Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tudengist euroinseneriks (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas saadakse inseneriks?
  • Kuidas saadakse inseneriks?
  • Kuidas saadakse inseneriks?

Lõik failist

Tallinna tehinakaülikool

Tartu Kolledž
REFERAAT
Tudengist Euroinseneriks
2013

Sisukord


Tallinna tehinakaülikool 1
1.Sissejuhatus 3
Tallinna tehnikaülikool on Eestis hinnatud ülikool, kus on võimalik omandada inseneri hariduse. Vaatamata sõnale tehnika, õpib selles koolis palju andekaid tüdrukuid. 3
3
2.Kuidas saadakse inseneriks? 4
Et jõuda tippu ja olla oma erialal parim, tuleb läbida mitmeid samme. Tuleb omandada hariduse ja harituse, sh inseneri mõttelaadi. Omandada tuleb tehniline kõrgharidus , läbida õpivaldkonnas valitud loengukursused ja isesisvad töö ning saada vastavalt sellele ka läbimist tõendav dokument ülikoolist. Kindlasti on vajalik oma teadmisi rakendada kutseliste kolleegide käe all. Töötades omandatud või siduserialal 1 kuni 3 aastat saab esmatasandi inseneriks. Ka enda täiendamine on vajalik ning seda on teha vaja pidevalt. Läbides eelnevalt nimetatud etapid saadakse meistiks, inseneriks, kes on valmis iseseisvalt tegutsema, võtma vastutust kutselise insenerina, jätkama insenerikarjääri ( Jagomägi 2009) 4
3.Eesti Inseneride Liit 5
3.1 Tutvustus 5
1988. aastal asustati Tallinnas Eesti Inseneride Liit. Avalikes huvides tegusev mittetuludnusühing, mis ühendab Eesti Vabariigis inseneride erialaorganisatsioone ja insenerikoolitajaid. 5
3.2 Euroinsenerid Eestis 5
Leo Mõtus, Rein Haavel , Jüri Riives , Vello Reedik , Andres Laansoo , Priit Kulu, Riho Päärsoo, Jakob Kübarsepp, Andres Sarri, Kuno Peek, Toomas Peek, Igor Zukovets, Pavel Zukovets, Illar Varik , Enn Edusaar, Parbo Juhnevich, Andres Sarri, Rein Lõkene, Peep Sürje, Andres Keevallik , Andrus Aavik, Enno Agasild, Toomas Kutsar, Jüri Laving, Jüri Riimaa, Riho Sõrmus , Koit Tefels, Raimo Unt, Allan Aru, Ants Soon, Jüri Olt. (Eesti Inseneride Liit) 5
4.Kokkuvõte 6
Eestis Volitatud Inseneriks saamise miinimumnõuded on: neli aastat ülikooli, kusjuures tuleb omandada bakalaureuse kraad , veel tuleb õppida 2 aastat ülikoolis ja/või töötada insneri käealusena, pluss 2 aastat vastutaval ametikohal teha iseseisvat tööd insnerina. Need nõuded ona kasutusel praktiliselt kõigis arenenud majandusega riikides. See on eeltingimus insenerikutse rahvusvaheliseks tunnustamiseks ning seetõttu on nende nõuete rahuldamine tarvilik. 6
5.Kasutatud kirjandus 7
1. Sissejuhatus 2
2. Kuidas saadakse inseneriks? 4
3. Eesti Inseneride Liit 5
3.1 Tutvustus 5
3.2 Euroinsenerid Eestis 5
4. Kokkuvõte 6
5. Kasutatud kirjandus 7
  • Sissejuhatus


    Tallinna tehnikaülikool on Eestis hinnatud ülikool, kus on võimalik omandada inseneri hariduse. Vaatamata sõnale tehnika, õpib selles koolis palju andekaid tüdrukuid.


    Et minu jutt oleks arusaadav, pean vajalikuks defineerida sõna insener- kõrgharidusega tehnikaspetsialist, kes kavandab, arendab, konstrueerib või kontrollib tarindeid ja tehnilisi seadmeid ning süsteeme, projekteerib ja organiseerib nende valmistamist või juhib nende tööd.( Vaba entsüklopeedia , Insener)
  • Vasakule Paremale
    Tudengist euroinseneriks #1 Tudengist euroinseneriks #2 Tudengist euroinseneriks #3 Tudengist euroinseneriks #4 Tudengist euroinseneriks #5 Tudengist euroinseneriks #6 Tudengist euroinseneriks #7 Tudengist euroinseneriks #8
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-01-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Mariadelunaa Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    9
    doc

    Insenerieetika loengukonspekt

    Insenerieetika lühendatud loengukonspekti lühendatud konspekt 1 Põhimõisted Challengeri start ja 14 inseneri protest enne seda, kuna nende arvates olid ilmastikutingimused morjendavad. Insenerid vs eetilised probleemid ­ puhttehnilised probleemid ja valikud, millest ülejäänud ühiskond teab niipalju, kui insener seda välja laseb paista. Konkurents, piiratud ressursid vs keskkonnakaitse, ohutus. Inseneri kohustus juhtkonna ja kasumi ees vs inseneri kohustus ühiskonna ees. Kas alati on see, mis pole keelatud, lubatud? Kas risk õigustab ennast? Millist hinda tuleb maxta kindlustunde eest? Inimese subjektiivne 'eetikakoodeks'. Inimkonna üldinimlik eetikakoodeks (ntx religiooni abil defineeritud). Teatud elukutsete eetikakoodeksid. Eetikakoodeks ­ kooskõlas seadusandlusega, ent seadusandluse teatud inertsi tõttu peab eelkõige juhinduma ühiskonna kujunemise suundadest. Kõigepealt

    Insenerieetika
    thumbnail
    31
    doc

    Eetika konspekt

    Referaadid: 1. Ettevõtlus ja eetika 2. Äri, haridus ja eetika 3. Väike-ettevõtte eetikanormid 4. Äri, seadus ja eetika 5. Eetika ja poliitika 6. Kõlbeline vabadus, vastutus, hinnang 7. Kõlbeline konflikt ja selle lahendamine 8. Etikett, viisakus, taktitunne, empaatia jt. Suhtlemise soodustajana Essee, referaadi teemad: · Kutse-eetika olemus ja põhimõisted. · Inseneri elukutse ja eetika tänapäeval. · Äri ja inseneri loometöö. · Toode ja hind üksi ei hoia klienti kinni. · Professionaalsus versus haltuura. · Kapitalistliku demokraatia mudel ja eetilised inveteeringud. Allikad: Airaksinen, T.1993. Mis on praktiline eetika.- Akadeemia nr.12. Pojman,L. 2005. Eetika.Tallinn Sutt, T. Aukartus, vastutus ja lootus. 1993. ­ Akadeemia nr.11. Tuulik, M. 2002. Eetika ja moraal. Tallinn. 4

    Sotsioloogia
    thumbnail
    6
    doc

    Tööstusdisaini-inseneri tasustamine toote kasumilt

    tehnoloogiad meie vajadusi veel paremini täidaksid? Demokraatlik-kapitalistlikus ühiskonnas on ressurssid (tootmisvahendid) inimeste individuaalses omanduses. Ettevõtja / juht on indiviid, kes käsutab materiaalseid ressursse, tööline aga inimene, kes müüb oma füüsilist ressurssi. Insener, analüütik, selle ahela (JuhtInsenerTööline) vahelüli, kes oma intellektuaalse võimekusega rakendab ettevõtja ressursi töölise abiga tarbija (ühiskonna) vajaduste rahuldamiseks. Seega võib inseneri kujutada osalevana ka järgnevas ahelas: EttevõtjaInsenerTarbija. Insener omab väga spetsiifilisi oskusi ning teavet, intellektuaalset ressurssi, mis ülejäänutele tootmise ahelas jääb kättesaamatuks. Sellega seoses asetub insener kui inimene dilemma keskele: Individuaalne kasumInsenerÜldine heaolu. Kuidas leida tasakaal, balansseerida isikliku kasu ning ühiskondliku (altruistliku) heaolu vahel? Lihtsustamaks ning abstraheerimaks inseneride ees laiuvaid moraalseid

    Insenerieetika
    thumbnail
    182
    ppt

    Insenerieetika

    17.12.15 1 14. TUDENGIST INSENERIKS 14.1. Esimesed päevad  Vaatamata sellele, et värskelt diplomi saanud tavaliselt on kindlad, et nad on hästi ettevalmistatud iseseisvaks tööks, esimesed päevad ja kuud pole sugugi nii lihtsad. Seda protsessi sageli nimetatakse – sisenemine reaalmaailma. Täiskoormusega inseneri töö on väga erinev tudengi õppimisest.  Paljud märgivad, et ajakava muutub rohkem kriitilisemaks. Tudengipõlves ajakava oli rangelt reglementeeritud teiste poolt (millal loeng, millal mingi seminar, millal mingi referaadi või arvestuse tähtaeg; eksami tähtaegu saab sageli valida). 17.12.15 2  Tööl on aga tihti fikseeritud vaid töö esitamise lõpptähtaeg. Kõik vahepealsed etapid ja nende

    Insenerieetika
    thumbnail
    16
    doc

    Lennundusinsener

    03. 2006.a ­ 01.mai. 2006.a. viidi läbi lennundusinseneri kutsestandardi kavandi tutvustamine, millesse olid kaasatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Lennuamet, lennundusettevõtted, Tallinna Tehnikaülikool ning Tartu Lennukolledz. Kutsestandardi lõppredaktsiooni koostamisel on töörühm arvestanud kutsestandardi tutvustamisel tehtud ettepanekuid ja märkusi. Kutsestandardi koostamisel on arvestatud Inseneride Kutsenõukogu 25. jaanuaril 2006. a otsusega nr 10 kinnitatud inseneri kutsestandardi ja FEANI (Euroopa Rahvuslike Inseneriassotsiatsioonide Föderatsiooni) nõuetega. Käesolev kutsestandard on koostatud esmakordselt. Käesolev lennundusinsener IV, diplomeeritud lennundusinsener V ja volitatud lennundusinsener V kutsestandard on kinnitatud 16. veebruaril 2007. a Inseneride Kutsenõukogu otsusega nr 12. Kutsestandardis sisalduvad kutsekvalifikatsioonid on kantud kutseregistrisse. 1 KASUTUSALA Kutsestandardite kasutusala on järgmine: 1)

    Uurimistöö



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun