Konfliktid 1920 aastatel 12 klass (1)

Sarnased õppematerjalid

44

pptx

Pariisi rahukonverents

· 8. jaanuar 1918 - W. Wilson esitab Kongressile oma rahuprogrammi "14 punkti". · 18. jaanuar 1919 - Avatakse Pariisi rahukonverents. · Mai 1919 - Saksamaad ähvardatakse sõjaliste aktsioonidega juhul kui ta ei aktsepteeri lepingut. · 28. juuni 1919 - Kirjutatakse alla Versailles' rahuleping Saksamaaga. · 10. september 1919 - Kirjutatakse alla St.Germaini rahuleping Austriaga. · 27. november 1919 - Kirjutatakse alla Neuilly rahuleping Bulgaariaga. · Märts 1920 - USA Senat keeldub Versailles' rahulepingut ratifitseerimast. · 4. juuni 1920 - Kirjutatakse alla Trianoni rahuleping Ungariga. · 10. aug. 1920 - Kirjutatakse alla Sévres´i rahuleping Türgiga, 1923 Lausanne´i rahuleping. · Aprill 1921 - Reparatsioonide Komisjon fikseerib Saksamaa kohustused suuruses 6 600 000 000 naelsterlingit. · Jaanuar 1923 - Belgia ja Prantsuse väed okupeerivad Ruhri. See toob kaasa Saksa rahasüsteemi kokkuvarisemise. ·

Ajalugu

7

rtf

Esimene maailmasõda

tasakaalu. Austria ja Tsehhimaa: 1918-1920 pingeline olukord, kuid sellele vaatamata säilitati tasakaal. Poola, Slovakkia ja Horvaatia: Maaelanikkond on võimudele kindel tugi. Loodi rahvusriigid. "juhtiv demokraatia." Ungari: 1919 aastal haarasid võimu kommunistid. Kujunes väla autoritaarne reziim. Itaalia: 1919-1920 tunti end kõrvale tõrjutuna, sest suurriiklikud ambitsioonid ei täitunud. Selle lisandus pingeline siseolukord ja massiline tööpuudus. 1920. aasta augustis toimus üldstreik Põhja ja Kesk Itaalias. Sisesegadusi kasutas ära Benito Mussolini , kellest 1922. aastal sai peaminister. Türgi: Türgi ohvitseridel õnnestus talupoegi üles kutsuda võitlusesse iseseivuse eest. Ankara linnas loodud Rahvuslik Nõukogu alustas edukat võitlust sissetungijate vastu. Türgis kuulutati välja Vabariik. Presidendiks sai Mustafa Kemalist. India. 1919. alustati Gandhi juhtimisel võitlust iseseisvuse eest. Asus juhtima Rahvuskongressi. 1923

Ajalugu

4

docx

Maailm 20.saj algul

Maailm 20 saj. Algul Iseloomulikud jooned: 1. Valitses eurotsentrism st. maailma juhtivaks piirkonnaks peeti euroopat. Need riigid omasid otsustavat osa. 2. XIX/XX saj, algul algas üleminek imperialism ajastule (suurriikide püüd saavutada valitsev seisund kogu maailmas, selle aja 56-st riigis oli 8 suurriiki: SB, Prantsusmaa, Saksamaa, USA, Itaalia, Jaapan, Austria-ungari, Venemaa. 3. Kujunesid välja koloniaalimpeeriumid, vabu maid enam ei ole. Suurimad koloniaalimpeeriumid olid: SB, Prantsusmaa ja Venemaa. Koloniaalriik=metropol=emamaa, millel on asumaad (koloonia) Dominioonid ­ asumaa, kus on kohalik omavalitsus. On asumaa kõrval olevad paremas korras maad. Dominiooniks saab see riik, kus on valgenahalisi rohkem, kui pärismaalasi. 4. Algas võitlus suurriikide vahel maailma teritoriaalse umber jagamise pärast. Tekivad esimesed imperialistlikud sõjad: U

Ajalugu

1

doc

Maailm peale I maailmasõda

ka endised võitja-riikide ning võidetute vahekorrad. Saksamaa vabastati lõplikult reparatsioonide maksmisest ning teised riigid tunnistasid Saksamaa õigust taastada oma sõjaline jõud. Majanduskriisi ajal teravnes olukord Kaug- Idas, sest Jaapan üritas ülemvõimu saavutada ning saada kogu Aasia valitsejaks. Selle peale kuulutas Rahvasteliit Jaapani agressoriks, mispeale viimane välja astus. 1930. aastatel hakkas vähenema Rahvasteliidu tähtsus, sest organisatsioon ei suutnud oma liikmeid kaitsta. Itaalia lahkus Rahvasteliidust, kuna viimane ei tunnistanud Etioopiat Itaalia osana ning kuulutas Itaalia agressoriks. 1933. a. algul tuli Saksamaal võimule Natsionaalsotsialistlik Töölispartei Hitleri juhtimisel, kes kuulutas oma esmaseks ülesandeks muuta Versaille's rahu tingimusi Saksa kasuks. Saksamaa asus Rahvasteliidust välja ning asus oma sõjaväge suurendama. Inglise-

Ajalugu

30

docx

Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel

rahuleppe punktid, mis tekitasid sakslastes soovi rahuleppe tingimusi revideerida ja rahvuslik uhkus taastada. Versailles`i rahuleppe järgset olukorda Euroopas nimetatakse ka Versailles`i süsteemiks. Analoogilised rahulepped sõlmiti ka teiste kaotajariikidega, hõlmates seejuures ka riikide lagunemist (1919 Ungariga Trianoni leping, Austriaga Saint-Germaini leping, Bulgaariaga Neuilly leping, 1920 Türgiga Sevresi leping). 1.3. Rahvasteliidu loomine: Otsus Rahvasteliidu loomiseks ja organisatsiooni põhikiri võeti vastu Pariisi rahukonverentsil 1919 ja põhikiri jõustus 1920. Rahvasteliidu idee pärines USA presidendilt W.Wilsonilt; organisatsiooni eesmärgina nähti riikidevaheliste tülide lahendamist rahumeelsete vahenditega ja majandusliku ning kultuurilise koostöö teostamist liikmesriikide vahel.

Ajalugu

6

docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

1) Miks ei olnud paljud riigid rahul esimese maailmasõja tulemustega? – Kaotajariigid ei olnud rahul, sest Saksamaa ja Austria- Ungari kaotasid oma territooriumi. Saksamaa pidi maksma teistele riikidele reparatsioone. Itaalia ja Jaapan jäid ilma esialgu lubatud kolooniatest. 2) Miks olid äärmusliikumised pärast I MS Euroopas mõjukad? – Majanduskriis, elatustaseme langus, pettumine demokraatias põhjustasid inimese kergest mõjutatavuse. 3) Selgita 1920.aastatel sõlmitud rahvusvaheliste lepingute tähtsust. Dateeri. (Rapallo, Locarno, konverentsil sõlmitud Reini tagatispakt, Briand-Kellogi pakt.) – Rapallo 1922, NSVL ja Saksamaa vahel, Versailles’i vastane leping, koostöö nende vahel. Polügon. Locarno 1925 pandi paika Saksamaa läänepiir, Saksamaa kui võrdõiguslik partner. Briand-Kellogi pakt – autorid olid Prantsusmaa ja USA, pakt keelas kasutada sõdasid.

Ajalugu

7

doc

Diktatuurid kahe maailmasõja vahel

· Maaparandus programm (soode kuivandamine). · Programm ,,Lahing nisu eest" · Töötajate vaba aja eest võtlemine. · Fasistlik noorte liikumine. · Fasismi toetasid kõik futuristid. · Fasistlik arhitektuur. · Mussolini tõrjus salapolitseiga Maffia välja. Põhiväärtused: · Fasismi põhiväärtus on rahvus, mida vastandatakse klassidele ja klassivõitlusele. · Üksik indiviid ja klass on osa rahvusest, nad tuleb allutada rahvusele. Suhtumine fasismi: · Itaallased ise suhtuvad hästi. · Välismaailma positiivne suhtumine, leiti, et anarhism on lõpuks kukutatud. 2  · Tänapäevalgi neutraalne/positiivne suhtumine (nt Berlusconi partei neofasitlik). . 4. IV periood: Radikalism ja langus 1936-1943. Majandus arenes alguses väga

Ajalugu

4

doc

1. maailmasõda

rahvavolinike nõukogu kätte, mida juhtis E. Ebert ( sotsiaald.) Tekkisid samuti saadikute ja soldatite nõukogud, kuid Sks on populaarsemad sotsd. Ja nende rahumeelne lahendusviis. 1919 tuli Weimaris kokku Asutav Kogu et töötada välja uus põhiseadus (demkr) 1919 Weimari vabariigi valitsusjuhist Ebertist saab I president Levisid ka kommunistlikud ideed. 1918, 9. nov kommunistide katse kuulutada välja Saksa Nõukogude vabariik. Oma partei loomine toimus 1918 Bayeri maal. 1920 monarhistlikud ohvitserid üritasid riigipööret­ Kapi Puts ­ tulutult! Saksa kommunistid said abi vene kommunistide loodud ühendusest komitern. 1923 Saksamaal halb olukord ­ rahva rahulolematus ­ ei olnud paranenud rahva halb olukord ja repressioonid Sks'le rahulepinguga sätestatult 1923 ­ Õlle Puts ­ nats. Sotsialistlik töölispartei riigipöörde katse ühes õllelokaalis ­ Eiberti valitsuse tasakaalukuse tõttu suruti maha nii see riigipöörde katse kui ka

Ajalugu

Kommentaarid (1)