Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Läbirääkimine (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida kindlalt ei tohi teha?
Tartu Kutsehariduskeskus
Ehitus- ja puiduosakond
Silver Tõgen
LÄBIRÄÄKIMINE
Iseseisevtöö
Kursus EV107
Tartu 2010
SISUKORD

Sisukord


Sisukord 2
LÄBIRÄÄKIMINE ON KUNST 3
TÖÖTAJATE LÄBIRÄÄKIMINE 4
LÄBIRÄÄKIMISPROTSESSI ETAPID ERIOLUKORDADES 6
LÄBIRÄÄKIMISTE PROTSESS 7
TARK LÄBIRÄÄKIMNE 8
KASUTATUD KIRJANDUS 9

LÄBIRÄÄKIMINE ON KUNST


Läbirääkimistele tuleks minna võrdsete partneritena ja täiesti kompleksivabalt. Eestlased kipuvad aga tundma lääne partnerite ees aukartust ja ida poolt tulnute suhtes üleolekut. Kumbki pole hea variant. Mingil määral mängib siin rolli ka eestlaste suhteliselt kesine keeleoskus .
Eriti raske on inglastega, kes sageli kasutavad läbirääkimistel meile tundmatuid sõnu ja mõisteid. Inglasi loetakse üldse väga rasketeks läbirääkimispartneriteks. Läbirääkimiste algul tuleb püüda luua soodne õhkkond, et partneriga tekiks hea kontakt. Tähtis on isegi füüsiline kontakt - mõtlen kättpidi teretamist. Kui läbirääkimised ei taha edeneda, on mõistlik teha vaheaeg, mille jooksul üritada vastaspoole juhiga individuaalselt kokku leppida, kui kaugele on võimalik minna. Mõnikord see aitab. üldiselt tule aga säilitada külma närvi ja olla rahulik. Ise ei pea ma end heaks läbirääkijaks, sest kipun vahel liiga järsk olema. Et läbirääkimised õnnestuks, tuleb tunda partnerit ja teada ta võimalusi. Sihte pole mõtet liiga kõrgele seada, need peavad olema reaalselt saavutatavad.
On veel üks oluline moment läbirääkimisel - sõna tuleb pidada. Sellest, kas sind peetakse sõnapidajaks või mitte, sõltub tohutult palju. Lubatust ei tohi mingil juhul taganeda.

TÖÖTAJATE LÄBIRÄÄKIMINE


Kui töötaja mingis ametis alustab, siis mõned ootused räägitakse tema ja tööandja vahel selgeks – töötasu, töötunnid, tööülesanded. Samas enamus töötaja ootusi tööle ja töökohale võivad nii tihedalt olla seotud tema arusaamisega töö tegemisest, et ta võtab iseenesest mõistetavana, et neid täidetakse ilma nendes eraldi kokku leppimata. Samas on just ootuste mitte väljaütlemine kõige sagedam põhjus nende mittetäitumisele, mis omakorda viib selliste negatiivsete tagajärgedeni nagu rahulolematus tööga, vastuseis, madal produktiivsus, vähene pühendumine ja kõrge tööjõu voolavus .
Esiteks, ei ole inimesi õpetatud teadlikult oma tööootusi tuvastama ja nendest ka rääkima. Enamus inimestest tajub ootuste olemasolu alles siis, kui ta on nende mittetäitumises pettunud. Teiseks, vajadus tööalaste ootuste teadvustamiseks on organisatsioonides uus nähtus. Kuna traditsiooniline “tööleping” – tööandaja annab tööd ja saab vastutasuks töötaja eluks ajaks – ei kehti enam, siis otsitakse uusi võimalusi töötajate motiveerimiseks ja sidumiseks firmaga . Teiselt poolt ei püüa töötajad kiires ja pidevalt muutuvad keskkonnas mõista, mis nende ootused tegelikult on, veel vähem võtta aega oma ootuste tööandjale teadvustamiseks.
Sõltumata sellest, kas töötajate ootused töö suhtes on välja öeldud või mitte, on nad nende mõtete, tunnete ja käitumise olulised mõjutajad ning hoiakute kujundajad . Uurimused (Inscape Publishing 2000) näitavad, et inimesed, kes oma ootused on selgelt sõnastanud ja väljendanud, leiavad oma töös rohkem rahuldust kui need, kes seda teinud ei ole. Ja firmad, kes annavad sellistele rahulolevatele ja edukatele töötajatele tööd, võidavad tulemuslikkuses ja vähenenud tööjõu voolavuses.

LÄBIRÄÄKIMISPROTSESSI ETAPID ERIOLUKORDADES


Käivitusetapi kõige tähtsamaks ülesandeks on vastaspool maha rahustada ja luua temaga vestluskontakt, mille käigus vastaspoolele saab selgeks, et olukorda on võimalik lahendad eelkõige läbirääkimiste teel.
Käivitusetapi osad:
– Valmistumine
– Ühenduse võtmine
– Kontakti loomine
Valmistumine.Peab ette nägema võimalust, et algul läbirääkimisi pidanu asendatakse läbirääkijaks määratud isikuga
– Läbirääkija hingeline ettevalmistatus ja selgus olukorras
– Tehniline varustus peaks tagama läbirääkimiste jälgimist (abistava isiku poolt).
Ühenduse võtmine. Tutvustamine ja politsei saabumise põhjendamine
– Selgitada välja vastaspoole isik
– Esitada lihtsalt vastatavaid küsimusi
Kuulamine , hinnangute andmise vältimine
Kontakti loomine
- Jääda rahulikuks.
- Rääkida rahuliku häälega.
- Püüda rahustada ähvardajat.
- Kuulata, sest rääkimine aitab vastaspoolel pingeid maandada ning võib saada väärtuslikku infot tema ja olukorra kohta.
- Ei tohi hakata vaidlema ega vastspoolt hukka mõistma.
- Rääkida tuleb tõtt.
- Piirata oma volitusi: iga kokkuleppe peab heaks kiitma läbirääkija ülemus.
- Saavutada vastaspoole usaldus.

LÄBIRÄÄKIMISTE PROTSESS


TARK LÄBIRÄÄKIMNE


Tark inimene teab enne läbirääkimist: mis on päevakorras , mis on tema ideaal ja alumine piir , mis on vastaspoole ideaalid ja piirid , millised kaardid on tal tagataskus ja mis on nende kasutamise hind , mis meeldib vastaspoolele inimlikus plaanis , Edukas läbirääkija on asjad enne üles kirjutanud.
Nii kui jõuti läbirääkimiste käigus mingisugusele tulemusele, tuleb leppida see kohe kokku ja kirjalikult fikseerida ( protokoll ). Ära anna ennast ära, kui asi hakkab hästi või halvasti minema.
Hinnateema normaaljuhul ja praegu (majandussurutis)
Tavalises olukorras jäta hinna teema viimaseks (kvaliteet, tarnetingimused, jne ja siis alles hind). Praeguses kliendi diktatuuri tingimustes, kus läbirääkimised üleüldse algavad ja toimuvad tihti ainult siis, kui hind sobib, esita, kui teisiti ei saa hind koos argumentidega
Mida kindlalt ei tohi teha?
• ära anna ennast rõõmu ega kurvastamisega ära
• ära anna peale küsimuse esitamist seletust
• väldi hasarti
• väldi inimlikku üleolekut, läbirääkimine pole kes-keda lahing
• vastast ära mõnita ega alanda
• ei tohi lasta suhtel/kontaktil puruneda, kui ka konkreetne diil ei õnnestu
• lobiseda ega pause jutuga täita pole vaja

KASUTATUD KIRJANDUS


  • http://www.arileht.ee/artikkel/18901
  • http://www.elamuskoolitus.ee/index.php?alam=95&leht=56157e77b7b5c9e83c06
  • http://www.tlu.ee/~arno/eri.pdf
  • http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:3db-2V35d5wJ:www.emovl.ee/files/42609485.ppt+edukas+läbirääkija&cd=5&hl=et&ct=clnk&gl=ee
  • http://muruum.blogspot.com/2007/11/kristel-jalak-edukas-lbirkija-on-kui.html
  • http://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:8zITZmXEbNYJ:www.logiproff.com/popFile.php%3Fid%3D20+edukas+l%C3%A4bir%C3%A4%C3%A4kija&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEESgD3PEW9DbGsm_dtZDBVy3QVWGUU2xBbmTlpG7Hs2PT3y0PVHiL-AoYntca4ClVqW7xxSyet3Lm_Snx8l4DCN-2r-qbyTduW4M-q62PDtI9owsYoziBW_X21G9tZSpUVKFzJqW8&sig=AHIEtbQuq9A5OFeQaYfRKvl6B7p8hO0SGA
  • http://www.tlu.ee/~arno/retsensioon_lewickile.pdf
  • http://www.elamuskoolitus.ee/index.php?alam=109&leht=34a4ba0c0f6c06d4b7bb
  • Vasakule Paremale
    Läbirääkimine #1 Läbirääkimine #2 Läbirääkimine #3 Läbirääkimine #4 Läbirääkimine #5 Läbirääkimine #6 Läbirääkimine #7 Läbirääkimine #8 Läbirääkimine #9 Läbirääkimine #10
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-06-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Silx89 Õppematerjali autor
    läbirääkimisest ja protessist, kuidas toimib

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ
    113
    doc

    TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ

    ümberkujundamine. Järgijate parandamine. võimustamine. Emotsionaalsed suhted, avatud Emotsionaalne distants, Isiksuse- meel ja hoolikus. Kuulamine ja eksperdiks olemine. Rääkimine omadused suhtlemine. Terviklikkus, ja kuulekus. Organisatsiooni ja oskused teisitimõtlemine ja mõistmine. eneseteadlikkus. Hetkeolukorra toetamine ja Väljakutsete esitamine ja eba- stabiliseerimine

    Turismi -ja hotelli ettevõtlus
    Suhtlemispsühholoogia - Sotsiaalpsühholoogia 1
    133
    pdf

    Suhtlemispsühholoogia - Sotsiaalpsühholoogia 1

    Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taju ..............................................

    Suhtlemis psühholoogia
    Amundsoni raamat
    130
    rtf

    Amundsoni raamat

    4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise

    Psühholoogia
    Logistika õpik
    1072
    pdf

    Logistika õpik

    Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

    Logistika alused
    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
    268
    pdf

    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

    Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

    Baas Logistika
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    937
    pdf

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

    Esmaabi



    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun