Fotograafia ajalugu (1)

Fotograafia ajalugu
1. Milline hõbenitraadi omadus tegi võimalikuks fotograafia leiutamise ? 1727.a. avastas Saksa teadlane J.H.Schulze hõbenitraadi valgustundlikkuse.  1802.a. tekitas inglane T.Wedgwood hõbenitraadilahusega immutatud paberil kujutise, kuid ei leidnud moodust selle kinnistamiseks. Hiljem avastati teiste hõbedasoolade valgustundlikkus.
2. Kes on maailma esimese foto autor? Mida see foto kujutas? Joseph Niecephore Niepce teeb esimesed fotokujutised camera obscura abil valgustundlikule paberile. / J. N. Niepce teeb Camera Obscura abil asfaltplaadile 16,2cm x 20cm suuruse foto oma töötoa aknast avanevast õuevaatest
3. Mida sai teha camera obscura abil? Camera obscura abil said paljud teadlased juba 17. ja 18. sajandil tulemuseks fotokujutisi, kuid enamik neist katsetest lõppes siiski fiaskoga, sest saadud negatiivkujutist ei osatud muuta säilivaks. 18. sajandil tehti tähtsaid avastusi optika valdkonnast, kasutusele võeti erilised klaasisegud ja nii suudeti juba 19. sajandi algusaastatel konstrueerida ja valmistada mitmest läätsest koosnevaid valgusjõulisi ja väheste moonutustega objektiive.
4. Esimene eestikeelne fotograafia õpik ilmus 1911. Kes olid selle autorid? Vennad Johannes ja Peeter Parikas
5.  Mida tähistab kuupäev 19.august 1839 ning millise sündmusega on see seotud? Fotograafia sünnipäevaks loetakse 19.augustit 1839, kui füüsik D.F. Arago tegi Pariisi Teaduste Akadeemias ettekande L.J.M. Daguerre ja J.N.Niepce'i väljatöötatud kujutiste tekitamise meetodist, mida hiljem hakati nimetama dagerrotüüpiaks. Selle protsessi puhul kasutati hõbetatud vaskplaati, mis oli joodiauruga töötlemise teel valgustundlikuks muudetud. Pärast plaadi säritamist Camera Obscuras ilmutati peitkujutis elavhõbedaauruga ja kinnistati naatriumkloriidi lahusega. Ülimalt tähtis oli üleminek camera obscuralt fotoaparaadile, millel oli spetsiaalselt arvutatud objektiiv .
6. Loetle fotograafia kasutusvõimalusi, milleni jõuti juba XIX sajandil! *1801: Johann Wilhelm Ritter avastab hõbenitraadi valgustundlikkuse
 *1802: Thomas Wedgwood teeb hõbenitraadi abil valgustundlikuks muudetud paberiga putukate ja taimede siluettpilte
 *1807: William Hyde Wollaston konstrueerib joonistamisseadme, kaasaskantava, peegliga varustatud "camera lucida"
 *1816: Joseph Niecephore Niepce teeb esimesed fotokujutised camera obscura abil valgustundlikule paberile
 *1817: Carl Friedrich Gauss konstrueerib liitobjektiivi, mis koosneb kokkukititud optilistest elementidest
 *1824: J. N. Niepce teeb Camera Obscura abil asfaltplaadile 16,2cm x 20cm suuruse foto oma töötoa aknast avanevast õuevaatest
 *1835: William Henry Fox Talbot teeb valgustundlikule paberile foto oma elukoha aknast avanevast vaatest
 *1838: Louis Mande Daguerre trükib lendlehe, milles teatab , et on leiutanud mooduse, kuidas valguse abil hõbeplaadile kujutist tekitada
 *1839: 19. augustil teatab Prantsuse Teaduste Akadeemia oma pidulikul koosolekul dagerrotüüpia sünnist
 *1840: Joseph Petzval (1807– 1891 ) konstrueerib akromaatilise objektiivi valgusjõuga 1:3,6
 * 1841 : W. H. F. Talbot patenteerib kalotüüpiaprotsessi, mis on tänaseni kasutatava negatiiv-positiivprotsessi eelkäija
 *1843: W. H. F. Talbot patenteerib suurendusseadme
 *1850: New Yorgis hakkab ilmuma "Daguerreian Journal ", maailma esimene fotoajakiri
 * 1851 : W. H. F.Talbot teeb Leydeni purgi abil esimese välklambivõtte
 * 1853 : G. M. Levy ehitab esimese momentkatiku
 *1853: Latimer Clark demonstreerib esimest stereokaamerat
 *1854: G. Thomas pildistab Krimmi sõjas 1523cm teleskoobiga
 *1854: C. Negre hakkab kasutama 74cm x 53cm formaadiga kaamerat
 *1855: Louvre`i muuseum alustab skulptuuride pildistamist katalogiseerimise eesmärgil
*1857: Josef Max Petzval konstrueerib suureformaadilise kaamera , mida hakatakse valmistama alles 1950. aastal
 * 1859 : "Pariisi Salong " korraldab maailma esimese fotonäituse, kus esitletakse 148 osavõtjalt ühtekokku 1295 fotot
 *1860: Thomas Sutton (1819–1875) patenteerib Inglismaal peegelkaamera
 *1869: Louis Ducos du Hauron annab välja raamatu värvifotograafiast
 * 1874 :  L.D. du Hauron saab patendi oma kolmevärvikaamerale "Heliochromatik"
 *1880: "New York Daily Graphic " avaldab pooltoonides rasterfoto
 *1882: John McClellan kasutab pildistamisel klaaskolbi asetatud agneesiumlindi elektrilist süütamist
 *1883: Marco Manenizza ehitab esimese peegelkaamera
 *1888: Georg Eastman leiutab koos Henry Reisenbach'iga läbipaistva tselluloidfilmi, mille kasutamiseks valmistatakse nime " Kodak " kandev kaamera. Kaamerasse mahtus 70mm laiust filmi kogunisti 100 võtte jaoks
 *1890: Firma Goertz asub valmistama kaameraid negatiiviformaadiga 9cm x 12cm . Kaamera oli varustatud vahetatava objektiiviga ja rulookatikuga, mille lühim säriaeg oli 1/1000 sec
 *1891: Momme Andersen (1857–1951) avastab paramiinofenooli ilmutusomadused, kasutusele võetav ilmuti on tuntud tänapäevani nimetusega "Rodinal"
 *1892: Firma Hauff patenteerib tänaseni kasutatavad ilmutusained, metooli, glütsiini ja amidooli
 *1894: Julius Scheiner defineerib fotomaterjali tundlikkuse, mida hakatakse väljendama scheineri kraadides
 * 1897 : Kaameraturule jõuab 6cm x 9cm filmiformaadiga, kokkulapatav lõõtskaamera  "Kodak 1"
 * 1898 : Algab esimese amatöörfilmikaamera "Birtac" tootmine. Kaameras kasutati 17,5mm laiust mõlemalt poolt perforeeritud filmi
 *1900: Emil von Hoegh konstrueerib 140' pildinurgaga ülilainurkobjektiivi
 *1900: Frank Brownell valmistab papist ja puidust kaameramudeli. Georg Eastman Kodak kompanii valmistab näidise ideest lähtudes esimese bakeliidist kaamera ning  müüb "Brownie"-nimelist rahvakaamerat aasta jooksul 100 000 eksemplari
7.  Mis on diapositiiv? Diapositiiv on läbipaistva alusega fotomaterjalile tehtud foto, mida vaadatakse vastu valgust või ekraanile projitseerituna.
8. Kirjelda lühidalt, kuidas tuleb ümber käia vanade paberfotodega, et neid mitte kahjustada?
* Hoidke uurimissaalis ja hoiuruumis puhtust. Neid ruume tuleb regulaarselt puhastada nii tolmuimeja kui ka lapiga .
*Kontrollige regulaarselt temperatuuri ja suhtelist õhuniiskust. Samuti kontrollige kas esineb märke kahjustumisest hallituse, putukate või näriliste toimel.
*Ärge seadke arhiivi sisse keldrisse või pööningule
*Ärge asetage fotosid küttekehade lähedusse, näit. kuumaveetorude lähedusse, ärge asetage neid radiaatori peale või kohale. Ärge hoidke fotosid otsese päikesevalguse käes.
*Ärge hoidke fotosid värskelt värvitud toas ega üldse värskelt värvitud objektide läheduses vähemalt 2, soovitavalt 4 nädalat.
*Hoidke paljundusmasinad kogudest eemal. Osoon , mida elektrostaatilised koopiamasinad tekitavad, on väga kahjulik.
*Ärge võimaldage fotodele või nende ümbristele kokkupuudet puhastusvahenditega, mis sisaldavad ammoniaaki või kloori.

9. Nimeta üks XIX sajandil Eestis tegutsenud fotograaf! Jakob Livenstroem