Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lapsed elavad kahes maailmas (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milleks üldse tööle minna?
  • Mida hakkab arvama sellest väike laps?
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar
ESSEE
Lapsed elavad kahes maailmas
Noorsootöö kujunemine ja filosoofia
Õpilane: Keili Kurisman
Õppejõud: Einar Väre
Tallinn 2013/2014
Lapsed elavad kahes maailmas- Larissa Potapova
Kas väärtusi saab jagada reaalseteks ja virtuaalseteks? Ei, minu meelest ei saa. Kui inimesel on omad väärtushinnangud , siis need mõjutavad nii virtuaalset- kui ka reaalset elu. Jah on olemas inimesi, kes tõesti on virtuaalses maailmas täiesti teistsugused , aga noo väärtushinnangud peavad ikka samad olema.
Väga palju on inimesi, kes internetis kommenteerivad, halvustavad, kiidavad. Paljud teevad seda tõsiselt mõeldes ja mitte halba soovides aga on väga palju inimesi, kes kasutavad internetti ära, anonüümselt halvustavaks ja õelutsemiseks. See näitab inimese kohta juba piisavalt.
Lapsed teatavasti hakkavad internetis käima juba päris pisikesest peale. Alustavad mängude mängimisega ja liiguvad sealt edasi. Kõik me teame, et internet on piiritu. Sealt on võimalus kõike saada. Laste väärtushinnangud kujunevad välja ju teda ümbritsevast.
Kui ta avab lingi, mida keegi oma facebooki seinal jagab ja selle lingi taga on artikkel pealkirjaga „Strippar Marco peab Eesti palku naeruväärseks: milleks üldse tööle minna?“ ja selle artikli juures on suur pilt, kus üks meesterahvas pool alasti istub avalikus kohas ühe blondide juustega neiu süles, siis mida hakkab arvama sellest väike laps?
Aga terve internet on täis anonüümseid kommentaare ja ma ei saa kunagi olla kindel, et keegi nendest kommenteerijatest ei ole mu oma tuttav. Ka noored ja lapsed loevad kommentaare. Mida õpib laps sellest, kui internetis on artikkel, kus kajastatakse seda, kuidas alkoholi tarbinud noormees sõitis ennast ja veel kolm inimest surnuks ja sellel artiklil on paarsada kommentaari, mis on kõik sisuga, et „ paras , ongi hea et nad surnud“, „debiilikud ja värdjad peavadki surema“, „mis kaastunnet te avaldate nende värdjate vanematele, nad on samasugused“? Kõik on kõvad kommenteerijad, aga kuidas see mõjub meie lastele? Lapsed näevad juba noores eas, mis moodi ühiskond reageerib olukorrale, mis peaks olema õpetlik teistele ja mis on suur kannatus paljudele meie seast.
Ilmselgelt mõjutab kogu selline ajakirjanus tänapäeva laste elu, väärtusi ja arusaamisi normaalsest elust. Ja noo nendest suhtlusportaalidest ei tasu üldse rääkidagi.
Kas täiskasvanud (sh ka noorsootöötajad) peaksid kontrollima noorte käitumist internetis?
Loomulikult. Kui palju on kuulda erinevatest juhtumistest, kus täiesti tavalised noored tüdrukud ja poisid endalt elu võtavad, sest just virtuaalses maailmas kasutatakse nende kallal nii palju vaimset vägivalda, et nad ei pea lihtsalt sellele vastu. Paljud lapsevanemad ei tea, millised on nende võsukesed internetis, kas nad käituvad seal normaalselt, käivad saitidel, mis ongi nende vanustele mõeldud ja mis ei propageeri pornograafiat, meelemürke, vägivalda jne. Või on nad ise need kes, kasutavad kaaslaste vastu vaimset vägivalda. Iga lapsevanem peaks ikka silma peal hoidma, mida ta lapsuke seal helendava ekraani taga teeb. Võimalusi on on tegelikult palju. Võimalus on riskantsemad veebisaidid ära blokeerida, vaadata arvuti ajalugu, paluda lapsel oma kontakte näidata ja piirata lapsel arvuti taga istumist, et tal ei tekiks seda üleliigset aega internetis jubeduste vaatamiseks vaid veedaks oma lapsepõlve aega rohkem väljas mängides .
Kahju, et tänapäeva noored nii palju aega internetis veedavad. Peale kooli tormatakse koju, lülitatakse arvuti sisse ja kohe mingi sõjamäng ette ja tulistama. Ja see tulistamine seal mängus võib kesta tunde ja nii päevast päeva. Noored tüdrukud räägivad bussis, kuidas nad kõik tahavad olla kunagi nagu Anu Saagimid, nii vana olla ja nii hea välja näha ja ka nii rääkida. Ja noo ainult läbi televisiooni ja interneti teavadki kõik, milline on see Anu ja teised temasugused.
Minu meelest on olukord kohe väga kurb. Jah, lapsed elavad kahes maailmas, mis kokkuvõtteks teeb kokku ühe terviku. Ja see tervik on see inimene, kes kasvab nende kahe maailma mõjus üles.
Lapsed elavad kahes maailmas #1 Lapsed elavad kahes maailmas #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kurisman Õppematerjali autor
Lapsed elavad kahes maalimas.
Tallinna ülikool
Noorsootöö kujunemine ja filosoofia

Sarnased õppematerjalid

Lapse areng ja arvuti
16
doc

Lapse areng ja arvuti

LAPSE ARENG JA ARVUTI Referaat Tallinn 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................3 1. Lapsed ja arvuti......................................................................................5 2. Laps-vanem-arvuti...................................................................................8 3. Hariduse kvaliteet.................................................................................11 Kokkuvõte.............................................................................................12 Kasutatud allikad......................................................................

Informaatika
Kriminaalse käitumise vallandaja-keskkond või geneetika
190
pdf

Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika

tema eesti hoolitsemist) või positiivseks (naeratas sageli vanematele) ja rahustavust kergeks (lõpetas nutmise,kui anti lutt) või raskeks (jätks nutmist, kui anti lutt). Klasteranalüüsiga leiti kolm üldist omaduste tüüpi (temperamenditüüpi): kerge, stabiiline ja raske, nence alla sai 19 klassifitseerida kõik vastsündinud. Kõige suuremat huvi pakkusid nn raske temperamenditüübiga lapsed. Need lapsed näitasid järgmisi omadusi: intensiivne reageerimine stiimulitele, domineeriv negatiivne meeleolu, raske kohanemine muutustega ja irregulaarne uni, näljatunne ning teised kehalised funktsioonid ja nad moodustasid kogu grupist umbes 10%. Jälgides selle alagrupi indiviide kuni 24. eluaastani, leidsid uurijad, et imikuna tuvastatud omadused oli väga stabiilsed. Näiteks 10-aastaselt oli neil ebaregulaarne

Käitumine ja etikett
KASVATUSE KLASSIKA
152
docx

KASVATUSE KLASSIKA

koolis käinud (tal olid koduõpetajad), kellel endal polnud lapsi ja kes oli ajakirjanik, mitte pedagoog, pööras pea peale kõik senised arusaamad lapsest ja lapse kasvatamisest. Ellen Key sõnul on laps loodusolend, kes teab instinktiivselt, mis on talle vajalik. Kasvatus on võimalik vaid siis, kui vanemad ise lapseks muutuvad, lasevad loodusel oma tööd teha ega püüagi kasvatada. Ellen Key oli lasteaedade vastu, ent kui olude sunnil on hädatarvilik laps lasteaeda panna, siis peaksid lapsed seal mängima kui kassipojad ja koerakutsikad; kasvataja peab olema täiesti passiivne olukorra jälgija. Ta ei olnud rahul traditsioonilise kooliga, kus on õnnestunud see, mis loodusseaduste järgi näib võimatu olevat - hävitada olemasolev aine. Tahtmine teada saada, iseseisvus, vaatlusvõime ­ kõik see, mida lapsed kooli kaasa tõid, kadus, muutumata teadmisteks või huvideks. Ellen Key arvates tulnuks suure revolutsiooniga purustada kogu olemasolev süsteem, nii et

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika
Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses
49
docx

Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses

enese kohta..., negatiivne enesehinnang. Nad on kõrge neurootilisusega, madala eneseteadlikkusega. Ei võta arvesse lähedasi inimesi. Kategooriad on selged ja ajas stabiilsed. Kui inimese mina-kontseptsioon on ebaselge, siis on konflikt, vastandlikud uskumused endast, enesehinnang langenud, kõrge neurootilisus, madal eneseteadlikkus. Inimene otsstab üksi ja eri arvesta teisi. Mina- kontseptsioon mina arengus. Mina kontseptsiooni areng kahes aspektsis: 1) eksistentsiaalne mina- tunne, et ollakse teistest eraldi (tekib 2-3 aastasel lapsel); pärast seda hakkab tekkima mina mitmetahulisus. Hakkavad tekkima kategooriad, püsivus ajas ja ruumis ehk ei asi ja inimene ei kao, kui seda ei näe hetkel. Imikuiga. 2) kategoriaalne mina- esialgu on kategooriad isoleeritud. Hiljem saab neist tervik. Laps vanuses 2-3 a kategoriseerib ka soo ja vanuse terminites (pole omavahel seotud).

Inimeseõpetus
Arengupsühholoogia
524
doc

Arengupsühholoogia

............................................211 Ideoloogiline kriis 19-20/25 aastasena...................................................................215 Noorusea arengutulemus........................................................................................217 LISATEEMAD.....................................................................................219 Laste kuritarvitamine, vägivald..............................................................................219 Puuetega lapsed.....................................................................................................226 Geneetilised mõjud lootele.................................................................................226 KASUTATUD JA KASULIKKU MATERJALI..........................................229 Lisa 1......................................................................................................................231 Worthami Arengu uurimise leht....................................

Arengupsühholoogia
Andekusest ja andekatest lastest
352
pdf

Andekusest ja andekatest lastest

Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile 45 Kuidas suunata lapsi jõupingutusele 52 Andekate isiksuslikud eripärad 55 Kuidas andekat last ära tunda 60 Andekate sotsiaalsed ja emotsionaalsed vajadused 70

Psühholoogia
NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT
192
pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus

Amet
Holokaust
290
pdf

Holokaust

Vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse otsusele 6. augustist 2002 on 27. jaanuar nimetatud holokausti ja teiste inimsusevastaste kuritegude ohvrite mälestamise päevaks. 27. jaanuar on Auschwitzi koonduslaagri vabastamise aastapäevana valitsuse hinnangul sobivaim kuupäev, teadvustamaks erinevate inimgruppide tagakiusamist. ÜRO otsusega 1. novembrist 2005 tähistatakse alates 2006. aastast 27. jaanuari holokausti mälestuspäevana kogu maailmas. Holokausti päeva tähistamise eesmärk on teadvustada noortele sallivuse, demokraatia ja vabaduse tähtsust, mille eiramine võib tänapäevalgi põhjustada inimsusevastaseid kuritegusid, sõjakuritegusid, genotsiidi ja teisi inimõiguste rikkumisi. Selle päeva tähistamisega tahetakse näidata, kuidas fanatism võib üle kasvada vägivallaks. Pärast riigipiiride avanemist laienenud migratsioon on kaasa toonud ka rassiliselt ja usuliselt motiveeritud vihkamist ja vägivalda

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun