Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Parten-Piaget mänguvaatluse tabel (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Parten-Piaget mänguanalüüsi tabel
Lapse nimi : Markkus, 4-aastane Vaatlusaeg 15.11. 2012
Vaatleja: üliõpilane Kätlin Kattai
Kognitiivne tase
Liikumismäng
Ehitusmäng
Rollimäng
Reeglimäng
Sotsiaalne tase
Üksikmäng
X
X
X
Kõrvumäng
XX
Ühismäng
XX
XXX
X
Mittemänguline
tegevus
Tegevusetus /
pealtvaataja
Tegevused
XXXX
XXX
Lapse mängu vaatlus :
Kui Markkus hommikul lasteaeda tuleb, otsib ta endale koheselt rühmakaaslaste hulgast mängupartneri.
  • Koos asutakse õhinal raamatuid vaatama ja sirvima. See tegevus kestab mõnda aega. MITTEMÄNGULINE TEGEVUS.
  • Markkus lõpetab raamatu vaatamise ja jalutab sihitult rühmaruumis ringi. MITTEMÄNGULINE TEGEVUSETUS.
  • Mõne aja pärast võtab ta kapist autod ja läheb sõbra juurde, et koos autodega mängida. Lapsed mängivad autodega, samal ajal aktiivselt omavahel suheldes. ÜHIS/LIIKUMISMÄNG.
  • Varsti jäetakse autod kõrvale ja minnakse kolmanda lapse juurde klotsidega mängima. Lapsed naudivad koos ehitamist ja suhtlevad omavahel lärmakalt. ÜHIS/ EHITUSMÄNG
  • Mõne aja pärast lahkub Markkus mängust ja siirdub tualetti. Tagasi tulles siirdub ta mängunurka, et seal üksinda klotsidega mängida. Ta tegutseb seal niikaua , kuni algab hommikuring: ÜKSIK/EHITUSMÄNG
  • Peale hommikuringi tegeleme toonekure voolimisega. Ka Markkus osaleb rõõmuga selles tegevuses:
    MITTEMÄNGULINE TEGEVUS.
  • Seejärel siirduvad lapsed liikumistundi. See tekitab Markkuses elevust. Rõõmsalt osaletakse õpetaja poolt ettenäidatud liikumismängus: KÕRVU/REEGLIMÄNG
  • Peale liikumistundi läheb Makkus õue. Õues võtab Markkus palli ja hakkab sõbraga joostes palli mängima: ÜHIS/LIIKUMISMÄNG.
  • Varsti teeb sõber ettepaneku minna mängima liivakasti. Seal mängitakse õhinaga ja ühiselt valmistatakse liivakooke:
    ÜHIS/EHITUSMÄNG.
  • Kui mänguga liituvad ka teised lapsed, lahkub Markkus liivakastist ja siirdub üksi kiikuma: ÜKSIK/LIIKUMISMÄNG
  • Olles mända aega kiikunud, läheb markkus tagasi liivakasti juurde ja vaatleb eemalt, kuidas teised lapsed seal mängivad: MITTEMÄNGULINE TEGEVUSETUS.
  • Mõne aja pärast liitub Markkus taas lastega liivakastis ja koos valmistatakse uuesti liivakooke:
    ÜHIS/EHITUSMÄNG.
  • Tuppa minnes on Markkus esimeste seas ennast lahti riietanud ja vaatab istudes teisi lapsi, kuidas nemad riietuvad: MITTEMÄNGULINE TEGEVUSETUS.
  • Peale lõunauinakut ärkab Markkus teistest varem ja hakkab voodis nihelema. Et teisi mitte segada, võtab õpetaja Markkuse voodist välja ja pakub talle vaatamiseks raamatuid: MITTEMÄNGULINE TEGEVUS.
  • Natuke hiljem, kui ka teised lapsed on ärganud, lähevad lapsed mängima nukunurka. Seal kaetakse ühiselt laud ja mängitakse kodust söögikorda. Markkus on isa:
    ÜHIS/ROLLIMÄNG.
  • Tüdinedes sellest üsna kiirest, jalutan Markkus sihitult rühmaruumis ringi ja vaatleb teisi: MITTEMÄNGULINE TEGEVUSETUS.
  • Peale õhtuoodet võtab Markkus puzzle ja hakkab seda üksi laua ääres kokku panema : ÜKSIK/REEGLIMÄNG.
  • Mõne aja pärast istub tema kõrvale üks tüdruk ja hakkab ka puzzlet kokku panema. Lapsed omavahel ei suhtle :
    KÕRVU/ REEGLIMÄNG.
    Ja ongi märkamatult kätte jõdnud kojumineku aeg!
    Vaatlusest selgub , et Markkusel on keskpärane mänguoskus . Ta on julge ja avatud poiss, ning suhtleb aktiivselt nii rühmakaaslastega kui ka täiskasvanutega. Markkus tuleb lasteaeda rõõmuga ja võtab osa kõikidest tegevustest, eriti meeldib talle mängida autodega ja ehitada klotsidega(enamasti konstrueerib autosid). Keeleliselt on markkus natuke mahajäänud, ag see ei takista tal teistega suhtlemist. Ta on väga seltsiv ja hea mängukaaslane, kes leiab endale alati tegevust ja on samti võimeline üksinda keskendunult mängima. Ka raamatute vaatamine kuulub tema lemmik tegevuste hulka. Täiskasvanute poolt pakutavad tegevused pakuvad talle küll huvi, kuid üsna tihti on tal raske keskenduda õpetaja juhistele. Markkusele ei meeldi tegevused, kus on ette antud reeglid, mille osas puudub temal sõnaõigus. Samuti selgub vaatlusest, et Markkusele ei meedi rollimängud. Sellest tulenevalt on Markkuse puhul just oluline pöörata tähelepanu reeglimänule, individuaalselt ja rahulikult reegleid lahti seletades. Samuti peaks temas tekitama rohkem huvi rollimängude vastu.
  • Vasakule Paremale
    Parten-Piaget mänguvaatluse tabel #1 Parten-Piaget mänguvaatluse tabel #2 Parten-Piaget mänguvaatluse tabel #3 Parten-Piaget mänguvaatluse tabel #4
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 60 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor sutlema Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Parten-Piaget mänguanalüüsi tabel
    3
    doc

    Parten-Piaget mänguanalüüsi tabel

    X Üksikmäng X X X Sotsiaalne Kõrvumäng tase X X Ühismäng Tegevusetus/ Tegevused pealtvaataja Mittemänguline X X tegevus X Laste mängu vaatlus 1) luua tingimused, et laste mäng täielikult välja kujuneks · piisav mängumaterjal · mängu vaatlus nii toas kui õues 2) mängu vaatlus, kui lapsed on omavahel tuttavad 3) vaadeldav mäng on lastele iseloomulik ­ vaatlus pikema aja jooksul annab paremad tulemused · Hommikul lasteaeda tulles ütleb Sten kõigile ,,Tere!" ning liigub laua taha, kus hakkab üksinda lauamängu ,,Domino" mängima. Kedagi teist läheduses pole.

    Pedagoogika
    Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003
    65
    doc

    Rüdiger Penthin, AGRESSIIVNE LAPS 2003

    SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25

    Avalikud suhted
    KASVATUSE KLASSIKA
    152
    docx

    KASVATUSE KLASSIKA

    Kool püüab pakkuda lastele soodsat kasvukeskkonda, kus lapsed võivad rahulikult areneda endale sobiva kiirusega ja viisil. Kool püüab anda võrdsed võimalused ja kõrvaldada arengutakistused. Kool pöörab erilist tähelepanu õpetuse individualiseerimisele, nähtuste vahetule kogemisele ja loova töö tegemise võimalustele. Kooli eesmärk on, et teadmised ei kuhjuks õpilaste poolt vaadatuna üksteisest eraldiseisvatesse lahtritesse ning et töö ja mäng ei vastanduks teineteisele. Lapsel, keda kõigil tasemetel kasvatatakse ülalkirjeldatud õhkkonnas, on lootus areneda tasakaalukaks ja küpseks täiskasvanuks, kes suudab elada ning areneda ja vaadelda kriitiliselt ühiskonda, mille osa ta on. Etteheited informaalsele koolile Mida kirjandusteadlased Inglismaa informaalsele koolile ette heitsid? Õpiedukus ja õppemeetodid Informaalne põhikool on liiga salliv ja pöörab liiga vähe tähelepanu traditsioonilistele ainetele

    Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika
    Arengupsühholoogia
    524
    doc

    Arengupsühholoogia

    .........................................................................................................150 Kõne...................................................................................................................152 Sotsiaalsed põhioskused.....................................................................................154 Jonn....................................................................................................................155 Mäng ja fantaasia....................................................................................................157 Mängu ajaloost...................................................................................................157 Mängu tähendus.................................................................................................159 Täiskasvanute osa mängus.................................................................................160

    Arengupsühholoogia
    tammsaare tode ja oigus i-9789949919925
    345
    pdf

    tammsaare tode ja oigus i-9789949919925

    See e-raamat on skaneeritud ja koostatud Tartu Linnaraamatukogus Tartu, 2011 I See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgedega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval. Varsti jõudsid teelised mäerinnakul nii kõrgele, et päikeses helendama lõid mehe nägu – laiavõitu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega –, naise nukrad silmad, look ja hobuse kikkis kõrvadega pea. «Seal ta ongi, see Vargamäe,» lausus mees ja näitas käega üle soo järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühm madalaid hooneid. «Meie hooned paistavad, teiste omad seisavad mäe taga orus, sellest siis rahva suus Mäe ja Oru, mõisakirjas aga Eespere ja Tagapere. Paremat kätt s

    Kategoriseerimata
    Käitumine klassiruumis-Bill Rogers
    194
    pdf

    Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

    Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7

    Psühholoogia
    Tõde ja Õigus II Terve tekst
    291
    doc

    Tõde ja Õigus II Terve tekst

    I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h

    Eesti keel
    Maailmataju
    477
    pdf

    Maailmataju

    UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim

    Karjäärinõustamine




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun