Barokk kunst (0)

Barokk
16. sajandi lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil - barokk. Selle nimetust oleks kõige lihtsam seletada sõnaga "ebatavaline" - oma hoo, kire, tunnete ning isegi ülepaisutuste ja liialdustega pakub see kunst vaatajale palju ootamatut, rabab ja üllatab teda.
Barokk-kunsti tundeküllast jõudu kasutas rooma -katoliku kirik , püüdes suurendada rahvahulkade usutunnet. Seda kunsti soosisid ka isevalitsejad, kes leidsid selles suurepärase vahendi oma võimu ja suuruse näitamiseks. Nii saigi barokk-kunst erilise tähenduse katoliku usu maades või seal, kus ta leviku eest hoolitsesid valitsejad. Ta vallutas peaaegu kogu Euroopa ning jõudis hispaanlaste kaudu isegi Ameerikasse, kus teda praeguseni nimetatakse hispaania stiiliks. Nii kaugele polnud levinud ükski varasem Euroopa kunstistiil. 16. sajandil valitses Euroopas tõeline segadus. Usupuhastus ehk reformatsioon oli paljudes Euroopa piirkondades katoliku usu peaaegu täiesti välja tõrjunud ning kestis pidev ja verine võitlus eri ususuundade vahel. Välja olid kujunemas tugeva keskvõimuga rahvusriigid, ikka rohkem kerkis esile seni varjus olnud kodanlus. Maadeavastused ja teaduste areng oli tugevasti avardanud inimeste silmaringi ning seadnud paljud senised tõekspidamised kahtluse alla.
Sellises keerulises olukorras tuli katoliku kirikul järk-järgult loobuda sajanditega juurdunud traditsioonidest. Käivitus nn. vastureformatsioon , võitlus kaotatud positsioonide taastamise eest eelkõige inimeste südames. Selleks et katoliku usku inimestele lähemale tuua kasutati väga erinevaid vahendeid.
Ühe inimeste mõjutamise vahendina sobis kunst. Kirik leidis, et kunsti loodud illusioonid aitavad usku inimestele arusaadavamaks muuta ja samas tekitada usklikes tunde taevasse ülendumisest. Itaalias 16. sajandi lõpul renessansist välja arenenud barokk oma tundeküllase ja kaasahaarava jõuga saigi kiriku liitlaseks. Barokk oma suurejoonelisusega sobis hästi ka ülikkonnale.
Barokk ehk siis Itaalia keeles barocco tähendab eriskummalist ja veidrat . Barokk-kunst ongi tundeküllane, jõuline, äge, täis rahutust ja tormlemist. Barokile ei ole omane mõistuspärasus, vaid pigem rõhumine inimese tundemaailmale.
Baroki tunnused

• Barokkmaalijad eelistasid sooje küpseid toone ning maalisid sujuvate värviüleminekutega, ilma teravate piirjoonteta.
  
• Rahuliku ühtlase valgustatuse asemel eelistatakse heleda-tumeda suuri kontraste.
  
• Maalid on ebatavalised ja ebarealistlikud.
  

Teadus
1593 - Galileo Galilei konstrueerib termomeetri
1609 - Galileo Galilei konstrueerib teleskoobi
1628 - Inglise arst William Harvey avastab vereringe
1632 - Galileo avaldab töö Maa liikumisest
1658 - hollandlane Jan Swammerdam avastab punased verelibled
1683 - Hollandi teadlane Antony van Leeuwenhoek avastab bakterid
1736 - esimene edukas pimesooleoperatsioon.
Kunstnikud
Peter Paul Rubens
•Sai hea hariduse ja reisis palju.
•Oli väga menukas kunstnik.
•Lävis kõrgseltskonnaga ja valitsejate õukondadega.
•Tohutult tellimusi, kasutas õpilaste abi. •Suuremate tööde puhul on ta teinud ainult kavandi ja viimistluse.
•Teemad on piiblist, antiikmütoloogiast, allegoorilised ja dekoratiivsed teosed, portreed ja maastikupildid.
•Oma piltides ühendab eluläheduse ja idealiseerimise.
• Kompositsioon rahutu, massid suunduvad piki pildi ristuvaid diagonaale.
•Suurtel mütoloogilistel piltidel ülekeev fantaasia .
•Lopsakad, elujõust pakatavad inimkehad katavad vääneldes kogu pildipinna. •Kogumulje piltidel toretsev ja jõuline.
Tema pildid:
“Leukippose tütarde röövimine “
„Pariisi karistus “
„Vee ja maa ühendus“
Anthonisvan Dyck
•17. saj kuulsamaid portretiste. • Paraadportree rajaja. Paraadportree–inimesi kujutatakse tähtsate ja võimukatena, neil on suursugune poos, toretsev riietus, aumärgid, neid ümbritseb luksuslik interjöör .
•Paremates portreedes avab aristokraatide peidetud hingeelu . •Inimesed vabas, juhuslikuna mõjuvas poosis. •Nende iseloomustamiseks kasutab lisaks näole ka käte kuju ja asendit. •Palju portreid Inglismaa kuninga Charles I õukonnast.
Anthonis van Dyck’i autoportree
Peamised žanrid
• Olustikumaal –kujutas jõudeelu ja lõbutsemist jõukate inimeste kodudes. •Portreekunst(sageli grupiportreed). • Natüürmort –kujutati jahisaaki, lillevaase, vaagnaid puuvilja ja muude toitudega, veinikarikaid, vaipu jne.
• Maastikumaal –eriline koht meremaalil, oma rikkuste eest tänulik merele