X Üksikmäng X X X Sotsiaalne Kõrvumäng tase X X Ühismäng Tegevusetus/ Tegevused pealtvaataja Mittemänguline X X tegevus X Laste mängu vaatlus 1) luua tingimused, et laste mäng täielikult välja kujuneks · piisav mängumaterjal · mängu vaatlus nii toas kui õues 2) mängu vaatlus, kui lapsed on omavahel tuttavad 3) vaadeldav mäng on lastele iseloomulik vaatlus pikema aja jooksul annab paremad tulemused · Hommikul lasteaeda tulles ütleb Sten kõigile ,,Tere!" ning liigub laua taha, kus hakkab üksinda lauamängu ,,Domino" mängima. Kedagi teist läheduses pole.
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
Kool püüab pakkuda lastele soodsat kasvukeskkonda, kus lapsed võivad rahulikult areneda endale sobiva kiirusega ja viisil. Kool püüab anda võrdsed võimalused ja kõrvaldada arengutakistused. Kool pöörab erilist tähelepanu õpetuse individualiseerimisele, nähtuste vahetule kogemisele ja loova töö tegemise võimalustele. Kooli eesmärk on, et teadmised ei kuhjuks õpilaste poolt vaadatuna üksteisest eraldiseisvatesse lahtritesse ning et töö ja mäng ei vastanduks teineteisele. Lapsel, keda kõigil tasemetel kasvatatakse ülalkirjeldatud õhkkonnas, on lootus areneda tasakaalukaks ja küpseks täiskasvanuks, kes suudab elada ning areneda ja vaadelda kriitiliselt ühiskonda, mille osa ta on. Etteheited informaalsele koolile Mida kirjandusteadlased Inglismaa informaalsele koolile ette heitsid? Õpiedukus ja õppemeetodid Informaalne põhikool on liiga salliv ja pöörab liiga vähe tähelepanu traditsioonilistele ainetele
.........................................................................................................150 Kõne...................................................................................................................152 Sotsiaalsed põhioskused.....................................................................................154 Jonn....................................................................................................................155 Mäng ja fantaasia....................................................................................................157 Mängu ajaloost...................................................................................................157 Mängu tähendus.................................................................................................159 Täiskasvanute osa mängus.................................................................................160
See e-raamat on skaneeritud ja koostatud Tartu Linnaraamatukogus Tartu, 2011 I See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgedega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval. Varsti jõudsid teelised mäerinnakul nii kõrgele, et päikeses helendama lõid mehe nägu – laiavõitu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega –, naise nukrad silmad, look ja hobuse kikkis kõrvadega pea. «Seal ta ongi, see Vargamäe,» lausus mees ja näitas käega üle soo järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühm madalaid hooneid. «Meie hooned paistavad, teiste omad seisavad mäe taga orus, sellest siis rahva suus Mäe ja Oru, mõisakirjas aga Eespere ja Tagapere. Paremat kätt s
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
Kõik kommentaarid