakata ettevõtjkas, kas üksi või koos kindla inimrühmaga, siis tal peab olema piisavalt kannatlikust, et tema toote või teenus muutuks edatabelites No1. Selleks, et teha edusamme on vaja: Julgust- et ette võtta, kompida ja ületada piire Avatust-selgust i...
EKSAM 2013 1. Mis on SUHTLEMISKOMPETENTSUS? 2. Nimetage SUHTLEMISE KOLM ASPEKTI 1. 2. 3. 4. KONTAKTI LOOMINE ON SUHTLEMISAKTI .. II .... ETAPP. NIMETA VÕIMALIKULT KÕIK ASPEKTID, mis KONTAKTI LOOMISEL tähtsaks osutuvad 4. MILLISE KONTAKTIDEFEKTIGA VÕIB TEGU OLLA, KUI Inimene, kes ise valtab ütleb kaaslase kohta: ,, ma ei saa temaga suhelda ta valetab" .............................................................. Selle asemel, et teda petnud inimesele etteheiteid teha, end kehtestada, teeb etteheiteid endale, võtab ta süü endale........................ 5. ARUTLEGE TEEMAL: ISIKUTAJU-, KOHANEMIS-, KAITSEMEHHANISMID JA NENDE VASTUOLULINE OSA SUHTLEMISEL 6. Näidake oma teadmisi SUHTLEMISTASANDITE KOHTA: 6.1. Määrake pöörduja suhtlemistasand ning oletatav pakutav tasand partneritele N: VL Tänan sind. Sinu abi oli mulle vajalik. Ema, küll sa oled tubli! Kas see on meik? Sa näed välja nagu koolnud kala... Miks mina ...
MIDA TEHAKSE? Juhtimisfilosoofia visioon missioon eesmärgid (mõõdetavad) strateegiad (turundus-, juhtimis-, personalistrateegiad) äriplaan plaan korporatiivne kultuur KUIDAS TEHAKSE? 1. finantssüsteemid 2. kommunikatsiooni süsteem 3. IT-süsteemid Pank toetab pigem suurettevõtteid kuna loodab sealt suuremat intressi saada. TURUNDUSE OLEMUS turundus - tegevus, mis viib kokku ostjad ja müüjad turul toimub vahetamine: kauplemine, ostmine ja müümine eesmärgiga teha tuluaid tehinguid Mida teha, et teha tulusaid tehinguid? tarbijapoolne vaade - mida ootab ettevõtjapoolne vaade - turundus - kliendiväärtuse loomine (miks?) turunuds - reklaamitegevus (kuidas?) turundus tähendab mõista kliendi vajadusi, soove ja ootusi paremini, kui ta ise Ettevõtte turundusmeetmestik: Tarbija poolne vaade: ...
Kas kusagil mujal on ka elu? Teadlased on jõudnud järeldusele, et Maa on planeet tavalises tähesüsteemis tüüpilises galaktikas, milletaolisi on universumis kümneid miljardeid. Ei ole tõestatud ega ümber lükatud, et mõnel neist planeetidest on elu. Läbi ajaloo on olnud vägagi mitmeid erinevad teooriaid elu olemasolu kohta väljaspool Maad. Juba Kreeka filosoof Thales ja atomistid arvasid, et lõputus universumis peab leiduma ka lõputu hulk eluga täidetud maailmu. Laiemalt hakkasid levima teooriad päikesesüsteemi teiste kehade elanike olemasolust peale teleskoobi leiutamist seitsmeteistkümnenda sajandi algul. Paljud teadlased tegelesid maavälise elu uurimisega ning hakati uskuma elusse Marsil. Eriti innustusid inimesed maavälise elu ideest 20. sajandil. Kuid tänapäeval on lükatud ümber arvamused, et maaväline elu võib asuda Kuul, Marsil või Veenusel. Ka erinevad usundid räägivad maavälisest e...
Geriaatrilise patsiendi ja tema pere nõustamine Usalduse loomine Usaldus tuleb võita. Väga sageli testib abistatav mitmeid aitajaid, enne kui kellelegi oma tõelise probleemi avaldab. Usaldus, see on lootmine kellelegi ilma küsimusi esitamata. Ilma usalduseta suhe jääb pinnapealseks. Kui abistajat ei usaldata, siis ei räägita tõelistest probleemidest, intiimsetest asjadest. (Soots 1999.) Kontakti loomine Hea kontakti saamisel on suur roll täita ruumil, keskkonnal, kus suhtlemine aset leiab. Ei saa rääkida nii, et ei nähta teineteise nägu, nii, et üks seisab ja teine istub jne (Soots 1999). Tunnete jagamine Et võimaldada patsiendil tunnete avamist, peasid sina olema valmis omaenda tundeid jagama. Et mõista patsiendi tundeid, peaksid oskama vaadelda, mõista nende käitumist ja jagatud tundeid, mis on seotu vaadeldud käitumisega. Kui abistajad ennast õigesti kliendi käitumisele häälestavad ja oma tundeid jagavad,...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Seeder MK13-TE1 TÖÖKOHAPÕHINE ÜLESANNE – „Kliendiga suhtlemine“ Juhendaja: õp. Külliki Türi Tallinn 2013 Sisukord Hanna Seeder Töökohapõhine ülesanne – „Kliendiga suhtlemine“ 1Sissejuhatus......................................................................................................... 3 2Suhtlemise alustamine ja lõpetamine. Positiivse esmamulje loomine..................4 2.1Kas alustad ise kliendiga suhtlemist?.............................................................4 2.2Kas tänad kliente ostu sooritamise eest?.......................................................5 3Suhtlemisvahendid. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine...............................
Kordamisküsimused 1. Esmamulje-on mulje,mis saadakse esimesel kohtumisel. 2. Prosoodia- keeleteaduses koondmõiste, mis hõlmab kõnelõikude (häälikute, silpide, sõnade, lausete) kestuse, hääle valjuse ja kõrgusega seotud nähtusi. 3. Puudutuste funktsioonid- 1) Funktsionaalsed puudutused - profesionaalsed 2) Sotsiaalsed puudutused – viisakusega seotud 3) Sõbralikud puudutused – tundeid peegeldavad 4) Armastusega puudutused – intiimsusega seotud 5) Seksiuaalset puudutused - erutust väljendavad 4. Źestid Kujutavad endast keha liigutusi, mille abil antakse edasi oma mõtteid, taotlusi ja tundeid. Tavaliselt antakse neid edasi kätega, kuid võidakse kasutada ka nägu ja pead. Siia alla ei kuulu aga kohanemisliigutused ehk liigutused, kus inimene puudutab oma keha, kohendab juukseid või riideid. Žestidel on palju funktsioone. Need võivad asendada kõnet, reguleerida suhtlemist, tõmmata tähelepanu, rõhutada inimese j...
SISSEJUHATUS Igapäevasuhtluses moodustab uuringute kohaselt kuulmine 45%, millest 75% jääb tähelepanuta. (Postimes 2010) See tähendab, et seda osa kas siis ei mõisteta või siis lihtsalt unustatakse kiiresti. Kuna inimesed sageli kustutavad, moonutavad ja üldistavad infot, võib öelda, et ühe kuulujutu tekkeks on vaja kahte inimest ja ühte juttu. Enamik arusaamatusi tuleneb inimeste suhtlemise iseärasustest. Esitatud probleem ei pruugi olla peamine, sest soov peita midagi iseendas, hirm kontrolli kaotamise või haiget saamise ees võib pimestada ka kõneleja enda. 1 AKTIIVSE KUULAMISE TEHNIKAD Selleks, et mitte ainult kuulda vaid ka kuulata, mida teine inimene ütleb või räägib, on hea kasutada aktiivse kuulamise tehnikaid. (Postimees 2010) 1.1 Aktiivse kuulamise tähendus Aktiivne kuulamine tähendab kontakti loomise ja hoidmise oskust (sobilik kehakeel, distants ja silmsideme loomine segajatsest vabas keskkonnas). Samuti oskus...
RAKVERE AMETIKOOL NIMI KURSUS ETTEVÕTTEPRAKTIKA Aruanne Praktika aruanne Juhendaja: .... Rakvere 2013 Sisukord 1 Sissejuhatus.....................................................................................................................3 2 MMMMM OÜ ÜLDISELOOMUSTUS, PÕHITEGEVUS, STRUKTUUR................4 3 TEHNILINE VARUSTUS ............................................................................................4 4 TÖÖORGANISEERITUS..............................................................................................5 5 MINU POOLT TEHTU...
Teadus, moraal ja kvaliteet 1) Uurimisvabaduse põhimõte peaks tasakaalustama teadlaste poolt välja selgitatud (uut) informatsiooni ning (liht)inimeste “reaktsiooni” mingite väidete/uute teadmiste kohta. Selle põhimõtte rakendamisel peaks saama rahuldatud nii inimeste teadmisjanu kui ka inimõiguste mitterikkumine, kuid see eeldab teadlastelt adekvaatseid ja arukaid otsuseid oma uuringute avaldamise (ja tegemine) osas. Kui kogu eelnev jutt kokku võtta, võiksin öelda, et teadlastel on võimalus ja õigus vabalt valida uuringu teemad ja muu, kuid nad peaksid arvestama teemat valides eetikaga ja üldiste moraalinõuetega. 2) Antud küsimus on mitmetahuline ning mul on keeruline mingit kindlat seisukohta võtta. Ühest küljest, kui teadlased oleksid tõesti teadnud, kuidas võivad nende poolt teostatud tuumauuringud tulevikus kahju tekitada, oleks olnud inimlik need uuringud katkestada. Samas olen ma üsna kindel, et k...
Kultuuriks võime nimetada kõike, mida inimene on loonud. Kas vaimselt või füüsiliselt, see ei oma tähtsust. Kultuur on loonud rahvad ja riigid, tekitanud esimesed tsivilisatsioonid. On raske öelda, millised me praegu oleksime, kui ei oleks toimunud sellist arengut. Pealiskaudse vaaltluse põhjal võiks arvata, et kultuur on pigem tüliks, takistab see eri rahvusest inimeste suhtlemist ja mõistmist. Selline arvamus tuleks aga kohe maha matta. Esimestel inimlastel, kes Maa peal kõndisid, ei olnud kuigi palju sarnasusi tänapäevaste inimestega. Elati ehk koos väikeste perekondadena, elatuti metsaandidest ja loomadest, keda oli võimalik kätte saada. Varsti hakkasid nad teistest metsloomadest eristuma avastati, et küttida on parem odadega ja küpsetatud toit on palju maitsvam. Jahi paremaks koordineerimiseks täiustusid seni väheütlevad häälitsused tekkis algeline keel. Edasine areng toimus üsna kiiresti. Peagi leiti endas ka k...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Orvi Rea EP1 EESTI TEENINDUSE HINNANG Uurimus Juhendaja: Tiina Viin Pärnu 2013 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Uurimustöö eesmärk on uurida teenindust Eestis tervikuna ja uurida teenindust Eesti pankades. Lisaks uurida teeninduskultuuri ja tuua välja teeninduse tugevused ja nõrkused. Autor püüab leida ka lahendusi probleemidele Eesti teeninduses. Uurimisülesanded: · selgitada välja teeninduskultuur Eestis, · leida seoseid teenindajate ja klientide vahel, · analüüsida teenindust Eesti pankades, · anda ülevaade teeninduse tugevustest ja nõrkustest. Materjali otsitakse päevakajalistet artiklitest ja lisaks ka ühest teadusartiklist. Töös arutletakse millised on Eesti teeninduse suundumused ja milline teenindusega seotud mõttekultuur on Eestis. 3 1. TEENINDUS 1.1. Teenindus Ee...
Kutsestandard · I kutsetaseme müüja täidab oma tööülesandeid tavapärases olukorras, on omandanud kutsealased oskused ja teadmised kutseõppe sh. töökohapõhise õppe või täiendkoolituse teel. Valdab põhilisi töövõtteid, tuleb iseseisvalt toime tavapärastes olukordades tööülesannete täitmisega ja vastutab oma tööülesannete täitmise eest. · Töökoha korraldamine : Oma töökoha ettevalmistamine, oma töökoha korrashoid, tööohutuse tagamine, hügieeninõuete täitmine, kaubanduslike seadmete kasutamine . · Müügitöö organiseerimine : Klientidelt saadava informatsiooni edastamine , kauba vastuvõtmine, kauba müügiks ettevalmistamine, kauba müügisaali paigutamine, kaupade arvestus . · Kliendi nõustamine ja müümine : Positiivne kliendikontakti loomine , kliendi vajaduste väljaselgitamine , kauba tutvustamine , kliendi nõustamine, kliendi vastuväidete käsitlemine, kaupa...
MÄLU Minni Aia 1. Hoidlamudeli üldiseloomustus (multi-store model), komponendid ja nende omadused Atkinson & Shiffrin mälu toimib hoidlate süsteemina. 1. Sensoorne hoidla (sensory registers/memory) · Modaalsusspetsiifiline. Tähelepanueelne. · Füüsikaliste tunnuste suhteliselt töötlemata representatsioon. · Info säilib väga lühikes aega (kuni 0.5 sek visuaalses süsteemis ikooniline mälu. Kuni 2 sek auditoorses kajamälu) · Maht võib olla üsna suur, kuid sõltub ajalistest karakteristikutest. 2. Lühiaegne hoidla (short-term store, working memory) -> James primaarne mälu · Hõlmab infot, mis prajatasi meeles/teadvuses. · Piiratud mahuga (7+-) kerge hajuvus, sageli leiab aset segiajamine. Kestvus kuni 30...
Alkeemia Alkeemia oli prototeaduslik valdkond, mis hõlmas tänapäeva keemia, füüsika, astroloogia, kunsti, semiootika, metallurgia, meditsiini ja müstikaelemente. Alkeemia ei olnud tänapäeva mõistes teadus. Alkeemia tuntuim eesmärk oli igasuguste metallide muutmine kullaks või hõbedaks. Alkeemikud üritasid luua ka panatsead, mis ravivat kõiki haigusi ja muutvat inimesi surematuks. Nende eesmärkide saavutamise keskmeks arvati olevat tarkade kivi. Alkeemiat võib vaadelda tänapäeva keemia eellasena enne teadusliku meetodi tekkimist. Seda sain teada vikipeediast. Mina lugesin vist esimest korda alkeemia kohta raamatust ,,Harry Potter ja tarkade kivi", kus mainiti kuulsat alkeemikut Nicolas Flamel'i. Flamel olevat oma eluajal avastanud tarkade kivi, mille abil saab baasmetalle kullaks muuta ja see on ka üheks koostisosaks igavese elu eliksiiris. Teine raamat, mida olen lugenud ja mis on alkeemiaga rohk...
Seksuaalsus inimese elus Perekonnaõpetus Heli Maaslieb Seksuaalsus läbi ajaloo Isiklik ajalugu Perekonna ajalugu (kahju, mida masturbatsioon võib teha, on vanemate tekitatud süütunne) Ühiskonna ajalugu (kust me tuleme, kuhu läheme) Erinevates maailmaosades erinev! Noore seksuaalsed õigused Õigus seksuaalsele eneseväljendusele õigus olla kaitstud seksuaalse kuritarvitamise eest õigus kaitsta ennast soovimatu raseduse, AIDS-I, suguhaiguste eest õigus olla kaitstud seksuaalse ahistamise eest õigus infole, nõuannetele, teenustele õigus järjepidevale seksuaalharidusele Seksuaalkasvatuse eesmärgid Isiksuse seksuaalse arengu toetamine, Hoiakute ja väärtushinnangute kujundamine, Riskikäitumise ennetamine. 1996.a. Inimeseõpetuse aine I-XII kl. koolide "Riiklikus õppekavas". Seksuaalsus ... ... Seksuaalsust ei saa võrdsustada seksuaalvahekorraga, seksuaalsus on palju enamat- energia, mis paneb otsim...
Kliendisuhete juhtimine, mõisted Teenus on immateriaalne kaup, mille abil rahuldatakse inimeste vajadusi. Philip Kotleri definitsioon on, et teenus on tegevus või eelis, mida üks osapool võib teisele pakkuda. Teenusel pole esemelist vormi ja ta ei saa olla kellegi omand. Teenust pole võimalik ladustada ega ette toota, seda saab üle anda vaid teenindaja ja ostja kontakti korral. Teenus ei pruugi oma vormi säilitada ja kui teenus kliendile ei sobi, võib olla tegemist individuaalse sobimatusega teenuse osutamise hetkel. Teenindus on protsessikeskne mittemateriaalsete tegevuste seeria kliendi ja teenindaja vahel (laiemalt kogu toodete/teenuste tootjate süsteemi vahel) klientide probleemide lahendamiseks, mis tugineb kehtestavale, isiksust arvestavale käitumismallile ja „veaolukordade” lahendamise paratamatusele klienditeenindaja poolt Teeninduskvaliteet, nagu kliendid seda tajuvad, on kaks mõõdet: • Tehniline ehk see, MIDA kliendid saavad s...
KAINIKUIGA Referaat räägib lapse ühest arenguperioodist, mille laps läbib vanuses 6/7 11/12. Kainikuiga lõppeb siis, kui algab puberteet ehk suguline küpsemine ehk mürsikuiga. Puberteedi algus on lastel väga erinev. Tüdrukutel algab mürsikuiga ja lõppeb kainikuiga keskmiselt 11 12 aastaselt, poistel 12 13 aastaselt. Üksikjuhtudel on võimalikud kõrvalekalded aasta, isegi paari võrra mõlemas suunas. ( ,,Õpilase psüühika ja kodune kasvatus" I. Ebber 1982 a. lk 48) Kainikueas alustab laps oma kooliteed. Sellega kaasnevad kohustused ja õppimine. Kainik õpib lugema, kirjutama, arvutama. Just selles vanuses on laps aktiivne. Sõbrad ja tuttavad muutuvad tema elus aina tähtsamaks. Esimeses klassis omandatakse autoriteet enda õpetaja vastu. Kui antud ülesanded õnnestuvad, areneb lapses töökus ja kohusetundlikkus.(http://www.katye.planet.ee/cms1/cmsimple3_0/?Eluperioodid_1:Kainikuiga) Kuna kainikuea algus langeb kokku kooliastumisega...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Kertu Mölder AÜSR1 TEENINDUSKEEL KUI ORGANISATSIOONI TEENINDUSKULTUURI KANDJA Seminaritöö Juhendaja:dotsent Heli Tooman Pärnu 2015 SISSEJUHATUS Igas asutuses on tähtsal kohal nii klienditeenindajad kui kliendid. Ilma nendeta ei saa organisatsioon toimida. Alati on vaja inimestega suhelda, seda siis kas verbaalselt või mitteverbaalselt. Mitteverbaalset keelt ehk kehakeelt nimetame me teeninduskeeleks. Suhtlemine on väga laiali ulatuv. Suhtlemine toimub kas internetis, telefoni teel, inimesega näost-näkku. Inimesed peavad suhtlemist vajalikuks iga päevaselt. Seminaritöö eesmärk on analüüsida teeninduskeelt suheldes tööandjaga, kliendiga, kolleegidega. Leida enda teeninduskeele head ja vead ning teha ettepanekuid teeninduskeele parandamisek...
Tartu Ülikooli Pärnu kolledz AÜTH1 Kristin Jakobson Sisekliendi teeninduse teoreetilised käsitlused. Sisekliendi teenindamise printsiipide praktiline rakendamine teenindusorganisatsioonis. Essee Juhendaja: Dr Heli Tooman Pärnu 2010 Sissejuhatus Selle seminaritöö teemaks on Sisekliendi teeninduse teoreetilised käsitlused. Sisekliendi teenindamise printsiipide rakendamine teenindusorganisatsioonis. Eesmärgiks selles seminaritöös on selgitada, kui tähtis on teenindada hästi ja korrektselt nii siseklienti kui ka välisklienti ning tuua välja näiteks võimalusi kuidas seda hästi teha. 1. Teeninduse mõiste ja olemus "Teenindus on väga komplitseeritud mitmetähenduslik nähtus, ulatudes personaalsest teenindusest teenuse kui tooteni. Peaaegu iga toode võib muutuda tarbijale teenuseks, kui toote müüja teeb...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond TOOTE JA TEENUSE ARENDAMINE P. KOTLER & G. ARMSTRONG TOOTEMUDELI ALUSEL JA KLIENDITEEKONNA ANALÜÜS Uurimustöö Pärnu 2010 2 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................. 3 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 4 ETTEVÕTTE LÜHITUTVUSTUS............................................................................................. 5 1 TEENUSE ARENDAMINE P. KOTLERI & G. ARMSTRONGI TOOTEMUDELI ALUSEL ..................................................................................................................................................... 7 1.1 TEENUSE ANALÜÜS P. KOTLER & G. ARMSTRONG TOO...
1 rida Turundus - teadmiste kogumit, mis tegeleb ettevõtja ja turu suhetega. Koosneb klientidest, konkurentidest, tarnijatest, jaotuskanalitest, sidevahenditest ja valitsuse normatiivaktidest. On tarbijate vajaduste määratlemine ja tulutoov rahuldamine. 4p+usp toode, hind, turg, turunduskommunikatsioon. Unique selling point. Turusegmenteerimine - Eesmärgiks on sellise jaotuse leidmine, kus iga sihtgrupp mingis teatud segmendis reageerib sarnaselt turustusmeetmele. Turu segmenteerimine võimaldab:Turupotentsiaali ja konkurentsipildi määratlemise, Kliendi vajaduste ja tarbimisstiili sügavama mõistmise, Kliendi vajadustele vastavate lahenduste väljaarendamise, Strateegilise suunitluse valiku, Ressursside suunamise tasuvamatele segmentidele, Efektiivsema turukommunikatsiooni piiritletud sihtgruppidega. Hind rahasumma, mida tarbija peab maksma toote omandamiseks. Milline peab olema hinnaskaala, alghind, hinnataseme paindlikkus, soodustuse...
TALLINNA TEHNIKAULIKOOL¨ Informaatikainstituut Infos¨usteemide o ˜ppetool Projekt aines ”Sissejuhatus infos¨ usteemidesse” Moeateljee ”ANADI ” ¨ opilane: Ana Linnam¨ Uli˜ agi-Elmanova ˜ Opper¨ uhm: IASB 30 Matrikli number: 146586CTF Juhendaja: lektor Karin Rava Tallinn 2014 SISUKORD ¨ 1 ULDVAADE 2 1.1 TAUST . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2 1.2 ORGANISATSIOONI EESMARGID ¨ . . . . . . . . . . . . . . 2 1.3 PROTSESS...
TallinnaTehnikagümnaasium Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamine ja hindamine TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM UURIMISTÖÖ JA PRAKTILISE TÖÖ METOODILINE JUHEND GÜMNAASIUMIÕPILASELE, JUHENDAJALE JA RETSENSEERIJALE (Haridus- ja teadusministri 12.10.2011.a määrus nr 62, Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus) 1.1. UURIMISTÖÖ OLEMUS: uurimistöö on uurimisprotsessi konkreetne tulemus ehk kirjalik aruanne, mis kajastab õpilase oskust iseseisvalt mõelda ja sisaldab õpilase oma seisukohti. Uurimistöö on eelkõige protsess ja töömeetod, mille käigus analüüsitakse uuritavat probleemi süstematiseeritud ja asjakohaselt struktureeritud viisil. Õpilase uurimistöö on õpilase poolt vabal valitud ainevaldkonnas ja õpetaja juhendamisel koostatud kirjalik uurimus, mille juurde kuulub ka uurimistöö annotatsioon eesti ja inglise keeles. Õpilasel on kohust...
annaabi.ee 
