Modernsed kompositsiooni tehnikad läbi Béla Bartoki rahvamuusika taotluste (1)

Sarnased õppematerjalid

2

rtf

Bela Bartok ja Hindemith

Béla Bartók (1881 Lõuna-Ungari ­ 1945 New York) Bartóki helikeel on orgaaniline sulam rahvamuusika lätetest ning modernistlikust kompositsioonitehnikast. Õppis Budapesti muusikaakadeemias 1899-1903. aastal klaverit ja kompositsiooni. Kujunemisajal tähtsamad eeskujud Brahms, Richard Strauss, Debussy. Kogu elu jooksul esines pianistina, oli klaveriprofessor. Suur huvi folkloori vastu, (talupoja-)rahvalaulude kogumisretked algul Ungaris, siis laiemalt Ida-Euroopas (Rumeenia, Bulgaaria) ning ka Türgis ja Alzeerias. Teda peetakse etnomusikoloogia ehk teadusliku rahvamuusika uurimise üheks rajajaks. Selles vallas tegi koostööd helilooja Zoltán Kodályga. 1940. aaastal emigreerus Bartók USAsse.

Muusika

2

doc

Šoštakovitš, Bartok, Prokofjev

Tuntud Ungari helilooja, suurepärane pianist ja muusikafolklorist, õppis Budapesti Muusikaakadeemias, kus ta aastaid hiljem leidis tööd klaveriprofessorina. Oma esimestes teostes matkis noor Bartók veel Brahmsi, Wagnerit ja Straussi. Isikupärase stiili väljakujunemisel mängisid olulist rolli pärimusmuusika kogumismatkad, mis viisid teda lisaks Kesk-Euroopale ka Türgisse ja Põhja-Aafrikaase. LOOMING: Aastatel 1904-1907 uuris ta süvendatult Ungari rahvaviise ning tema muusika ongi sulam rahvamuusika lätetest ja modernistlikest kompositsioonitehnikatest. Tema loomingulist käekirja iseloomustavad enamasti polüfoonilisus, meloodilise materjali folkloorsus ja ebaregulaarse meetrumi sage kasutamine. Tema küpse perioodi looming läheneb stiililiselt enim neoklassitsismile. Bartóki muusika on küll enamasti tonaalne, kuid harmooniat rikastavad laadivälised dissonantsid ja polütonaalsus.

Muusikaajalugu

20

doc

Muusika 20.saj esimesel poolel ehk „uus muusika” või „kaasaegne impressioon muusika”.

sillerdava koloriidi. Esimeseks impressionistlikuks teoseks oli Stéphane Mallarmé luulest inspireeritud Claude Debussy loodud sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna". „Kuuvalgus”- klaveriteos, mis avaldati 1905. aastal. Seda peetakse helilooja üheks kuulsaimaks ja huvitaimaks teoseks. Maurice Ravel Joseph-Maurice Ravel (1875 – 1937) oli prantsuse impressionistlik helilooja ja pianist. Salapärane, tundeid köitev muusika. Minimalistlik ja põhineb kordustel, areng kulgeb pikkamööda. „Bolero” –Tantsiva rahva dramaatiline rongkäik või saatus, millest pole kellegi pääsu. 1  Ekspressonism Väljendab negatiivseid tundeid, hirmu, depressioni, närviline, dissoneeruv (tema ilu peitub tema koleduses). Scönberg, Berg, Webern

Muusikaajalugu

3

doc

Chopini ja Lizti võrdlus

· kontsertetüüdid "Revolutsiooniline etüüd" o kontsertetüüd nr. 2 (arvatavasti kirjutatud, "Gnoomide rongkäik" mõeldes ülestõusule o kontsertetüüd nr. 1 kodumaal; "etüüd vasakule "Metsateel" käele") · vaimulik muusika · 4 eksprompti · 4 ballaadi 6 etüüdi Niccolo Paganini teemadele Suurvormid o Nr. 3 " La Campanella" · 11 transendentset etüüdi · 3 klaverisonaati o "Mazeppa" o sonaat nr.2 h-moll (III osa o "Virvatuled" "Leinamarss")

Muusika

6

doc

Erinevate heliloojate looming

Kammermuusika: · 3 keelpillikvartetti · üle 100 klaveripala · u. 100 romanssi Klaveripalade tsüklid: · ,,Laste album" · ,,Aastaajad" (Aprill ­ ,,Lumikelluke", November ­ ,,Troikal",  Detsember ­ ,,Jõulud", Märts ­ ,,Lõokese laul") jpm. Edvard Hagerup Grieg (15. juuni 1843 Bergen ­ 4. september 1907 Bergen) oli norra helilooja ja pianist. Norra rahvusliku koolkonna rajaja.Tema muusika on tihedas seaoses kodumaa looduse ja rahvamuusikaga, see on põhjamaiselt karge ja põhitoonilt lüüriline. Looming: Grieg on kirjutanud klaverisonaate ja -kontserte ning kammermuusikat. Griegi looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvalikest elementidest: julge karakter, südamlik huumor. Sageli kajastavad tema helitööd muinasjutulisi karaktereid, üleküllates neid soojate rütmide ja fantaasiaga. Melanhoolsed viisid Griegi loomingus praktiliselt puuduvad. Laulud:

Muusika

18

pptx

Ferenc Liszt

2 cis-moll 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile •klaverikontsert nr.1 Es-duur I osa Allegro maestoso II osa Adagio III osa Allegretto Vivace IV osa Allegro Marciale •Klaverikontsert nr. 2 A-duur I osa Adagio sostenuto assai II osa Allegro moderato III osa Allegro deciso IV osa Allegro animato 2 sümfooniat u 90 laulu ja romanssi kontsertetüüdid •kontsertetüüd nr. 2 "Gnoomide rongkäik" •kontsertetüüd nr. 1 "Metsateel" vaimulik muusika (reekviem, oratooriumid, kantaadid) 6 etüüdi Niccolo Paganini teemadele • Internetist kuulamiseks Hungarian Rhapsody No.2 (Orchestra version) https://www.youtube.com/watch?v=goeOUTRy2es The Best of Liszt https://www.youtube.com/watch?v=lvfHYFjmG8I Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Ferenc_Liszt https://en.wikipedia.org/wiki/Franz_Liszt http://www.pinterest.com/akatsuya/franz-liszt/ Äitah tähelepanu eest!

Klassikaline muusika

4

txt

Muusikaajalugu ROMANTISM

Romantism (I tund) Romantism- on 19.sajandi kunsti, kirjanduse ja vaimuelu suund, mis vastandus 18 sajandil valitsenud klassitsismi seaduse & mõistuspärasusele. Andsid tõuke sellele ajastule : Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-1794) Napoleoni sõjad (1799-1814) Sündis rahvusteadvus - hakati huvi tundma rahvamuusika vastu, otsiti rahvuslikku identiteeti. Heliloojad hakkasid kasutama oma rahvamuusikat. Sai romantism(romantiline liikumine) alguse saksamaalt & laienes üle kogu euroopa. Ranged ettekirjutused,mis olid eelmisel ajastul hakkasid tekitama vastuseisu kunstnikkes , kes tahtsid väljendada eelkõige oma tundeid. Hakati ülistama tundevabadust. Romantikuid iseloomustas üks lause: Mõistus võib eksida, tunded ei eksi kunagi. Ajastu kangelased: Said tasakaalutud

Muusikaajalugu

23

pptx

Edvard Griegi pikk power pointi esitlus

Edvard Grieg Koostanud: Külli Stroo Kes oli ? Edvard sündis 15. juuni 1843 Bergenis ning suri 4. september 1907 südameatakki. Ta oli romantismiajastu Norra helilooja ja pianist ning Norra rahvusliku muusika rajaja. Oma elu jooksul saavutas ta heliloojana ülemaailmse tuntuse. Ta oli kasvult küll väike, ent suure kunstnikusüdamega, mis tuksus õigluse, tõe ja solidaarsuse nimel. Ta püüdis üles ehitada tugevat Norra rahvuskultuuri, arendades edasi Norra rahvamuusikat. Tänapäeval peavad paljud norralased ja ka paljud välismaalased Griegi muusikat Norra rahvusliku identiteedi lahutamatuks osaks. Grieg pidas ennast romantikuks ­ oma aja lapseks. Isegi kui Ibsen ja Bjørnson olid

Muusikaajalugu

Kommentaarid (1)