Telesaade Välisilm Kersti Lõhmus 11.b Välisilm on ainus telesaade Eestis, mis järjepidevalt kajastab maailmas toimuvat ja meie oma riigi välispoliitikat. Nii pildi kui sisu poolest on Välisilm uudistesaadete laiendus, täpsemalt selle analüüsiv ja kommenteeriv osa. Saates kasutatakse rohkelt rahvusvahelist telepilti aga ka ETV enda kogutud materjale maailma eri paigust. Eesti välispoliitikat kommenteerivad meie välispoliitilisse eliiti kuuluvad diplomaadid ja riigiametnikud. Rezissöör on Krista Rannamäe Saatejuhid Aarne Rannamäe Astrid Kannel Peeter Kaldre Tarmo Maiberg Saade Põhisaade: http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=146375 Pärast põhisaadet esitleb Välisilm värskeid dokumentaalfilme kriisipiirkondadest, sealsete inimeste elust ja poliitilisest olukorrast Dokumentaalfilm: http://etv.err
inimesi, rumalaid ideid ja absurdseid kombeid. Martinus Scribleruse klubi Eesmärk luua ühissatiir, mis naeruvääristas kaasaja kunsti, teadust ja poliitikat . Iga klubi liige sai ühe teema millest satiir kirjutada Swifti teemaks reisiraamat kaugetest maadest. Projekti innustusel avaldas aastal 1726 raamatu ,,Gulliveri reisid''. Kirjanduslikuks eeskujuks teos "Robinson Crusoe" Gulliveri elamused peegeldavad ja kommenteerivad 18.sajandi alguse Inglismaa poliitilist ja sotsiaalset olukorda. Neli reisi: Liliputimaale, Brobdingnagi (hiidude maale), lendavale saarele Laputa ja tarkade hobuste hiihnhmide maale. Kõigil reisidel leiab Gulliver eest tsiviliseeritud ühiskonna, kus temasse suhtutakse kas koletisse või naljakasse kurioosumisse. Mõistujutt võimuihast, upsakusest, fanatsimist, alatusest ja inimloomusest. Esimene trükk müüdi läbi nädalaga.
postitad. Mis sulle tundub hetkel naljakas, võib olla teisele solvav ning veelgi enam see võib olla seadusevastane! Kiusajad Kiusajaid võib olla üks kuni mitu. Kiusamiseks leiab ta tavaliselt kõige väiksema põhjuse. Nad loovad erinevaid libakontosi, kuid see pole alati nii. Kiusajad võivad välja uurida sinu konto või kontode paroolid ja võivad sinu kontodelt halvustavalt kommenteerida sinu sõpru ja tuttavaid. Samuti kommenteerivad nad negatiivselt sinu kontolt pilte jms, mis võib sinule kaasa tuua pahandusi ja karistusi. Kui keegi on ohvriks sattunud On juhtumeid, kui keegi on ohver või on ohvriks tema sõber ja sellest vaikitakse. Hiljem toob see pahandusi ja on juhtumeid, kui kiusamine on lõppenud surmaga. Kiusamisest teatamine on tähtis! Kui asi on tõsine, tuleb ühendust võtta lähima politseijaoskonnaga. Kiusamise korral: Võib pöörduda Tartu Laste Tugikeskusesse (tel 7 484 666 ).
Punaarmee kaotustest on leida numbreid igaühele meelepäraseid nagu ikka NSVL'i statistika. Uuema vene statistika järgi olid Punaarmee kaotused surnutena ja teadmata kadunutena 120 000 meest, haavatutena 264 908, haigestunutena 52000 ja külmunutena 9000 ja vangi langes 3100 sõdurit. Soomel tuli küll loovutada osa Karjalast ja Viiburi linn ning mitmed muud alad, kuid sellest hoolimata võisid soomlased end siiski võitjatena tunda: iseseisev Soome riik jäi püsima. Soomlased ise kommenteerivad Talvesõja tulemusi naljaga pooleks nii: venelased võitsid, soomlased said auväärse teise koha.
Vastus: Minu arvates on selles olemas kõik klassikalised dokumentaalfilmi tunnusjooned nagu taaslavastatud sündmused- vaheklipid, kus Toomas ja teised tuletavad meelde oma lapsepõlveaegasid, arhiivimaterjalid- antud filmis on palju arhiveeritud materjale kasutatud, milleks on salvestised kontsertidelt, salvestised rongkäikudest, salvestised esimestest televisioonisaadetest, salvestised kongressidest jne. Kommentaarid ja intervjuud - paljud tegelased kommenteerivad ja annavad intervjuusid filmi kontekstis tolleaegse olukorra kohta, diageetiline heli ja muusika- palju kohti, kus on kasutatud muusikakatkeid marssidelt või kongressidelt. 4. Miks on teie arvates väidetud, et film ,,Disko ja tuumasõda" paikneb dokumentaali ja mängufilmi piiril? Vastus: Vaatasin selle küsimuse tõttu seda filmi kohe mitu korda ja mina lükkaksin selle väite täielikult ümber, minu jaoks oli see film puhas dokumentaal, kus
Kuid kas ikka on siis sõbraga mõnus aja veetmine või on see hoopis enda nutiseadmega? Igaühel on enda arvamus, kuid mina arva, et kui soovitakse kellegagi koos aega veeta, siis peaks pühenduma talle, mitte oma seadmele. Samas kui mõelda, siis inimesed ei suhtlegi varsti enam näost-näkku, sest mugavam on teha seda virtuaalselt ja sellega suureneb kartus inimestega rääkimine või nende käest millegi küsimine. Tuues näitena netikommentaatorid, kes kommenteerivad kõike mida sülg suhu toob, kuid nad ei julge seda öelda otse inimesele. Jah, on erandeid, kes avaldavad oma arvamust enda nime alt, kuid neid on vähe. Virtuaalmaailma mõju noortele on väga drastiline. Nad lähevad kõigi uuendustega kaasa, mis kõige hullem rikutakse enda tervist, nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Alles vanaduspõlves hakatakse mõtlema, mida noorena valesti tehti, kuid siis on juba hilja, et midagi muuta
Tervislikkus on trend- ise valin ja ise vastutan Ühiskonnas üheks valdavalt suureks probleemiks on saanud alcoholism. Eriti noorte seas. Pole enam mingi üllatus, kui vaevu põhikooli lõpetama hakkav neid või noormees on kasvõi korra olnud suures alkoholijoobes ning järgmisel päeval põdenud pohmelli. Imestama paneb aga see, kuidas süüdlased ise oma tegusid uhkuse ning naljaga kommenteerivad. Liialdamata võib öelda, et kõige suurema kuriteo sooritavad need vanemad, kes ulatavad oma lapsele tema elu esimese pitsitäie alkohoolset jooki. Võrreldes täiskasvanuga, on lapse organism hoopis tundlikum alkoholi kahjuliku mõju suhtes. Märjukese tarvitamine varases eas kutsub esile haiguslikke muutusi veres ning rikub normaalset ainevahetust. Selle tulemusena võib tekkida kehvveresus, pidurdub üldine kasv ning areng. Kuid mis on siis tänapäeval trend
Andrus Kivirähk Sündis 17.augustil 1970 Tallinnas Töötab Eesti Päevalehes Alates 1996 Eesti Kirjanike Liidu liige Ta teeb Raadio 2 Mart Juurega saadet Rahva Oma Kaitse, kus nad kommenteerivad nädala sündmusi Haridus Tallinna 32. Keskkool (1988) Tartu Ülikool ajakirjanduse eriala (1993) Pere · Ema on Nukuteatri näitleja, isa on telerezissöör. · Tal on õde ning ta vend, Juhan Kivirähk, on sotsioloog. · Ta on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. Neil on 3 tütart. Looming Alustas humoreskide kirjutamist juba 15-aastaselt. Avaldanud novelle, humoreske jm ajakirjades Looming,
....................................................................................... 4 Solvamine........................................................................................................... 6 Kokkuvõte........................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus............................................................................................ 8 Sissejuhatus Internetis uudisteportaalides postitusi kommenteerivad inimesed sageli ei kirjuta õiges kirjakeeles ning kasutavad isiklikke solvanguid. Töö eesmärgiks on uurida, millises 2 uudisteportaalis kasutavad inimesed kõige enam õigekirja ning solvanguid, et anda hinnang selle kohta, kui palju nähakse vaeva kommentaari kirjutamisega ning kui palju esineb solvamist kommentaariumides. Õigekiri Uurisime kolmes uudisteportaalis olevate artiklite kommentaare. Delfi uudisteportaali ning
Andrus Kivirähk Sündis 17.augustil 1970 Tallinnas Töötab Eesti Päevalehes Alates 1996 Eesti Kirjanike Liidu liige Ta teeb Raadio 2 Mart Juurega saadet Rahva Oma Kaitse, kus nad kommenteerivad nädala sündmusi Haridus Tallinna 32. Keskkool (1988) Tartu Ülikool ajakirjanduse eriala (1993) Pere · Ema on Nukuteatri näitleja, isa on telerezissöör. · Tal on õde ning ta vend, Juhan Kivirähk, on sotsioloog. · Ta on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. Neil on 3 tütart. Looming Alustas humoreskide kirjutamist juba 15-aastaselt. Avaldanud novelle, humoreske jm ajakirjades Looming,
Vähemalt 2 "teise järgu" sümptomit < 1 kuu sümptomid äge skisofreeniasarnane psühhootiline häire Ei arvestata prodromaalperioodi sümptomite kestust "Esimese järgu" sümptomid (a) mõtete kajamine, sisendamine, äravõtmine või levimine; (b) luulumõtted kontrollist, mõjustusest või hõivatusest, mis selgesti hõlmavad keha või jäsemete liigutusi, mõtteid, tegevusi või aistinguid; luululine tajumine; (c) kuulmishallutsinatsioonid, mis kommenteerivad pidevalt patsiendi käitumist või vaidlevad omavahel tema üle, või mõnest kehaosast tulevate hallutsinatoorsete häälte muud vormid; (d) muud püsivad luulumõtted, mis on patsiendi kultuurile ebakohased ja täiesti ebareaalsed "Teise järgu" sümptomid (e) ükskõik millise modaalsusega püsivad hallutsinatsioonid, kui nendega kaasnevad kas kiiresti mööduvad või osaliselt väljakujunenud kindla afektiivse sisuta luulumõtted või püsivad
usklikel tuleb enne sinna saamist seista silmitsi paljude ohtudega nagu näiteks deemonitega, kes on valims neid kõrvaldama, kui nad peaksid õigelt teelt kõtvale kalduma. Rig-Veda järgi on taevas tasu niisuguste vooruste eest nagu range lihtsus, ohvrimeelsus ja andide andmine preestrile. Taevas veedetakse aega laulu ning flöödimängu saatel. Taevas on ka soovilehmad, kes täidavad kõik hingede soovid. Kohutmõistja ja surnute kuningas on Jama. Upanisadid (traktaadid, mis kommenteerivad nelja veedat) Kirjeltatud on pidaevaid ümbersünde ja kannatusi mida inimene iseendale oma käitumisega põhjustab. Ainus viis, kuidas saab vabastada ennast taassünnist on kogu eksistensi olemusliku ühtsuse mõistmises läbi veedade lugemise, mediteerimise, paastumise, usu, askeesi kaudu.. See tähendab, et kõikides olevustes eksisteerib üks hing, kogu eksistents on osa ühest olemusest. Eksistentsi terviklikkuse äratundmise kaudu saavutatakse moksa vabanemine
Tallinn 2013/2014 Lapsed elavad kahes maailmas- Larissa Potapova Kas väärtusi saab jagada reaalseteks ja virtuaalseteks? Ei, minu meelest ei saa. Kui inimesel on omad väärtushinnangud, siis need mõjutavad nii virtuaalset- kui ka reaalset elu. Jah on olemas inimesi, kes tõesti on virtuaalses maailmas täiesti teistsugused, aga noo väärtushinnangud peavad ikka samad olema. Väga palju on inimesi, kes internetis kommenteerivad, halvustavad, kiidavad. Paljud teevad seda tõsiselt mõeldes ja mitte halba soovides aga on väga palju inimesi, kes kasutavad internetti ära, anonüümselt halvustavaks ja õelutsemiseks. See näitab inimese kohta juba piisavalt. Lapsed teatavasti hakkavad internetis käima juba päris pisikesest peale. Alustavad mängude mängimisega ja liiguvad sealt edasi. Kõik me teame, et internet on piiritu. Sealt on võimalus kõike saada
Guido ksi- 20 erinevat srmeliigest seati vastavusse tollase helissteemi 20 heliga *suuline muusikakultuur muutus kirjalikuks(al12.sajandist kujunes vlja) MITMEHLSUS *Esimesed teated mitmehlsusest prinevad 9. sajandist Organum mitmehlne liturgiline laul, mis koosneb gregoriuse koraalist ja 1 vi mitmest saatehlest. Paralleelorganum hled liiguvad paralleelselt Vaba organum hled liiguvad ksteisest sltumatult Motett(13.saj) mitmehlne laul, milles heks hleks on gregoriuse koraal, teised hled kommenteerivad seda. VAIMULIKKU MUUSIKAT ISELOOMUSTAB: *klmad klad (intervallid kvart ja kvint) *tekst on thtsam kui meloodia *Rahvusstiile ei eristata *Pille kasutatakse reeglina vljaspool kirikut *Autor ei oma thtsust *Muusika eesmrgiks on inimest mjutada ILMALIK MUUSIKA Rtlilaulikud *Krgemast seisusest *pidi oskama mngida vhemalt 9 pilli *8. sajand Hispaania vallutati mauride poolt (luule, losside kaunistamine , meditsiin, astronoomia, pillid kitarr, lauto) *11
kultuses. Sisaldab loitse, mis on inimestele endile vajalikud, nt. rikkus, jõud, tugevus. Sisaldas omaaegset slängi, maalähedane. 3)Sama veda lauluraamatu moodi. Tekstid Rg ja Atharva vedadest. Originaalkontekstist välja kistud värsid, et saaks kasutada rituaalides. Laulutarkus. 4) Yajur veda kirjeldab ohvrirituaale. Kuidas valida ohverdamiseks kohta, kuidas ette valmistada jne. Ohvritarkus. · Brahmana tekstid, mis aitavad mõista Brahmani absoluuti. Kommenteerivad vedasid. · Annavad veda teksti kommenteerides edasi uut informatsiooni · Kirjutatud preestriklassi poolt (kastisüsteem) · Üritavad väita, et kui preestrid viivad rituaali läbi õigel kombel, siis jumalad PEAVAD andma preestrite palutu. · Brahmanate järgi on preestrid justnagu kõige tähtsamad · Upanisad see mille põhjal me näeme, mis on loonud hinduismi. · Sellel on veel mitmeid alajaotusi sutrad. · Loodi u 800-500 eKr
eeskuju. 1719. aastal ilmus Daniel Defoe sulest romaaniajaloo esimene bestseller "Robinson Crusoe". Gulliver maabub nagu Robinsongi juhuse tahtel võõrasse paika. Ta satub merehätta, jäetakse saatusehooleks ja peab kodumaast kaugel ihuüksi hakkama saama. Siiski ei olnud Swiftil kavas kirjutada mitte üksnes põnev romaan, mis lõbustab lugejaid kummaliste maailmadega. Gulliveri elamused peegeldavad ja kommenteerivad 18. sajandi alguse Inglismaa poliitilist ja sotsiaalset olukorda. See oli murranguline ajastu. Pärast 1688.-1689. aasta revolutsiooniga kaasnenud segadusi kujunes välja poliitiline avalikkus parlamendi ja parteidega, kes võitlesid omavahel mõjuvõimu pärast. Ajalehtedes ja ajakirjades vaieldi ja intrigeeriti. Iroonia ja satiir olid kõrges hinnas. Ja keegi ei osanud kirjutada vaimukamalt ja pilkavamalt kui Jonathan Swift
teravmeelne dramaatiline sündmus, pole liiga filosoofiline, pigem laiemale publikule. In-yer-face drama e šokiteater e Briti brutalistide teater – pole vormilist konventsiooni, pigem elutunnetuslik hoiak, urbaniseeritud maailma probleem, julmad suhted ja vägivald, abstraktsed tegelased Postdramaatiline teater – Berolt Brecht oli algataja, peamine on võõritusefekt e kriitilise distantsi tekitamine lavategevuse ja vaataja vahel, vahelaulud e songid, kus tegelased ise sündmuskäiku kommenteerivad, selgitavad kommenteerivad sildid laval, näitleja kommenteerib publikule oma tegevust. Postdramaatiline teatritekst ja teater – ühist definitsiooni ei ole, eelnevast traditsioonist eristab negatiivne piir, mitte üks-ühele vastandus, mitte mudel vaid panoraam 7. Režiikunsti ajalugu Režissöör – lavastaja Režii – lavastuse v filmi kunstiline juhtimine, plaan Lavastaja-eelne teater – varasem dramaturgia andis ise ette, kuidas üht v teist
Seaduse alusel ja seaduse täitmiseks annavad määrusi: Vabariigi Valitsus minister Kohaliku elu küsimustes annab määrusi valla- ja linnavolikogu. KOHTUOTSUS ÕIGUSE ALLIKANA Kohtuotsus on õiguse allikas ainult niipalju, kui see annab juhiseid õigusnormi tõlgendamiseks. Kohtuotsus on oluline õiguse allikas Anglo-Ameerika süsteemis. Eestis on õiguse allikaks riigikohtu otsus. www.nc.ee Õigusteadlaste arvamus Õigusteadlaste arvamus õiguse allikana: Õigusteadlased kommenteerivad seadusi ja annavad praktikutele juhiseid õigusnormide tõlgendamiseks. www.juridica.ee ÕIGUSALLIKATE PÜRAMIID Euroopa Liidu õigus põhiseadus rahvusvaheline õigus seadus määrus kohtuotsus ja õigusteadlaste arvamus Õigusnormide vastuolu Õigusnormide vasutolu lahendamine: lex superiori derogat legi inferiori lex specialis derogat legi generali
puhastumine Tragikomöödia- traagilise ja koomilise kooseksisteerimine. On ambivalentne. Farss, jant- jämekoomilised žanrid, lihtsakoelisem süžee Vodevill- kergema sisuga komöödia kõrgklassi elust Well-made-play e hästi tehtud näidend. Vastab näidendi struktuurireeglitele ning põhineb heal ideal ja teravmeelsetel dramaatilisel situatsioonil Võõritusefekt- kriitilise distantsi tekitamine lavategevuse ja vaataja vahel. Vahelaulud e songid- tegelased kommenteerivad ise sündmuskäiku Reaalne ruum- teatrilava saab fiktiivseks ruumiks Reaalne aeg- etenduse kestus fiktiivses ajas, millel on oma sisemine loogika Teatriarheoloogia- ajalooliselt detailitäpsed lavastused Misanstseen- näitlejate paigutus ja liikumine lavaruumis Uus näitekirjandus- elulise tõe otsimine, inimhinge lahkamine, siseelu kujutamine Loomenõukogu- nõuandev kogu teatri kunstilise taseme ja suundade osas. Kinnitavad lavastatavad tekstid.
Kuigi kooliüritused ei ole kohustuslikud tahaks iga laps neist osa võtta. Kahjuks ei ole osadel peredel ressursse,et seda võimaldada. Niisiis jäävad osad lapsed ilma toredatest väljasõitudest ja koosviibimistest,mis võimaldavad klassikaaslastega suhelda. Lisaks nendele materiaalsetele probleemidele kulub raha ka riiete ja sisejalanõude peale. See, kuidas riides käiakse, on kujunenud väga tähtsaks. Tihti on koolid nagu moeshowd. Kõik vaatavad mida keegi kannab ja kommenteerivad teisi. Ükski vanem ei taha, et tema võsukest noritaks ja teevad lisaväljaminekuid garderoobi peale. Sellise olukorra vältimiseks on parim lahendus koolivorm. Ühesugune riietus teeb lapsed võrdsemaks. Tänapäeva kiire elutempo tekitab üha rohkem stressi. Majanduskriis lisas seda veelgi. Vaimne tervis on halvenenud nii suurtel inimestel, kui ka lastel. Üha rohkem esineb paanika- ja ärevushäireid. Vanemad käivad rohkem tööl, neil on laste jaoks vähem aega ja
MINIUURIMUSE EESMÄRK: Minu uurimuse eesmärk tuleneb isiklikest tähelepanekutest. Töötan Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana. Olen tähele pannud, et kolmes õppegrupis, kellega käimasoleval perioodil töötan, on paar õpilast, kes on teistest erinevad (kasvult väiksemad, tagasihoidlikumad oma suhtlemises, pelglikud). Panin tähele, et klassikaaslased tögavad neid regulaarselt: kommenteerivad nende vastuseid õpetajale, naeravad nende tegemisi ja norivad minule arusaamatute põhjuste pärast. Olen sekkunud, vesteldes klassis vägivallast, selle mõttetusest ja koolivägivalla traagilistest tagajärgedest. Olen toonud ka näited õpilastest, kes on kiusamise tagajärjel koolist lahkunud. Olen vestelnund kiusajatega, kaasanud kooli sotsiaalpedagoogi, grupijuhendajad, kes on kiusajate ja kiusatavatega tegelenud individuaalselt, sh tugiõpilaste programmi raames. Olen püüdnud
Viimastel aastatel kuulen oma suhtlusringkonnas tihti palju negatiivset Eesti ühiskonna ja tema käekäigu kohta. Räägitakse, et tänaval kõndides on kõik nii mossis ja vaevatud, nagu oleks katk kaela langenud. Tõsi, ka mina näen vähe säravaid silmi ja naerusuid tänaval liikudes. Kuid tulin üks päev mõttele, et naeratan igale vastutulijale. Nii pea kui seda tegin, sain vastu ka lahke naeratuse. Seega mida külvad, seda lõikad. Sama peaksid mõtlema ka need, kes ainult kommenteerivad, et kõik on nii negatiivsed ja mossis ja Eesti on tegelikult üldse üks paha riik. Tuleks alustada iseendast ja mõelda, et kas sa paistad siis rohkem rõõmsam ja säravam, kui need teised? Nii pahura näoga kui sina vaatad teist, vaatab tema just samuti sind. Ühistranspordis sõites sõimatakse sind tihti täis, kui pigem võiks kinkida armsa naeratuse ja soovida kenat päeva. Taoline asi juhtub minu ja minu ealistega tihti, et tuleb mõni vanem ja
Mina olen tähele pannud, et aastatega lähevad need tõesti kergemaks. Näiteks mina olen jätnud kooli õpikuid, mida vaja ei ole või on õpitud..." www.naistekas.delfi.ee tegelt- tegelikult; jubedad-õudsed; ,,ARUTLE: Milliseid teemasid ei tohiks kommenteerida?" ,,noh reeglina DELFI ei lasegi kommenteerida näiteks kui kaitseväelane afgaanis surma saab või üldse surma teateid mis on väga õige sest leidub ikka debiile kes niigi kurva loo veel jälgiks kommenteerivad näiteks taavi peetre hukkumist poleks tohtinud lasta kommenteerida või liikluses hukkunud teateid sest ikka leidub lolle kes parastavad jne lähedastel on eriti raske selliseid asju lugeda." www.naistekas.delfi.ee Noh-eesti keele vaste puudub; afgaanis-Afganistaanis; debiil-debiilik; alaarenenu, loll-rumal ,,Koolikiusamine sundis teismelisi tüdrukuid enesetapukatsele" ,,turvade pärast lammutage või koolid maga...söörumaa kandib rahva raha
KOGNITIIVSEL INFOL PÕHINEVAD HOIAKUD Siia kuuluvad kõik meie arusaamad. Neil on 2 peamist allikat isiklik kogemus ja teised inimesed. Isiklik kogemus nt teate nende põhjal, et vanemad hoolitsevad teie eest; teate, et üks sõber on tagasihoidlik jne. isiklikul kogemusel põhinevad hoiakud on selged ja püsivad hästi meeles. Teised kas meile olulised (vanemad, sõbrad) või info vahendajad (kool, teabelevikanalid). Massimeedium, televisioon jne vahendavad ja kommenteerivad vaid teatud nähtusi ja teevad seda oma vaatevinklist => inimesel oleks üht või teist sündmust ise nähes tekkinud hoopis teistsugune arusaam. AFEKTIIVSEL INFOL PÕHINEVAD HOIAKUD Hoiakuid mõjutavad tugevalt tunded. Mõnikord kujuneb tunnetel põhinev positiivne hoiak lihtsalt kogemuse kaudu, st mingi objekti korduval kohtamisel, seda nimetatakse eksponeerimisefektiks. Mida tuttavamaks objekt saab, seda rohkem ta meile meeldib. Kuid
ja ülikooliga. Koolkonna silmapaistvamad heliloojad: Leonisus organumid kahehäälsed, sarnanevad ilmaliku tantsulauluga. Perotinus kolme-ja neljahäälne organum. Gregoriuse koraal on muutunud veelgi aeglasemaks ja temast on saanud pikad tugihelid. # Motett uus mitmehäälsuse vorm 13. Sajandist. Aluseks on põhimeloodia, mis küll ei pea enam pärinema tingimata gregooriuse laulust. Motett tekkis kirkulauluna ja algselt kõlasid kohakuti üksteist sisuliselt täiendavad kommenteerivad ladinakeelsed vaimulikud luuletekstid. Gooti motett I hääl alumine e tenor, teksti on vähe ja seda häält võidi mängida ka pillil II hääl ladinakeelne vaimulik tekst III hääl prantsuskeelne ilmalik tekst 13. Saj lõpul keelati siiski motetizanr kirikus, põhjuseks toodi kompositsiooni keerukus, mistõttu tekst muutus kuulajaile arusaamatuks: motett oli lakanud täitmast liturgilise laulu põhiülesannet kanda liturgilist teksti
Soome valitsus ei tahtnud samuti edasi sõdida, sest kartis, et nende maa muudetakse suurriikidevahelise sõja tandriks. Algasid rahuläbirääkimised ning 1940. aasta 12. märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soomel tuli küll loovutada Karjala maakitsus ja Viiburi linn ning mitmed muud alad, kuid sellest hoolimata võisid soomlased end siiski võitjatena tunda: iseseisev Soome riik jäi püsima. Soomlased ise kommenteerivad Talvesõja tulemusi naljaga pooleks nii: venelased võitsid, soomlased said auväärse teise koha. JÄTKUSÕDA (1941-1944) Talvesõda polnud siiski viimane sõda. Kui Saksamaa ründas 1941. aasta juunis NSV Liitu, jäi Soome erapooletuks. Sellest hoolimata alustasid Nõukogude lennukid Soome linnade pommitamist. Otsustas Soome parlament 25. juunil 1941. aastal kuulutada NSV Liidule sõja. Seda sõda nimetavad soomlased Jätkusõjaks. Sõja käigus vallutas Soome tagasi Karjala
Tooksin välja mõned minule huvitavamad toimingud eri maailma osadest. Näiteks Itaalia pulmas visatakse noorpaari poole suhkurdatud mandleid, mis kibeda ja magusa maitse koosluses sümboliseerib abielu. Kongos ei tohi pruutpaar terve pulma kestvuse aja- vastuvõtust tseremooniani kordagi naeratada. Naeratamine on märk sellest, et inimene ei võta sõlmitavat abielu tõsiselt. Jaimaikal võtavad kõik pulmakülalised järjekorda ja kommenteerivad kordamööda brutaalselt ausalt pruudi välimust. Kui pruut saab palju negatiivseid kommentaare, peab ta minema koju ja kõik väljahõisatud ''vead'' parandama. Kenyas sülitab pruudi isa peale tseremooniat pruudile pähe ja rindadele- see on õnnistuse ja toetuse märk. Prantsusmaal kogutakse WC-potti kokku pulmapeost järgi jäänud toit ja jook. Selle peab pruutpaar sealt peale pidu osaliselt ära jooma. Abielu on inimese elu olulisim pöördepunkt
Kuigi spetsiifilisi sümptomeid ei ole, peetakse otstarbekaks jaotada ülalesitatud sümptomid rühmadesse, millel on eriline tähendus diagnoosi püstitamisel ja mis tihti esinevad koos: · mõtete kajamine, sisendamine, äravõtmine või levimine; · luulumõtted kontrollist, mõjustusest või hõivatusest, mis selgesti hõlmavad keha või jäsemete liigutusi, mõtteid, tegevusi või aistinguid; luululine tajumine; · kuulmishallutsinatsioonid, mis kommenteerivad pidevalt patsiendi käitumist või vaidlevad omavahel tema üle, või mõnest kehaosast tulevate hallutsinatoorsete häälte muud vormid; · muud püsivad luulumõtted, mis on patsiendi kultuurile ebakohased ja täiesti ebareaalsed, nagu religioosse või poliitilise identiteedi või üliinimliku jõu ja võimete kohta (nt. on võime kontrollida ilmastikku või olla ühenduses teiste maailmade esindajatega);
Võõrutusseisund tuleb panna peadiagnoosiks juhul, kui see on arsti poole pöördumise peamine põhjus ja nõuab meditsiinilist tähelepanu. 9. Skisofreenia diagnoosimise kriteeriumid Diagnoosimiseks peab esinema vähemalt kuu aja jooksul vähemalt nõrgalt esimena 2 järgnevatest sümptomitest: ● Mõtete kajamine, sisendamine, äravõtmine ● Luulumõtted kontrollist, mõjustusest või hõlmavad keha või jäsemete liigutusi ● Kuulmishallukad, mis kommenteerivad patsiendi käitumist ● Muud püsivad luulumõtted, mis on patsiendi kultuurile ebakohased ● Katatoonne käitumine nagu rahutus, stuupor - tardumine mingisse asendisse, mutism - tummus, stuupor ● Negatiivsed sümptomid - apaatia - tundeelu tuimenemine, kõnetegevuse vähenemine 10. Paranoidse skisofreenia tunnused - Paranoilised luulumõtted (keegi tahab sulle halba, jälitab jms)
uudis tükkideks lahti ning analüüsitakse neid ning asetatakse suuremasse konteksti. Atraktiivseks teeb ta näiteks see, et saadet teevad oma ala spetsialistid, samas pole ta liiga spetsiifiline ning iga klipi alguses seletatakse tavaliselt antud teema lahti. Saade annab kiire ülevaate kõige olulistemast välispoliitilistest teemadest. Saates kasutatakse rohkelt rahvusvahelist telepilti aga ka ETV enda kogutud materjale maailma eri paigust. Eesti välispoliitikat kommenteerivad meie välispoliitilisse eliiti kuuluvad diplomaadid, riigiametnikud, eksperdid. 9. Formaadi tõhusus, auditooriumi kõnetamine, lisaväärtus Ma arvan, et saateformaat toimib väga hästi, kuigi nagu eelpool mainitud, võiks olla natuke pikem. Välisilm pole küll kümne Eesti kõige vaadatuma telesaate hulgas, kuid siiski usun, et tal on arvestatav vaatajaskond, kuna ta on eetris olnud juba vähemalt 11 aastat. Hetkel on ta eetriaeg ka
draama, dokumentaaldraama Draamažanri kõrgajaks peetakse 19.sajandit – inimese siseelu kujutamine, psühholoogiliselt veenvad tegelased, ansamblimäng, iga tegelane ja näidend tervikuna vajavad tõlgendamist In-yer-face – napp ja lakooniline keelekasutus; julmad suhted ja vägivald, abstraksted tegelased B.Brecht – eepilise teatri teooria Võõritusefekt – kriitilise distantsi tekitamine lavategevuse ja vaataja vahele. Näidatakse, et näidatakse. (Selgitavad ja kommenteerivad sildid laval, näitleja kommenterib publikule oma tegelast) Postdramaatiline teater väljendab esteetikat. Postmodernistlik teater teater elutunnetust. Dramaatiline Postdramaatiline Tekst (näidend) on lavastuse aluseks Tekst on lavastuses ainult üks osa Märgisüsteemid allutatud tekstile Märgisüsteemid on võrdväärsed Põhitunnused: terviklik lugu, tegevuse Ei moodusta terviklikku struktuuri,
klass) 6. Refleksioo - õppejutt ja vaba arutlus, kus igaüks võib oma n Õpetaja teeb kokkuvõte Õpilased kuulavad arvamusi ja teadmisi jagada, mis veel kord teeb · millised on tehtud tööst, vastab õpetajat, küsivad, sidet õpetaja ja õpilaste vahel võimalused küsimustele, kommenteerivad, lisavad teadmiste kommenteerib õpilaste midagi, mis on tähtis - õpetajal on võimalus teha eneseanalüüsi oma tööd (positiivseid külge), nende arvates, kirjutavad 6 rakendamiseks kiidab häid õpilasi, kodutööd päevikusse, tööst, aru saada plusse ja miinusse · tervikpildi seletab koduseid ütlevad head aega
· Töö kestvus ca 3x45 minutit. Rühma liikmed arutavad läbi, milline motiiv või sõna (ka ,,firma" nimi) iseloomustab kõige paremini nende rühma. Võimalik tekst või ühismotiiv valmib ühistööna omavahelisel kokkuleppel, kes mida ja kuidas teeb. Ülejäänud maalingu pind jagatakse vastavalt rühma liikmete vahel, mille iga rühma liige kujundab just temale iseloomuliku kujundiga. Korraga saab töötada maalingu ümber 2-3 inimest, samal ajal teised juhendavad, kommenteerivad tehtavat. Kogu protsess arutatakse omavahel läbi, antakse üksteisele ideid ja suuniseid. Eesmärkideks: rühma identifitseerimine; rühmaliikmete omavaheline interaktsioon, rühmasisese tööjaotuse organiseerimine, üksteisega arvestamine, koostöö kogu protsessi jooksul. Funktsionaalne tasand, rekreatiivne tasand, psühhoterapeutiline tasand. 2.4. Joonistamine ,,Ühispildi joonistamine" · Kasutatav rühmatööna.
Sensoorne vaegus põhjustab psüühilisi hälbeid: teadvuse hägunemine, ärevuse-ja hirmutunnet, meelepettelisi elamusi jms. Kuigi liikumisvaegus vahetult psüühilisi häireid ei põhjusta , loob ta ajutoonuse vähenemisega soodsa pinnase hälvete tekkimiseks. Kahjulik toime võib aga olla ka sensoorsel ülekoormusel. Nt: 25-aastane naine töötas puidutööstuses väga mürarikkas ruumis. Mõne kuu pärast tekkisid tal verbaalsed kuulmispetted: esialgu nime hõikamine, siis lühidad kommenteerivad ja käskivad repliigid. Lisandus ärevus, hirm jääda vaimuhaigeks. Pöördus ise arsti poole, tegi läbi lühikese statsionaarse ravikuuri, tervenes. Järgides arstide soovitust, vahetas töökohta. Hiljem mingeid psüühikahäireid ei esinenud. Inimestel on kujunenud kindel keskkonna tingimustele kohandunud reziim. Raskemad kõrvalekalded sissetöötatud reziimist võivad osadel inimestel põhjustada kesknärvisüsteemi raskeid häireid. Erilise tähendusega on unereziim.
Laps mängib, et see on rool ning sõidab sellega mööda tuba ringi. Saab selle isegi ise lahti Laps sööb maiustust ja mängib ise edasi koos teistega. Kui venna issi tahab sohki teha, siis laps ütleb, et ei saa, sest seal on kivi ees. Vahepeal läheb venna issi ära, laps läheb jätab hüvasti, kallistab, talle ei meeldi, kui keegi ära läheb. Laps jälgib telekat, sealt käib "Knight rider". Mattias ja vanem venna kommenteerivad autot, sumbutit, peegleid jne. Mäng jäetakse sinnapaika, kuna vanem venna otsustab hakata värvima, laps istub tema kõrvale ja kommenteerib värve, milliseid kui palju raisatud on jne. Palub venna käest endale ka paberi ning hakkab samuti värvima. Sellega saab tund aega täis ja minu vaatlus lõpeb. Nüüd saan lõpuks ka ise lastega tegeleda. Kasutatud materjalid: · http://www.hopsti.ee/lapse-areng-2a-18a · http://www.piritaarst.ee/index.php?id=37
- geneetik leiab pärilikke faktoreid - psühholoog näeb põhjusi inimese psüühikas Mõisted agressiivsus ja vägivald on defineeritud sadadel eri viisidel, kitsamalt või laiemalt. Agressiivsus on laiem mõiste kui kuritegevus. Agressiivsuse teooriate üldine klassifikatsioon: Bioloogilised teooriad Need on teooriad, mis oma lähtekohalt on bioloogilised ning mis sisaldavad etoloogilisi, sotsiobioloogilisi ja arengulisi lähenemisi ning kommenteerivad füsioloogilisi faktoreid, mis mõjutavad agressiivsust: - etoloogilised teooriad: K.Lorenz- agressiivsus on tung/aje/jôud (drive), mis on omane enamikule loomadele, ka inimesele. Agressiivsus on süsteem, mis on n.ö. teenendavas funktsioonis paljude teiste oluliste funktsioonide jaoks - agressiivsus ja populatsiooni tihedus: eeldatakse, et populatsiooni suur tihedus või ülerahvastatus viib agressiivsuse kõrgele tasemele
Leipzigi-aja kantaadid lõpevad tavaliselt lihtsa koraalisalmiga, mida kogudus võib-olla kaasa laulis. tihti ongi see ainsaks koorinumbriks. Tähtsamatel pühadel alustas Bach kantaate enamasti siiski suurejoonelise koorinumbriga, millele võis eelneda orkestriavamäng. Paljud kantaadid on läbinisti seotud ühe kindla koraali teksti ja meloodiaga: koorid on sel puhul ulatuslikud koraalifantaasiad, aariad ja retsitatiivid kommenteerivad koraali teksti, kuid mõnikord samuti seotud koraali viisiga. ("Ein feste Burg ist unser Gott, BWV 80 ("Üks kindel linn ja varjupaik")). 8 Missa h-moll. Matteuse passiooni kõrval teine suurteos. Kirjutas seda oma elutöö kokkuvõttena. Kahetunnine teos. Missa pidi oma terviklikku ettekannet ootama ligi sajand.
3. Ülevaade agressiivsuse teoreetilistest käsitlustest Agressiivsuse teoreetilised käsitlused varieeruvad sõltuvalt sellest, milline teadusharu seda teemat on käsitleda võtnud. - sotsioloog näeb põhjusi sotsiaalsetes suhetes - geneetik leiab pärilikke faktoreid - psühholoog näeb põhjusi inimese psüühikas Bioloogilised teooriad Need on teooriad, mis oma lähtekohalt on bioloogilised ning mis sisaldavad etoloogilisi, sotsiobioloogilisi ja arengulisi lähenemisi ning kommenteerivad füsioloogilisi faktoreid, mis mõjutavad agressiivsust: - etoloogilised teooriad: K.Lorenz- agressiivsus on tung/aje/jôud (drive), mis on omane enamikule loomadele, ka inimesele. Agressiivsusel peab olema mingi mõte. Kohastumiseks vajalik sisemine tung. - agressiivsus ja populatsiooni tihedus: eeldatakse, et populatsiooni suur tihedus või ülerahvastatus viib agressiivsuse kõrgele tasemele. Seda efekti on seostatud
Skisofreenia Mõtlemise ja tajumise sügavad häired. Tuimenenud või inadekvaatne tundeelu. Häiritud on kõige põhilisemad funktsioonid, mis annavad normaalsele inimesele tema individuaalsuse ja identiteedi. Eristatakse positiivsed ja negatiivseid sümptomeid. Sümptomite loendis 4 esimest rühma on eriti iseloomulikud. a) Mõtete kajamine, sisendamine, äravõtmine või levimine. b) Luulumõtted kontrollist, mõjustused või hõivatusest. c) Kuulmishallutsinatsioonid, mis kommenteerivad, vaidlevad omavahel patsiendi üle või tulevad mõnest kehaosast. d) Muud püsivad luulumõtted, mis on patsiendi kultuurile ebakohased ja täiesti ebareaalsed. Üks neist peab olema väga selgelt esinev. e) Ükskõik millise modaalsusega püsivad hallutsinatsioonid kui nendega kaasnevad kiiresti mööduvad või osaliselt väljakujunenud luulumõtted. f) Mõttekäigu tõkestused või seosetus mis avaldub ataktilises ja seosesetus
rikkus, jõud, tugevus. Sisaldas omaaegset slängi, maalähedane. 3)Sama veda lauluraamatu moodi. Tekstid Rg ja Atharva vedadest. Originaalkontekstist välja kistud värsid, et saaks kasutada rituaalides. Laulutarkus. 4) Yajur veda kirjeldab ohvrirituaale. Kuidas valida ohverdamiseks kohta, kuidas ette valmistada jne. Ohvritarkus. · Brahmana tekstid, mis aitavad mõista Brahmani absoluuti. Kommenteerivad vedasid. · Annavad veda teksti kommenteerides edasi uut informatsiooni · Kirjutatud preestriklassi poolt (kastisüsteem) · Üritavad väita, et kui preestrid viivad rituaali läbi õigel kombel, siis jumalad PEAVAD andma preestrite palutu. · Brahmanate järgi on preestrid justnagu kõige tähtsamad · Upanisad see mille põhjal me näeme, mis on loonud hinduismi. · Sellel on veel mitmeid alajaotusi sutrad. · Loodi u 800-500 eKr
Põhjuseks on toodud välja mängijate võimalus osaleda võistlustel ka kodust lahkumata (Christensson 2012). 8 Diagramm 1. eSport´i võistluste kasvu graafik Põhja-Ameerikas. (Figueira 2014) eSport´i matše korraldatakse vägagi sarnaselt tavaliste spordivõistlustele. Mängurid peavad jälgima kindlaid reegleid ja kohtunik viib läbi ja jälgib mängu. Mängu kommentaatorid kommenteerivad mänge, selgitades reaalajas mis toimub. Kuigi mängudel võib olla üks kommentaator, siis paljudel eSport´i üritustel on siiski kaks või enam kommentaatorit korraga mängust ülevaadet andmas (Christensson 2012). 1.4. eSport´i hetkeseis maailmas ja Eestis eSport on nagu iga teinegi spordiala, ainult et seda harrastatakse arvutis (Mumm 2007). Teisisõnu nimetatakse niiviisi professionalset arvutimängurlust. E-sportlasteks nimetatakse harrastus- ja
enam ei pea pärinema tingimata gregooriuse laulust. See laenatud viis on samuti alumises hääles, mida nüüd nimetatakse tenoriks (Id k tenere - hoidma, püsima). Selle kohale lisati uusi hääli, millega käisid nüüd aga kaasas ka uued tekstid. Gooti ajastu motett on seega mitte üksnes mitmehäälne, vaid ka mitmetekstiline laul. Motett tekkis kirikulauluna ja algselt kõlasid kohakuti üksteist sisuliselt täiendavad ja kommenteerivad ladinakeelsed vaimulikud luuletekstid. 13. sajandi teisel poolel hakati aga ülahäältes kasutama ka prantsuskeelset, enamasti ilmalikku luulet. Kõige tüüpilisemas gooti motetis on kolm häält. Alumises, tenoris, on teksti väga vähe ja seda häält võidi mängida ka pillil. Teises hääles (Id k dupluin - teine) on tavaliselt ladinakeelne vaimulik tekst ja kolmandas ftriplinn -- kolmas) prantsuskeelne ilmalik tekst. Triplitin'i tekst on sageli meeleline armastuslaul.
Teatris mängitav draama jäljendab suhtlemist konkreetselt. Episeerumine eepiliste struktuuride mõjulepääs dramaatikas (N Bertolt Brecht) · Sündmustiku epitseerumine lõpplahendusele suunatusest loobumine · Aegruumi epitseerumine ainet püütakse esitada võimalikult täielikult · Kunstilise kommunikatsiooni epiteseerumine loo sisese või välise jutustaja kasutamine o Kirjeldavad ja kommenteerivad remargid o Autori kohalolek (sildid jmt) o Eepilised struktuurid dialoogi sees o Näitlejad, kes vahendavad näidendimaailma ja pärismaailma o Näitlemisviis, mille puhul näitleja ei näitle vaid esitleb Dramaatiline teater Eepiline teater kehastab sündmusi jutustab sündmustest tõmbab vaataja kaasa, tarbides ta aktiivsust teeb vaatajast jälgija, äratab ta aktiivsuse
kavatsesid saata Soomele appi oma väed ning see sundis Stalinit rahulduma vähemaga. Soome valitsus ei tahtnud samuti edasi sõdida, sest kartis, et nende maa muudetakse suurriikidevahelise sõja tandriks. Algasid rahuläbirääkimised ning 1940. aasta 12. märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soomel tuli küll loovutada Karjala maakitsus ja Viiburi linn ning mitmed muud alad, kuid sellest hoolimata võisid soomlased end siiski võitjatena tunda: iseseisev Soome riik jäi püsima. Soomlased ise kommenteerivad Talvesõja tulemusi naljaga pooleks nii: venelased võitsid, soomlased said auväärse teise koha. Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine Soodne hetk Balti riikide annekteerimiseks saabus 1940.aasta juunis, mil Saksamaa sissetung Prantusmaale oli maailma tähelepanu endale tõmmanud. Eesti blokeeriti maalt, merelt ja õhust. 14.juunil 1940 esitas Nõukogude Liit ultimaatumi Leedu Vabariigile, nõudes luba
Juured pärit 19.saj, mil see oli säravalt originaalne, veidi haritud inimesele mõeldud. B. Brecht 20.saj Saksa lavastaja ja teatriteoreetik. Eepilise teatri teooria rajaja, poliitilise teatri lavastaja. Ta näidendite dramaturgiline võttestik koosneb võõritusefektidest (luuakse kriitiline distants lavategevuse ja vaataja vahele, sündmused on silmatorkavad ja vajavad selgitust, näitleja ei tohi tegelasega samastuda, sest ta kõigest imiteerib), vahelauludest (tegelased ise kommenteerivad sündmuskäiku), selgitavatest ja kommenteerivatest siltidest laval, näitleja rollist väljaastumised. Draama episeerub haripunktis. Brecht uskus, et teater aitab tegelikkust muuta, näidates elu nii, et vaataja hakkaks sellesse kriitiliselt suhtuma ja mõistaks vanade vormide muutmise vajadust ja võimalikkust. Ei tohi näidendisse sisse elada. Draama episeerumine draama ja eepika segunemine. DRAMAATILINE EEPILINE
M. Bahtin: "dialoogi" ehk "heteroglossia" mõiste J. Kristeva (Uuringud semanalüüsist, 1969): pheno-texte, geno-texte; intertekstuaalsus M. Riffaterre ("Luulesemiootika", 1978): "hüpogrammi" mõiste G. Genette: intertektsuaalsuse liigid Intertekst- tsitaadid, võõra teksit jäljed,vihje võõrale tekstile-allusioon Paratekst-põhiteksti ümbritsev abitekst, epigraafid(illustratsioonid) (annutatsioon(lühikokkuvõtte) Metatekst-kriitilised,kommenteerivad artiklid, silub ilukirjanduslikule tekst teed Arhitekst-teksti tüübi v zanri määratlus,laulud Hüpertekst- olemasolu sõltub originaaltekstist- paroodia, pastiöhe?-teiste tekstide katkenditest koostatud tekst Genette'i hüpertekstid Transformeerivad: mänguline (paroodia), satiiriline (travestia), tõsine (transpositsioon) Imiteerivad: mänguline (pastiche), satiiriline (sarz), tõsine (võltsing) 5
Agressiivsus on laiem mõiste kui kuritegevus Agressiivsuse teooriate üldine klassifikatsioon: J.Mackintosh, Theories of Agression. Kogumikust: Principles and Practice of Forensic Psychiatry. Ed.by R.Bulglass, P.Bowden; Churchill Livington 90. Bioloogilised teooriad Need on teooriad, mis oma lähtekohalt on bioloogilised ning mis sisaldavad etoloogilisi, sotsiobioloogilisi ja arengulisi lähenemisi ning kommenteerivad füsioloogilisi faktoreid, mis mõjutavad agressiivsust: - etoloogilised teooriad: K.Lorenz- agressiivsus on tung/aje/jôud (drive), mis on omane enamikule loomadele, ka inimesele. Agressiivsus on süsteem, mis on n.ö. teenendavas funktsioonis paljude teiste oluliste funktsioonide jaoks - agressiivsus ja populatsiooni tihedus: eeldatakse, et populatsiooni suur tihedus või ülerahvastatus viib agressiivsuse kõrgele tasemele
põhjustel teistest vastuvõtlikumad, haavatavamad; haigestuvad elu stressi-või kriisiperioodidel. Skisofreenia algus: eelnähud mõnest päevast aastateni. Meestel 20-28a ; naistel 24-32a. Skisofreenia sümptomid: a mõtete kajamine, sisendamine, äravõtmine või levimine b luulumõtted kontrollist, mõjustusest või hõivatusest mis selgesti hõlmavad keha või jäsemete liigutusi, teatud mõtteid, tegevusi või aistinguid, luululine tajumine c kuulmishallutsinatsioonid, mis kommenteerivad pidevalt haige käitumist või vaidlevad omavahel tema üle, või mõnest kehaosast tulevate hallutsinatoorsete häälte muud vormid. d muud püsivad veidrad luulumõtted e püsivad üle 1 kuu hallukad, millega kaasnevad kindla afektiivse sisuta luulumõtted või püsivad ülekaalukad mõtted f neologismid, tõkestused või seosetus mõttekäigs, mis avaldub inkoherentse või arusaamatu kõnena
• Virality võtab kokku kõik like’mised ja staatuse uuendamised ja kommentaarid ning palju seda nähti • Demograafia • Conversion rate veebikülastajate osakaal, kes käitusid vastavalt ettevõtte soovidele • Ostu sooritanute arv läbi Facebooki jne. Ajaveeb on kommunikatsioon ühe ja mitme vahel või kahesuunaline kommunikatsioon. Interneti lehekülg, kuhu kas ettevõte või isik postitab infot ja teised kommenteerivad. Ajaveebis on postitused kronoloogilises järgnevuses. Võimaldab lisada peale teksti ka arhiive, pilte, linke ja videosid Eduka ajaveebi tunnused • Esimesed 11 tähemärki pealkirjas peavad avama postituse sisu • Tõsta esile olulisem sisustruktuuris • Kasuta oleviku vorme • Lõigud olgu postituses lühikesed (mitte üle 4 rea) • Kasuta postituses linke, see jääb meelde ja Sind külastatakse taas
nõuavad kunstiajaloolist konteksti. Danto peamine tees on, et kunstiteos on millegi kohta, kuna tavaline asi ei ole (1981: 52). Kunst on alati kujutav (representational), mille all ta ei mõtle tingimata mingitele asjadele osutamist, vaid seda, et kunst annab alati edasi kunstniku viisi asju näha ja mõista. Kunstiteos on sageli kunstist endast, kunsti teooriast ja ajaloost. Kunstiteosed on enesele-viitavad, nad kommenteerivad iseennast. Mis eristab Duchamp' "Fontääni" tavalisest pissuaarist, on Danto meelest see, et Duchamp' kunstiteos on millegi kohta, "ta tõstatab kunsti enda sees küsimuse kunsti filosoofilisest loomusest" (Danto 1986: 16). Kunstiteosed on millegi kohta ja mõistmata, mille kohta nad on, ei ole nad meile tabatavad kunstiteostena. Oluline on märgata, et "mingi asi on kunstiteos alles läbi interpretatsiooni" (Danto 1986: 44). Danto kunstiteooriat võib nimetada antiesteetiliseks
annaabi.ee 
