Konfliktid 1920 aastatel 1. Konflikt 1923 Prantsusmaa ja Saksamaa vahel. Põhjuseks oli see, et Prantsusmaa viis oma väed Ruhri tööstuspiirkonda. Ruhri kivisöebasseinid. 1922 oli selge, et Saksamaa ei suuda maksta reparatsioone. Metallurgias tekkisid rahutused. Sekkus Rahvasteliit. Prantsusmaa toob väed välja, tööstus vähenes. 2. Konflikt 1923 Soome ja Rootsi vahel, konflikt ei läinud sõjaliseks. Konflikti põhjuseks oli Ahvenamaa. Tahtsid ühineda Rootsi kuningriigiga. Hakati arutama seda Rahvasteliidus. Ahvenamaa sai autonoomia. Konflikt lahenes. 3. Konflikt 1924 Poola ja Leedu vahel, põhjuseks oli Vilniuse linn. Linn kuulus Poolale ja Leedukad tahtsid seda endale. Sõjaline konflikt. Vilniusest sai Kaunase asemel uus pealinn. Saksamaa 1920 aastatel Majandusolukord oli peale sõda väga kehv. Saksamaal oli kart...
EESTI Vabariik (1920 – 1940) (Eesti aeg) I Majanduselu. Suur kriis II Riigikord ja sisepoliitika III Välispoliitika I Majandus Olukord pärast iseseisvumist:Enne iseseisvumist Eesti majanduselu allutatud Venemaa huvidele, nüüd vajas see põhjalikke ümberkorraldusi. Alustati maareformist 1919, 10.okt. Loodi uut tüüpi talud: asundustalud (35 000 ). Varem olid juba ostutalud ja renditalud. 1919 – lasti käibele Eestis margad ja pennid, kuid olid olemas ka veel vene rublad, soome margad ja muudki. Pärast Vabadussõda – majanduslik tõus. 1920 – 1923 majanduspoliitikas tööstust eelistav suund. Eesti tööstuskaubad polnud konkurentsivõimelised välisturul. Paljud uued ettevõtted läksid pankrotti. Tekkis rahanduskriis. Senine majanduspoliitika oli viinud riigi ummikusse. 1924 – üleminek uuele majanduspoliitikale, mille käivitas Otto Strandmani valitsus. Tuli orienteeruda Euroopa t...
EESTI Vabariik (1920 1940) (Eesti aeg) I Majanduselu. Suur kriis II Riigikord ja sisepoliitika III Välispoliitika I Majandus Olukord pärast iseseisvumist:Enne iseseisvumist Eesti majanduselu allutatud Venemaa huvidele, nüüd vajas see põhjalikke ümberkorraldusi. Alustati maareformist 1919, 10.okt. Loodi uut tüüpi talud: asundustalud (35 000 ). Varem olid juba ostutalud ja renditalud. 1919 lasti käibele Eestis margad ja pennid, kuid olid olemas ka veel vene rublad, soome margad ja muudki. Pärast Vabadussõda majanduslik tõus. 1920 1923 majanduspoliitikas tööstust eelistav suund. Eesti tööstuskaubad polnud konkurentsivõimelised välisturul. Paljud uued ettevõtted läksid pankrotti. Tekkis rahanduskriis. Senine majanduspoliitika oli viinud riigi ummikusse. 1924 üleminek uuele majanduspoliitikale, mille käivitas Otto Strandmani valitsus. Tuli orienteeruda Euroopa t...
21. SAJANDI RELVAKONFLIKT (kurdid ja Türgi) 27 november 1978 loetakse alguseks ning see on siiani käimas. Üldiselt Ida- ja Lõuna-Türgi aladel ning ka Põhja-Iraagi ja Põhja-Süürias. Konflikti osapoolteks on Türgi riik ning kurdid. Kurdid on arvukuselt Lähis-Ida neljas rahvus. Nad elavad nelja riigi aladel, olles igas riigis silmitsi eri probleemidega. Kurdid on tuntud sellegi poolest, et nad on kultuuriliselt lõhestunud ega suuda üksteisega koostööd teha. Konflikti põhjus peitub kauges minevikus. Peale Esimest maailmasõda, mil Osmanite riik hävines, sündis selle aladele oluliselt väiksem Türgi. Sèvresi rahu 1920. aastal lubas anda kurdidele enesemääramisõiguse oma riik luua, kuid kaasaegse Türgi riigi looja Mustafa Kemal Atatürk lepingut ei tunnistanud ja 1923. aasta Lausanne'i rahus pole enam kurdide riigist sõnagi. Peamiseks konflikti põhjuseks on kurdide s...
Eesti riiklikkord/poliitiline elu(1918-1934 ) pärast venevõimu oli eestlastel suur soov rajada iseseisev dem. vabariik. Eesti esimese PS-i koostas asutav kogu 1920a. Selle kohaselt teostas seadusandliku võimu ühekojaline parlament e. riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse riiigikogu ja vaitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka riigipea(presidendi)ülesandeid. Neil aastal osalesid eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad ning selle tüttu ei suudetud moodustada üheparteilist valitsust ning eestis oli koalitsiooni valitsus. 1930 tabas eesti majandust ja ühiskonda kriis. Usuti, et võimu oma riigipea päästaks maa ning paneks maksma kindla korra. Autoritaarne eesti e. Vaikiv ajastu(1934-1940)-vältimaks vabdussõja ajast võitu ja koondamaks võimu enda kätte teostasid riigi vanem K.Päts ja endine sõjavägede ülem juhataja Johan Laidoner 12.märts 1934 sõjaväelise r...
INFOÜHISKOND TELEVISIOON KOSMOS MOOD USUFANATISM Enne esimest maailmasõda Pilvelõhkujad- leiutati Chicagos aga domineerima hakkasid pilvelõhkujad New Yorkis. Tselluloid- tehisplastmass. Kergestisüttiv materjal, millest valmistati filmilinte ja tehishambaid 20-ndate algul. Hollywood- kinotööstuse keskus (1913). Charlie Chaplin- tummfilmistaari debüüt (1913). Albert Einstein- erirelatiivsusteooria looja Sigmund Freud- neuroloog, psühhiaater ja psühhoanalüüsi teooria rajaja. Nobeli preemia- iga-aastane rahvusvaheline kirjandus-, füüsika-, keemia-, füsioloogia-, meditsiini- ja rahuauhind.esmakordselt anti välja 1901. aastal. Aluse pani Alfred Nobeli testament. MOOD Naised kandsid kõrgele tõstetud vöökohtadega kleite Eksootikavaimustus- kanti karusnahku ja idamaise...
Modernsed kompositsiooni tehnikad läbi Béla Bartoki rahvamuusika taotluste. Béla Bartók (25. märts 1881 Nagyszentmiklós 26. september 1945 New York) oli ungari helilooja, pianist ja etnomusikoloog. Ta sündis Nagyszentmiklósis (tollal Austria-Ungari, nüüd Rumeenia). Pärast isa surma 1888. aastal kolis ta koos emaga Nagyszöllösisse ja seejärel Pozsonyisse.Algselt õpetas teda ema. Ta õppis alates 1899. aastast Budapesti muusiikaakadeemias klaverit ja kompositsiooni. Õpingute ajal kohtus Zoltán Kodályiga, kellega koos ta kogus rahvamuusikat. Bartókit mõjutas Richard Straussi muusika. Ta on kirjutanud ooperi "Hertsog Sinihabeme loss", kaks balletti, klaveri- ja viiulikontserte, koori- ja kammermuusikat. Kompositsioneerides hakkas Bartóki mõjutama Stravinski ja Schönbergi loomingud, mõned tema kõige keerulisemad muusikad kahe viiulil 1921-2. aasta Soaadid. Samal ajal oli ta omandanud rahvusvahelise lugupidamise: tema teosed olid avaldatud...
Mart Raud referaat SISUKORD 1. SISSEJUHATUS..........................................................................................3 2. LOOMING...................................................................................................4 3. LUULEKOGU SÜVENDATUD ANALÜÜS.............................................6 4. HINNANG....................................................................................................7 5. KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................8 2 1.Sissejuhatus Mart Raud (1903-1980) oli luuletaja, prosaist ja näitekirjanik. Debüteeris luuletajana (1919), teda peeti 1920. aastatel üheks lootustandvamaks nooreks autoriks. 1920. aastatel alustas M. Raud paralleelselt värsiloominguga ka lühiproosa avaldamist. Samal p...
EESTI VABARIIGI VÄLISPOLIITIKA 1918-1938 I EV tunnustamine iseseisva riigina Peale iseseisvuse väljakuulutamist oli tähtsamaks küsimuseks Eesti Vabariigi tunnustamine välisriikide poolt. Maapäeva poolt moodustati välisdelegatsioon, mida juhtis Jaan Tõnisson. Valiti saadikud, kes lähetati erinevatesse riikidesse. 1918 mais tunnustasid Inglismaa ja Prantsusmaa EV-d de facto, kuid Eesti saatus pidi otsustatama I maailmasõja järgsel Pariisi rahukonverentsil. Tunnustamise vastu oli eelkõige Prantsusmaa, kes soovis Vene impeeriumi taastamist. 2. veebruaril 1920 Tartu rahulepinguga tunnustas esimesena EV-i de jure Nõukogude Venemaa 1920 tunnustasid EV-d veel Soome ja Poola. Murrang välisriikide suhtumises saavutati 1921.aastal, mil EV-d tunnustasid de jure enamus Euroopa riike ja sama aasta septembris võeti Eesti vastu Rahvasteliitu (ÜRO eelkäija). II Balti liidu loomise kava ...
NÄRVISÜSTEEMI ARENG Evolutsioonilise arengu põhimõtteid o Evolutsioonilises arengus on aju suhteline suurus kasvanud, sellega kaasneb tavaliselt sotsiaalne ja/või toiduhankimise keerukuse suurenemine. o Aju suhtelise suuruse kasvuga kaasneb ka keha suuruse kasv. o Aju kasvu suurenedes muutub see modulaarseks nii struktuurilt kui funktsioonilt. o Aju suurenemine evolutsioonis => pikenenud kasvuperiood,... laminaarne kihiline Erinevate hominiidide iseärasusi, arengulugu ja peamisi leide Australopithecus - väikesed, saledad, ahvitaolised, emased isendid olid isastest väiksemad - suutsid käia püsti, käed olid kohastunud puudel ronimiseks - aju oli ümaram kui ahvidel Leiud: Taungi laps 1924 Lõuna-A. Proua Ples 1947 L-A. Laetoli jalajäljed 1978 Tansaanias Lucy 1972 Etioopia Homo habilis - kehaehitus ei erine oluliselt eelmistest - elasid suuremate...
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM IX c klass LENIN Referaat Juhendaja: Tallinn 2010 Sissejuhatus Lenin oli erakonrdne isik. Ta asutas bolsevike kommunistliku fraktsiooni ja arendas selle parteiks, mis korraldas 1917. aastal Oktroobrirevolutsiooni. Kuulutati välja maailma esimene sotsialistlik riik. Ja see riik, jäi kõikide asjaolude kiuste püsima. Lenin oli üks paljudest revolutsiooni nõudvatest intellektuaalidest. Ta polnud rahul poliitilise ja majandusliku korraldusega . Lenin hindas kõrgelt Marxi, Saksamaa marksistlikku liikumist ning selleaegse Saksamaa tööstust ja tehnoloogiat. Kuid ta soovis, et ka lääs ennast muudaks. Euroopas pidi toimuma sotsialistlik revolutsioon, mis oleks kogu kapitalistliku korra minema pühkinud. Samuti kavatses ta kaotada Venemaal ning mujalgi kõik, mis tema meelest tagurlik ja rõhuv tundus. Miski ei suutnud kõigutada...
Maardu Gumnaasium Mittestatsionaarne osakond Kristina Kralle 9. a klass Eesti Vabariik Maardu 2012 Sisukord Balti liit..........................................................................................................3 Eesti ja rahvusvahelised suhted 1920.1930. Aastatel....................................................4 Eesti Vabadussõda.............................................................................................6 Kokkuvõtteks.................................................................................................10 Kasutatud allikad.............................................................................................11 Balti liit 1...
ESIMENE MAAILMASÕDA. Põhjused: 1. Vastuolud suurvõimude vahel, Prantsusmaa+Inglismaa -> Saksamaa 2. Venemaa ja Austria-Ungari konflikt Balkanil 3. Sõda romantiseeriti 4. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 5. Militarism, võidurelvastumine, soov rakendada sõjaplaane, sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia 6. Natisonalism (Serbias) 7. Ülitundlikkus pidevate suuriikidevaheliste kriiside tõttu Ajend: Franz Ferdinangi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914 28 juulil 1914 kuulutas Austria-Ungari sõja Serbiale ALGUS: 1.august 1914 kuulutas Saksamaa sõja Venemaale. Sõdivate poolte plaanid: Saksamaa: Schlifferi plaan: Prantsusmaa purustamine, seejärel väed Venemaale. - Arvestati väga vähese ajaga, ei arvestatud Venemaa kiirema tegutsemisega +Kindel plaan, hea varustus, läksid ringiga läbi Belgia, kust ei osatud ohtu aimata Prantsusmaa: Plaan 17: Lotringi ja Elsassi hõivamine, seejärel sissetung Saks...
PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM KRIISIKOLDED TÄNAPÄEVA MAAILMAS REFERAAT Koostaja: 9. klass Juhendaja: PÄRNU 2009 Sisukord: Sissejuhatus........................................................................3 Iraagi sõda...........................................................................4 Afganistani sõda.................. ................................................5 Gruusia sõda.........................................................................6 Lähis-Ida konfliktid..............................................................7-8 Sudaani kriis........................................................................9 Somaalia kodusõda...............................................................10 Sri Lanka kodusõda......................................................
Aravete Keskkool ÕPIMAPP Ajalugu Koostaja: Keit Kallas Klass: 12 Juhendaja: Kettrud Väisanen Aravete 2010 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 LEONID BREZNEV.................................................................................................................3 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................5 SADDAM HUSSEIN.................................................................................................................6 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................8 TSERNOBÕLI KATASTROOF.............................
Alphonse Gabriel Capone You can get much father with a kind word and a gun that you can with a kind word alone. Ameerika tuntuim gangster ja suurim avaliku korra kokkuvarisemise sümbol Ameerika Ühendriikide 1920. aastate kuiva seaduse ajal. Caponel oli peamine roll ebaseaduslikes tegevustes, mille tõttu teati Chicagot linnana, kus seadused ei kehti. Alphonse Gabriel Capone Sündis 17. jaanuaril 1899 aastal Brooklyni linnaosas New Yorgis, Itaalia immigrantide peres.Ta mõlemad vanemad olid austatud inimesed, isa töötas juuksurina, ning ema oli usklik.Tal oli kuus venda ja kaks õde.Väiksena liitus Capone tugevaima kohaliku jõuguga, mille nimeks oli "Junior Forty Thieves" Ta teismelisena peamiselt varastas asju ja vajadusel kasutas rusikaid. Ta käis kuni 6. klassini Katoliku koolis, kuid siis visati välja. Väljaviskamise põhjuseks oli konflikt tema ja õpetaja v...
20.sajandi muusika Üldiseid arengujooni 1. 20.saj peamised muusikavoolud olid hilisromantism, ekspressionism, impressionism, neoklassitsism ja avangardism. Koolkondadeks uusviini ja rahvusromantilised koolkonnad. 2. 20.saj muusikakultuur erineb eelnenud ajastute omast stiilide rohkuse ja mitmekesisuse poolest. Hilisromantism 3. Hilisromantism oli eriti võimas Saksamaal ja Austrias. 4. Selle muusikastiili tähtsamad heliloojad on Johannes Brahms, Richard Wagner, Richard Strauss ja Gustav Mahler. 5. G. Mahler kirjutas sümfooniaid ja orkestrisaatega laulutsükleid. 6. G. Mahleri kuulsaim sümfoonia on 1907. aastal lõpetatud Kaheksas sümfoonia. Juba oma ettekandekoosseisult on teos monumentaalne: 5- kordne puhkpillikoosseis ja 17 vaskpuhkpilli orkestris, 2 segakoori ja poistekoor, lisaks veel 8 solisti ja lavatagune orkestrirühm. Vastavalt tekstile jaotub sümfoonia kaheks. Esimese osa sõ...
Nõo Reaalgümnaasium Eesti Vabariik 1920 -1940 Uurimustöö Koostaja Maris Eglit Juhendaja Ege Lepa Nõo 2011 1. SISUKORD 2 2. SISEPOLIITKA Eesti Vabariik sündis revolutsioonide ja sõdade keerises. Rahvusliikluse mõtet saatsid ja tugevdasid 1917. a. revolutsioonide demokraatlikud ideed. Revolutsioonilist radikalismi oli tunda ka vabariigi siseelu korraldamisel peale Vabadussõja lõppu. Pärast pikemat ja üsnagi rasket eeltööd võttis Asutav Kogu 1920. a. 15.juunil vastu põhiseaduse, mis hakkas kehtima sama aasta 21.detsembril. Põhiseadus järgis kodanliku demokraatia parimaid traditsioone. Selles tunnistati riigi kõrgeimaks seaduslikuks võimuks 100-liikmeline parlament Riigikogu. Täidesaatev võim oli parlamendi poolt moodustatud valitsusel. See k...
Maailma lõpp Keiu Kaur Maailmalõpp on teema, mida käsitletakse päevast päeva. Seda on ennustatud juba aegade algusest saadik meie esivanemate poolt. Räägitakse, et me oleme üleelanud juba sadu või rohkem maailmalõppe, aga sellest hoolimata on kõik endine. Miks see siis meis hirmu tekitab, kui igaüks meist on mõne maailmalõpu üleelanud? Maailmalõpu teooriaid on väga suurtes kogudes: nii ulmelisi kui ka täiesti reaalselt mõeldavaid. Mina isiklikult ei usu, et maad võiks tabada mõni ufode rünnak või et maale teeks lõpu mingi saatuslik kuupäev nagu selleks oli 2012. 12. 21. Pigem arvan, et nagu ka igale inimesele on määratud surm, on määratud ka meie planeedile lõpp. See on täiesti loomulik eluosa. Nii, nagu iga inimene saab lühendada oma eluiga näiteks suitsetamise või joomisega, saame teha ka maailmale kiirema lõpu näiteks tuumasõjaga. Kui me isegi ei kiirenda seda protsessi juhtub see nii kui nii . Teooriaga, et maail...
Esimese maailmasõja põhjused Suurriigid soovisid majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju suurendada Inglism ja saksam võitlus liidrirolli pärast maailmas Saksam soov omandad uusi kolooniaid Prants soov saada tagasi saksm kaotatud Elsass- Lotringi alad Venem ja austria-ungari konkurents Balkanil I maailmas. Eeldused Puudusid rahvusvahelised intuitsioonid,( suhteid reguleerida diplomaatliselt) Rahvusvahelised vastuolud euroopas ja natsionalismi kasv. Sõja romantiseerimine. Ülev ja hiilgav. Ohu alahindamine Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. Sõja ajend 28.06.1914 sooritati sarajevos atendaat austria -ungari troonipärijale Franz Ferdinandile Tapja. Gavrilo princip Põhjuseks serbia leppimatus bosnia liitmise suhtes austria ungariga, soov luua Suur Serbia, ühendaks balkani poolsaare slaavi rahvaid. Sõja algus ...
Väike-Maarja Gümnaasium 12.klass Natslik Saksamaa ja Adolf Hitler Referaat Väike-Maarja 2009 Sisukord 1. Natslik Saksamaa, Gestapo ja Molotovi-Ribbentropi pakt ....................................................... 3-5 2. Adolf Hitler ...................................................................................................... ................................ 6-8 Natslik Saksamaa, Gestapo ja Molotovi-Ribbentropi pakt Diktatuuri tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas kujunenud olukord, mille olulisemateks tunnusjoonteks olid: 1) Uute, kergemini manipuleeritavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu valimisõiguse laienemine tõi kaasa uued suured valijate rühmad, kelle kogenematust ja ...
1 III. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL I: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine (24.02.); Vabadussõja algus 8 (28.11.). Valimisreformiga Suurbritannias kaasnes valijaskonna ulatuslik laienemine 191 Pariisi rahukonverentsi algus. 9 Versailles rahulepingu sõlmimine Saksamaaga. 192 Eesti esimese põhiseadusega kehtestati demokraatlik 0 riigikorraldus. USA-s hakkas kehtima keeluseadus. 192 Sõlmiti Inglise-Iiri kokkulepe, millega Iirimaa sai dominiooni 1 staatuse. 192 Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks. 2 Võitjariigid määrasid kindlaks Saksamaa reparatsioonide suuruse. 192 Prantsusmaa ja Belgia okupeerisid ...
Keila Gümnaasium Eduard Bornhöhe Referaat Õpilane: Tiina Veersalu Klass: 9.b Juhendaja: Eva Samolberg Keila 2008 Sisukord Sissejuhatus lk 3 1. Eduard Bornhöhe elulugu lk 3 2. Eduard Bornhöhe looming lk 5 Kokkuvõte lk 8 Kasutatud kirjandus lk 9 2 Sissejuhatus Eduard Bornhöhe on Eesti ajalooliste jutustuste algataja ning väljapaistvaim esindaja, kelle ajaloolised jutustused ja ennekõike jutustus ,,Tasuja" on avaldanud suurt ühiskondlikku mõju mitte ainult oma ilmumise ajal, vaid ka hilisemate aastakümnete sündmustes ja leidnud kindla koha meie kirjanduse klassikalises pärandis. Tugeva loomupärase andega autorina, kuulub Bornhähe 19. sajandi lõpu kirjanduse eredamate kujude hulka. (1. Eest...
Diktatuurid: Nõukogude Venemaa/NSV Liit, Saksamaa, Itaalia. Rahvasteliit. Rahvusvahelised suhted maailmasõdade vahelisel perioodil. 1. Mussolini võimuletulek (millal, miks), fašismi iseloomulikud jooned, võrdlus teiste diktatuuridega. Oktoobris 1922 organiseeris Benito Mussolini järjekordse valitsuskriisi ajal Itaalia valitsusele ning kuningale Vittorio Emanuele III-le surve avaldamiseks demonstratsiooni, nn Marsi Roomale, ja nõudis valitsust endale. 31.oktoobril 1922 kuulutas kuningas Mussolini peaministriks. Antifašistidel keelati riigist lahkuda, nende üle mõisteti kohut, paljud hukati. Fašism ei usu igavese rahu võimalusse ega selle kasusse ja hülgab patsifismi, mis tähendab loobumist võitlusest ja eelistab seega argust ohvrimeelsusele. Poliitiliste sümbolite (lippude, marsikolonnide ja mundrite) sage kasutamine. Poliitika rõhutatud il...
Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul Suurriikide blokkide kujunemine Kolmikliit Saksamaa, Austria, Ungari, Itaalia Eesmärgid · Võim Euroopa mandril (purustada Prantsusmaa) · Kolooniad · Austria-Ungari Balkan (Serbia) · Itaalia Mõjuvõim · Türgi Lootis toetusele Venemaa ja Itaalia surve vastu Antant Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa Eesmärgid · Prantsusmaa Saksamaa-vastasus (Elsass-Lotring) · Venemaa Türgi-vastasus Balkan · Inglismaa Püsimine maailma üliriigina, kontroll Euroopas · Jaapan Saksamaa koloniaalvaldused Aasias USA Eesmärgid Teha lõpp eurooplaste mõjule Lõuna-Ameerikas 1989 Ameerika-Hispaania sõda Puerto Rico, Filipiinid, Guam, Kuuba Kahuripaatide diplomaatia Rahvusvahelised kriisid 1905-1906 I Maro...
1 Välispoliitika 1918–1939 Eesti tunnustamine: välisdelegatsiooni tegevus; de facto tunnustus; Balti küsimus Pariisi rahukonverentsil; de jure tunnustamine ja vastuvõtmine Rahvasteliitu. Balti riikide koostöö: esimesed katsed; sõjalis-poliitilise liidu kavad (Bulduri ja Varssavi konverentsid); probleemid ja vastuolud; Eesti–Läti kaitseliiduleping 1923. Rahvusvahelise olukorra stabiliseerumine: Rahvasteliit ja kollektiivse julgeolekusüsteemi loomiskatsed; Eesti suhted Suurbritannia, Saksamaa, N. Liidu, Rootsi ja Poolaga. Sõjaohu kasv: Saksamaa ja N. Liidu aktiviseerumine, lääneriikide lepituspoliitika; idapakti idee; Balti Entente, neutraliteedipoliitika, laveerimine N. Liidu ja Saksamaa vahel. Eesti tunnustamine: välisdelegatsiooni tegevus; de facto tunnustus; Balti küsimus Pariisi rahukonverentsil; de jure tunnustamine ja vastuvõtmine Rahvasteliitu.. Enamik Euroopa riike ja USA tu...
Aasta 25000 ekr 15000-12000ekr 1492 1497 1535 1539 1540 1565 1607 1608 1610 1619 1620 1624 1630 1637 1664 1673 1675 1676 1686 1688 1692 1730ndad 1754 1756 1763 1764 1765 1767 1770 1773 1774 1775 1776 1777 1781 1783 1786 1787 1787-88 1789 1791 1793 1796 1797 1800 1801 1803 1804-06 1808 1812 1814 1816 1820 1823 1824 1825 1828 1830 1831 1832-33 1836 1840 1844 1846 1848 1850 1852 1854 1855-56 1856 1857 1859 1860 1861 1862 1863 1864 1865 1865 1867 1868 1869 1870 1874 1875 1876 1877 1879 1...
EESTI KRONOLOOGIA Keskaeg Eestis (1227 1558) · 1236 Saule lahing, Mõõgavendade ordu lõpp · 1237 luuakse Liivi ordu · 1242 jäälahing Peipsi järvel · 1248 Tallinn saab linnaõigused · 1262 Tartu (Dorpat) saab linnaõigused · 1343 23.04 Jüriöö ülestõusu algus Liivi sõda (1558 1583) Rootsi aeg · 1632 Tartu Ülikooli avamine · 1656 1661 Vene-Rootsi sõda, mis lõppes Kärde rahuga · 1675 ajakirjanduse algus Eestis · 1695 1697 suur näljahäda; iga viies inimene Eestis suri nälga Põhjasõda (1700 1721) Vene aeg Eestos (1721 1918) · 1802 taasavatakse Tartu Ülikool, mis suletu 1710 · 1806 ilmus esimene eestikeelne ajaleht ,,Tarto maa rahwa NäddaliLeht", mis suleti peagi tsensori korraldusel. · 1816 23.05 kaotati Pärisorjus Eestis · 1857 Pärnus hakkas ilmuma ajaleht ,,Perno Postimees"; Narvas alustas tööd Kreenholmi Manufaktuur · 1858 2.06 Mahtra sõda · 1857 18...
Eesti Vabariik Sisepoliitika Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus, selleks moodustati 23.aprill 1919 Asutav Kogu, astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel. Asutav Kogu võttis EV esimese põhiseaduse vastu 15.06.1920. (koostati Soome ps eeskujul) · Laialdased kodanikuõigused · Kõrgeim võimu kandja rahvas- valimised, rahvahääletus, rahvaalgatus (esitada uusi seaduseelnõusid või ettepanekuid seaduse muutmiseks) · Seadusandlik võim Riigikogul (100liikmeline, ühekojaline parlament) · Täitesaatevvõim Valitsus- ametisse nimetas Riigikogu, vastutas Riigikogu ees, Riigikogu võis avaldada umbusaldust · Valitsuse tegevust juhtis riigivanem- täitis peaministri kohustustele lisaks riigipea esindusülesandeid Seadus ei hakanud tegelikult täielikult tööle, eriti rahvaalgatuse ja hääletuse koha pealt. Teiseks vajakajäämiseks oli riigipea puudumine- SA hakkab domineerima TS üle, riig...
Realism • Soome realism sai alguse 1870ndatel, kui algasid suured muutused ühiskonnas, hakkas välja arenema tööstus(puidutööstus, kuid sh ka põllumajandus). Sellega seoses kerkisis esile ka sotsiaalsed ebakohad, millele realism teravalt osutas. • Kultuuri poole pealt kerkis esile esimene soome keelse hariduse saanud põlvkond, kes hakkas ellu viima Snellmani programmi ja nõudma soome keelele täielikke õigusi. • Rahvuslike probleemide asemel ühiskondlikud probleemid • Inspiratsioon põhjamaade kirjanikelt, nt Ibsen ka vene realism • Juhani Aho sõnul oli eesmärgiks eelkõige kujutadada tõsiolusid Minna Canth(1844-1897) • Jyväskylä seminari lektori abikaasa, kes pärast mehe surma kolis kodulinna Kuopiosse ja võttis üle vanemate lõngapoe, et sellega elatada ennast ja oma 7 last. • “Murdvargus”, “töömehe naine”, “”Hanna”, “Vaene rahvas”, “Kirikuõpetaja perekond”, “Sylvi”, “Anna-Liis...
Audentese Ülikool Sotsiaalteaduskond Henri Kissingeri kohtuprotsess Referaat 05.04.2006 Henry Kissingeri kohtuprotsess "Each success only buys an admission ticket to a more difficult problem". Henry Kissinger Arutele Osavõtjad: Robert Ingersoll, Joseph Sisco, Carlyle Maw Deputy, Lawrence Eagleburger, Philip Habib Monroe Leigh, Legal Advisor, Jerry Bremer Aeg: detsember 18, 1975 Toon välja paar lauset ja küsimust, mis sellel jutuajamisel teemaks tuli. Sekretär:"Ma tahan, et inimesed teaksid, et meie mure Angolas pole seotud majandusliku eduga ega merväebaasiga. See on seotud sellega, et USSR tegutseb 8, 000 miili kaugusel meie kodust ja kõik übruskaudsed riigid küsivad meie abi. Sellel on mõju eurooplastele, Nõukogude Liidule ja Hiinale. Ja teine asi, mis kolm kuud lekib ja tuleb ilmselt välja, on et Kiss...
Kool ......................... II a kursus Sergei Jessenin Referaat Juhendaja: ................................. 2009 1. Sisukord 1. Sisukord 2. Lapsepõlv 3. Naised Jessenini elus 4. Looming 4.1 Esikkogu "Radunisa" 4.2 Revolutsioonid 4.3 Imazinism 4.4 Tagasi Venemaale 4.5 "Kõrtside Moskva" 4.6 "Anna Snegina" 4.7 "Must mees" 5. Surm 6. Kasutatud kirjandus 2.Lapsepõlv Sergei Aleksandrovits Jessenin sündis 3.oktoobril 1895 Konstantinovo, Rjazani kubermangus. Tema vanemad olid talupidajad, isa Aleksandr (1873-1931) ja ema Tatjana(1875- 1955) abiellusid väga noorelt (isa oli 18 ja ema 16aastane). Ent ebakõlad mõlema suguseltsi vahel ajasid noored lahku ning Väike Serjoza jäi vanavanemate hoolde. Jessenin oli üsnagi varaküps: ta õppis viieaastaselt lugema, kirjutas esimesed Varsid juba üheksaselt ning teadlikuks luule...
Demokraatliku EST kujunemine 1920-1930-ndatel. o peale vene võimu tahtei iseseisvat riiki o Asutav kogu võttis 1920 vastu põhiseaduse o Seadusandlik võim ühekojaline parlament Riigikogu o Presidenti ametit polnud o EST juhtisid koalitsioonivalitsused o nagu prantsusmaal vahetusid valitsused o majanduskriisiga nõuti riigipead o Muudeti põhiseadust ja rahvas sai hääletada presidenti Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov, rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus, ka Asutav kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - Riigikogu -- ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ameti...
Lähte Ühisgümnaasium ADOLF HITLER Referaat Koostaja: Karmela Videvik Juhendaja: Viivi Rohtla Lähte 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS…………………………..........................................................……..............3 1. ADOLF HITLERI ELULUGU...............................................................................................4 1.1 Kes on Hitler?..............................................................................................................4 1.2 Perekond.......................................................................................................................4 2. ADOLF HITLERI TEGEVUSE ALGUS...............................................................................8 3. II MAAILMASÕDA.................................................................................
AJALUGU Eesti aeg, esimene kt (teha allikaosa) Eesti iseseisvumise eeldused: · Kultuurilised : 1. kirjakeele ühtlustumine (1843 Ahrensi grammatika väljaandmine) 2. eestikeelsete ajalehtede levik (nende kaudu oli võimalik infot jagada) Postimees ja Päevaleht 3. rahvusliku haritlaskonna väljakujunemine, nemad kandsid edasi iseseisvumise ideed 4. aktiivne seltsielu (laulu- ja mänguseltsid, Eesti Kirjameeste Selts jne) 5. rahvuslikud suurüritused, mis eestlaste eneseteadvust kasvatasid (suurim: laulupidu) · Majanduslikud : 1. eesti talupoeg oli oma maa peremees (1849 Lm, 1856 Em seadustele oli võimalik osta enda talu ja maa endale päriseks). Sai hakata muudele laiematele probleemidele mõtlema 2. Eesti oli üks Tsaarivenemaa üks tööstu...
Eduard Vilde (18651933) 1880. aastat alguses alustas oma loomingulist tegevust Eduard Vilde, kellest peagi kujunes eesti kirjanduse juhtiv prosaist. Vilde varasemas loomingus domineerib seikluslik element, erakordne fabuleerimisanne ja huumoritaju, mistõttu ta looming oli rahva hulgas populaarne. Vilde ei jäänud kunagi loorberitele puhkama, ta arendas end pidevalt, oli kursis ühiskonnas valitevate meeleoludega, teadis palju valitevast sotsiaalsest ja esteetilisest mõttelaadist. 90. ndail sai Vildest eesti kirjanduse juhtiv kriitiline realist. Emigratsiooniajal süvenes Vilde teostes psühholoogiline sisu. Lisaks kirjutas Vilde paguluses draamat, pannes sellega aluse eesti draama sünnile. Tagasihoidlik, kohusetundlik, aus, pehme iselga, tõsine. Vilde isa Jüri Vilde sai 1862. aastal Pudivere mõisa moonakaks edutati moonakaks. Kahe aasta pärast abiellus noor kubjas mõisa te...
Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1799. · Hoolimata oma verisest iseloomust ja osalisest "ebaõnnestumisest" jõudis sellega lõpule uut tüüpi riigi- ja ühiskonna korralduse aluste väljakujunemine. · revolutsiooniline hüpe arengus (ajalooline pöördepunkt). · Euroopa ei olnud pärast revolutsiooni enam see, mis ta oli olnud enne. · Kolmekümneaastane sõda (1618-1648). Westphali rahuleping (1648). Mis iseloomustas keskaegset riiki? · Feodaalne hierarhia · Patrimonaalne võimukasutus riik nagu kuninga "eraomand". Suurfeodaalid püüdsid kuningavõimu igati järele aimata, see viis konfliktideni keskvõimuga. · Kuningal suspensiooniõigus ja erinevatel seisustel privileegid (kuningal võimalus kedagi vabastada seaduste täitmisest või anda eriõigusi, -vabadusi teatud ühiskonnakihtidele). · Erineva õigusega seisused · Erasõjad võimalikud. · Paralleelne vaimulik (kiriku) ja ilmalik võim. · suur ...
III. RAHVUSVAHELISED SUHTED KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: · I maailmasõja tulemusena: said Keskriigid Antanti riikide käest sõjaliselt lüüa; sellele aitas kaasa ka Novembrirevolutsioon Saksamaal ja rahvuslikud vastuolud paljurahvuselises Austria-Ungaris. lagunesid impeeriumid (vt.ka muutused poliitilisel kaardil). muutusid riikide senised rollid rahvusvahelistes suhetes. kasvas USA rahvusvaheline tähtsus maailmas ja majanduslik roll Euroopas. Inglise impeerium saavutas ajutiselt oma suurima ulatuse. Saksamaa kaotas kümnekonnaks aastaks mõjuvõimu. Nõukogude Venemaa sattus välispoliitilisse isolatsiooni jne. 1. Muudatused poliitilisel kaartil pärast I maailmasõda: · I maailmasõja järgset perioodi iseloomustas osade impeeriumite lagunemine ja uute riikide teke. Osa poliitilise kaarti muutustest kinnitati / seadustati Pariisi rahukonverentsil; osa toimus impeeriumite sisemi...
Winston Churchill Referaat Robin Ginter IX a klass Juhendaja: Sirje Promet Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Lapsepõlv.............................................................................................................................................4 Abielu ja lapsed....................................................................................................................................5 Sõjaväes teenimine...............................................................................................................................6 Poliitika.................................................................................................................................................7 Viidatud allikad..................
Rahvusvahelised suhted- politoloogia üks harusid, mille valdkond hõlmab riike ja konkreetset välispoliitikat. VPga seotud valitsusametkondade, organisatsioonide fuktsioneerimine. Hõlmab faktoreid, mis mõjutavad VP (nt geograafiat, majandust). Bütsantsi aeg- intriigide aeg, tekkis Ida-Rooma alusel. Sõbralikud suhted naabritega. Abielude diplomaatia- polnud väga edukas. Religiooni tähtsus: paganad tuleb viia ristiusku. Realismi arengule on kaasa aidanud diplomaat Machiavelli (1469-1527). Hans Morgenthau Realism- “Politics among nations” 1. rahvuslik huvi 2. jõud/võim 3. jõudude tasakaal 4. jõu kasutamine anarhilises maailmas. Egiptus ja Ramses II (Suur) ca 1290 e.m.a: Ramses II: Kuulsaim omaaja vaarao. Kadeshi lahing. Rahulepingud hetiitidega: leping oli hõbedane, ühel pool Ramsese ja Hetiitide kuninga ning teisel nende abikaasade sõnad, lepingul on sissejuhatus, sisuline pool vaidluse üle, pöördumine mitme jumala poole lepingu kinnituse...
PARIISI RAHUKONVERENTS (1919-1920) Algas 18. jaanuaril (Saksa keisririigi väljakuulutamise kuupäev 1871) 1919. Rahukonverentsile olid kutsutud ainult võitjariigid. Kaotajad olid kutsutud tingimusi vatsu võtma, alla kirjutama, läbirääkimis nendega ei toimunud. Nemad pidid leppima sellega, mis neile ette kirjutati. Võitjate poolelt olid olulised: Prantsusmaa, Inglismaa, USA. Itaalia pidas end ka riigiks, kes panustas palju, kuid ülejäänud riigid ei arvestanud eriti Itaalia soovidega rahukonverentsil. Tegelikult oli võitjariikide hulgas ka Venemaa, kuid see ei olnud enam sama Venemaa, mis 1914, sellest oli saanud Nõukogude Venemaa. Teised riigid suhtusid vaenulikult temasse, olemasolevat võimu ei tunnistatud. Samuti oli 1918 sõlmitud Brestis separaatrahu (rahu ilma teiste liikmesriikidega läbirääkimata), see ei olnud muidugi peapõhjus, kommunistid olid. Venemaa tulevikku käsitleti erinevalt suure kolmiku poolt. Prantsusmaa uskus, et tu...
Ajalugu 26.09.2017 KODUSÕDA VENEMAAL Vene impeeriumi lagunemisele järgnenud sündmused: Vene impeeriumi varemetele tekkinud riigid: ● 6.detsember 1917 Soome ● 16.veebruar 1918 Leedu ● 24.veebruar 1918 Eesti ● 11.november 1918 Poola ● 18.november 1918 Läti Lühikeseks ajaks suutsid oma riigi luua Ukraina, Valgevene, Gruusia, Armeenia. 1917.a võimu haaranud bolševikud saatsid laiali Asutava Kogu. Sellega häälestati suur osa elanikest enda vastu. Kodusõda algas mais 1918. Samal kevadel algas välisriikide sekkumine Venemaal toimuvasse- interventsioon. VENEMAA JAGUNES KAHEKS: PUNASED Bolševikud Juhid: Lenin, Trotski Relvajõud: Punaarmee VALGED Väga erinev seltskond, keda ühendas vastuseis punastele. Juhid: Koltšak jt Sõjajõude nimetati valgekaartlasteks. Kodusõda-julm sõda Punane terror- arveteõiendamine bolševike vastast...
MUUSIKA AJALUGU Periood Ajastu sotsiaalne ja muusikaline üldiseloomustus Muusika vahendajad (interpreedid) Muusikainstrumendid Uued vormid ja zanrid Heliloojad ANTIIK Ühiskond väärtustas inimest avaliku tunnustusega, kas tema eluviisi, teenete, Muusik oli jumaliku andega prohvet, kes Keelpillid: kitara, lüüra. Auloodia dionüüsilistel pidustustel aulose saatel Lüürikutena on tuntuks saanud Sappho ja 8. saj eKr 4. saj suuremeelsuse või kangelastegude eest. Seda kõike sai realiseerida avalikel vahendas inimesi ja jumalaid. Puhkpillid: aulos, paaniflööt, põikflööt, esitatav orgialikult ...
EESTI AJALOO ALGUS 10500 eKr- Jääaja algus 9000 eKr –vanim asulakoht 1208-1227 –vabadusvõitlus Põhjused: vene trantsiit –Daugava jõe kaudu kaubavedu 1227-..... eesti keskaeg (mujal maailmas oli see keskaeg juba ammu) 1558-1629 suurte sõdade ajajärk- põlisrahvad kehvas ajajärgus-vajadused sakstel suuremad, mida talupoeg ei jõua enam maksta Liivimaa ise jõukas, armee vilets konfliktid liivimaa ja venemaa vahel. Sõdu oli palju kõik naabrid oli jaol: vene, poola, rootsi, taani. 1558-1583-liivi sõda osalised venemaa võitis, -kohe sekkusid poola, rootsi, taani, sest transiidist olid kõik huvitatud. 1563-1570 põhjamaade seitsmeaastane sõda 17 sajand (alates1629) - Rootsi aeg 1660-rootsi kõige tugevam. Rootsi käes soome lahe rannik (soome, ingveri jane.) Rootsi aja lõpetas Põhjasõda (1700-1721) eestis oodati rootsi aega tagasi-eestlaste jaoks head ajad 1710-1918 Vene aeg (ka tsaaride aeg)(kaotati pärisorjus (1816-1819) Balti erikord-balti...
I Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed 1. Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul. Enne I maailmasõda kujunesid sõjalised suurriikide blokid: • Kolmikliit (1882) – Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari; algselt oli Kaksikliit (1879) Saksamaa ja Austria-Ungari vahel; eesmärk – uute kolooniate haaramine, oma poliitika laiendamine maailmatasandil. • Antant (1904/1907) – Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa; eesmärk – Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas, Elsass-Lotringi tagasi saamine. Inglismaal olid peamiselt probleemid oma kolooniate või iirlastega. Prantslased olid Saksamaa vastu meelestatud ja soovisid tagasi saada Elsass-Lotringi. Huvi pakkusid suhted Venemaa ja Inglismaaga. Sakslased kartsid nö „kahe tule vahele jääda” ehk siis ühelt poolt Prantsusmaa, teiselt Venemaa. 1871 loodi Saksamaa Keisririik, riigikorralduseks oli monarhia – keisriks Wilhelm II. Austria-Ungaris olid huvitatud Balkani poo...
Ajaloo kontrolltööks kordamine Esimene maailmasõda Ühiskondliku arengu katkestas senise ajaloo suurim relvastatud konflikt Esimene maailmasõda (1914-1918). Eestlaste suhtumine sõtta oli erinev ühelt poolt ei tuntud erilist vajadust minna sõtta olles Venemaa poolel, kardeti sovanismi tõusu ning uut venestamislainet. Teisalt aga sooviti siiski Saksamaa kui ajaloolise vaenlase lüüasaamist ning oldi valmis sellele igati kaasa aitama. Otsene sõjategevus Eesti aladel oli väike kuni 1917. aastani. 1915. aastal hõivasid saksa väed Poola, Leedu ja Kuramaa, lahingud käisid Riia lähistel. Sellest tulenevalt suurendati Eestis paiknevate vägede hulka (ainuüksi Tallinnas oli 30 000 maaväelast ning 20 000 madrust). Aastal 1917 sügisel sai Eestist rinde lähitagala, siia koondus ligi 200 000 relvastatud meest. Vene vägedesse mobiliseeriti umbes 100 000 eestlast ning puisati erinevatesse väeosadesse Eestist välja...
1 Kultuurielu põhijooned 1918–1940 Riiklik kultuuripoliitika ja Kultuurkapital. Kultuuri professionaliseerumine ja kaasajastumine. Kultuuriloome ja kultuuritarbimine. Haridus ja teadus: üldhariduskool, kutseharidus, kõrgharidus; ülikoolide osa teaduses, teadusseltsid, Eesti Teaduste Akadeemia. Olulisemad saavutused erinevates kultuurivaldkondades: kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater ja kino, ajakirjandus. Riiklik kultuuripoliitika Rõhku pandi eestikeelse rahvuskultuuri väljaarendamisele. Suurt tähelepanu pöörati humanitaarteadustele (eestikeelse oskussõnavara arendamine, ajalugu, etnograafia, majandusgeograafia jm). Esmakordselt sai võimalikuks eestikeelse hariduse omandamine algkoolist kõrgkoolini ning Tartu ülikoolist kujunes rahvusülikool. Samal ajal tagati vähemusrahvustele omakeelne üldharidus ja kultuurautonoomia, erilist tähelepanu pöörati valdavalt vene elanikkonnaga pii...
Ajaloo kontrolltööks kordamine (lk 16-44) Esimene maailmasõda Ühiskondliku arengu katkestas senise ajaloo suurim relvastatud konflikt – Esimene maailmasõda (1914-1918). Eestlaste suhtumine sõtta oli erinev – ühelt poolt ei tuntud erilist vajadust minna sõtta olles Venemaa poolel, kardeti šovanismi tõusu ning uut venestamislainet. Teisalt aga sooviti siiski Saksamaa kui ajaloolise vaenlase lüüasaamist ning oldi valmis sellele igati kaasa aitama. Otsene sõjategevus Eesti aladel oli väike kuni 1917. aastani. 1915. aastal hõivasid saksa väed Poola, Leedu ja Kuramaa, lahingud käisid Riia lähistel. Sellest tulenevalt suurendati Eestis paiknevate vägede hulka (ainuüksi Tallinnas oli 30 000 maaväelast ning 20 000 madrust). Aastal 1917 sügisel sai Eestist rinde lähitagala, siia koondus ligi 200 000 relvastatud meest. Vene vägedesse mobiliseeriti umbes 100 000 eestlast ning puisati erinevatesse väeosadesse Eestist väljasp...
?Eesti Vabariigi põhiseadused 1) koostas ja võttis vastu Asutav Kogu 15.06.1920, jõustus 1920 21. detsember 2) Vapside põhiseaduse projekt võitis referendumil 1933. aastal ja jõustus 1934. aastal 21. jaanuaril. 3) Rahvuskogu koostas ja võttis vastu 1937. aastal 13. augustil jõustus aga 1938. aastal 1. jaanuaril. Võimaldas Pätsil jätkata autoritaarset valitsemist. 4) Põhiseaduse projekti koostas 60-liikmeline Põhiseaduse Assamblee 1991. aasta lõpuks. 15.06.1992 referendum, jõustus 03.07.1992. ?Eesti Vabariigi sisepoliitiline areng ($30-33) 1920. aasta põhiseadus -> Parlamentaarne demokraatlik vabariik 12. märtsi 1934. aasta Pätsi-Laidoneri sõjaline riigipööre // pätsi peamiseks tegevusmotiiviks oli võimuiha: riigipöördega kõrvaldas oma poliitilised rivaalid - vapsid ja koondas võimu tugevakäeliselt enda kätte (suure tõenäosusega oleksid vapsid tulnud võimule võites 1934. aasta aprillis valimised). -> Autoritaarne diktatuur nn vaikiv a...
Verine Pühapäev 9.jaanuaril toimunud rahuliku demostratsiooni tulistamine Peterburis, mis põhjustas protestimeeleavalduse kogu Venemaal. Karistussalgad Balti kubermangus toimunud mässu lõpetamiseks saadetud sõjaväelased, kes hukkasid ilma eeluurimise ja kohtuta u 400 inimest. Riigiduuma Venemaa valitav rahvaesindus. Esimest korda kutsuti kokku 17. oktoobril 1906. Noor-Eesti revolutsiooni eel moodustunud eesti esimene kirjanduslik rühmitus. Esimene maailmasõda 28.juuli 1914 11.november 1918. Inimkonna senise ajaloo suurim relvastatud konflikt. Riigivanem valitsuse tegevuse juht, kes lisaks peaministri kohustusele täitis ka mõningaid riipeale kuuluvaid esindusülesandeid(riigivisiidid jms) Rahvasteliit organisatsioon, mis lubas kaitsta oma liikmete turvalisust ning kaitsta neid välisrünnakute eest. Asundustalu talud, mida jaotati sõjas võidelnutele ja nende omaksetele. Võnnu lahing 23. juuni, 1919. Landeswehr`i sõja tei...
annaabi.ee 
