Alkeemia (0)

Alkeemia
Alkeemia oli prototeaduslik valdkond, mis hõlmas tänapäeva keemia, füüsika, astroloogia , kunsti, semiootika , metallurgia , meditsiini ja müstikaelemente. Alkeemia ei olnud tänapäeva mõistes teadus.
Alkeemia tuntuim eesmärk oli igasuguste metallide muutmine kullaks või hõbedaks. Alkeemikud üritasid luua ka panatsead, mis ravivat kõiki haigusi ja muutvat inimesi surematuks. Nende eesmärkide saavutamise keskmeks arvati olevat tarkade kivi. Alkeemiat võib vaadelda tänapäeva keemia eellasena enne teadusliku meetodi tekkimist. Seda sain teada vikipeediast.
Mina lugesin vist esimest korda alkeemia kohta raamatust „ Harry Potter ja tarkade kivi“, kus mainiti kuulsat alkeemikut Nicolas Flamel’i. Flamel olevat oma eluajal avastanud tarkade kivi, mille abil saab baasmetalle kullaks muuta ja see on ka üheks koostisosaks igavese elu eliksiiris.
Teine raamat, mida olen lugenud ja mis on alkeemiaga rohkem seotud, on Michael Scott ’i „ Alkeemik “. See on üsna ulmeline ja ikkagi teismelistele suunatud ilukirjanduslik tekst, mis on lihtsalt mõningate faktidega ja müütidest ning ajaloost tuntud nimedega seotud. See räägibki Nicolas Flamelist tänapäeval. Ta on üle 600 aasta vana, sest tema ja ta naine on teinud igal kuul igavese elu eliksiiri , seega nad näiliselt ei vanane. Tänu teadmistele alkeemiast ning Maag Abrahami raamatule (ehk koodeksile, kus on sees suured saladused ja ka igavese elu eliksiiri retsept ) oskab ta ka võlukunsti. Alkeemiast kirjanduses võibki rääkima jääda, sest see on inspireerinud paljusid autoreid . Kuid need autorid omakorda inspireerisid mind, sellepärast ma sellest ka rääkisin.
Alkeemia on tähtsaks alustalaks tänapäevase füüsika tekkimisele. Isaac Newton on küll ajalukku jäänud füüsikuna, aga tema salahobiks oli alkeemia. Alkeemikud nagu teadlased ikka oma laboratiooriumides tegelesid inimteadmiste piiride katsetamisega. Alkeemiaga sooviti ka seletada paljusid nähtusi ja toiminguid , mis Maal juhtuvad või on juhtunud, just nagu füüsikaga. Kui füüsikud aga soovivad üldjuhul avastada mingit uut asja, saada kuulsaks või omada oma teoreemi või lihtsalt püüavad loogilisi seletusi anda, siis alkeemikutel oli üks eesmärk – saada „ jumalaks “. Tarkade Kivi loomine oli alkeemikute Suure Toimingu eesmärk, sümboliseerides täiuslikkuse taotlust . Tõeline võlu peitus aga transformatsioonis, loomingus, arusaamise avardumises, loojaga kontakti saamises ja maailma mõistmiseks. Muundumine toimus protsessi käigus alkeemitu endaga, kes kasvas ja puhastus hingeliselt ja vaimselt – sisemine pimedus muutus valguseks, tavaline eriliseks , hirm armastuseks ja teadmatus teadmiseks. Seda võiks minu meelest võrrelda budismiga. Budismis on samuti elu eesmärgiks saada „valgustatuks“, saada õndsaks ja puhtaks. Oluline ei ole mitte Buddha kummardamine , vaid iseendas rahu leidmine.
Mina arvan, et alkeemia ongi selline paras segu teadusest, faktidest ja suurepärasest fantaasiast ning tahtest. „Kui nobelist Einsteini kuulsaid valemeid saab tõlgendada üheselt, siis alkeemik Newtoni kirjutiste trakteerimine on vaba, isegi kreatiivne tegevus, ja seda kõikidel aegadel ,“ ütles Olev Remsu oma artiklis „ Teispoolsus vist läbi nähtud“ ajakirjas Looming. Sellest ma järeldangi, et iga alkeemik võttis ja võtab ka tänapäeval, alkeemiat omamoodi. Nii nagu füüsikas on erinevaid füüsikuid, kes kõik näevad maailma erinevalt, nii on alkeemias samamoodi. Igal alkeemikul on omad eesmärgid, mida ta peab tähtsaks, ja omad uskumused ja maailmapilt . Kuid üks on sama – soov midagi korda saata.