Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eduard Bornhöhe referaat (0)

1 Hindamata
Punktid

Eduard Bornhöhe on Eesti ajalooliste jutustuste algataja ning väljapaistvaim esindaja, kelle ajaloolised jutustused ja ennekõi
Keila  Gümnaasium
Eduard Bornhöhe
Referaat
     Õpilane: 
                   Klass: 9.b
  Juhendaja : E.Samolberg
Keila 2008
Sisukord
Sissejuhatus
lk 3
1. Eduard Bornhöhe elulugu
 
lk 3
2. Eduard Bornhöhe looming
lk 5
Kokkuvõte 
lk 8
Kasutatud kirjandus
lk 9
2
Sissejuhatus
Eduard Bornhöhe on Eesti ajalooliste jutustuste algataja ning väljapaistvaim esindaja, kelle 
ajaloolised jutustused ja  ennekõike  jutustus ,, Tasuja " on avaldanud suurt ühiskondlikku mõju 
mitte ainult oma  ilmumise  ajal, vaid ka  hilisemate  aastakümnete sündmustes ja leidnud kindla
koha meie kirjanduse  klassikalises  pärandis. Tugeva loomupärase andega autorina, kuulub 
Bornhähe 19. sajandi lõpu kirjanduse eredamate  kujude  hulka. 
(1. Eesti kirjanduse ajalugu, lk 463)
Elulugu
Eduard Bornhöhe (kodanikunimega Eduard Brunberg) sündis 17. veebruaril  1862 Virumaal, 
väikeses Kullaaru mõisas aidamehe  pojana . Kullaaru mõisa ei jäänud ta koos perekonnaga aga
kauaks  elama. Nad siirdus 1865. aastal elama Viru-Jaagupi kihelkonda, Inju mõisa. Seal 
töötas Bornhöhe isa Jaan aidamehena, kuid ka kohaliku külakooli õpetaja ja vallakirjutajana.
1870. aastal asus Perekond elama Tallinna. Bornhöhe oli saanud kodus esimest kirjaõpetust ja
omandanud   mõningaid  algteadmisi saksa keeles, seega otsustati 8-aastane Eduard õppima 
panna  Kentmanni  saksa  algkooliPoisi  üldisele kujunemisele avaldas suurt mõju luulemeelne 
ja lauluarmastaja ema Mai. Algkoolist siirdus Bornhöhe kaks aastat hiljem kreiskooli, kus ta 
näitas end mitmekülgse ning andeka  õpilasena. Tänu heale  mälule, õnnestus tal nii algkoolis, 
kui ka kreiskoolis kiiresti edasi jõuda. Ta  paistis  silma oma kirjanite, joonistamisande ja 
muusikaalusega. Selle kõrval tegeles ta  agaralt  spordiga - matkas, uisutas, harrastas paadisõitu
ja oli  innukas  maletaja. Kreiskooli lõpetas ta  1877 . aastal auhinnaga. 
(2. http://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Bornh%C3%B6he , 3. Eesti kirjanike  leksikon , lk 60)
Bornhöhe kirjanduslikud huvid avaldusid juba  varakult  . Juba koolipäevil alustas ta 
esimeste kirjatöödega, millest  tädipoeg  A. Mohrfeldi abiga, ka mõningad trükis ilmusid. Kuna
Bornhöhel puudusid võimalused õpingute jätkamiseks, tuli tal otsida  iseseisvat  leivateenistust.
Lühikest aega oli ta  joonestaja  maamõõtjate juures, peale seda siirdus ta 1878. aasta kevadel 
kaubakontori õpilaseks Peterburgi. Peagi sai Bornhöhe aru, et hingelaadile võõras  tegevusala  
ei paku talle rahuldust ning ta  kavatses  hakata õppima maalikunsti, milleks olid tal ka 
väljapaistvad eeldused. Ometi tuli kunstiõpingute kavatsusest peagi  loobuda , kuna 
Düsseldorfi kunstiakadeemiale  esitamiseks  tehtud joonistused läksid kaduma. Samal ajal 
3
ilmusid  trükist   algaja  kirjaniku esimesed katsetööd:  seiklusjutt  „Röövel ja  mõisnik “ ja 
ajakirjas „  Meelelahutaja “ lugu „Üks leht  Vanapagana  tähtraamatust“.  1879 .a. aasta augustis 
asus ta  kihelkonnakooliõpetaja abilisena tööle Põltsamaale, kus 17-aastase noormehena 
kirjutas oma  tähtsaima  teose - jutustuse "Tasuja". Teos on lõpetatud  Tallinnas, kus see 1880. 
aastal trükist ilmus. Kuna jutustus „Tasuja“ ei  toonud  esialgu avalikkuses mingit erilist 
tähelepanu, siis Bornhöhe ilmselt pettus oma lootustes ja tõmbus aastaks tagasi. Tema järgnev
eluperiood  kujunes väga vaheldusrikkaks ja rahutuks, emakeelse kirjatööga tegeles ta 
pooljuhuslikult, siis kui aega leidus. Pidevalt ringi rännatea ei  võtnud ta otseselt osa 
kirjanuselust ja oma äärmise tagasihoidlikuse tõttu oli ta kirjamehena üldse vähe tuntud. 
1881. aasta sügisel läks Bornhöhe Stavropoli, kus töötas ühe talve kösterkoolmeistrina, 
seejärel oli ta lühemat aega keelteõpetajaks Tifliisis. Sel ajal oli ta teinud ka  matka  Väike-
Aasiasse . Naasedes  kodumaale  oli Bornhöhe kaks aastat koduõpetaja Läänemaal, Matsalu 
mõisas parun  Hoyningen - Huene  perekonnas. Seejärel tegeles ta lühemat aega Tallinnas 
ajalehe Revaler Beobachter'i teatrikriitikuna. 1886–1887 oli ta keelte- ja  lauluõpetaja
Läänemaal, seejärel veel aasta koduõpetajana Matsalus.
(4. http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$430 , 1. Eesti kirjanduse ajalugu lk 464 – 465) 
1888. aasta lõpus  sooritas  ta Tallinna kubermangugümnaasiumi juures eksternina 
edukalt abituuriumieksamid ning astus aasta hiljem Tartu ülikooli  filosoofiat  õppima. Kuid 
juba mõne kuu pärast oli Bornhöhe sunnitud ülikoolile selja  pöörama  ja taas leivaametit 
otsima . Vahepeal  ilmus ka tema teine ajalooline jutustus "Villu võitlused". Peale seda töötas ta
koduõpetajana,  ajakirjanikuna  ja karikaturistina, nii Eestis kui välismaal. Samal ajal ilmusid 
tema teosed „ Tallinna  narrid ja  narrikesed “, „ Robinson “ ja  „ Reinuvader   Rebane “. Saksa 
ajakirjanudes töötades on Bornhöhe avaldanud ka saksakeelseid  novelle
( 1. Eesti kirjanduse ajalugu lk 466)
1893. aasta sügisest jäi Bornhöhe  püsivalt  elama Eestisse.Tallinnas ta leidis püsivama töökoha
tõlgina ringkonnakohtus. Samal aastal lõpetas ta alustatnud „  Vürst  Gabrieli“ kirjutamise. 
1898 . aasta kevadel tegi kirjanik pikema reisi koos „Eesti Päevalehe“ toimatajaga ja 
kirjastajaga, külastades Türgimaad, Palestiinat,  Egiptust , Kreekat,  Itaaliat  ja Prantsusmaad. 
Oma reisimuljed avaldas ta raamatus „Usurändajate  radadel “ 
(4. http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$430 )
1898. aastal abiellus Bornhöhe  Constance  Pehlmanniga, kes pärines käsitöömeistri 
perekonnast. Mõni aeg hiljem sai ta ringkonnakohtu arhivaariks ja arhiivimaterjalidega 
tutvumine  andis talle  tõuke  pikema kaasaega  käsitleva  teose „ Uus aeg“ kirjutamiseks. Alates 
1912.a. sai ta elukohaks Narva, kust ta käis Jõhvi kohtuistungeid pidamas. Sellest ajast saadik 
4
hakkas Bornhöhe  kirjanduslik  tegevus vaibuma,  temalt  ilmus veel üksnes paar reisikirjeldust 
ajalehtedes. Pärast „ E.Bornhöhe Kirjatöödekogu“ ei  esinenud kirjanik kuni oma elu lõpuni 
enam  ühegi  uue  teosega . Olles võrdlemisi võrdlemisi  hella  enesetundega ja seejuures tihti 
endas kahtlev, loobus ta täielikult kirjanduslikust tegevusest.  Sealjuures  oli ta ise aastais, kus 
mõnigi teine oma küpsesse loominguikka oleks alles tõusnud. (1.  Eesti kirjanduse ajalugu, lk 
466-467)
1919 määrati Eduard Bornhöhe rahukohtunikuks Tallinnasse. 1923. aasta sügisel 
tehtud ametisõidul Saaremaale sai Bornhöhe laeval külmetada ja  ennegi  nõrgenenud tervise 
tõttu ei suutnud ta enam haigusest jagu saada. Kirjanik suri 17.novembril 1923 ja a maeti 
Kopli kalmistule. 1951. aastal maeti ta  põrn ümber Metsakalmistule. 
(5. http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/bornhohe.html )
Looming
Kõige tähelepandavamalt mõjutas Bornhöhe suurt lugejaskonda ja ühtlasi Eesti 
kirjanduse arengut oma ajalooliste jutustustega. Tema teosed räägivad põhiliselt Eesti rahva 
vabadusvõitlusest . Need teosed kuuluvad oma ideestiku kui ka kunstilise väärtuste poolest 
sajandi lõpukümnete Eesti tipp  saavutuste  hulka. Teosed on suutnud säilitada oma huvitavuse 
ja populaarsuse meie  ajani . Eeskätt on see kehtiv muidugi „Tasuja“ kohta. Bornhöhe ei 
kirjutanud ainult ajaloolisi jutustusi. Temalt on ilmunud ka mitmeid satirilisi jutustusi. Kõiki 
Bornhöhe töid iseloomustab romantilisus. Positiivse peakangelase  vastandab  autor sageli 
negatiivse ja halva kangelasega. Tegevustiku arenedes esineb tihti salapäraseid asjaolusid. 
Samuti vastab võitlev  ideestik  ajastu vajadustele ning seega oli see kirjanduses väga suure 
tähendusga. Tähtsamad Bornhöhe loomingust, on tema kolm ajaloolist jutustust.
„Tasuja“ on Bornhöhe esimene suurem teos, mida peetakse üldse tema parimaks teoseks. 
Selle raamatu tegevus toimub jüriööülestõusu ajal ja raamatu  peategelaseks  on Tambeti  poeg 
Jaanus . Jaanus on teistest poistest erinev, sest ta on nimelt vaba mehe poeg. Ta on  tugev ja 
temas avaldub juba varakult  mehine  väärikus ja tahtekindlus. Tema vastu pannakse  ülbe  ja 
uhke  Oodo von Raupen. Keerulikseks teeb olukorra veel see, et Jaanus on Oodo õesse, 
Emiiliase  kiindunud . „Tasuja“  sündmustik on üles ehitatud tõusva pingega, suhted muutuvad 
aina tervavamaks ja lepitamatumaks. Raamatu viimases osas toimub põhikonflikt – 
Talupoegade ja feodaali konflikt kasvab üksikutest konfliktidest ajaloolise tragöödiani. 
Jutustuse  põhiidee  on – enne surra vabadusvõitlejana kui elada orjuses. Selle teose  ilmumine  
5
oli rahvusliku liikumise kõrgaastate tähtsamaid kirjanduslikke sündmusi. Teos ei jäänud mitte
ainult Bornhöhe peateoseks, vaid ka üldse sajandi viimase veerandi ajaloolise proosa 
suurimaks saavutuseks. (5. http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/bornhohe.html )
Kümme aastat hiljem ilmus teos „Villu võitlused“.  Ainestiku  ja põhiidee poolest on 
„Villu võitlused“ tihedalt seotud „Tasujaga“, kuid seekord oli tegemist sündmustega Viljandi 
lossis. Jutustuse aluseks sai J. Renneri ja b. Pussowi kroonikais  leiduv teade 1343. a 
toomapäeva-sündmustest  Viljandis . Pategelaseks on Villu. Villu on keerukama  iseloomuga
oma võitlustes jääb ta tavaliselt kaotajaks, saab lüüa ning on jõuetus  seisukorras. Kuid raamat 
ise räägib sellest, kuidas talupojad proovivad  tungida  Viljandi lossi viljakottides. Nende plaan
aga nurjub ning nad tapetakse , enne kui nad viljakottidest välja jõuavad  ronida . Talupoegade 
juhiks ongi Villu, kes ise  sureb lõpuks lossi vangikeldris.
( 1.  Eesti kirjanduse ajalugu, lk 475)
“Tasujal” ja “Villu võitlustel” on ka mõned ühised jooned. Esiteks  kirjeldatakse 
mõlemas mõlemas  Jüriöö ülestõusu sündmusi ja talupoegade vabadusvõitlust. Teiseks 
mõlemad teosed puudutavad haripunktis  ajaloolisi sündmusi. Samuti lõpevad mõlemad 
peategelaste  surmaga, sümboliseerides rahva ebaõnnestunuid vabaduspüüdlusi.
Kolmas tähtis raamat on „Vürst Gabriel ehk Pirita  kloostri  viimased  päevad“. See 
räägib XVI sajandi teisel poolel toimunud Liivi sõja ajast, kui vene väed piirasid Tallinna, 
mille käigus hävis ka Pirita  klooster . Peategelased on vürst Gabriel, vene vürsti ja  eestlannast  
ema poeg, kes võitleb eestlaste poolel sakslaste ja rootslaste vastu ja saksa aadlipreili  Agnes  
von Mönnikhusen . Selles teoses on Bornhöhe rohkem kui eelmistes jutustustes lähenenud 
ajaloolise seiklusromaani laadile. Peamine tähelepanu on pööratud tema seiklustele aadlipreili
Agnese pärast. Lõpuks hakkavadki Vürst Gabriel ja Agnes von Mönnikhusen koos elama ja 
saavad väga õnnelikeks. Selle teose  ainetel  on tehtud ka  film  „ Viimne  reliikvia
(2. http://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Bornh%C3%B6he )
Veel Bornhöhe teoseid:
Raamat „ Anni neitsipõlv“ on kirjutatud romaani „Irrunger-Wirrunger“ mõjul. Tegelased ja 
sündmused on üle võetud ja tehtud omaaegse Tallinna olustikega  sobivaks . Peamine 
tähelepanu keskendub varandusliku ebavõrdsuse probleemidele. See avaldub mõisnikupoja 
Hugo ja pesunaise tütre Anni suhete kujunemises.
Kollid “  on võrdlemisi  keeruka  sündmustikuga teos. Seal kujutab Bornhöhe 80-ndate aastate 
Tallina  elu läbi erinevate  linnarahva  kihtide. Ta on püüdnud iseloomustada neid kihte ja 
6
selgitada nende põhjusi. Kõigerohkem  on teda huvitanud endiste maaisandate ja nende 
kunagiste orjan suhted uutes  oludes.
„ Tallinnast Nuustakule“ on lugu kolmest erisuguste tõekspidamiste ja põhimõtetega 
jalgrattamehest, mis annab elava ja homoorika pildi ajast ja inimestest.  
( 1. Eesti kirjanduse ajalugu lk 477–478)
 
Bornhöhe looming tähistas eesti  ilukirjanduse  arengus teatud edenemist.  Kirjanikul  on 
tähelepanuväärne kujundusoskus, jutustamisviisi tabavus ja ilmekus. Tema teosed on püsivalt 
populaarsed , millest annavad tunnistust mitmed suured uusväljaanded ning teatrilavastused. 
7
Kokkuvõte
Kirjanduslikke eelkäijate – Kreutzwaldi, Koidula ja  Jakobsoni  järgi  kandis  Bronhöhe edasi 
parimaid  traditsioone . Tema jutustused avaldasid rahvahulkadele suur mõju nii oma 
esmakordsel  ilmumisel  kui ka aastakümneid hiljem. Nõukogude Eestis avaldatud väljaannete 
hulk (üle 190 000) on tõendiks nende teoste populaarsuse kohta. „Tasuja“ on üks eesti 
suurima kordustrükkide ja eksemplaride arvuga algupärane teos. Bronhöhe raamatuid on 
tõlgitud vene, soome, leedu ja mongoli keelde. Eduard Bornhöhele - sisuka ja mitmekülgse 
loomingu autorile, kuulub vääikas ja väljateenitud koht XIX sajandilõpu kirjanduses. 
8
Kasutatud kirjandus
1. Eesti kirjanduse ajalugu, 1966 Tallinn
2. Vikipeedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Bornh%C3%B6he
3. Eesti kirjanike leksikon, 2000 Tallinn
4. Virumaa  kodulehekülg , http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$430
5. http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/bornhohe.html 
9
Vasakule Paremale
Eduard Bornhöhe referaat #1 Eduard Bornhöhe referaat #2 Eduard Bornhöhe referaat #3 Eduard Bornhöhe referaat #4 Eduard Bornhöhe referaat #5 Eduard Bornhöhe referaat #6 Eduard Bornhöhe referaat #7 Eduard Bornhöhe referaat #8 Eduard Bornhöhe referaat #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 59 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Referaat Eduard Bornhöhe kohta. Eluloost ja loomingust.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Eduard Bornhöhe - elulugu
6
docx

Eduard Bornhöhe - elulugu

Eduard Bornhöhe elulugu Eduard Bronhöhe (kodanikunimega Eduard Brunberg) sündis 5.veebruaril 1862 Rakvere lähedal asuvas Kullaaru mõisas. Tema isa oli seal valitseja ja aidamees, ema oli luulearmastaja inimene ja sealhulgas Eduard Vilde tädi. 1865. aastal asus ta perekond elama Inju mõisa, mis asus Viru-Jaagupi kihelkonnas. Viis aastat hiljem kolisid nad Tallinnasse. Eduard asus kümneaastaselt õppima Kentmanni Saksa Algkooli, kus ta õpis kolm aastat. Peale seda jätkas ta õppinguid Tallinna Kreiskoolis, mille ta lõpetas 1877. Aastal. Tal oli hea pea ja ta suutis lõpetada kõik koolid suuremate raskusteta. (1) Peale kooli lõpetamist tuli tal rändamiskirg ja ta hakkas kiiresti ameteid vahetama. Rännuaastad algasid 1878a. kaubakontori õpilasena Peterburis, kust Bornhöhe peagi siirdus raudteekontorisse Kovnos (Kaunases). Sel ajal hellitas noormees

Kirjandus
Romantismi referaat
15
doc

Romantismi referaat

isikupärase maalimavaate. Nad rõhutasid tundeelu tähtsust, kujutletava erakordsust ning väärtustasid rahvaloomingut. Romantism on aidanud ette valmistada ka realismi arengut............................................................................................................................... 3 Romantism.........................................................................................................................4 Eduard Bornhöhe...............................................................................................................7 Eduard Bornhöhe looming.............................................................................................9 Victor Hugo.....................................................................................................................12 Kokkuvõte....................................................................................................................... 14

Kirjandus
Eduard Bornhöhe
1
doc

Eduard Bornhöhe

Naasnud kodumaale, oli Bornhöhe kaks aastat koduõpetaja Matsalu mõisas, seejärel tegeles ta lühemat aega ajalehe Revaler Beobachter'i teatrikriitikuna. 1886­1887 oli ta keelte- ja lauluõpetaja Kuuda seminaris Läänemaal, seejärel veel aasta koduõpetajana Matsalus. 1889. aasta jaanuaris astus ta Tartu Ülikooli filoloogiat õppima, kuid mõne kuu pärast pidi ta õpingutest loobuma ning ta jätkas tööd koduõpetajana, ajakirjanikuna ja karikaturistina. 1893 asus Bornhöhe lõplikult kodumaale, kus ta leidis teenistust Tallinna ringkonnakohtus tõlgina. 1907. aastal nimetati ta Jõhvi ülemtalurahvakohtu eesistujaks, kus ta oli ametis 1917. aastani. 1919. aastal asus Bornhöhe elama Tallinna, kus ta töötas Kohtuministeeriumis rahukohtunikuna. Looming Bornhöhe loomingu kandva osa moodustavad romantismimõjulised ajaloolised seiklusjutud, mis räägivad põhiliselt eesti rahva vabadusvõitlusest

Kirjandus
Eduard Bornhöhe Referaat
9
odt

Eduard Bornhöhe Referaat

............................................. 1 2. Sisukord ................................................................................................. 2 3. Sissejuhatus ........................................................................................... 3 4. Töö Osad ............................................................................................... * 4.1. Elulugu .......................................................................................... 4 4.2 Bornhöhe Loomingust .................................................................... 5 4.3 "Kuulsuse Narrid" ........................................................................... 6 5. Kokkuvõte ................................. ........................................................... 7 6. Pildid ...................................................................................................... 8 7. Kasutatud Kirjandus ..................................................................

Kirjandus
Eduard Bornhöhe
1
pdf

Eduard Bornhöhe

Eduard Bornhöhe Eduard Bornhöhe oli XIX sajandi eesti kirjanduse väljapaistvamaid esindajaid. Tema loomingu paremik ajaloolised jutustused ja ennekõike jutustus ,,Tasuja" on avaldanud suurt ühiskondlikku mõju mitte ainult oma ilmumise ajal, vaid on säilitanud oma tähenduse ka hilisemate aastakümnete murrangulistes sündmustes ja leidnud kindla koha meie kirjanduse klassikalises pärandis. Eduard Bornhöhe sündis 17.veebruaril 1862.aastal Rakvere lähedal väikeses Kullaaru mõisas. Paari aasta pärast siirdus perekond Inju mõisa. 1870.a asusid Brunbergid elama Tallinna, kus 8aastane Eduard pandi õppima algkooli. Järgnenud õppeajal kreiskoolis osutas nooruk tähelepanuväärivalt andekust, paistes eriti silma oma kirjandite, joonistusande ning musikaalsusega. Selle kõrvalt tegeles ta ka agaralt spordiga käis matkamas, uisutamas

Kirjandus
Eduard Bornhöhe
4
rtf

Eduard Bornhöhe

ajalehes “Revaler Beobachter”, köster- koolmeistrina Stavrpolis, siirdus Tifilisi, edasi Väike-Aasiasse. Detsembris 1888 sooritas eksternina Tallinna kubermangugümnaasiumis lõpueksamid ja asus 1889 õppima eesti filoloogiat Tartu ülikoolis, katkestas õpingud peagi. Järgnevatel aastatel Bornhöhe rändurielu jätkus. Ta pidas erinevaid ameteid Venemaal, Poolas, Saksamaal. 1893 asus tööle Tallinnas ringkonnakohtu tõlgina, 1901-st arhivaarina. 1907–1917 töötas Bornhöhe kohtu eestistujana Jõhvis, elukohaga Narvas. Siirdus 1919 Tallinna, kus töötas kuni surmani 17. nov 1923 rahukohtunikuna. Bornhöhe põrm maeti Tallinna Kopli surnuaiale, 1951 toimus ümbermatmine Tallinna Metsakalmistule. Bornhöhe esimene jutt ilmus 1878, kui kirjanik oli 16-aastane. Kõige enam tunnustust toonud ja paarikümnes trükis ilmunud ajalooline jutustus “Tasuja” (1880) on kirjutatud 17-aastase noormehe poolt. Teos algatab eesti kirjanduse ajaloolise romaani

Kirjandus
Eduard Bornhöhe
14
pptx

Eduard Bornhöhe

• Aastatel 1872–1874 õppis ta Tallinnas W. Kentmanni algkoolis ja 1874–1877 kreiskoolis. • 1886–1887 oli ta keelte- ja lauluõpetaja Kuuda seminaris Läänemaal, seejärel veel aasta koduõpetaja Matsalus. • 1889. aasta jaanuaris astus ta Tartu Ülikooli filoloogiat õppima, kuid mõne kuu pärast pidi ta õpingutest loobuma ning ta jätkas tööd koduõpetajana, ajakirjanikuna ja karikaturistina. • 1893 asus Bornhöhe lõplikult kodumaale, kus ta leidis teenistust Tallinna ringkonnakohtus tõlgina. 1907. aastal nimetati ta Jõhviülemtalurahvakohtu eesistujaks, kus ta oli ametis 1917. aastani. • Ta oli maetud Kopli kalmistule. Kui kalmistu hävitati nõukogude võimuorganite poolt ja kõik hauad tasandati, oli ta üks kolmest isikust, kes Metsakalmistule ümber maeti. Looming • Bornhöhe loomingu kandva osa moodustavad romantismimõjulised ajaloolised

Kirjandus
Jüriöö ülestõus
20
pdf

Jüriöö ülestõus

Bornhöhe kirjutas ajaloolise jutustuse „Tasuja“ 17-aastasena Põltsamaal kihelkonnakooli abiõpetajana tööta- des. Teose lõpetas ta juba Tallinnas, kus jutustus 1880. aastal ka ilmus. Kirjutamise üheks ajendiks oli Johann Renneri kroonika taasavastamine 1870. aastal. Sellest sai Balthasar Russowi (1578) ja Christian Kelchi (1695) kroonika kõrval üks põhiallikaid jüriöö ülestõusu kohta. Teose tegevus toimub jüriöö ülestõusu ajal (14. sajan- dil), ent Bornhöhe kirjeldas 19. sajandi mõisaolustikku, mida ta väga hästi tundis, mitte aga keskaegset. Just see tegi tema romaani nii populaarseks, sest aitas inimestel tegelastega samastuda ja rõhujatele vastanduda. Peategelane on talupoeg Jaanus, Bornhöhe poolt välja mõeldud tegelane, keda autor kujutab ülestõusu juhina ja keda tuntaksegi Tasuja nime all. Jaanus hukkub lahingus. Vasta küsimustele tekstikatkendi ja oma teadmiste põhjal! Vajadusel otsi lisamaterjali õpikutest või internetist!

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun