sidumine rahustamispüüetega terves Lõuna-Vietnamis. USA lahingumissioonid olid Abramsi juhtim ise all tunduvalt väiksemad ning olid mõeldud selleks, et vaenlast tema tsiviiltoetusest ära lõigata. Luure Keskagentuuri abiga andis Abrams suure hoobi Vietkongi infrastruktuurile Lõuna-Vietnamis. 4.5 Vietnamiseerimine USA uueks presidendiks sai 1969. aastal Richard Nixon, kes lubas teha lõpu Vietnami sõjale. Nixon ja tema nõunik, riigisekretär Henry Kissinger käivitasid pommirünnakud Kambodzas asuvate kommunistlike baaside pihta. Ometi pidasid kommunistid vastu ja lootsid, et avalik arvamus sunnib USA't Lõuna-Vietnamist tagasi tõmbuma. Allumatu vastasega silmitsi seistes töötasid Nixon ja Kissinger välja ,,vietnamiseerimise"poliitika. Plaan nägi ette USA vägede järk-järgulist eemaldumist sõjast, kuni Lõuna-Vietnami armee on tänu USA antud väljaõppele võimeline riiki kaitsma. Lisaks sellele kavatses Nixoni
konfliktiks Läänega (Külma sõja algus) Winston Chruchilli kõne USAs kuu aega hiljem – tõi esile liitlaste vastuolud, hoiatas Läänt kommunismi agressiivsete kavatsuste eest, võrdles kommunismi fašidmiga, kutsus Läänt kommunismi levikule vastu seisma; kõnet ei tervitatud ei Läänes ega Idas. Konflikti vältimiseks oldi valmis Stalinile järeleandmisi tegema Trumani doktriin (USA 1947) – USA pr Henry Truman kuulutas välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks toetada vabasid rahvaid nende võitluses sise- ja välissurve vastu (kommunistide võimuhaaramiskatsed) Marshalli plaan (USA 1947) – USA riigisekretär George Marshall kuulutas välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti kaasa aidata Euroopa majanduse ülesehitamisele ja nõrgestada
Tal oli kõige rohkem kolooniaid. 1.4.1 MAJANDUS Suur osa Suurbritannia tuludest tuli kolooniatest. Tööstuse areng aeglustus. Põllumajanduses toimus suur allakäik. 1.4.2 SISEPOLIITKA Leedi Astor - Suurbritannia parlamendi esimene nais saadik (1919). 3 Kahe suurema partei süsteem kehtis sajandivahetuse paiku. Vastamisi olid konservatiivid ehk toorid ja liberaalid ehk viigid. Liberaalist peaminister Henry Campell-Bannermann. Tema valitsust hüüti talentide kabinetiks. 1906 Leiboristlik partei - vasakpoolne tööliste partei. 1920 - Liberaalide kohale pääses parlamenti Leiboristlik partei. David Lloyd George - rahandus minister ja peaminister. Meister masside lollitamisel. Tõstis 1909 aastal viski maksu 39% võrra, üritas natsionaliseerida Soti viski vabrikuid 1915. aastal. 1917 sulges kõik pajadestillaatorid ja aasta hiljem kahekordistas viskimakse. Kuid ta ei olnud mitte ainult
Kõik kommentaarid