Henry Kissinger (3)

Audentese Ülikool
Sotsiaalteaduskond
Henri Kissingeri kohtuprotsess
Referaat
05.04.2006
Henry Kissingeri kohtuprotsess
“Each success only buys an admission ticket to a more
difficult problem“. Henry Kissinger
Arutele
Osavõtjad:
Robert Ingersoll, Joseph Sisco, Carlyle Maw Deputy , Lawrence Eagleburger, Philip Habib Monroe Leigh, Legal Advisor, Jerry Bremer
Aeg: detsember 18, 1975
Toon välja paar lauset ja küsimust, mis sellel jutuajamisel teemaks tuli. Sekretär:“Ma tahan, et inimesed teaksid, et meie mure Angolas pole seotud majandusliku eduga ega merväebaasiga. See on seotud sellega, et USSR tegutseb 8, 000 miili kaugusel meie kodust ja kõik übruskaudsed riigid küsivad meie abi. Sellel on mõju eurooplastele, Nõukogude Liidule ja Hiinale.
Ja teine asi, mis kolm kuud lekib ja tuleb ilmselt välja, on et Kissinger on üle astund seadusest. Kui paljud juba teavad seda seadusandliku nõuniku büroos?“
Tuntud Kissingeri tulihingeline vastane Christopher Hitchen on oma vaateid ülemaailma kuulutanud ja nõuab kohut Kissingeril üle. Ilmselt valistsus ei hakka seda ideed toetama . Samas ka paljudele amerriklastele on ta liiga armas ja pealegi ei taha inimesed, kes temaga õhtust on söönud, tunnistada, et nad on õhtustanud sõjakurjategijaga. Viimane on n-ö tapnud 200 000 timorlast. Human Rights Watch, Amnesty International ja muud inimõiguslaste grupid võtavad asjaolu ükskõikselt.
Põhjendatakse seda ka veel faktiga, et Kennedy administratsioon , kes alustas sõda Lõuna- Vietnamis ja terrorit Ladina-Ameerikas ning Johnsoni administratsioon, kes alustas rünnakut Indohiinas on samu vigu teinud. Pealegi poleks olnud see Kissingeril võimalik ilma aktiivsete intellektuaalide suure abita .
Tekib ka küsimus, kas rahvusvaheline õigus hõlmab isikulisi kuritegusid . Tufti professor on öelnud, et moraalsusetus pole ebaseaduslik ja ebaseaduslikkus pole isikuline kriminaalne vastutus. Endine Valge Maja kandidaat Ralph Nader on öelnud:“ Kas sa tead ühtegi presidenti, kes pole rikkunud rahvusvahelist õigust mitmeid kordi . Kui Kissinger on sõjakurjategija siis kes on Clinton , kes tappis kodanikke Iraagis “. Midagi ei juhtu, kui just keegi ei tee kodaniku arreteerimist ( citizen 's arrest). Roland Reagan, kes on austatud moel, mille osaks Nixon kunagi ei saa, kuid kes ebaseaduslikult rahastas toimumisi Nicaraguas ja El Salvadoris.
Ted Koppel ütles Columbia ajalehes Märts/Aprill 1989, et Kissinger on parim 20 aasta või isegi 30 aasta jooksul üks parimaid riigisekretäre.
Henry Kissingeri süüdistused genotsiidis, inimsuse vastased kuriteod ja sõja kuriteod on järgmised:
VIETNAM : Kissinger alustas rahukõnelusi 1968, mis sillutas Nixonile võidu presidenti võidujooksus. Pooled lahingu surmad toimusid 1968 ja 1972 ja mainimata milljoneid tsiviilelanikke üle Indohiia. Ärme unusta , et Kissinger sai Nobeli auhinna Vietnami sõja lõpetamise puhul.
KAMBODŽA: Kissinger veenis Nixonit, et laiendada sõda massiivsete pommirünnakutega Kambodžasse ja Laosesse. Keegi polnud enne soovitanud minna sõjamaile nende riikidega. Hinnangute järgi tappis U.S 600 000 tsiviilelanikku Kambodžas ja 350 000 Laoses.
BANGLADESH: Kasutades U.Si poolt saadud relvi, kindral Yahya Khan kukutas demokraatlikult valitud valitsuse ja tappis vähemalt poolmiljonit tsiviilelanikku 1971 . Valge Maja tahtis neid sündmusi hukka mõista. Kissinger keeldus. Keset tapmist Kissinger tänas Yahya Khani tema „delikaatuses ja taktitunde eest.
TŠIILI: Kissinger aitas plaani U.Siga kukutada demokraatlikult valitud Salvador Allende ja kindral René Schneideri palgamõrva korraldada. Parema-tiiva kindral Augusto Pinocheti võttis võimu üle. Allende toetajad põgenesid elu eest. CIA rahastamisega otsiti nad üles ja tapeti . Need rünnakud sisaldavad ka Allende välisministri, Orlando Letelieri, auto pommitamist ja tema abi mõrvamist Ronni Moffittit Washingtoni vanalinnas Sheridan Circle `es. Kissingeri sõnad ühel kohtumisel Pinochetiga:“Ameerikas nagu sa tead me oleme sümpaatsed selle suhtes, mida sa siin teed. Ma arvan, et eelmine valitsus oli suunatud kommunismi poole. Me soovime su valitsusele kõike head“. Sama päeva õhtupoolikul pidi Kissinger rääkima inimõigustest, kuid andis oma kohtumises selgesti Pinochetile aru, et need küsimused ei puuduta Tšiili. Ühes oma essees kirjutab Hitchen, et Kissinger oli väga endast väljas, kui US valitsus tahtis osasid salajasi dokumente, mis on seotud Tšiiliga, avalikustada.
IDA-TIMOR: 1975 president Ford ja riigisekretär Kissinger kohtuvad Indoneesia korrumeerunud mõjuvõimsa mehe Suhartoga. Kissinger ütles reporteritele, et U.S ei tunnista tillukest riiki Ida-Timorit, kes on äsja saavutanud iseseisvuse Dutchi üle. Mõne tunni pärast alustas Dutchi invansiooni, tappes hinnangute järgi 200 000 tsiviilelanikku.
Kissingeri ei kiitnud heaks ega teinud ka maha Kreeka vägivaldset tegevust Küprose suhtes ja Türgi ning Pakistani küsimuses, mille tulemusel tekkis tema idapoolsemast osast Bangladesh.
Prantsusmaal otsisid taga teda kohtunikud , et tema üle kohut mõista tegevuse üle Pinocheti-aegses Tšiilis. Ka Suurbritannias pidi Kissinger pagema keset raadiosaadet, kui jutuks tulid USA pommide all hukkunud sajad tuhanded Kambodža tsiviilisikud.
Henry Kissinger kirjutab ise oma raamatus „ Diplomaatia “ järgmist:“ Indo-Hiina poolsaarel kukkus tegutsemisjoonis, millest Ameerika oli varem välismaal juhindunud, täielikult läbi. Ameerika analüüsi kohaselt ähvardas ülemaailmset jõudude tasakaalu Põhja-Vietnam, mida eeldatavalt kontrollis Peking, mida omakorda kujutleti kontrollivat Moskvast.
Et ei staabiülemate nõukogul ega välisministeeriumil polnud tahtmist kolonialisti silti külge saada, üritasid nad kaitsta oma riigi moraalset palet, avaldades Prantsusmaale survet, et see lubaks tulevikus Indo-Hiina iseseisvust. Selle köietriki kogu koorem langes lõpuks tervenisti välisministeeriumi õlule, kes täiesti tunnistas asja keerukust, pannes oma Indo-Hiina programmile nimeks operatsioon “ Munakoor “.
Robert Kaplan kirjutab on raamatus „Tulekul on anarhia “järgmist:“ Vietnam oli tuleproov , kus Kissingeri realism jõudis armutu äärmuseni ja mille põhjal teda tulevik hindab. Minu ainuke kokkupuude Kissingeriga jääb 1991 aastasse, mil ma soovisin teda intervjueerida, kui kirjutasin raamatut Riigidepatemangu Lähis-Ida spetsialistidest. Kissinger oli nende sadade inimeste seas, keda ma kavatsesin intervjueerida, üks väheseid, kes keeldus minuga isegi rääkimast. Paljud inimesed, keda ma ajakirjanike seas tunnen ja asutan, põlgavad Kissingeri. Teadlased ja ajakirjanikud usuvad, et Nixon ja Kissinger oleks võinud lõpetada sõja 1969 aastal samasuguste tinginustel, mida nad saavutasid 1973 aastal, ja vältida sel moel 22 000 USA sõduri surma. Ja veel usuvad nad, et Nixon ja Kissinger kandsid sõja üle Kambodžasse illegaalselt ja peaaegu tulemusteta.
Olen kõige eelöelduga nõus, kuid ma usun, et rääkima peaks ka muust. Seepärast tuleb pöörata tähelepanu sisulisematele küsimustele, nagu: mis oli Kissingeri ja Nixoni esmane motiiv sõja jätkamisl ja kas tulemuseks oli peale ameeriklaste ja kaugaasialaste elude hävimisele veel midagi?“
USA omaaegne president Richard Nixon oli liiga purjus telefonikõnele vastamiseks, kui Ühendkuningriigi peaminister Edward Heath talle 1973. aasta Araabia -Iisraeli sõja ärevatel hetkedel helistas, vahendab BBC.
Nixoni lähedase nõuniku Henry Kissingeri telefonikõnede üleskirjutused näitavad, et ta püüdis tagasi lükata brittide soovi arutada Venemaad ja USAd haaranud kriisi.
«Kas me saame neile «ei» öelda?» päris Kissinger enda abilt. «Kui ma presidendiga rääkisin, oli ta purjus.»
Kissingeri abi Brent Scowcroft vastab selle peale: «Me võime öelda, et president ei ole praegu kättesaadav ja et ta võib neile tagasi helistada.»
Kissinger teatas briti peaministrile vastuseks, et president vestleb temaga järgmisel hommikul .
11. oktoobri õhtul 1973. aastal aset leidnud kõnelus on osa enam kui 20.000 leheküljest üleskirjutustest, mis pärast 30-aastast salastatust avalikkuse ette jõuavad.
Üleskirjutused ulatuvad 1969. aasta jaanuarist 1974. aasta augustini . See kujutab endast tormilist perioodi Ameerika ajaloos, kuhu jäävad Vietnami sõda, suhete soojenemine Hiinaga, Lähis-Ida konflikt ning lõpuks ka Nixoni tagasiastumiseni viinud Watergate'i skandaal .
Muu hulgas võib üleskirjutustest välja lugeda selge viite Ameerika rollile Tšiili sotsialistliku presidendi Salvador Allende kukutanud riigipöördes.
Üleskirjutused paljastavad ka poliitikute avalikku näo taga peidus olnud pingeid ja vastuolusid.
Kissinger ütles näiteks oma abile, et president oli mingi ettepaneku heaks kiitnud, kuigi «ma ei ole päris kindel, et ta teadis, mida ta heaks kiidab».
Ühes kõneluses abiga aga kurdab Kissinger, et presidendi järsud sõnad Iisraeli kohta võivad põhjustada sõja.
Henry Alfred Kissinger oli 56s USA riigisekretär 1973 kuni 1977. Valitsusest lahkumise järel asutas ta rahvusvahelise nõustamis firma Kissinger Associates, mille juhataja ta on. Dr. Kissinger sündis Fuerthis, Saksamaal, Mai 27 1923, USAsse läks 1938 ja sai kodakondsuse 19 juuni 1943. BA kraadi sai Summa Cum Laude Harvardi Ülikoolist 1950 ja MA ja PhD kraadid samas ülikoolis 1952 ja 1954. Alates 1954 kuni 1971 oli ta Harvardi Ülikooli poliitikateaduste ja rahvusvaheliste suhete teaduskonna liige. Sekretär Kissinger on kirjutanud palju artikleid ja raamatuid USA välispoliitikast, rahvusvahelistest suhetest ja diplomaatia ajaloost. Paljude auhindade hulgast on ta saanud ka Guggenheim Fellowship`i ( 1965/1966) ja Woodrow Wilson Auhind (1958), Vabaduse Medali (1986) jne. Alates 1943 kuni 1946 teenis Dr Kissinger U.Si sõjavage (Counter Intelligence Corps). 1946 kuni 1949 oli ta Military Intelligence Reserve kapten. Ta abiellus 1949 Ann Fleischer`iga ja lahutas 1964. Neil on kaks last Elizabeth ja David. Uuesti abiellus 1974 Nancy Maginnes`iga.
Kasutatud materjal
1. http://www.bostonphoenix.com/boston
2. http://www.etan.org
3. http://www.fair.org/index.php?page=2801
4. R.Kaplan „Tulekul on anarhia“
5. H.A.Kissinger „Diplomaatia“