Tudengist euroinseneriks (0)

Tallinna tehinakaülikool

Tartu Kolledž
REFERAAT
Tudengist Euroinseneriks
2013

Sisukord

Tallinna tehinakaülikool 1
1.Sissejuhatus 3
Tallinna tehnikaülikool on Eestis hinnatud ülikool, kus on võimalik omandada inseneri hariduse. Vaatamata sõnale tehnika, õpib selles koolis palju andekaid tüdrukuid. 3
3
2.Kuidas saadakse inseneriks? 4
Et jõuda tippu ja olla oma erialal parim, tuleb läbida mitmeid samme. Tuleb omandada hariduse ja harituse, sh inseneri mõttelaadi. Omandada tuleb tehniline kõrgharidus , läbida õpivaldkonnas valitud loengukursused ja isesisvad töö ning saada vastavalt sellele ka läbimist tõendav dokument ülikoolist. Kindlasti on vajalik oma teadmisi rakendada kutseliste kolleegide käe all. Töötades omandatud või siduserialal 1 kuni 3 aastat saab esmatasandi inseneriks. Ka enda täiendamine on vajalik ning seda on teha vaja pidevalt. Läbides eelnevalt nimetatud etapid saadakse meistiks, inseneriks, kes on valmis iseseisvalt tegutsema, võtma vastutust kutselise insenerina, jätkama insenerikarjääri ( Jagomägi 2009) 4
3.Eesti Inseneride Liit 5
3.1 Tutvustus 5
1988. aastal asustati Tallinnas Eesti Inseneride Liit. Avalikes huvides tegusev mittetuludnusühing, mis ühendab Eesti Vabariigis inseneride erialaorganisatsioone ja insenerikoolitajaid. 5
3.2 Euroinsenerid Eestis 5
Leo Mõtus, Rein Haavel , Jüri Riives , Vello Reedik , Andres Laansoo , Priit Kulu, Riho Päärsoo, Jakob Kübarsepp, Andres Sarri, Kuno Peek, Toomas Peek, Igor Zukovets, Pavel Zukovets, Illar Varik , Enn Edusaar, Parbo Juhnevich, Andres Sarri, Rein Lõkene, Peep Sürje, Andres Keevallik , Andrus Aavik, Enno Agasild, Toomas Kutsar, Jüri Laving, Jüri Riimaa, Riho Sõrmus , Koit Tefels, Raimo Unt, Allan Aru, Ants Soon, Jüri Olt. (Eesti Inseneride Liit) 5
4.Kokkuvõte 6
Eestis Volitatud Inseneriks saamise miinimumnõuded on: neli aastat ülikooli, kusjuures tuleb omandada bakalaureuse kraad , veel tuleb õppida 2 aastat ülikoolis ja/või töötada insneri käealusena, pluss 2 aastat vastutaval ametikohal teha iseseisvat tööd insnerina. Need nõuded ona kasutusel praktiliselt kõigis arenenud majandusega riikides. See on eeltingimus insenerikutse rahvusvaheliseks tunnustamiseks ning seetõttu on nende nõuete rahuldamine tarvilik. 6
5.Kasutatud kirjandus 7
1. Sissejuhatus 2
2. Kuidas saadakse inseneriks? 4
3. Eesti Inseneride Liit 5
3.1 Tutvustus 5
3.2 Euroinsenerid Eestis 5
4. Kokkuvõte 6
5. Kasutatud kirjandus 7

Sissejuhatus

Tallinna tehnikaülikool on Eestis hinnatud ülikool, kus on võimalik omandada inseneri hariduse. Vaatamata sõnale tehnika, õpib selles koolis palju andekaid tüdrukuid.

Et minu jutt oleks arusaadav, pean vajalikuks defineerida sõna insener- kõrgharidusega tehnikaspetsialist, kes kavandab, arendab, konstrueerib või kontrollib tarindeid ja tehnilisi seadmeid ning süsteeme, projekteerib ja organiseerib nende valmistamist või juhib nende tööd.( Vaba entsüklopeedia , Insener)

Kuidas saadakse inseneriks?

Et jõuda tippu ja olla oma erialal parim, tuleb läbida mitmeid samme. Tuleb omandada hariduse ja harituse, sh inseneri mõttelaadi. Omandada tuleb tehniline kõrgharidus, läbida õpivaldkonnas valitud loengukursused ja isesisvad töö ning saada vastavalt sellele ka läbimist tõendav dokument ülikoolist. Kindlasti on vajalik oma teadmisi rakendada kutseliste kolleegide käe all. Töötades omandatud või siduserialal 1 kuni 3 aastat saab esmatasandi inseneriks. Ka enda täiendamine on vajalik ning seda on teha vaja pidevalt. Läbides eelnevalt nimetatud etapid saadakse meistiks, inseneriks, kes on valmis iseseisvalt tegutsema, võtma vastutust kutselise insenerina, jätkama insenerikarjääri (Jagomägi 2009)

Insenerikarjääri jätkamine, kui kutselise insenerina, kes on kui loovisiksus, arendav ja arenev spetsialist. Võimalus on jätkata inseneri karjääri ja taotleda TOKi (Teadmised+Oskused+Kogemused) ja täiendõpe põhjal järmisi insenerikutse asmeid: diplomeeritud insener, euroinsener, volitatud insener. Sellest alates peab olema insenerikogemus piisav, et eirata projektida loodavaid ohtusid. Meil oodatakse veel rohkem inseneriintelligentsust ja inseneri eetikakoodeksi jälgimist. Nüüd on insener probleemi lahendaja, mitte juurdetekitaja. (Jagomägi, 2009)

Eesti Inseneride Liit

3.1 Tutvustus

1988. aastal asustati Tallinnas Eesti Inseneride Liit. Avalikes huvides tegusev mittetuludnusühing, mis ühendab Eesti Vabariigis inseneride erialaorganisatsioone ja insenerikoolitajaid.

Euroopa Rahvuslike Inseneriühenduste Föderatsiooni (FEANI) liige on Eesti alates aastast 1995.
(Eesti Inseneride Liit)
EIL MISSIOON : Eesti tehnikateaduste ja arendustegevuse, innovatsiooni ja sellekohase hariduspoliitika edendamine. (Eesti Inseneride Liit)
EIL VISIOON : Teadmiste- ja innovatsioonipõhine ühiskond. Ühiskond väärtustab teadmisi.  
(Eesti Inseneride Liit)

3.2 Euroinsenerid Eestis

Leo Mõtus, Rein Haavel, Jüri Riives, Vello Reedik, Andres Laansoo, Priit Kulu, Riho Päärsoo, Jakob Kübarsepp, Andres Sarri, Kuno Peek, Toomas Peek, Igor Zukovets, Pavel Zukovets, Illar Varik, Enn Edusaar, Parbo Juhnevich, Andres Sarri, Rein Lõkene, Peep Sürje, Andres Keevallik, Andrus Aavik, Enno Agasild, Toomas Kutsar, Jüri Laving, Jüri Riimaa, Riho Sõrmus, Koit Tefels, Raimo Unt, Allan Aru, Ants Soon, Jüri Olt. (Eesti Inseneride Liit)

Selles nimekirjas pole kahjuks ühtegi naissoost esindajat, kuid arvan, et nii mõnigi naine saaks selle tööga hakkama ja võiks siia listi kuuluda.

Kokkuvõte

Eestis Volitatud Inseneriks saamise miinimumnõuded on: neli aastat ülikooli, kusjuures tuleb omandada bakalaureuse kraad, veel tuleb õppida 2 aastat ülikoolis ja/või töötada insneri käealusena, pluss 2 aastat vastutaval ametikohal teha iseseisvat tööd insnerina. Need nõuded ona kasutusel praktiliselt kõigis arenenud majandusega riikides. See on eeltingimus insenerikutse rahvusvaheliseks tunnustamiseks ning seetõttu on nende nõuete rahuldamine tarvilik.

Et olla hea insener, tuleb teada ka et insener on erialses tegevuses kohustatud arvestama teaduse ja tehnika mõju inimkonnale ja looduskeskkonnale ega tohi tööülesannete täitmisel unustada vastutust ühiskonna ees. Insener töötab ja suhtleb vastavalt Euroopa maade käitmisnormidele ja pöörab erilist tähelepanu endaga koos töötavate inimeste kutsealaste õiguste ning väärikuse austamisele. Samuti kohustub oma tegevuses juhinduma eetilistest tõekspidamistest.
Kõike neid tegevusi arvesse võttes saabki ühest tudengist euroinsener.

Kasutatud kirjandus

Interneti allikad
Andres Jagomägi, Inseneeria tootmise ja tehnika ajakiri, 2009
http://www.inseneeria.ee/milleks-isikuvabadust-piirav-insen-erikutse-voi-kutseline-insener/ 01.12.13.a
Eesti Inseneride Liidu kodulehekülg http://www.insener.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=15&Itemid=28 Viimati külastatud 01.12.13.a
Eesti Inseneride Liidu kodulehekülg http://www.insener.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=34&Itemid=50 Viimati külastatud 01.12.13.a
Vaba entsüklopeedia, Insener
http://et.wikipedia.org/wiki/Insener Viimati külastatud01.12.13.a