naatriumkloriidi lahusega. Ülimalt tähtis oli üleminek camera obscuralt fotoaparaadile, millel oli spetsiaalselt arvutatud objektiiv. 6. Loetle fotograafia kasutusvõimalusi, milleni jõuti juba XIX sajandil! *1801: Johann Wilhelm Ritter avastab hõbenitraadi valgustundlikkuse *1802: Thomas Wedgwood teeb hõbenitraadi abil valgustundlikuks muudetud paberiga putukate ja taimede siluettpilte *1807: William Hyde Wollaston konstrueerib joonistamisseadme, kaasaskantava, peegliga varustatud "camera lucida" *1816: Joseph Niecephore Niepce teeb esimesed fotokujutised camera obscura abil valgustundlikule paberile *1817: Carl Friedrich Gauss konstrueerib liitobjektiivi, mis koosneb kokkukititud optilistest elementidest *1824: J. N. Niepce teeb Camera Obscura abil asfaltplaadile 16,2cm x 20cm suuruse foto oma töötoa aknast avanevast õuevaatest
Õppimise konstruktivistlikud ja sotsiaalkonstruktivistlikud käsitlused. Gerly Karjat Mis on konstruktivism? · Konstruktivism tuleneb sõnast konstrueerima (inglise keeles constructivism). · Konstruktivismi põhiidee: õpilane konstrueerib oma teadmised ise, tuginedes varasematele kogemustele ja teadmistele. · Konstruktivismi kohaselt on õppimine indviduaalne protsess, mille tegevuskäik ja tulemused on erinevad. Õppimine on õppija enda tegevuse tulemus. Mis on konstruktivism?(2) · Õppijale tuleb tekitada sisemine motivatsioon, õppimine käib läbi avastusõppe õppimine läbi praktika. Õppimine ei toimu mehaaniliselt pähe õppides valmis materjalide abil.
mehhanismid ja aurukahur. Kahuri kavand Leonardo da Vinci ja lendamine Võlus lend tegi palju uurimustöid lindude lennu kohta helikopter ja deltaplaan Deltaplaani kavand Fakte renessansiperioodi teadusest : 1420 - 36 - luuakse perspektiiviteooria 1454 - sakslane Johann Gutenberg leiutab trükipressi 1543 - väidetakse, et Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber Päikese 1545 - luuakse esimene botaanikaaed 1593 - Galileo Galilei konstrueerib termomeetri 1608 - Galileo Galilei konstrueerib teleskoobi Kasutatud kirjandus: http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Renessanss/ http://et.wikipedia.org/wiki/Renessanss http://et.wikipedia.org/wiki/Leonardo_da_Vinci http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commo ns/thumb/2/29/Leonardo_da_vinci %2C_Cannon_foundry.jpg/220px- Leonardo_da_vinci%2C_Cannon_foundry.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commo ns/thumb/b/ba/Leonardo_self.jpg/250px- Leonardo_self.jpg http://www
tõuseb esile.Otsustajaks Nt.Palestrina *Leiutati graafika ja saab inimese kõrge silm. "Missa Papae trükipress Marcelli" Kestis ~1600-1750.Kõik Alates barokist saab *Claudio 1593 - Galileo Galilei kristlikud kirikud muusikazanre selgelt Monteverdi konstrueerib termomeetri Barokk tunnustati võrdseteks. liigitada: *Jean-Baptiste 1609 - Galileo Galilei Barokset arhitektuuri vokaalmuusika Lully konstrueerib teleskoobi iseloomustavad zanrid *G.F.Händel 1628 - Inglise arst sümmeetria, paraadlikkus, instrumentaalmuusik *J.S.Bach William Harvey avastab
Barokile ei ole omane mõistuspärasus, vaid pigem rõhumine inimese tundemaailmale. Baroki tunnused Barokkmaalijad eelistasid sooje küpseid toone ning maalisid sujuvate värviüleminekutega, ilma teravate piirjoonteta. Rahuliku ühtlase valgustatuse asemel eelistatakse heleda-tumeda suuri kontraste. Maalid on ebatavalised ja ebarealistlikud. Teadus 1593 - Galileo Galilei konstrueerib termomeetri 1609 - Galileo Galilei konstrueerib teleskoobi 1628 - Inglise arst William Harvey avastab vereringe 1632 - Galileo avaldab töö Maa liikumisest 1658 - hollandlane Jan Swammerdam avastab punased verelibled 1683 - Hollandi teadlane Antony van Leeuwenhoek avastab bakterid 1736 - esimene edukas pimesooleoperatsioon. Kunstnikud Peter Paul Rubens •Sai hea hariduse ja reisis palju. •Oli väga menukas kunstnik. •Lävis kõrgseltskonnaga ja valitsejate õukondadega.
Soolokontsert (ka looja) enamasti kolmeosaline kontsert, kus eristuvad üks või mitu solisti, kes mängivad oma virtuoosseid soololõike vaheldumisi ansambli või orkestri korduva teemaga; looja Antonio Vivaldi Süit mitmest iseseisvast osast koosnev helitöö Klaviirmuusika erinevatele klahvpillidele kirjutatud muusika 1 Teadus 1593 Galileo Galilei konstrueerib termomeetri 1609 Galileo Galilei konstrueerib teleskoobi 1628 Inglise arst William Harvey avastab vereringe 1632 Galileo avaldab töö Maa liikumisest ("Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta") 1658 hollandlane Jan Swammerdam avastab punased verelibled 1683 Hollandi teadlane Antony van Leeuwenhoek avastab bakterid 1736 esimene edukas pimesooleoperatsioon Ajalugu 1611 Gustav II Adolf saab Rootsi kuningaks
Fakte barokiperioodist: Teadus 1593 Galileo Galilei konstrueerib termomeetri 1609 Galileo Galilei konstrueerib teleskoobi 1628 Inglise arst William Harvey avastab vereringe 1632 Galileo avaldab töö Maa liikumisest ("Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta") 1658 hollandlane Jan Swammerdam avastab punased verelibled 1683 Hollandi teadlane Antony van Leeuwenhoek avastab bakterid 1736 esimene edukas pimesooleoperatsioon Ajalugu 1611 Gustav II Adolf saab Rootsi kuningaks 1618 Saksamaal algab Kolmekümneaastane sõda protestantide ja katoliiklaste vahel 1631 Vesuuvi purse
· Konstruktivism kasvas välja kognitiivsetest teooriatest 1980 - 1990. aastatel ning seda peetakse õppimise tulemuslikkuse seisukohast kõige efektiivsemaks. · Konstruktivism vaatles, kuidas õppijad mõtestavad oma kogemusi. Õppimine ei ole enam teadmiste vastuvõtu protsess, vaid sisemine tõlgendamise protsess. Inimesed õpivad mõtlemise ja kogemuste koosmõjul ning sellele järgnevate keerukamate kognitiivsete skeemide arendamise kaudu ehk õppija konstrueerib teadmised, tuginedes oma varasematele kogemustele ja teadmistele. · Konstruktivistid näevad õppimist individuaalse protsessina, mille käik ja tulemused on alati erinevad, lähtudes õppija maailmapildist. Teadmised omandatakse kõige efektiivsemalt, kui nad on hõivatud nende teadmiste loomisega ning õpilased on pigem õppeprotsessi aktiivne oas, mitte tühi anum, mida teadmistega täidetakse. Õppimine on õppija enda tegevuse tulemus.
Arvab, et eetiline käitumine on ratsionaalne. Platon Sokratese õpilane. Elas Ateenas. Platon on see autor tänu kellele me üldse teame Sokratesest. P arvab, et maailm on kaheosaline. Muutumise vool ja muutumatu reaalsus. Meie elame muutumise voolus. Küsib: kuidas me tunnetame maailma? Meeltega, aga meeled on ekslikud. Meelte kaudu kogetav maailm on petlik. Ütleb, et ainuke reaalne maailm on ideede maailm. Ideesid iseloomustab: igavene, muutumatu, nähtamatu, tajumatu. Alg (ürg) kujud. Konstrueerib koopamüüdi. ,,Me oleme justkui koopasse aheldatud, näoga koopaseina poole, seljaga koopasuu poole, varjud on ekslikud." Ideed väljenduvad maapealsetes asjades. Killukesed võrdub kokku üks ja sama tervik. Ühes oma teoses ,,Politeias" saab olulisele kohale headuse idee. Hing on mingis mõttes võimeline tegema head. Kaevub ideede taha, kohtub lõpuks headuse ideega. Ütleb, et headuse idee on päike (ideede maailm on päike). Kõik olemasolev saab olemas olla vaid tänu päiksele
Rühmitamine. Materjali klassifitseerib, eristab, vaidleb, Mis on... tunnused või osad? jaotamine osadeks nii, küsitleb, järeldab, planeerib, võrdleb, Visanda joonis.....kohta! et seda on kergem vastandab, õigustav, võtab kokku, mõista. kontrollib, jaotab, tunneb ära, kritiseerib jne 5.Süntees Teeb ettepaneku, konstrueerib, kujutab Ideede kombineerimine uue Materjali korrastades ette, kavandab, loob, leiutab, terviku moodustamiseks. moodusta uus tervik! planeerib, mõtleb välja, Mida ennustad/järeldad....? Koosta...! Ehitab, kavandab, korraldab, Mis võib juhtuda kui moodustav, valmistab ette, kombineerid? Kuidas sa
Mõne aja pärast istub tema kõrvale üks tüdruk ja hakkab ka puzzlet kokku panema. Lapsed omavahel ei suhtle: KÕRVU/ REEGLIMÄNG. Ja ongi märkamatult kätte jõdnud kojumineku aeg! Vaatlusest selgub, et Markkusel on keskpärane mänguoskus. Ta on julge ja avatud poiss, ning suhtleb aktiivselt nii rühmakaaslastega kui ka täiskasvanutega. Markkus tuleb lasteaeda rõõmuga ja võtab osa kõikidest tegevustest, eriti meeldib talle mängida autodega ja ehitada klotsidega(enamasti konstrueerib autosid). Keeleliselt on markkus natuke mahajäänud, ag see ei takista tal teistega suhtlemist. Ta on väga seltsiv ja hea mängukaaslane, kes leiab endale alati tegevust ja on samti võimeline üksinda keskendunult mängima. Ka raamatute vaatamine kuulub tema lemmik tegevuste hulka. Täiskasvanute poolt pakutavad tegevused pakuvad talle küll huvi, kuid üsna tihti on tal raske keskenduda õpetaja juhistele. Markkusele ei meeldi tegevused, kus on ette antud reeglid, mille osas
Theory of Justice (1971), Political Liberalism, Justice as Fairness: A Restatement ja The Law of Peoples autor. Teda peetakse üheks olulisemaks 20. sajandi ingliskeelseist poliitilistest filosoofidest ja mõjukaimaks liberalismi pooldajaks pärast John Stuart Milli. Rawls on arvanud, et erinevused sotsiaalses staatuses, võimus, rikkuses ja intelligentsuses annavad privilegeeritud ühiskonnaliikmetele ebavõrdse positsiooni ka moraalireeglite suhtes. Rawls konstrueerib hüpoteetilise olukorra, kus inimesed saavad ise kehtestada ühiskonnaelu reeglid, eelnevalt teadmata oma tulevast positsiooni või seda, millisesse ühiskonnakihti ta kuulub ja mil määral peab ise hakkama saama. Oht olla vaene, võimuta ja allasurutud paneks Rawlsi arvates inimesed koostama reegleid, mis toetaks kehvemaid, kuna nemad vajavad kõige rohkem toetust, samas kui paremal järjel olevad inimesed saavad ise hakkama.
Reggio Emilia (asukoht Itaalias) põhimõtted: o kõikide kasvatusprotsessis osalejate vastastikune kommunikatsioon – lapsed, vanemad, pedagoogid; o pedagoogika kui eksperimenteerimisvahend; o pidev teooria ja praktika katsetamine, pedagoogika peab muutuma koos ajaga. Last nähakse kui terviklikku inimest, kellel on oma identiteet ja kultuur. Laps soovib oma isiklikke võimalusi arendada, katsetada ja selleks laps konstrueerib ise aktiivselt oma teadmisi. Meetodilised tegevused Reggio Emilias: o rühm kui töökoda vajalike vahenditega avastamiseks, loomiseks, kõik on kättesaadav; o lapsed saavad ise kõike kogeda ja katsetada; o rollimängud (empaatia, fantaasia); o värvide kasutamine, värvimängud, kunst; o projektõpe; o ise oma ruumi loomine, vastutamine (koristamine, lauakatmine). EESTI EELKOOLIPEDAGOOGIKA AJALUGU:
Ameerika suurlinnas CBD 17% tänavad; 33% majad-haljastus; 50% P. Maa alune ehitis La Defance. Pargid-rohealad: H:B = 1:3 1:4; H:L = 1:7 1:10; B:L = 1:15 1:4. 5 korrust H = 15 m; B = 45 60 m; L = 70 160 m. Liiklusohutus ja tänavate projekt: H hukkund; V vigastanud; M materjaalne kahju. H/el arv; H/autode arv; H/L(km). Liikluse ajalugu: 45 a.e.m.a. Ceasar kaubavedu on ainult lubatud öö tundidel; 169 Cuqnot konstrueerib mehaanilise sõiduki, suurtükkide vedamiseks; 1861 Red Flag Act kehtetakse kiiruspiirangud; 1869 nafta; 1896 liiklusõnnetus, surnu; 1906 Henry Ford konveiermootor; 1890 metroo Londonis; 1908 esimesed liikluseeskirjad; 1928 kahes tasapinnas ristmik. hetkel ~700 mil autot; ~500000 inimest hukkub aastas; müra; õhusaaste. Liiklus vajadused: tänav; maantee. Tänava trass; laius; pikikalle. Tänavate liigitus: magistraal (kiirtee, põhitee, jaotustee); juurdepääs
Küsimus „kas milleski saab kindel olla?“ Tema leiab, et mitte. 2. What is Empiricism? Mõtteviis, et kogu mõistuses olev teave tuleb väljast, meelte kaudu. 3. What is Skepticism? Faktidena sõnastatud väiteis kahtlemine. 4. According to Hume, what two different kinds of mental perceptions can we find in our minds? Ideed ja muljed. 5. What does Hume think about general abstract ideas? Why? Ta leiab, et neid pole tegelikult olemas, kuna inimene konstrueerib ideed muljete põhjal. 6. What does Hume think about the notion of substance? Why? Olemust pole olemas, kuna üldiseid ideid pole olemas. 7. What does Hume think about the notions of God, the world and the self? Why? Neid pole olemas, kuna olemust pole olemas. 8. According to Hume, what is belief and why is important for life? Uskumus on tunne, „elujuht“, mis võimaldab inimelul eksisteerida, kui see peaks olemas olema. G. Kant 1
Isikukesksel maailma tunnetamisel püüab ta jõuda kahe osalt teineteisega kattuva mõisteni, milleks on omailm ja eluilm, ning anda ülevaate nende kahe mõiste tekkimisest, kasutamisest ja olemusest. 3 ELUSOLEND KUI ANIMAL SYMBOLICUM Cassirer on väitnud, et kui tegemist on inimesega, siis ei liigu me enam mitte füüsilises, vaid sümboolses maailmas. Nii inimesed kui ka loomad tegutsevad märgiliste tegevuste kaudu, kus iga liik konstrueerib omaenda eluruumi ning see protsess teostub märkide kaudu. Sageli me ei mõtle sellele, et kogu elamise ja käitumise aluseks on märgid, vaid toimime märkide kaudu seda enesele otseselt teadvustamata. Maailma tõlgendamisel on tähtis koht aktiivsel ja subjektiivsel tõlgendajal ning tema vastastikmõjul selle maailmaga. Et kõik vahemaad, piirid ning seosed on subjektiivsed, ongi võimalik väita, et maailm koosneb ennekõike märkidest, kus
.............................................. 6 5. Kasutatud kirjandus......................................................................................... 7 1. Sissejuhatus Tallinna tehnikaülikool on Eestis hinnatud ülikool, kus on võimalik omandada inseneri hariduse. Vaatamata sõnale tehnika, õpib selles koolis palju andekaid tüdrukuid. Et minu jutt oleks arusaadav, pean vajalikuks defineerida sõna insener- kõrgharidusega tehnikaspetsialist, kes kavandab, arendab, konstrueerib või kontrollib tarindeid ja tehnilisi seadmeid ning süsteeme, projekteerib ja organiseerib nende valmistamist või juhib nende tööd.( Vaba entsüklopeedia, Insener) 2. Kuidas saadakse inseneriks? Et jõuda tippu ja olla oma erialal parim, tuleb läbida mitmeid samme. Tuleb omandada hariduse ja harituse, sh inseneri mõttelaadi. Omandada tuleb tehniline kõrgharidus, läbida õpivaldkonnas valitud loengukursused ja isesisvad töö ning saada vastavalt sellele ka läbimist
nimetab ta ,,asi meie jaoks". Lisaks on olemas meelelise tunnetuse aprioorsed vormid aeg ja ruum, mille abil kaootilised aistingud korrapärastuvad ja tekitavad taju. Aru Selleks, et tajust saaks kogemus teaduslikus mõttes, on oluline järgmise tunnetusliku võime aru osavõttu. Aru on võimeline opereerima mõistetega. Aru tegevuse aprioorseks vormiks on tajude ja mõistete kokku viimine, individuaalsest tajust saab tunnetuse objekt. Teadvus konstrueerib tajutava objekti ning talle saab osaks mingi vorm või tähendus. Mõistus Mõistus on Kanti järgi selline järeldamise võime, mis toob kaasa ,,ideede" kujunemise. Idee on mõiste absoluutsest, tingimatust. Et aga kõik kogemuses antu on tingitud, siis on ideede objektiks see, mida meeled kogemuses kunagi tajuda ei saa. Mõistus kujundab kolm ideed: · Hinge-idee hing on kõigi tingitud psüühiliste nähtuste tingimatu kogutervik.
suvalise rütmis süttisid, kuigi üks siiski natuke sagedamini. Katsealused, kes pakkusid järjepidevalt ühte lampi kasutasid paremat ajupoolkera ja panid täppi kaheksal korral kümnest. Katsealused, kes proovisid mõelda keerulisi reegleid süttimisjärjekorra kohta panid täppi vaid kuuel korral kümnest, kasutades vasakut ajupoolkera. Inimene peab leppima ja tunnistama endale tõsiasja, et ta tajub oma ümbrust vaid sellisenna, kuidas aju seda konstrueerib toetudes kogemusele. Strateegiad. Inimkonnal on mõistlik juhuse traagilised mõjud jagada mitme erineva kandja õlule, mis annab parema töökindluse komplektsetes struktuurides. Oluline on turvalisuse ja raskuste probleemi teadvstamine enesele, et olla valmis ja osata igal hetkel tunnetada hirmu ja näha riske. Eksimused kipuvad esile tõusma siis, kui kaob valvsus ja juhtimise võtab üle automaatsus. Kindel saab olla vaid siis kui on olemas väikenegi ebakindlus. Sama kehtib ka
· koostab ühetehtelisi tekstülesandeid. Geomeetrilised kujundid · eristab lihtsamaid geomeetrilisi kujundeid (punkt, sirge, lõik, ring, kolmnurk, nelinurk, ruut, ristkülik, viisnurk, kuusnurk, kera, kuup, risttahukas, püramiid, silinder, koonus) ning nende põhilisi elemente; · leiab ümbritsevast ainekavaga määratud tasandilisi ja ruumilisi kujundeid; · rühmitab geomeetrilisi kujundeid nende ühiste tunnuste alusel; · joonestab tasandilisi kujundeid; konstrueerib võrdkülgse kolmnurga ning etteantud raadiusega ringjoone; · mõõdab õpitud geomeetriliste kujundite küljed ning arvutab ümbermõõdu. TASEMETÖÖ ÜLESEHITUS · Tasemetöös on kohustuslikud ülesanded ja kuni kaks lisaülesannet. Lisaülesanded on mõeldud kiirematele õpilastele. Lisaülesannete lahendusi ei analüüsita. · Ülesannete teemade, tüüpide ja raskusastme valikul lähtutakse allpool toodud tabelist ja oskustasemetest.
sümbol ka näidendis valitsevat atmosfääri ja vaimsust. Haavatud metsparti valdab hapnikupuudus, kui ta sukeldub merepõhja, et end uputada. Samuti on ka näidendi tegelastega nii otses kui ka ülekantud tähenduses. 4. Ibseni lavastatum näidend "Metspart on Henrik Ibseni kõige lavastatum näidend. Seda on kriitikute ja teatrisõprade seas peetub kirjaniku kõige täiuslikumaks ning suuremaks teoseks. Selles näidendis paneb Ibsen elama mitmekülge tegelaste galerii ning konstrueerib pingelise süzeeliini, mis suundub vältimatult traagilise lõpplahenduse poole. "Metspart" on väljakutse näitlejatele ning suursugune vaatemäng publikule.
ja juhib oma toiminguid mõttes. Keerulistel puhkudel käsutab ka kuueaastane veel oma soovide allasurumisel valju kõne abi. Tegevuse areng Eelkooliiga peetakse mängu klassikaliseks vanuseks. Eeldused üleminekuks rollimängule tekivad maimikuea lõpus - mängulisi esemeid, mis asendavad reaalseid esemeid, käsutatakse vastavalt nende mängulisele tähendusele - keerustub toimingute organisatsioon. Mäng ei ole lapse ainus tegevus eelkoolieas - ta joonistab, konstrueerib, meisterdab jne. Laps annab joonises edasi mitte üksnes oma mulje esemest, vaid ka oma teadmise temast. Ta jätab kõrvale need detailid, mis on tema arvates ebaolulised. Lapse poolt loodud kujutis sõltub sellest, mida laps antud esemes tutvumise käigus märkab. On iseloomulik, et oma joonises väljendab laps oma suhtumist. Kõike ilusat ja head kujutatakse heledates, eredates toonides ja väga hoolikalt välja joonistades
On tõestatud, et naistekaid lugedes põgenevad naised armastuse ja seksifantaasiate maailma. On leitud ka, et kokkamine, lapsed, kodu, mood ja seebiooper on naiste rõõmude allikad. Mood ja naise keha eksponeeritakse kui naise seksuaalsuse kosntrueerimise paik. Moefotod on muutunud, modellid nendel on ensesessetõmbunud, kurja pilguga ja melanhoolsed. Seks Tänapäevastes naisteajakirjades käsitletakse ka üsna palju seksi. Põhjused võivad olla: · see müüb, · konstrueerib naise seksuaalset identiteeti(uut tüüpi käitumised) · suurendab seksiasjalikkust ja teadmist · utsitab naisi harrastama turvaseksi praegusel 'AIDS-I ajastul'. Seksi käsitletakse tihtipeale ka läbi paroodiate ja irooniate. Just noorte naiste konstrueerimine naiste- ja tüdrukuteajakirjades toimub põhiliselt läbi seksuaalsuse. Aga miks siiski seksiteema? Sest seks on kui miski, mida saab õppida. Naisteajakirjades on seksiharidus
kaks musta kasti ego ja alter. Mõlemad on tegevuslikult suletud ja autonoomsed psüühilised süsteemid ning sellisena nii teineteise kui ka vaatleja jaoks suletud mustad kastid keegi nende sisse ei näe. Samas loovad mõlemad suhtlejad oma tegelikkust, teevad valikuid sõltuvalt teise otsustest. Kummagi jaoks on teise käitumine määramatu ja võimalik: midagi võib oodata, aga võib minna ka teisiti. Sellest katse-eksimuse ketist kujuneb spetsiifiline teadmine, mis konstrueerib mingi käsituse ning psüühilised süsteemid püüavad seda teadmist kasutada nii tekib kord. (Palmaru K. III) Teise võimukäsituse põhivoolu rajaja on Nicóllo Machiavelli, kelle raamat "Valitseja" (Principe) (1513, ilmus 1532) sisaldab võimu detsentraliseeritud ja strateegilist käsitust. Võim vahend, soovitud tulemus (soovid ei täitu alati). Ta otsis eeliseid (nt sõjalisi), mis eristaksid "valitsejat" ja teisi
Konstruktivism: Konstruktivism kasvas välja kognitiivsetest teooriatest 1980 - 1990. aastatel ning seda peetakse õppimise tulemuslikkuse seisukohast kõige efektiivsemaks. Konstruktivism vaatles, kuidas õppijad mõtestavad oma kogemusi. Õppimine ei ole enam teadmiste vastuvõtu protsess, vaid sisemine tõlgendamise protsess. Inimesed õpivad mõtlemise ja kogemuste koosmõjul ning sellele järgnevate keerukamate kognitiivsete skeemide arendamise kaudu ehk õppija konstrueerib teadmised, tuginedes oma varasematele kogemustele ja teadmistele. Konstruktivistid näevad õppimist individuaalse protsessina, mille käik ja tulemused on alati erinevad, lähtudes õppija maailmapildist. Teadmised omandatakse kõige efektiivsemalt, kui nad on hõivatud nende teadmiste loomisega ning õpilased on pigem õppeprotsessi aktiivne oas, mitte tühi anum, mida teadmistega täidetakse. Õppimine on õppija enda tegevuse tulemus.
Bruner KONSTRUKTIVISM Konstruktivism kasvas välja kognitiivsetest teooriatest 1980 - 1990. aastatel ning seda peetakse õppimise tulemuslikkuse seisukohast kõige efektiivsemaks. Konstruktivism vaatles, kuidas õppijad mõtestavad oma kogemusi. Õppimine ei ole enam teadmiste vastuvõtu protsess, vaid sisemine tõlgendamise protsess. Inimesed õpivad mõtlemise ja kogemuste koosmõjul ning sellele järgnevate keerukamate kognitiivsete skeemide arendamise kaudu ehk õppija konstrueerib teadmised, tuginedes oma varasematele kogemustele ja teadmistele. Konstruktivistid näevad õppimist individuaalse protsessina, mille käik ja tulemused on alati erinevad, lähtudes õppija maailmapildist. Teadmised omandatakse kõige efektiivsemalt, kui nad on hõivatud nende teadmiste loomisega ning õpilased on pigem õppeprotsessi aktiivne oas, mitte tühi anum, mida teadmistega täidetakse. Õppimine on õppija enda tegevuse tulemus.
otsustusvõimetumaks, seksuaalsemaks. Et ei ole loomulik nähtus, Et sunnib ostma mittevajalikke kaupu, Räägib vaid kauba headest külgedest, liialdab, moonutab On väheinformatiivne, On nivelleeritud mitteintelligentsele tarbijale, Kasutab mõju lastele, apelleerib grupitundele Ehk väljendab reklaam siiski turumajandusliku korra puudusi ise neid põhjustamata? Võib väita, et reklaam peegeldab ühiskonna suundumusi ja samas ka konstrueerib võimendunult peegeldatut taas. Ritchard Pollay, reklaamiajaloolane: ,,Isegi siis, kui reklaam peegeldab ühiskonna kultuurilisi ja sotsiaalseod väärtusi, on ta midagi enamat kui lihtsalt peegeldus ja teda tuleks vaadelda kui tema poolt kujutatavate elunähtuste tugevndajat ja võimendajat" (Belk, Pollay, 1985) Reklaaminduses 2 korrastavat süsteemi: Ametlik seaduste, määruste, juhendite näol Mitteametlik ühiskonna tavade ja eetiliste standardite näol Neeme Roose, 1996
Kogu reaalsuse tunnetamine lähtub kogemusest ja pöördub selle juurde tagasi...''. See mida sisaldab kogemus, peab väljenduma teooria järeldustes. Selles, et niisugune peegeldus on võimalik, seisneb kogu süsteemi ja eriti selle 6 aluseks olevate mõistete ja fundamentaalsete seaduste ainuke väärtus ja õigustus. Ülejäänus on need inimmõistuse vaba loomingu vili. ''Printsiipide füüsikas'' konstrueerib mõistus fundamentaalsed mõisted vaatluse lihtsa üldistamise, lihtsa induktsiooni teel, liikumises üksikult üldisele. Käsitlegem nüüd Newtoni arusaamu ruumist, ajast ja liikumisest. Absoluutne aeg, kirjutab Newton, eksisteerib iseeneses ja kulgeb ühtlaselt. Vastupidiselt sellele on suhteline ehk tavaline aeg kas täpne või muutuv, meeltega tajutav, mingi liikumise kaudu toimiv kestvuse mõõt, mida
mõjutatavad ning kes aktsepteerivad ilma küsimusi esitamata pakutud hoiakuid, arvamusi ja uskumusi. Käsitluse keskmes kommunikatsiooni vahendav instrument - meedium. Eeldatakse, et tehnoloogia suunab ühiskonna sotsiaalset, poliitilist, kultuurilist, majanduslikku ja teiste valdkondade arengut. Konstruktivistlikust vaatepunktist tehtavates meediauuringutes lähtutakse eeldusest, et meedia ei peegelda tegelikkust, vaid kujundab, konstrueerib seda. Põhilisteks uurimisteemadeks on erinevate nähtuste konstrueerimine meedias, inimeste (või nähtuste) representatsioon. Kultuuriuuringutele on iseloomulik lähenemine, kus mitte materiaalne maailm, vaid keelesüsteem loob tähendust. Keel on aga avalik ning sotsiaalne, mistõttu üksikindiviid ei määra tähendust. Eelnevat arvesse võttes koosneb auditoorium aktiivsetest tähenduse loojatest. Lisaks on keskne teema tähendust andvad praktikad, s.t tähenduse loomine
ruuduga. 1641 William Gascoigne leiutab teleskoobi sihikujoonestiku. 1642 8. jaanuaril sureb Galileo, 25.detsembril sünnib Isaac Newton 1643 Evagelista Torricelli tekitab osaliselt elavhõbedaga täidetud suletud silindris vaakumi, ehitab esimese baromeetri ja näitab, et õhul on kaal. 1646 Blaise Pascal kinnitab Torricelli ideid, demonstreerib atmosfäärirõhu kahanemist kõrguse kasvades. 1650 Otto von Guericke konstrueerib esimese õhupumba. 1650 Giovanni Battista Riccioli avastab esimese kaksiktähe. 1654 Guercike demonstreerib õhurõhu jõudu Magdeburgi poolkerade abil. 1655 Giovanni Domenico Cassini avastab Jupiteri Suure Punase laigu. 1656 Christiaan Huygens ehitab esimese täpse pendelkella, määratleb Saturni rõngad rõngastena ja avastab Titaani ja Orioni udukogud. 1657 Pierre de Fermat tutvustab ajaliselt lühima tee printsiipi optikas.
seda hävitada. Tänapäevase käsitluse pioneeriks võib lugeda Charles Fombruni. On rajanud väga tugeva äriettevõtte : Reputation institute. Teevad maineuuringuid ning müüvad neid firmadele. Reputatsioon klientide, inverstorite, töötajate ja avalikkuse emotsionaalne reaktsioon(hea/halb, tugev/nõrk) ettevõtte nime kuuldes. Maine sõltub eetikast, kultuurist, on seotud usalduse ja lugupidamisega. Maine on kultuurist sõltuv ilming. Ehitatakse üles auditooriumi poolt. Mainehinnang konstrueerib inimesteteadvuses. Reputatsioonimainet ei saa 100% kontrollida, küll aga saab juhtida(reputation managment CRO) Imidz on pettus, valetegelikkus, lavastatakse imidz, millel ei pruugi tegelikkusega midagi ühist olla. Tegemist on liga primitiivse lausega, väga ülereageeritud lause, kriitiline. Mid tugevam imidz, seda rohkem on ta tegelikkusega ühist. Imidzi kujundamise aluseks on objektiivne reaalsus,kui tegelikkust presenteeritakse
· Mentaalse mudeli loomisel lapsel oluline enda kogemus mida tajub. · Tajutavale lisandub see, mida täiskasvanud räägivad. · Ka esialgsed mudelid (täiskasvanute õpetuse ja faktideta) on abstraktsioonid. · Vastavalt nähtule ja kuuldule konstrueerivad lapsed mudeleid. 25) Mida oleks oluline kooli kontekstis meeles pidada uute teadmiste omandamise kohta? Mis võimaldab uusi teadmisi efektiivsemalt omandada? Oluline oleks räägitut ka näidata, sest selle kaudu, mida laps näeb konstrueerib ta mudeleid, ainult rääkimisest ei piisa. Teadmiste vahel tuleks seoseid luua ning meeles pidada, et lapsel on juba enne kooli minemist teadimistebaas olemas. Kordamine.
planeerimist. Biheivioristliku õppimiskäsitluse kohaselt siirdub teadmine osa osa haaval õppija tajusse ja õpetajal on oma meetodid selle siirdamise läbiviimiseks. · Konstruktivistlikul õppimisnägemusel on Piaget'ni ulatuvad juured. Selles väärtustatakse lapse enda mõtlemist, lapsest lähtuvat kognitiivset, arukusele toetuvat protsessi. Konstruktivistliku õppimiskäsituse kohaselt loob laps oma tõlgenduse maailmast ja konstrueerib selliselt endale oma teadmised tema jaoks oluliste momentide abil. · Sotsiaalkultuuriline õppimiskäsitlus toob esile lapse mõtlemise ja õppimise tiheda seotuse tegevuskontekstiga. Lapsed õpivad ja arenevad siis, kui nad osalevad ümbritsevas elus ja tegevuses, mistõttu lapse käitumist ja mõtlemist võib mõista vaid lapse tegevuskonteksti kaudu. · Nii konstruktivistlik kui ka sotsiokultuuriline õppimisnägemus rõhutavad tegevuse tähtsust õppimises.
Habituse- tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalne (vastasmõju) suhe Habitus: kapitalid ja hoiakud: Habitus positsioneerib tegutseva subjekti sotsiaalsetes suhetes egevusväljal suutlikkuse tegutseda oma huvidele vastavalt. Individuaalses ja kollektiivses (ajaloolises) kogemuses/ praktikas (sotsiaalne trajektoor) omandatud ja pidevalt omandatav kapitalide maht, struktuur ja olemus aktualiseerub konkreetsete suhete tasandil, konstrueerib hoiakuid ja informeerib käitumist ajas ja ruumis. Kapitalide liigid P.Bourdieu järgi: Majanduslik kapital erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (`vaba raha', investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad) Kultuuriline kapital teadmised, väärtused, maitsed, eelistused (kehastunud, objektiveeritud, institutsionaliseeritud) (informatsiooniline kapital; akadeemiline kapital, loomingulisus jm)
Põnev ei ole mitte ainult erilise, tundmatu situatsiooni või nähtuse kirjeldamine, seletamine, vaid ka täiseti tavalise, näiliselt argise sotsiaalse keskkonna analüüs. Põnev on see, kui näiliselt tavaline situatsioon ,,avaneb", näitab oma selliseid tahke, millesse me varem pole süvenenud. Sotsioloogiks sobib inimene, kes tahab vaadata iseenesestmõistetava maailma taha. Eelkõige huvitab sotsioloogi inimene ja see, kuidas tema oma maailma tõlgendab, konstrueerib, seda ,,ehitab". Samas pole sotsioloogia lihtsalt ,,inimestega suhtlemine" või tavaline teiste inimeste elus sorkimine ja uudishimutsemine, see on siiski süstemaatiline uurimine, teatud teooriatele ja metodoloogiale tuginev tegevus. Inimeste mõistmine iseenesest ei ole teadus. Sotsioloogia on teadus, mille roll pole mitte ainult esitada andmeid, vaid seletada ja ennustada ühiskonnas toimuvat
Lõõgastus või puhkus teooria (Lazarus, 1883) Mäng on lastele vajalik energia taastamiseks või puhkuseks. Harjutamise teooria (Pre-excercise) ( Gross, Mäng on bioloogiline protsess, mis ilmneb 1985) instinktides ja harjutamises. Mäng leiab aset kohandumise eesmärgil, kuna mängu kaudu konstrueerib laps oskusi, mida ta vajab tulevikus. Rekapitulatsiooni teooria (Hall, 1920) Mäng on bioloogilise evolutsiooni produkt ja selle areng ja selle areng järgib inimkonna arengut. Kaasaegsed ( kognitiivsed ja sotsiaalsed) mänguteooriad Erutuse vaheldumise mänguteooria ( Arousal Mäng on seotud uurimisega. Asjade uurimine
aga märgi õõnestamise kaudu on temas toimunud midagi, mis on siiski tähistamisele kui protsessile omane. 2. Millistest mõttetraditsioonidest Laclau teoreetilises plaanis lähtub? Strukturalismist ja idealismist. 3. Kuidas välistav (antagonistlik) piir funktsioneerib tähistamisprotsessi ülesehitava printsiibina? Välistav piir on audentne piir, mis välistab ühe osa samast süsteemist, aga ei aktualiseeri kumbagi poolt piirist. 4. Kuidas tühi tähistaja terviklikkuse konstrueerib? Igasugune tähistamissüsteem liigendub tühja koha ümber, mis tuleneb võimetusest produtseerida objekt, mida süsteemi süstemaatilisus sellest hoolimata nõuab. See ei tähenda, et võimatusel pole asukohta, vaid võimatus on reaalne, millele tühi tähistaja osutab. 5. Miks ei ole Laclau jaoks tähistamisprotsessi lõplik sulgemine võimalik? Tähistamisprotsessi lõpliku sulgemise jaoks peaks kätte jõudma hetk, kus
3. Vahendite kasutamine. Põrgatab ja püüab palli. Viskab kaugus- ja täpsusviskeid. Mängib kaaslastega pallimänge. Teab lihtsaid reegleid korvpallis, jalgpallis, rahvastepallis. Mängib sulgpalli, püüab ,,lendavat taldrikut". Kasutab töövahendeid: pintsel, pliiats, haamer, käärid. 4. Peenmotoorika. Laps lõikab kääridega, voldib lihtsaid kujundeid, voolib plastiliinist ja savist kujukesi. Laps joonistab äratuntavalt maja, inimest, puud jm. Konstrueerib ruumilisi mudeleid. Olulised mänguasjad käelihaste tugevdamiseks on kruvidega legod ja konstruktorid. [Viide: web.keila.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=44193/nv5.pdf ] 6- aastane laps POISID - kaal 17kg 28kg (statistiline keskmine 22kg) - pikkus 108cm 128cm (statistiline keskmine 118cm) TÜDRUKUD - kaal 16kg 28kg (statistiline keskmine 21kg) - pikkus 107cm 127cm (statistiline keskmine 118cm)
matemaatilised tõed ei saa olla ilmselged. Matemaatilise tõsikindluse aluseks.19 Objektiivne tõde Inimteadmiste selline sisu, mis ei sõltu subjekti tahtest ega soovidest. Tõde ei kujune inimeste tahte ja soovide kohaselt. Tõe jaoks on määrav peegeldatava objekti sisu, millest ongi tingitud tõe objektiivsus. Õpetus objektiivsest tõest on suunatud igasuguste subjektiividealistlike tõekontseptsioonide vastu, millede kohaselt tõe konstrueerib inimene, tõde on inimestevahelise kokkuleppe tulemus. Selline arusaamine tõest on ebateaduslik, sest võimaldab käsitada tõena igasugust ebausku, religioosseid uskumusi jne., tingimusel kui neid tunnistab enamik inimesi.20 Absoluutne ja suhteline tõde Dialektilise materialismi kategooriad; iseloomustavad tunnetuse arenemist, väljendavad (1) juba tunnetatu suhet sellega, mida edaspidi tunnetatakse teaduse arengu tulemusel; (2) meie
Lapsi saab mõjutada kahel viisil: kiitmine ja karistamine. Lapse arvamused pole olulised. KONSTRUKTIVISM(vastand biheviorismile) Õppimise tulemuslikkuse osas efektiivseim. Õppimine ei ole enam teadmiste vastuvõtu protsess, vaid sisemine tõlgendamise protsess. Inimesed õpivad mõtlemise ja kogemuste koosmõjul ning sellele järgnevate keerukamate kognitiivsete skeemide arendamise kaudu ehk õppija konstrueerib teadmised, tuginedes oma varasematele kogemustele ja teadmistele. Õppimist nähakse individuaalse protsessina, mille käik ja tulemused on alati erinevad, lähtudes õppija maailmapildist. Teadmised omandatakse kõige efektiivsemalt, kui nad on hõivatud nende teadmiste loomisega Õppimine on õppija enda tegevuse tulemus. Õpetajal on toetav roll kes suunab, mitte ei anna valmis teadmiseid.
4. Retseptsiooniteoreetiline meetod Millised on lugeja ootused teksti suhtes? Millised on teksti „avatud väljas“? (Leerstellen, open spots) Kuidas loob lugeja teksti tähendusi, avab selle perspektiive? Kuidas tekst aktiveerib lugeja kujutlusvõime? Millised on nende lugejate loodud tähenduste ja teksti omavahelised suhted? Milline on see esteetiline maailm („lugeja tekst“), mille konstrueerib lugeja? Vrd. Barthes’i „mõnutekst“ ja „naudingutekst“ („mõnutekst“ on selline tekst, mis pakub lugejale eufooriat, see tuleneb kultuurist ja seetõttu on lugeja jaoks mugav; naudingu tekst on sellien tekst, mis lugejat häirib ning hakkab kõigutama seda, mida lugeja juba teab või millest lugejal aimu polegi, tekst, mis tekitab lugejas mingi kriisi) 5. Strukutralistlik meetod(Saussure)
nukleotiidipositsioone. Ainult säästumeetod saab hõlpsasti kasutada indeleid. Suurimatõepära meetod võib eirata nukleotiidipositsioone, milles mõne taksoni järjestustel puudub nukleotiid (indelid). Suurima tõepärameetod ja säästumeetod on võimsad meetodid – vajavad suht vähe tunnuseid. Kooskõlalisus – kooskõlalisus õige puuga; andmete juurde tootmisel konstrueerib õige puu. Puude konstrueerimise meetodid ei ole kooskõlalised, kui asendused pole sõltumatud ja võrdselt tõenäolised kõigis nukleotiidipositsioonides. Distantsmeetodid ei ole kooskõlalised, kui kaugused pole aditiivsed. UPGMA ei ole kooskõlaline ka siis, kui evolutsiooni kiirus varieerub liiniti – kaugused pole ultrameetrilised. Säästumeetodil ja suurima tõepära meetodil pikkade harude probleem.
Kokkuvõte Konstruktivism on kognitiivsete teooriate 1980 - 1990. aastate kasvandik ning seda peetakse õppimise tulemuslikkuse seisukohast kõige tõhusamaks (Teppan, s.a.). Konstruktivismi eesmärgiks on vaadelda seda, kuidas õppijad mõtestavad oma kogemusi. Õppimine on vastuvõtuprotsessi asemel tõlgendamise protsess. Õppimine toimub mõtlemise ja kogemuste koosmõjul ning selle järel õpilane konstrueerib oma teadmised selle põhjal, mida ta on varem kogenud ja õppinud. Individuaalse õppimise asemel toetatakse pigem sotsiaalset õppimist ehk koostööd õppijate puhul omavahel ja koostööd õpetajaga. Teadmisi omandatakse kõige paremini siis, kui õpilased ise need teamised loovad. Lisaks arvavad konstruktivistid, et õpilasel peaks olema õppeprotsessis aktiivne roll, mitte õpilast tuleks passiivselt niiöelda täita teadmistega. See tähendab, et õppeprotsess peaks olema aktiivne
miks midagi tehakse. Ajapikku võtab laps juhtimise üle. Saanud täiskasvanult mudeli ja vahendid, rakendab ta neid jõudumööda iseseisvalt. Sellisel juhul toimuvad psüühilised protsessid ideaalses plaanis, olles sõnaliselt reguleeritud, st on arenenud eneseregulatsioon. Kui Piaget' järgi areneb laps (küll täiskasvanute poolt organiseeritud) asjade maailmas iseseisvalt tegutsedes ja järeldusi tehes, siis Võgotski järgi konstrueerib laps oma teadmised, suheldes teiste inimestega (kuulates õpetaja selgitusi) ja tehes sellest järeldusi. Piaget vaatles last maailmas, Võgotski aga kultuurikontekstis. Tahtmatu tähelepanu mehhanismiks on orienteerumisrefleks ning see rakendub silmatorkava (ootamatu, uudse) välise stiimuli mõjul. Tahtlik tähelepanu on eesmärgipärane, seda juhib inimene ise lähtuvalt oma plaanidest, eesmärkidest, kavatsustest
tegemist ning probleemide lahendamist (Paulsen, 2001). Tavaliselt kirjeldab juhtum reaalset asjakohast olukorda või probleemi, mis on õppijatele huvipakkuv, nende kogemustele ja õpieesmärkidele vastav ning küllalt keeruline, et analüüsi õigustada. Juhtumi/probleemipõhise õppe aluseks on konstruktivistlikust õpiteooriast tulenevalt järgnevad seisukohad (Krull 2000): õppija on iseseisev aktiivne õppeprotsessis osaleja, kes konstrueerib oma teadmised ise, mitte ei kopeeri ega võta neid üle autoriteetidelt - olgu selleks raamatud või õpetaja; õppimine peab toimuma reaalelulises, mõtestatud, autentses situatsioonis (erinevalt dekontekstualiseeritud formaalsetest situatsioonidest); lahenduskäike ja nn "õigeid vastuseid" võib olla mitu; õppija omab kontrolli õppeprotsessi üle, valides ise oma õppimise tempo ja seades endale ise eesmärgid;
keelte kohta, mida ise ei valda. Kognitiivne keeleteadus tekkis 1970ndatel vastusuunana formaalsetele keeleteooriatele. Lähtub kognitiivteadustest, eriti kognitiivsest psühholoogiast, mis uurib, kuidas inimene võtab vastu, talletab ja kasutab infot. Tänaseks on see hargnenud, eri suundi ühendab mõnikord vaid funktsioonilähtene mõtteviis ja/või paradigmasse kuuluda tahtmine. KEEL ON PILT SELLE KOHTA, KUIDAS INIMENE MAAILMAS JUHTUVAT/OLEVAT KONSTRUEERIB/KATEGORISEERIB = MÕISTESTAB. Psühholingvistika on tänapäeval omaette distsipliin, sh omaette ajakirjad (nii rakenduslik kui ka teoreetiline). Psühholingvistika uurimisobjektid: puuded, haigused (tekkinud kahjustused haiguste järel), vead (nt afaasia, düsleksia), erinevused. Psühholingvistika on olemuslikult interdistsiplinaarne, seda mitte ainult psühholoogia ja keeleteaduse inter-. Ka kognitiivteadus, semiootika, filosoofia, arstiteadus jne. Palju
Kessul oli sokolaadi isu. Tripil polnud kunagi sokolaadi, mille peale viimane vastu vaidles. Lendasid helikopteriga lattu, kus nad aga sokolaadi puutuda ei võinud. Pärast Tripp nentis, et see on tema oma mõtteliselt. Sokolaadi isu oli ikka, märkasid sokolaadiprintsessi. Ütlesid, et seisab viltu. Närisid natuke, seisis veel rohkem viltu, sõid sokolaadi kuni kleidini. Näksisid otseks. Kessu oli sõnaaher kuna oli saanud ema käest pahandada, kuna polnud nõusid pesnud. Tripp lohutas, et konstrueerib masina, mis ise kõik mustad asjad ära peseb, ära kuivatab, ja ka kappi paneb. Panevad nõud sinna, Tripp sattub ka sinna, Kessu põll ka. Kui kinni masina paneb on nõud kõik ilusti kapis, ja Tripp ka. Pidi Tripile uued triibud joonistama. Kuna aga masin ise nii väga otsustab, siis otsustasid Kessu ja Tripp, et on lihtsam ise puhtust pidada. Kessu ja Tripp soolaleivapeol- joonistasid maju, Tripp joonistas maja tagurpidi ja juba kolisid elanikud ka sisse. Ootasid
ja nõustaja on pigem suunaja ja inspireerija rollis. Mis aitab k-valikuid teha? Teadlikkus endast.; Pidev otsustamine ja tähenduse leidmine. Teadlikkus võimalustest.;Oskus ja julgus ja Mittelineaarsus.In kui tervik (holistiline otsuseid vastu võtta. lähenemine). K-i ei vaadelda enam kui teed, vaid Teadlikkus endast; Võimed; Isikuom; Väärtused; kui lugu, mille kaudu jutustaja konstrueerib Huvid; Oskused/kompetentsid; Praegune jutustamise käigus ka iseennast. Mõned allikad eluolukord; Elustiili taotlused; Vajadused; nimetavadki konstruktivistlikku lähenemist ühe Otsustamise stiil selle põhitunnuse järgi narratiivseks lähenemiseks. Teadlikkus võimalustest; Tegevusvaldkonnad, Savickase järgi peaks aitama in sõnastada isiklikku elukutsed, organisatsioonid, töökohad; Tööturu
Nende uuringute saatus sõltub tavaliselt täiskasvanu reaktsioonist (kas: "Ara lõhu mu viimast äratuskella" või "Oota, ma annan sulle vana kella, et saaksid seda uurida"). On täheldatud, et juhul kui vanemad tugevdavad lapse huvi uurimise vastu, soodustab see lapse intellektuaalset arengut. Laps tegeleb uurimisega, kui tunneb end kergelt ja sundimatult. Mäng ei ole lapse ainus tegevus eelkoolieas - ta joonistab, konstrueerib, meisterdab jne. Laps annab joonises edasi mitte üksnes oma mulje esemest, vaid ka oma teadmise temast. Ta jätab kõrvale need detailid, mis on tema arvates ebaolulised. Lapse poolt loodud kujutis sõltub sellest, mida laps antud esemes tutvumise käigus märkab. On huvipakkuv, et laps on suuteline ara tundma ka eakaaslaste poolt kujutatu. Edasises arengus toetub laps graafilise kujundi loomisel üha enam nägemismuljele.
*Insenerimehaanika - aines õpitu aluseks kõigi insener-tehniliste distsipliinide (tugevusõpetus, masinamehaanika, masinate konstrueerimise alused, ehitusmehaanika jne) käsitlemisel ja omandamisel. Insenerimehaanikas käsitleme teoreetilist mehaanikat. *Mehaanika tuleb vanakreeka keelest ja tähendab" masinate ehitamise kunsti". *Insener ((prants. k., ladina k.) tähendab kujutlusvõime, leidlikkus ) on kõrgharidusega tehnikaspetsialist, kes kavandab, arendab, konstrueerib või kontrollib tarindeid ja tehnilisi seadmeid ning süsteeme, projekteerib ja organiseerib nende valmistamist või juhib nende tööd. 2. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI. Põhiühikud mehaanikas ([Pikkus], [Mass], [Aeg]). Lühend SI tuleneb prantsuskeelsest nimest Système International d'Unités - on mõõtühikute süsteem, kinnitati ja tunnistati eelistatud mõõtühikute süsteemiks oktoobris 1960 Pariisis toimunud Kaalude ja mõõtude XI peakonverentsi otsusega
annaabi.ee 
