Kultuur on sild inimeste vahel (0)

Kultuuriks võime nimetada kõike, mida inimene on loonud. Kas vaimselt või füüsiliselt, see ei oma tähtsust. Kultuur on loonud rahvad ja riigid, tekitanud esimesed tsivilisatsioonid. On raske öelda, millised me praegu oleksime, kui ei oleks toimunud sellist arengut. Pealiskaudse vaaltluse põhjal võiks arvata, et kultuur on pigem tüliks, takistab see eri rahvusest inimeste suhtlemist ja mõistmist. Selline arvamus tuleks aga kohe maha matta.
Esimestel inimlastel, kes Maa peal kõndisid, ei olnud kuigi palju sarnasusi tänapäevaste inimestega. Elati ehk koos väikeste perekondadena, elatuti metsaandidest ja loomadest, keda oli võimalik kätte saada. Varsti hakkasid nad teistest metsloomadest eristuma – avastati, et küttida on parem odadega ja küpsetatud toit on palju maitsvam. Jahi paremaks koordineerimiseks täiustusid seni väheütlevad häälitsused – tekkis algeline keel. Edasine areng toimus üsna kiiresti. Peagi leiti endas ka kunstianne ning seni vaid praktilist eesmärki omavatest tööriistadest ja koopaseintest said esimesed kunstiteosed. Mida kaugemal üksteisest elati, seda suuremaks erinevused muutusid. Nüüd võis rääkida juba mitmest kultuurist.
Legendi järgi ajanud jumal inimeste keeled segi, et takistada Paabeli torni ehitamist. See kirjeldab hästi ka tänapäevast, paljude kultuuriruumidega maailma. Neist kõige laiahaardelisemad on Lääne ühiskond, islamimaailm ja Aasia . Enamasti ühendab neid regioone usk ja kultuuri juured. Kõik kolm on saanud areneda suhteliselt puutumatult kuni viimaste sajanditeni, kus ruumi on inimkonnale hakanud väheks jääma ning paratamatult üksteisega läbikäimine tihenenud. Erinevused rahvaste vahel viivad sageli mõistmatuseni. Mõnedele meist võib tunduda imelik, et prantslased peavad konnakoibi delikatessiks, samas imestavad teised, kuidas me küll suudame süüa verest valmistatud vorsti. Kellel on rohkem õigus?
Puudulik kontakt teise kultuuriruumiga võib peale mõistmatuse sünnitada ka vaenu . Kõiki valgeid peetakse Lähis-Idas või Aafrikas ekslikult ameeriklasteks ning neid süüdistatakse maailma probleemides või kohustatakse kohalikke aitama . Läänemaailmas vaadatakse viltu kõigile, kes on islamiusku . Paljudel on valusalt meeles terrorirünnakud, mille taga seisid enamasti islamiäärmuslased. Näiteid võib tuua ka kodumaalt – erinevused eestlaste ja venelaste kultuuri vahel põhjustavad tihti probleeme, kuna igaühel on õigus toetada oma rahvast ja südamelähedast riiki. Võõral maal elades või seda külastades tuleb aga kohaliku kultuuri eripärad selgeks teha ja nendega arvestada. Enda kultuuri liigne ja pealesurutud levitamine ei too kindlasti kaasa head.
Teise rahva vaimumaailma ja kombete hoomamine, sellega kontakti loomine võib alguses tunduda täiesti vastumeelne ja võimatu. Aegamööda tuleb aga mõistmine ning see, mis näis olevat täiesti irratsionaalne , võib osutuda hoopis kultuuri rikastavaks teguriks. Maha tuleb jätta segavad stereotüübid, sest need on loonud inimesed, kes ei näe oma ninaotsast kaugemale. Käitu võõrsil nii, nagu välismaalasi kodumaal käitumas näha soovid.