Telesaade Välisilm (PowerPoint) (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

6

odt

Saate “Välisilm” formaadi analüüs

Uue lõigu juhatab sisse saatejuht, kes ütleb põgusalt, millest juttu tuleb ning kes on lõigu autor. Seejärel kasutatakse lühikest beezi taustaga Välisilma klippi. 8. Eesmärgi sõnastus, sihtgrupp, storyline Välisilma eesmärk on kajastada maailmas toimuvat ning Eesti välispoliitikat. Sihtgrupp on eesti keelt valdav, vähemal või suuremal määral välispoliitikast huvitatud inimesed. Formaadil puudub turunduslause ehk slogan. Nii pildi kui sisu poolest on Välisilm uudistesaadete laiendus, täpsemalt selle analüüsiv ja kommenteeriv osa, seega pole selles saates oodata suurt uudispommi. Pigem võetakse juba kuuldud uudis tükkideks lahti ning analüüsitakse neid ning asetatakse suuremasse konteksti. Atraktiivseks teeb ta näiteks see, et saadet teevad oma ala spetsialistid, samas pole ta liiga spetsiifiline ning iga klipi alguses seletatakse tavaliselt antud teema lahti. Saade annab kiire ülevaate kõige olulistemast välispoliitilistest teemadest.

Politoloogia

33

pdf

Ühiskondlik ja poliitiline aktiivsus

Huvitav fakt on see, et siin kanalil jooksva pühapäevase uudistesaate lõpus arutlevad nädala poliitikasündmuste üle tuntud poliitikud Aivar Riisalu ja Igor Gräzin. Eesti televisioon loodi 1955. aastal ning kandis Tallinna Televisiooni nime. 2007. aastal ühinesid Eesti Televisioon ja Eesti Raadio Eesti Rahvusringhäälinguks. Kanal kuulub ERR-ile (Eest Rahvusringhäälingule). Vaatlusel selgus, et kanal omab mitmeid poliitilisi vestlussaateid nagu näiteks Välisilm, mis on Eestis ainulaade saade. Välisilm kajastab ainukesena välispoliitilisi uudiseid ja Eesti välispoliitikat. ETV poliitilises debatisaates Foorum arutletakse Eesti poliitikasündmusi ning seda, kuidas parandada elu Eestis. Saatesse kutsutakse tavaliselt koalitsioonis ning opositsioonis olevaid või erinevaid erakondi esindavaid poliitikuid, kes hakkavad pidama debatti erinevatel päevakajalistel poliitikateemadel. Saate käigus analüüsitakse, vaieldakse, arutletakse ning

Inimgeograafia uurimismeetodid

33

doc

Õiguse entsüklopeedia seminaritöö- õigusakti analüüs karistusseadustikust

õigusteaduse professorile Raul Naritsale, kes lubas eirata ühte kirjaliku seminaritöö koostamise nõuet. Tänu sellele, sai töö uurimisobjektiks võtta seaduse, mis jääb õigusmaastikul autori huviorbiiti. Kõnealuse kirjaliku seminaritöö eesmärgiks on analüüsida KarS'i. selle kuuluvust Eesti õiguskorda ning vastavust Euroopa Liidu õigusele, viies läbi analüüse nii süsteemiteooriast lähtuvalt, normipõhiselt kui ka rakendamispraktika spetsiifiliselt. 1 Telesaade Vabariigi kodanikud 10.12.2013. ­ Arvutivõrgus: http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=144652. 2 I. Saarelaid. Silmaring- peatükk filosoofia G. W. F. Hegel. Viljandi 2008. Lk. 137. 3 1. Õigustloova akti üldandmed Käesoleva õigusakti pealkiri on karistusseadustik. Seadus on vastu võetud 06.06.2001. aastal Riigikogu poolt. President on kõnealuse õigusakti oma otsusega välja kuulutanud

Õiguse entsüklopeedia

16

docx

Eesti keel kui teine keel ja Eesti kultuur

Tallinna Ülikool Daria Alter Eesti keel kui teine keel ja Eesti kultuur 2.kursus MEEDIATEKSTI ANALÜÜS Essee Tallinn 2015 Sissejuhatus ja ülevaade temaatikast Valisin analüüsitavaks meediatekstiks Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi endise presidendi ja praeguse psühhiaatriaresidendi Kadri Kasaku arvamusloo pealkirjaga „Alkohol on kui truu koer, keda armastame, kuigi ta on meid igast otsast purenud“, mis ilmus ajalehe Postimees veebiväljaandes 22. oktoobril. Arvamuslugu on kirjutatud pärast töö- ja tervishoiuministri Jevgeni Ossinovski eelnõu avalikuks tulekut ning millega sotsiaalministeerium kavatseb oluliselt piirata alkoholireklaami, lisaks pikemas plaanis ka alkoholi kättesaadavust ja hinda. Arvamuslugu ei ole otseselt vastus Ossinovski paketile, Toon välja kolm põhjust, miks ma konkreetselt selle ülesande raames just Kadri Kasaku teksti valisin. 1)

Kultuur

36

pdf

Keskkonnaprobleemid, säästev areng, pakendid

13.10.2014 Pärnumaa Kutsehariduskeskus KESKKONNAPROBLEEMID SÄÄSTEV ARENG, AGENDA 21 ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG PAKENDID JA ÖKOMÄRGISTUS, JÄÄTMED JA JÄÄTMEKÄITLUS Teksti kujundas Vello Paluoja 13.10.2014 Aino Juurikas - PKHK 1 13.10.2014 2 G. Raagmaa materjalidest 21. sajandi iseärasused 6nda Kondratjevi laine algus ­ nüüd! Ressursse ei j�

Keskkond

25

odt

Mihkel Raud ja tema edulugu

TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Ly Unga MIHKEL RAUD & TEMA EDULUGU uurimistöö Juhendaja: Aaro Pertmann Tallinn 2015  SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................3 1. Mihkel Raud...................................................................................4 2. Telekarjäär.....................................................................................8 3. Muusikukarjäär...............................................................................12 4. Kirjanikukarjäär............................................................................15 5. Poliitikukarjäär...............................................................................18 Kokkuvõte.....................................................................................20 Summary..............................

Kuulsused

100

docx

Sotsiolingvistika uurimistöö näide

Ta kasutas elektroonikateemalises intervjuus slängisõnu äpp ja tablett eri käändeis. Ka sellele kohe järgnenud intervjuus nahaarstiga päikesepõletuse ja –kiirguse teemal kasutas ta mobiilirakendust silmad pidades sõna äpp. Neid slängisõnu võib pidada osaks elektroonika oskuskeelest, sest tavainimesed argivestlustes neist palju ei räägi. Kõnekeeles on tavaline, et öeldakse sõna selline asemel siuke. Kuna „Ringvaade“ on vabas vormis telesaade, ei ole saatejuhtidel rangest kohustust öelda välja selline ega sihuke, kuigi ka sihuke on argikeelne ja ametlikus tekstis peaks seda pigem vältima. Samas pole selle puhul tegu väga erilise keelejoonega, vaid pigem tekib kiirustades ja mugavusest öelda infot kiiresti vestluspartnerile. Kõnekeeles kiputakse kiiresti rääkides sõnu kärpima ja lühendama. Ka Jüri Muttika kasutab sõnade tegelikult ja põhimõtteliselt asemel lühenenud sõnu tegelt ja põhimõtselt,

Filoloogia

32

docx

LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPILASTE ETV, TV3 JA KANAL 2 TARBIMISE HARJUMUSED

Lähte Ühisgümnaasium LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPILASTE ETV, TV3 JA KANAL 2 TARBIMISE HARJUMUSED Uurimistöö Autor: Kristiina Anton Juhendaja: Gerli Lokk Lähte 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................2 1. TELEMEEDIA OLEMUS.............................................................................................4 1.1. Telejaamade jagunemine......................................................................5 1.2. ETV, Kanal 2 ja TV3 üldiseloomustus....................................................7 2. TELEMEEDIA AJALUGU EESTIS.............................................................................8 3. EESTI TELEVAATAJATE TÜPOLOOGIA.................................................................9 3.1. Peamised televaatajate tüübid

Meedia

Meedia

Kommentaarid (0)