Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Igapäevaelu 20. sajandil (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

INFOÜHISKOND
TELEVISIOON
MOOD
USUFANATISM
KOSMOS
Enne esimest maailmasõda
  • Pilvelõhkujad - leiutati Chicagos aga domineerima hakkasid pilvelõhkujad New Yorkis .
  • Tselluloid- tehisplastmass. Kergestisüttiv materjal, millest valmistati filmilinte ja tehishambaid 20-ndate algul.
  • Hollywood- kinotööstuse keskus (1913).
  • Charlie Chaplin - tummfilmistaari debüüt (1913).
  • Albert Einstein - erirelatiivsusteooria looja
  • Sigmund Freud - neuroloog, psühhiaater ja psühhoanalüüsi teooria rajaja.
  • Nobeli preemia- iga-aastane rahvusvaheline kirjandus-, füüsika-, keemia-, füsioloogia-, meditsiini- ja rahuauhind.esmakordselt anti välja 1901. aastal. Aluse pani Alfred Nobeli testament .

MOOD
  • Naised kandsid kõrgele tõstetud vöökohtadega kleite
  • Eksootikavaimustus- kanti karusnahku ja idamaiseid pärleid, pähe pandi peapaelaga sulgesid.
Maailm kahe maailmasõja vahel
  • I ms on selge märk, et läänelik tsivilisatsioon käib alla
  • Inimesed muutusid vabameelsetemaks.
  • Tants tuli moodi ( Tango ja charleston)
  • Coco Chanel- üks maailma esimesi tippmoekunstnikke. Prantsuse moelooja.
  • Autod muutusid USAs populaarseteks. Euroopas olid need liiga kallid.
  • Jazzmuusikaajastu. Jazz Age.
  • Louis Armstrong- kuulus trompetimänija ja laulja. Selle ajastu superstaar. Pärit New Orleansist.
  • Inglismaal loodi raadiokompanii BBC aastal 1923.
  • Esimesed katsetused televisooniga 1930.
  • Salvador Dali- Haispaania maalikunstnik. kuulsaim sürrealist. „ pehmed kellad“
  • Howard Carter- avastas 1922 Tutanhamoni hauakambri.
  • Esimene helifilm valmis 1927
  • Esimesed värvifilmid- 1930
  • Walt Disney - USA filmirezissöör ja multifilmide looja.
  • Oscar- mainekaim filmiauhind, mida jagati esmakordselt 1929. aastal.
  • Hakati kasutama kodumasinaid nagu triikraud, külmik , röster, pesumasin , konditsioneer.
  • 1930-ndatel leiutati lahustuv kohv ja snickers
  • Charles Lindbergh- USA lendur , kes 1927 lendas esimesena üle Atlandi ookeani.
  • Uued materjalid- nailon ja tsellofaan
MOOD
1940-1950
  • Loodi volkswagen põrnikas ( Ferdinand Porche- autoinsener)
  • Televisiooni algus 1940. 1953 esimesed värvisaated.
  • Simone de Peauvoir- Prantsuse kirjanik ja filosoof . „Teine suugupool“. Feminism - naiseks ei sünnita vaid saadakse ühiskonna survel .
  • Hakati hulgaliselt plastmaterjale kasutama ja tootma (tsellofaan)
  • Suhtumine „mida tehislikum seda parem“
  • Mikrokiip - väike räniplaat, millel on mälu. See on elektroonilise eseme komponent millele saab salvestada infot. Esimene mikrokiibivalmistajana sai tuntuks Jaapani firma Sony.
  • Crick ja Watson - teadlased, kes lahendasid 1953. aastal DNA struktuuri mõistatuse.
  • LOLITA “ – Vladimir Nabokovi teos keskealise mehe armusuhetest verinoore tüdrukuga. Sellel ajal oli see lubamatu romaan.
  • Louis Reard- prantslane , kes leiutas bikiinid. Bikiini modelli oli raske leida, kuna selline keha paljastamine oli ennekuulmatu.
MOOD
  • Seelik lühenes kümne aastaga 30 cm.
  • Twiggy- supermodell. Väga peenike. Suured vasika silmad. Ilusad paksud blondid juuksed
  • 60. lõpus tuli moodi hipilik stiil- kampsunid , kudumid, teksad , pikad juuksed, unisex
1060-ndad
  • Ian Fleming - James Bondi autor.
  • Sean Connery- Esimene James Bond .
  • Cristiaan Barnard- esimene kirurg kes viis läbi LAVs Kaplinnas südamesiirdamisoperatsiooni.
  • Alfred Hichcock- põnevus jaõudusfilmide meister. Suudab teha õudusfilme nii, et need tunduvad reaalsed . Temafilmides on palju ootamatuid nüansse . „Birds“, „ Psycho “.
  • Kosmoseajastu- Esimene mees kuul- Juri Gagarin (1961). Ameeriklased kuul- Nail Armstrong (1969). Star Trek- ulmefilmide ja sarjade kogum millele pani aluse Gene roddenberry 1966. aastal.
  • Andy Warhol - Popkunstnik. moodsa kunsti ikoon . „Tomatisupp“ . Moodsa kunsti keskuseks sai New York .
  • Põlvkondade vahel tekkis konflikt. Noored läksid üle käte.Nad ütlesid lahti kohustustest ja piirangutest. Hüülgasid keskealiste moe. Tegid, mis tahtsid. Sellega levisid ka rasestumisvastased vahendid. Usu roll vähenes.
  • Esimesed pangakaardid tulid kasutusele juba 50ndatel. Esimene ATM (automated teller machine ) paigaldati 1960 lõpus.
  • The Beatles – John Lennon (juht). 60ndate aastate kultusbänd. Peetakse ajaloo parimaks bändiks popmuusika ajaloos.
  • Pele- Brasiilia ajaloo vutistaar
1970-1980
  • ABBA- Rootsi ansambel. Suur staar. Tuntud kogu maailmas.
  • Apple II- tavakäsituseks mõeldud arvutite algus 1977.
  • Punk- kuulsaim ansambel Sex Pistols .
  • Louise Brown - 1976. sündinud. Esimene katseklaasilaps
  • Diskoajastu- 1970 keskpaigast. Bee Gees , Boney M
  • Tervisehullus- sportimine, toidulisandid , dieedid, spordiklubide külastamine
  • Microsoft - maailma edukaim arvutifirma. 1975.
  • Yuppied- pintsaklipslased . Kontoriametnike esiletõus.
  • Aerosoolvärvide tulek. Graffiti levik.
  • Rahvastiku plahvatuslik kasv. Heaoluriikides rahvastik vähenes ja rahvas hakkas vananema.
  • Poliitiline korrektsus- Igasuguse diskrimineerimise maha surumine ( neeger ei tohi öelda, sugu ei tohi küsida jne)
  • Reisimine levis- reisimine oli ohutu, inimestel oli palju vaba aega ja nad olid uudishimulikud. See ei olnud ka hirmkallis vaid taskukohane.
  • 1970 inimesed muutusid loodussäästlikumaks (1970 oli energiakriis ). Hakkasid keskkonnale rohkem tähelepanu pöörama
  • Moodi läksid kallid ja luksuslikud asjad. Firma oli moes..
  • AIDS- esimesed haiged diagnoositi 1981. Peeti homode haiguseks
  • Esimesed arvutiviirused - 1986
MOOD 1970
  • Halva maitse ajastu/aastakümme.
  • Üldlevinuks said teksad, pildiga T- särgid , platvormkingad, klosspüksid
  • Eksootiline välimus oli modellide puhul hinnas

MOOD 1980
  • Oluliseks muutus disainerlogo
  • Kehavormide rõhutamine- push up pesu
  • Levis sportlik rõivastus
Tänapäev
  • 1989- WWW-idee. Autor inglane Tim Berners
  • 1991- internet alustab tööd
  • 1991 algas suur mobiiltelefonide areng
  • 1992 Jorma Ollila teeb NOKIAst ühe maailma suurima mobiilifirma
  • Usufanatismi tõus- eriti islamiusk . Hirmuteod Iraagis , Pakistanis, Nigeerias , aga ka lääneriikides.
  • Ähvardab kliimasoojenemine ja energiakriis
  • Digirevolutsioon- alates fotograafiast lõpetades televisiooniga
  • Fantaasia populaarsuse kasv
  • Arvutimängud
  • Infoühiskond- Informatsiooni tähtsustav ühiskond ja seda maksimaalselt kõigis eluvaldkondades. Info hulk on kasvanud tohutul hulgal, inimeste osasaamine infost on aga vähenemas. Lisaks on ühiskond fragmenteerumas.
  • fragmenteerumine – inimestel on tänu virtuaalsuhtlusele nn omad seltskonnad, ent reaalselt tema ümber liikuvad inimesed jäävad talle võõraks.
  • Nanotehnoloogia - väga väikeste masinate ja materjalide loomine.
MOOD
  • Grunge- pulstunud välimus
  • Kiirmoe levik
  • Kanda võib kõike
Muusikastiil: Jazz
  • Loodi 19. sajandi lõpus USAs. Populaarsust kogus 20ndail aastail. Kahe maailmasõja vaheline aeg oli Jazziajastu.
  • New Orleansist pärit Louis Armstrong oli Jazztrompetist oli 20- 30ndate staar. Ta oli ka uue jazzmuusikastiili eestvedajaks (diksiländ).
  • Jazzis on suur osa improvisatsioonil.
Saavutused 2 maailmasõja vahelisest ajast
  • 1923- Inglismaal loodi raadiokompanii BBC aastal
  • 1930- Esimesed katsetused televisooniga (1940 televisiooni algus)
  • 1927- Esimene helifilm valmis
  • 1930- Esimesed värvifilmid
  • 1930-ndatel leiutati lahustuv kohv ja snickers
  • Jazzi levik

Vasakule Paremale
Igapäevaelu 20-sajandil #1 Igapäevaelu 20-sajandil #2 Igapäevaelu 20-sajandil #3 Igapäevaelu 20-sajandil #4 Igapäevaelu 20-sajandil #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Marion Villak Õppematerjali autor
Igapäevaelu 20. sajandil. Käsitletud on järgmisi teemasid: muusika, mood, saavutused, leiutised, ülemaailma kuulsad inimesed, legendid. Lühidalt ajavahemiest 1920-ndad (enne esimest maailmasõda, kahe maailmasõja vaheline aeg, 1940-1950, 1960-ndad, 1970-1980, tänapäev.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
15
doc

Muusikaajalugu

Muusikaajalugu Afroameerika muusika- Musta muusika ja valge muusika süntees Aafrikast viidi orjad P. ja L Ameerikasse ja Euroopasse. P. Ameerikassse rohkem Lõuna osariikidesse. Valge muusika enamuses Briti (soti, iiri ja inglise) saarte muusika. Esimene muusikastiil a capella laulud. Nö töölaulud. Töölaulude põhimõte tõsta muusika abil energiat, muuta töö lõbusamaks ja kergendada liigutusi, muuteks töö rütmiliseks. Pakub vaimset vaheldust. Töölaulud muudavad töö teatud astmeni lauluks. Töölaulu liigid: 1) Istanduse laulud- plantation songs 2) Ahelais töötavate vangide laulud- chain gang songs Lauldi grupis 3) Meremeeste laulud- Shantys 4) Karjaste hõiked- hollers 5) Lootside hõiked- sounding calls Soolo 6) Tänavakaupmeeste hüüded- street cries Louis Armstrong My mule is white My face is black I sell my coal Two bits a sack Teemad millest lauldi: Söögist, ohutustehnikast, hea pa

Muusikaajalugu
thumbnail
8
pptx

Louis Armstrong

Louis Armstrong 1901(1898)­1971 Elulugu Sündis 4. august 1901. aastal Ta oli pärit New Orleansist Louisianas Oli USA dzässtrompetist ja laulja Esimene erilist tähtsust omav muusik - solist, kes kerkis esile koos jazzmuusikaga Pani ta aluse tuleviku jazzmuusika kujunemisele Üks mõjuvõimsamaid muusikuid kogu muusika ajaloos Lapsepõlv Lapsepõlv oli raske Üles kasvas ema Mary (Albert) Armstrongi ja vanaemaga Varases nooruses ilmnes tema huvi muusika vastu ja vanakraamikaupmees, kelle juures ta koolipoisina töötas, aitas tal osta korneti, millel ta iseseisvalt mängima õppis Soovides kuuluda ühte paljudest tänavakampadest, jättis Louis 11 aastaselt kooli pooleli. Tänava mõjud on kiired tulema ja nii osaleski Louis 1912. aasta 31. detsembril uusaasta pidustuste tulevahetuses. Selle tagajärjel saadeti ta paranduslikku õppeasutusse, kus alustas muusikaõpinguid, mängides koolibändis kornetit ja fanfaari ning saades peagi bändi liidriks Õppeasutusest vabanemise

Muusika
thumbnail
2
docx

Filmi ajalugu Eadweard Muybridge

Filmi ajalugu Esimene liikuva pildiga film loodi Eadweard Muybridge poolt 1878. aastal, kui ta filmis liikuvat hobust. Filmimiseks kasutas ta stereoskoopilist kaamerat. Kaamerad olid paigaldatud paralleelselt hobuste jooksu rajaga ja kõik kaamera luugid olid kontrollitavad liikuva nööriga, mis pääsesid liikuma koos hobuste kapjadega. Seal oli 21 osa, et jäädvustada hobuste jooks. See teeb umbes 1000 pilti sekundis. 1893. aastal tutvustas Thomas Edison rahvale kinetograafi ja kinetoskoopi. 1895. aastal leiutasid vennad Lumiereid kinesgraafi, see oli kaasas kantav, kolm ühes võimalusega: kaamera,printer ja projektor. Liumiereid näitasid Pariisis filmi, kus veovankrit vedav hobune liikus vaatajate poole. Vaatajad olid rabatud ja hämmastunud. Nende silme eest möödusid järgemööda müür, mis langes lammutajate kirkahoopide all, jaama saabuv rong, suppi sööv beebi jm. Seanss lõpeb joovastunud aplausiga. Publik on võlutud neistli

Filmiõpetus
thumbnail
3
doc

20. sajandi USA

USA 20. sajandil 1900-1910 President Theodore Roosevelt (1901-1909) 1902-1908 Reformiliikumine 1908 Ford T 1911-1920 Presidendid: William H. Taft (1909-1913) Woodrow Wilson (1913-1921) 1914 esimene konveier(Henry Fordi tehases) avatakse Panama kanal 1917 6. aprill - USA astus I maailmasõtta 1918 18. jaanuar - ,,Wilsoni 14 punkti" 11. november -Compiegne'i vaherahu, I maailmasõja lõpp ­ võitsid Antandi riigid 1919-1920 Pariisi rahukonverents 1920 keeluseadus(alkoholide valmistamine, müük, sisse- ja väljavedu) 1921-1930 Presidendid: Warren G. Harding (1921-1923) Calvin Coolidge (1923-1929) 1920ndad Maffia(Al Capone) Vabaturg Tummfilmid(Charlie Chaplin) Areng majapidamistarvetes(külmkapp, pesumasin) Vabatants Jazz-muusika 1921 alustati regulaarsete ringhäälingusaadetega 1929 24. oktoo

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Louis Armstrong

Louis Armstrong Referaat Mats Viisileht Elulugu Louis Armstrong oli esimene erilist tähtsust omav muusik-solist, kes kerkis esile koos jazzmuusikaga. Temast sai üks mõjuvõimsamaid muusikuid kogu muusika ajaloos. Trompetivirtuoosina alustas ta juba 1920ndate algul stuudiolindistusi koos oma ansamblitega Hot Five ja Hot Seven. Omades suurepärast improvisatsiooniannet, mis kantud rikkalikust kujutlusvõimest ja emotsionaalsest kõrglaengust, pani ta aluse tuleviku jazzmuusika kujunemisele. Selle kõige eest on ta ära teeninud jazzisõprade sügava aukartuse. Armstrong oli ka "kõva" tegija popmuusikas, seda tänu just oma eriliselt võluvale ja isikupärasele laulustiilile, mis tõstis ta silmatorkavalt esile terves reas vokaalsalvestustes ja filmirollides. L. Armstrong sündis kas 4. augustil 1901. aastal New Orleansis ning suri 6. juulil 1971. aastal New Yorgis südamepuudulikkusesse. Louisi lapsepõlv oli raske. Tema isa William Armstrong oli vabrikutööline, k

Muusikaajalugu
thumbnail
9
docx

Referaat Džässist

Kulissi sujuvalt liigutades muutub ka helikõrgus sujuvalt, libisevalt. Seda mänguvõtet nimetatakse glissandoks. Tänapäeva sümfooniaorkestris kasutatava trombooni ulatus on C-b1. Noodid kirjutatakse bassivõtmes. Tänapäevane tromboon kujunes välja 15. sajandil ja levis üle Euroopa. Järgmistel sajanditel kuulus tromboonide perekonda palju pille, millest kaasajal kasutatakse rohkem tenor- ja basstrombooni. Tromboone kasutati välitingimustes, kontsertidel ja liturgiatel. 17. sajandil muutus tromboonide kasutamine üsna harvaks ja, kui Austria välja arvata, 1675. aastaks peaaegu lõppes. Bach ja Händel kasutasid trombooni üksikutel juhtudel, näiteks Händel kolmes oratooriumis. Austriast algas ka trombooni "taassünd": seda kasutasid Leopold Mozart, Georg Christoph Wagenseil, Johann Albrechtsberger ja Johann Ernst Eberlin. Nad kasutasid trombooni koori saatepillina, kuna trombooni kõla on sarnane inimhääle omaga. Trombooni

Muusika
thumbnail
3
docx

Louis Armstrong referaat

Louis Armstrong Referaat Tallinn 2012 Sissejuhatus Louis Armstrong oli USA dsässtrompetist ja laulja. Ta sündis 4. Augustil 1901 New Orelansis ja suri 6. Juulil 1971 New Yorkis. Teda peetase senini dsässilegendiks ja üheks kõige mõjukamaks artisitiks dsässi ajaloos. Tal oli kergesi äratuntav veidi trompetiheli meenutav hääl, mida ta kasutas lauldes improviseerimiseks. Talle meeldis mängides muuta meloodiat ja sõnu. Elulugu Ta sündis vaeses peres, kes elas karmis linnaosas. Louis pidi raha teenima ajalehepoisina, et hoida oma ema eemale prostitutsioonist, kahjuks ei läinud see läbi. 11aastasena liitus ta poisterühmaga, kes laulisid tänaval, et raha saada. Louis töötas ka ühe Leedu juudi perekonna juures, kus ta tegi juhutöid. Selle pere juures nägi Louis, kuidas teisest usundist isikud neid taga kiusasid. Tema korneti mängimis oskused a

Jazzmuusika
thumbnail
7
pdf

Duke Ellington

Agnes Tael 9b Duke Ellington Edward Kennedy "Duke" Ellington oli Ameerika helilooja, pianist ja orkestrijuht. Ta oli oma eluajal ja siiani on üks suurimaid mõjutajaid jazz'is. Lapsepõlv Edward Kennedy Ellington sündis 29. aprill 1899. Tema ema nimi oli Daisy Kennedy Ellington ja isa nimi oli James Edward Ellington. Nad elasid koos Duke'i emapoolste vanavanematega Washingtonis Ward place'is. Ta ema oli endiste orjade tütar. James Ellington töötas ühe arsti teenijana, tegi arengukavasid Usa mereväele ja vahetevahel töötas ka Valge Maja toitlustajana. Mõlemad Ellingtonid olid väga musikaalsed ja mängisid hästi klaverit. 7-aastaselt hakkas ta õppima klaverit Mrs. Marietta Clinkscales käe all. kuna ta ema riietas teda alati väga korrektselt ja õpetas teda rääkima viisakalt, hakkasid tema sõbrad teda kutsuma

Muusika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun