Närvisüsteemi areng (0)

NÄRVISÜSTEEMI ARENG
Evolutsioonilise arengu põhimõtteid

• Evolutsioonilises arengus on aju suhteline suurus kasvanud, sellega kaasneb tavaliselt sotsiaalne ja/või toiduhankimise keerukuse suurenemine.
  
• Aju suhtelise suuruse kasvuga kaasneb ka keha suuruse kasv.
  
• Aju kasvu suurenedes muutub see modulaarseks nii struktuurilt kui funktsioonilt.
  
• Aju suurenemine evolutsioonis => pikenenud kasvuperiood,...
  

laminaarne – kihiline
Erinevate hominiidide iseärasusi, arengulugu ja peamisi leide
Australopithecus

• väikesed, saledad , ahvitaolised, emased isendid olid isastest väiksemad
  
• suutsid käia püsti, käed olid kohastunud puudel ronimiseks
  
• aju oli ümaram kui ahvidel
  

Leiud :
Taungi laps – 1924 Lõuna-A.
Proua Ples – 1947 L-A.
Laetoli jalajäljed – 1978 Tansaanias
Lucy – 1972 Etioopia
Homo habilis

• kehaehitus ei erine oluliselt eelmistest
  
• elasid suuremate rühmadena koos, eeldatavalt sotsiaalselt intelligentsemad
  
• „osav inimene“ – esimesed kivist tööriistad, ligi miljoni aasta jooksul ei muutnud tööriistu, polnud innovaatilised, ei uurinud ümbrust
  

Leiud:
Koobi Fora, Keenia – KNM ER 1813
Olduvai, Tansaania - Twiggy
Homo erectus

• püstine inimene, pea eesosa laienes, nägu lamedam
  
• naised olid juba suurema kasvuga
  
• tööriistad olid arenenumad, pihukirved
  
• märgid tule kasutamisest, kuid pole teada, et valmistasid selle peal toitu
  
• migreerusid Aafrikast välja
  

Leiud:
Jaava inimene – 1891 Indoneesia
Pekingi mees – 1923-1927 Hiina
Dmanisi koljud
Homo neanderthalensis

• H. sapiensiga väga lähedane liik, DNA kattub 99,5%
  
• suur kolju ja pea, keha samuti suur, aju sümmeetrilisem
  
• libajas laup, suurem nina, kitsam lõug
  
• kasutasid keerukaid tööriistu, kombineerisid kuni 3 materjali
  
• preverbaalsed, kuid suutsid tööriistade loomise oskust edasi anda
  
• jäid H. sapiensile alla, kadusid Euroopast ligi 41 000 – 39 000 a tagasi (polnud immuunsust H. sapiensi poolt kaasa toodud haiguste vastu)
  

Leiud:
pärinevad Euroopast, Lähis-Idast
Homo floresiensis

• 2003 a leitud kääbusinimlaste liik
  
• esimesed leiud 50 000 a tagasi
  
• surid välja ligi 12 000 a tagasi
  
• jalad pikemad kui keha
  
• väike aju, väikesed põsesarnad, libajas laup, suured hambad
  
• prefrontaalsed alad proportsionaalselt sama suured, kui H. sapiensil
  
• oskasid kasutada tööriistu ja tuld
  

Homo naledi

• 2013 avastatud Lõuna-Aafrikast uus inimlaste liik, kehaehituselt vahelüli Australipithecuse ja Homo perekonnas vahel
  
• u 1,5 m pikad
  
• kõndisid püsti
  
• olid kohanenud ka ronimiseks
  
• 
  

Peamisi tegureid, mis on suunanud aju ja intelligentsuse arengut evolutsioonis
Darwin:
looduslik valik: oskuste või omaduste juhuslik areng, mis annab kohanemiseelise
seksuaalne valik
Aju ja intelligentsuse areng evolutsioonis
Mõjusid järgmised tegurid:
muutused elutingimustes

• kliima muutus kuivemaks, liiguti metsasemast keskkonnast elama puudevaesemasse savanni
  
• püstine kehaasend ja liikumine kahel jalal, andis eelise teiste liikidega võrreldes (võimaldas kaugele näha, märgata toitu, kiskjaid)
  
• see soodustas sotsiaalset arengut, edukamad enese kaitsmine ja toidu varumine
  
• käed jäid vabaks, mis soodustas tööriistade kasutusele võtmist
  
• arengut soodustas pigem kohanemine erinevate keskkondadega
  

bioloogilised muutused

• vaagnaluu laienemine => sündisid suurema peaga järglased
  
• järglased sünnivad enneaegsetena => vajasid rohkem hoolt ja tähelepanu => emotsionaalne ja sotsiaalne areng
  
• emased muutusid seksuaalselt vastuvõtlikeks => paarissuhe areng, vähenes isastevaheline konflikt
  
• kuna järglased sünnivad ebaküpsetena, on aju arend postnataalselt pikem => sõltub rohkem keskkondlikest teguritest ja võimaldab arengu käigus rohkem kogemusi assimeleerida
  
• püstine asend muutis aju verevarustust , suurem vere hulk aitab aju paremini maha jahutada => võimaldas ajul suuremaks kasvada
  

sotsiaalne ja keeleline areng

• ette arvamine, mida teised mõtlevad, tunnevad või kavatsevad
  
• savanni elu nõudis emotsionaalset kontrolli => ei tohtinud kisada, et kiskjaid mitte meelidtada => emotsioonide kortikaalne kontroll ja sotsiaalsete emotsioonide areng (sümpaatia, süü, häbi), mis suurendas grupi kohesiivsust
  
• keelelised võimed => rohkem suhteid, keel võimaldab efektiivsemalt kontakte hoida
  

muutused toitumises

• homoniididel võimaldab sülg toidusest rohkem toitaineid kätte saada
  
• taimselt toidult segatoidule – pähklid, puuviljad – nõudis kognitiivset oskust, kuna polnud pidevalt saada
  
• tööriistad võimaldasid purustada luid ja kätte saada toitva luudi
  
• energia ümber jaotumine ja aju arengu suunamine, siseelundkond on võrreldes ajuga oma mahult vähenenud
  

tööriistade kasutamine

• suurenes instrumentaalne mõtlemine
  
• võimaldas rikastada toidust
  
• arenes käeline oskus
  

Ontogeneetilise arengu erinevad etapid
Embrüol 3 lootelehte:
endoderm => siseorganid
mesoderm – skelett ja lihased
ektoderm – närvisüsteem ja nahk
3 nädalat => neuraaltoru – tekib selgroog
7. nädalat => sarnaned miniatuurse inimesega
100 päeva => loote aju inimesele eriomane
Aju areng toimub läbi rea fikseeritud sammude:
1. rakkude teke ( neuro - ja gliogenees)
2. rakkude migreerumine
Neuronite ja gliiarakkude tekkimise ja migreerumise mehhanisme
3. rakkude diferentseerumine
4. küpsemine (dentriitide ja aksonite kasv)
5. sünapsite teke
6. rakkude surm ja sünapsite harvenemine
7. müeliinkihi teke