· 8. jaanuar 1918 - W. Wilson esitab Kongressile oma rahuprogrammi "14 punkti". · 18. jaanuar 1919 - Avatakse Pariisi rahukonverents. · Mai 1919 - Saksamaad ähvardatakse sõjaliste aktsioonidega juhul kui ta ei aktsepteeri lepingut. · 28. juuni 1919 - Kirjutatakse alla Versailles' rahuleping Saksamaaga. · 10. september 1919 - Kirjutatakse alla St.Germaini rahuleping Austriaga. · 27. november 1919 - Kirjutatakse alla Neuilly rahuleping Bulgaariaga. · Märts 1920 - USA Senat keeldub Versailles' rahulepingut ratifitseerimast. · 4. juuni 1920 - Kirjutatakse alla Trianoni rahuleping Ungariga. · 10. aug. 1920 - Kirjutatakse alla Sévres´i rahuleping Türgiga, 1923 Lausanne´i rahuleping. · Aprill 1921 - Reparatsioonide Komisjon fikseerib Saksamaa kohustused suuruses 6 600 000 000 naelsterlingit. · Jaanuar 1923 - Belgia ja Prantsuse väed okupeerivad Ruhri. See toob kaasa Saksa rahasüsteemi kokkuvarisemise. ·
rahuleppe punktid, mis tekitasid sakslastes soovi rahuleppe tingimusi revideerida ja rahvuslik uhkus taastada. Versailles`i rahuleppe järgset olukorda Euroopas nimetatakse ka Versailles`i süsteemiks. Analoogilised rahulepped sõlmiti ka teiste kaotajariikidega, hõlmates seejuures ka riikide lagunemist (1919 Ungariga Trianoni leping, Austriaga Saint-Germaini leping, Bulgaariaga Neuilly leping, 1920 Türgiga Sevresi leping). 1.3. Rahvasteliidu loomine: Otsus Rahvasteliidu loomiseks ja organisatsiooni põhikiri võeti vastu Pariisi rahukonverentsil 1919 ja põhikiri jõustus 1920. Rahvasteliidu idee pärines USA presidendilt W.Wilsonilt; organisatsiooni eesmärgina nähti riikidevaheliste tülide lahendamist rahumeelsete vahenditega ja majandusliku ning kultuurilise koostöö teostamist liikmesriikide vahel.
○ Pakt oli esimene rahvusvaheline leping, mis keelas liikmesriikide omavahelise sõjapidamise. ○ Pakti nõrgad kohad: puudus mehhanism takistamaks neid riike, kes lepingut rikuvad; pakt kaotas tahtmatult sõja ja rahu õigusliku piiri, sest edaspidi alustati sõda ilma sõda kuulutamatta. 5. Demokraatia tunnused ja demokraatlikud riigid ○ Vanad demokraatlikud riigid: Inglismaa, Prantsusmaa, Skandinaavia ○ Uued demokraatlikud riigid: Kesk- ja Ida-Euroopa riigid 1920. aastail. 2 ○ Demokraatia tunnused: inimeste võim mõjutada otsuseid, mis raamistavad nende igapäevast elu (seadused) ; enamuse võim, kusjuures vähemuse õigused on kaitstud ; poliitiliste liidrite valitsemine rahva poolt saadud mandaadi alusel ; kodanikuvabadused ; mitmeparteisüsteem
· Maaparandus programm (soode kuivandamine). · Programm ,,Lahing nisu eest" · Töötajate vaba aja eest võtlemine. · Fasistlik noorte liikumine. · Fasismi toetasid kõik futuristid. · Fasistlik arhitektuur. · Mussolini tõrjus salapolitseiga Maffia välja. Põhiväärtused: · Fasismi põhiväärtus on rahvus, mida vastandatakse klassidele ja klassivõitlusele. · Üksik indiviid ja klass on osa rahvusest, nad tuleb allutada rahvusele. Suhtumine fasismi: · Itaallased ise suhtuvad hästi. · Välismaailma positiivne suhtumine, leiti, et anarhism on lõpuks kukutatud. 2 · Tänapäevalgi neutraalne/positiivne suhtumine (nt Berlusconi partei neofasitlik). . 4. IV periood: Radikalism ja langus 1936-1943. Majandus arenes alguses väga
4. Kuidas hinnata Versailles'i rahulepingut sinu enda seisukohalt? Saksamaale määrati liiga ranged tingimused, sest tegelikult olid teised riigid ka sõjas süüdi mitte ainult Saksamaa. Kuna Saksamaa kaotas suure osa oma territooriumist, siis olid nendel aladel elavad sakslased nüüd välismaalased, aga selles polnud süüdi tsiviilisikud. Reparatsioonid olid liiga suured. 5. Rahvusvahelised suhted 1930ndatel aastatel Sõjaohu kasv: · Majanduskriis 1929-1933 · Jaapani agressiivsed taotlused Lähis-Idas: Sõjaline impeerium Okupeerib Mandzuuria 1937 kallaletung Hiinale Nanning'i massimõrv · Fasistliku Itaalia agressiivsed taotlused Ida-Aafrikas: Benito Mussolini territooriumi laiendamine Abessiinia (Etioopia) 1937 leping Hitleriga, 1939 ,,Teraspakt" · Rahvasteliidu tähtsuse langus desarmeerimiskonverentsi läbikukkumine
● Bresti rahu 3.mär.1918 - Vene väljub sõjast, kaotas 25% elanikkonnast ● 29.sept.1918 Saksamaa tunnistas lüüa saamist, liitlaste langemine ● Wilhelm II Hohenzollern loobub troonist (Saksamaal revolutsioon, laevastik keeldub sõdimast, põgeneb Hollandisse) ● A-U pakkus rahu, impeerium langes, sõdurid keeldusid sõdimast ● Saksa (Weimari) Vabariik ● Türklaste isa Mustafa Kemali suutis sõlmida parema rahulepingu 1920 Compiegne’i vaherahu 11.nov.1918 ● UK, FRA sundisid keskriike (Saksa, A-U, Bulgaaria, Türgi) kapituleeruma ● Fochi vagunis ● Väed välja okupeeritud aladelt, Reinimaalt, Elsassist, Lotringist, loovutada varustus, laevastik Pariisi rahukonverents 18.jan.1919 ● 26 Saksa ja ta liitlaste vastu sõdinud riiki, ● Prantsa, UK, (USA) huvid Versailles’ rahuleping 28.jun.1919 ● Saksa kaotas kõik meretagused valdused, ⅛ oma Euroopa aladest (Elsass/Lotring
Kuis Saksamaa peaks kallale tungima, siis Inglismaa ja Itaalia kaitsevad Belgiat ja Prantsusmaad. Peeti silmas vaid seda, et Saksamaa on agressor, ei olnud võimalik, et Belgia või Prantsusmaa võiks rünnata Saksamaad. 1928 aastal toimus konverents, kus sõlmiti Briand Kelloggi pakt. Pakt on rahvusvaheline leping. Kõik paktiga liitunud riigid ehk alla kirjutanud riigid deklareerisid, et nad loobuvad sõjast kui rahvusvahelise poliitika vahendist. ,,Me lahendame kõik konfliktid rahumeelselt." Samas ei näinud pakt ette desarmeerimist. Seega oli see pakt suhteliselt jõuetu paber, millel reaalsusega palju pistmist ei olnud. Läbi kahekümnendate aastate olid kogu aeg päevakorral Saksamaa reparatsioonid. Versailles'i rahulepingusse summasid ei märgitud, kuid summad tehti kindlaks 1921. aastaks. Maksma pidi 269 miljardit kuldmarka, kuid seda võis maksta ka tooraines (nt kivisüsi). Saksamaa majanduslik olukord ei olnud pärast esimest maailmasõda kuigi head
a Rahvusvaheline nn Dawesi kommisioon : 1) Võimaldas anda Saksamaale laenu 2) vähendas reparatsiooni makse 3) Pikendas reparatsionide makse tähtaega Tänu sellele hakkas Weimari Vabariigi majandus olukord paranema. Äärmuslikud jõud hakkasid taanduma Weimari vabariigis(Natsid , kommunistid). 1932.a vabastati Weimari vabariik ( terve saksamaa) reparatsioonidest ja see oli suur kergendus Weimarile. Siis läks Saksa majandusel hästi kuni Hitleri võimule tulekuni. RAHVUSVAHELISED SUHTED 1920.AASTAL I Maailmasõja koledused jätsid sügavama jälja inimeste teadvusse ning seepärast võidutsesid 1920.aastatel patsifismi ehk rahuideed. 1920.a nimetati patsifismiajastuks. 1924-1928 nimetati kuldseteks kahekümnendateks. Kõiki tüli küsimusi püüti lahendada rahumeelsete vahenditega, mis pidid vältima süda. Just nendel aastatel oli maailma majandus jõudsasti edasi arenenud, eriti Ameerikas aga ka Euroopas( PRANTSUSMAA). Aga oli ka probleeme
Kõik kommentaarid