Eneseanalüüs suhtlemispraktikumis (5)

Eneseanalüüs
Kursuse läbides olen õppinud ennast paremini tundma ja samuti õppinud oma käitumist analüüsima. Pärast praktikumi lõppu on paljugi muutunud. Esiteks, olen hakanud jälgima teiste käitumisviisi, teiseks, nagu eespool lauses juba mainisin, olen hakanud tundma ennast paremini ja oskan end analüüsida.
Kõige enam olen hakanud jälgima inimeste käitumist. Suhtlemispraktikumis õppisin, et on olemas kolm käitumismaneeri: alistuv, kehtestav ja agressiivne käitumine. Minu tutvusringkonnas on kõik kolm käitumisviisi esindatud . Sõbrad on mul muidugi kõik kehtestava käitumisviisiga. Kehtestav käitumine on selline käitumine, mille abil väljendatakse oma vajadusi, mõtteid ja tundeid ning seistakse oma õiguste eest viisil, mis aitab partneril teha sama. Läbinisti agressiivseid inimesi ma õnneks ei tea, küll aga alistuvaid küll. Õppisin, et inimestel võib käitumine teatud olukordades muutuda, näiteks kui inimene kaitseb oma huve, võib ta muutuda liiga agressiivseks, alistuvaks aga juhul, kui inimene saab sellest ise tulevikus kasu või kui tegu on kõrgemal positsioonil oleva inimesega. Olen päris kindel, et minu käitumisviis on kehtestav. Igal käitumisviisil on oma plussid ja omad miinused, aga leian, et kehtestav on neist kõige positiivsem.
Väga oluliseks on minu jaoks saanud kontakti loomine. Püüan alati olla valmis kontakti võtuks. Mis on eriti tähtis kontakti võtu juures, on see, et inimene ei tegeleks samal ajal millegi muuga. Vastasel juhul, läheb osa juttu , mida partner räägib, kõrvast mööda. Nii võivad hiljem tekkida arusaamatused. Hea on, kui mõlemad osapooled tahavad kontakti luua, sest nii toimub suhtlus tõhusalt. Heas kontaktis toimub aktiivne kuulamine , positiivne kehakeel (näiteks inimene nõjatub ettepoole ), silmside . Kindlasti peab heal kontaktil olema ka hea ajastus. Halvas kontaktis puudub silmside, laused on napisõnalised, kuulaja tegeleb teiste asjadega, ka võib kontaktil olla halb ajastus. Kuulamise eeldused on avatus , tingimusteta aktsepteerimine, partnerlus, sotsiaalne soojus , empaatia ja aktsepteerimine. On olemas ka osaline kuulamine ehk pseudokuulamine , kus inimene püüab jätta muljet kuulamisest.
Suhtlemine ei ole lihtne. Igapäeva elus tekib suhtlemisel tõrkeid. Inimeste arvamused on erinevad, inimeste käitumisviisid on erinevad. Kõik see võib põhjustada konflikte. Suhtlemistõrgeteks on kritiseerimine , sildistamine , ähvardamine, kamandamine, diagnoosimine, moraali lugemine, ülekuulamine, nõuandmine ning isegi kiitmine , teatud olukordades. Kritiseerimise käigus inimese tegevusi hinnatakse negatiivselt. Sildistamise puhul saab tuua hea näite: naine roolis, auto kraavis. Kuid kas see on tõsi? Ei ole, see kui osad naised rooli taga on ja autoga kraavi sõidavad, ei tähenda seda, et kõik naised seda teeks . Sama võib öelda, kui sildistatakse blonde kui lolle. See ei ole samuti tõsi. Ähvardamise puhul inimene püüab kontrollida teist inimest, hoiatades teda negatiivsete tagajärgede eest. Kamandamine on äärmiselt negatiivne, sest sellele vastab käskiv kõneviis. Diagnoosimine tähendab inimese analüüsimist. Diagnoosijaks osutuv inimene võib mängida amatöörpsühhiaatrit, mis võib osutuda väga ebameeldivaks. Moraali lugemine ei meeldi kellelegi, sest siis üritab moraali lugeja teisele inimesele selgeks teha, kuidas on ikka õige käituda, mida peaks tegema jne. Ka vanemad on mulle moraali lugenud, ning võin omast käest öelda, et mulle see ei meeldi. Mida vanemad veel kasutavad, on kindlasti ka ülekuulamine. Vihkan küsimusi: „Kuidas sul koolis läks?“ Nõuandmisel tuleb olla ettevaatlik, kuna tegelikult ei oska inimesed leida teiste inimeste probleemidele lahendusi. Nõu võib küll anda, kuid ei tohi inimest eksitada. Muidugi on keeruline mõista, et ka kiitmine võib olla suhtlemstõrge. Kiitmisel tuleb ära selgitada, mille puhul kiidetakse.
Aktiivne kuulamine on oskus, mis väljendab teise inimese mõistmist, mis aitab leida teisel inimesel leida probleemidele lahendusi, annab teisele teada, kas sa kuulad ja mõistad teda ning aitab jälgida, kas oled asjast õigesti aru saanud. Aktiivsel kuulamisel tuleb ümbersõnastada teise inimese öeldud, näiteks: „Kui ma sind õigesti mõistsin, siis...“. Tundeid tuleb peegeldada, näiteks: „Sa tunned end (vihasena, rõõmsana)“, „Nii et just see oli sinu jaoks oluline...“ jne. Pärast mõistmist, et inimesel on mure, saame aidata tal ennast avada, kasutades ukseavajaid, näiteks: „ Tahad sa sellest rääkida?“ või et „Saan ma sind kuidagi aidata?“
Käitumise põhjal saab selgeks teha, kellel on probleem. Käitumise aken jaguneb sallitavaks ja mittesallitavaks alaks. Sallitavaks alaks nimetatakse seda, kus probleem on partneril (Käitumised, mida mina sallin, aga mis on partneri jaoks probleem) ja probleemideta ala (Käitumised, mida mina sallin ja mis ei anna märku mingist probleemist. Kui partneril on probleem, siis sellele aitab vastupanu anda abistavad hoiakud ja oskused, ehk siis aktiivne kuulamine ja teised kuulamistehnikad . Mittesallitavaks alaks nimetatakse seda, kui probleem on minul (Partneri käitumised, mille suhtes tunnen sallimatust). Sellele aitab kaasa probleemide käsilevõtmine ja toimetulek vastupanuga.
Inimestel on palju rolle. Minu rollideks on õpilane, laps, sõbranna, kuulaja, vaataja, lugeja, kirjutaja, rääkija, tuttav, reisija ja palju muud.
Suhtlemispraktikum andis mulle palju uut ja huvitavat teada. Nüüd tean, kuidas mingis olukorras käituda või kuidas lahendada probleeme. Lõpetuseks tahaksin öelda, et olen väga rahulik, et selle endale üheks valikaineks valisin. Tundides ei olnud kordagi igav ning sai ka nalja . Suhtlemispraktikum andis mulle palju juurde ja on kindlasti kasuks ka minu edaspidises elus.