Hinduism -elu pärast surmaSissejuhatusHinduism on tõenäoliselt maailma vanim religioonisüsteem.
Hinduismi juured asuvad Indias, Induse oru tsivilisatsioonis, mis
eksisteeris ajavahemikul 2500-1500 eKr. Väidetakse, et hinduism on
praegu eksisteerivatest usunditest ka kõige keerulisem. Hinduism on
maailma suuruselt kolmas
usund ja tegelikult peetakse hinduismi isegi
rohkem elamisviisiks, kui usundiks. Usundi juured ei lähtu üksikust
ajaloolisest isikust vaid hinduismis kummardatakse lugematul hugal
jumalaid, kui ka jumalikke olendid nagu Visnu,
Siva ja Krisna.
Tänapäeval on hinduismil palju eriharusid. Kolm kõige levinumat
hinduismi filosoofilist süsteemi on: sankhja, jooga ja
vedanta .
Elu peale surmaÜldine eshatoloogia (s.o. õpetus, mis saab maailmast kauges
tulevikus) käsitleb kogu inimkonna käekäiku, eriti viimsepäeva
sündmusi, mis on seotud surnuist ülestõusmisega ja
viimsepäevakohtuga. Hinduism keskendub ainult üksiku teispoolsele
elule.
Enamike hinduismi usundisüsteemide puhul on eshatoloogiliste
seisukohtade keskmes õpetus karmast (lõikad seda, mida oled ise
külvanud) ja sanaarast (transmigratsioonist).
Vastavalt sansaarale (olemise
ringile ) on iga inimese praegune elu
mõjutatud sellest, mida ta on teinud oma eelmistes eludes. Karmat
võib defineerida kui iseeneslikult toimuvat õigusemõistmist. Iga
teoga kaasneb tasu või karistus. Taassünnid maa peal võivad
omakorda olla mistahes eluvormis, kas inimese, looma või ka taime
kujul. Taassündi
inimesena peetakse kõige märkimisväärsemaks,
sest ainult
inimeseks kehastununa saame omandada head karmat.
Elu eesmärk on pääseda välja nõiaringist, mille moodustavad
sünd-surm-taassünd, et hing vabaks saaks. Kuid väga vähestele see
õnnestub. Valdav enamus ei suuda ennast vabastada
karma ja sansaara
kütkeist ja on määratud lõpututele taassündidele.
On huvitav ka see, et
hindude kõige vanemates pühatekstides,
veedades ei ole ühtegi vihjet transmigratsioonile ega karmale.
Veedades leidub palju
viiteid hoopis ainukordsele maisele elule,
millele järgneb inimese hinge igavikuline
eksistents mittemateriaalsel tasandil.
Rig- Veda (Vedad on oma sisu poolest ohvri- ning ülistuslaulud,
palved ja loitsud ja neid on neli)Rig-Veda sisaldab otseseid vihjeid taevariigile. Sealt võib lugeda,
et taevatee on kardetav ning
usklikel tuleb enne sinna saamist seista
silmitsi paljude ohtudega nagu näiteks deemonitega, kes on valims
neid kõrvaldama, kui nad peaksid õigelt teelt kõtvale
kalduma .
Rig-Veda järgi on taevas tasu niisuguste vooruste eest nagu range
lihtsus, ohvrimeelsus ja andide andmine preestrile. Taevas veedetakse
aega laulu ning flöödimängu saatel. Taevas on ka soovilehmad, kes
täidavad kõik hingede soovid. Kohutmõistja ja surnute kuningas on
Jama.
Upanišadid (traktaadid, mis kommenteerivad nelja veedat)Kirjeltatud on pidaevaid ümbersünde ja kannatusi mida inimene
iseendale oma käitumisega põhjustab. Ainus viis, kuidas saab
vabastada ennast taassünnist on kogu eksistensi olemusliku ühtsuse
mõistmises läbi veedade lugemise, mediteerimise, paastumise, usu,
askeesi kaudu.. See tähendab, et kõikides olevustes eksisteerib üks
hing, kogu eksistents on osa ühest olemusest. Eksistentsi
terviklikkuse äratundmise kaudu
saavutatakse mokša
vabanemine maistest
ihadest , hirmust ükskõiksusest. Vabaks saanud inimene näeb
kõiki hingi endas ja ennast kõikides hingedes.
Lisaks kirjeldatakse traktaatides taassündide tsüklist vabanemiseks
võimalust läbi jooga, mille lõpptulemuseks on ühinemine
jumalaga ja väljumine taassünni tsüklist.
BhagavadgitaÜks tuntumaid hindu kirjandusteoseid pakub reinkranatsioonist
vabanemiseks kolm teed: teadmiste tee, omakasupüüdmatu tegutsemise
tee ja pühendumiste tee. Nende õpetuste
keskseks kujuks on jumal
Krishna. ja need teed on seotud Krishna õpetuste ja temale
pühendumisega.
KokkuvõteHindude surmajärgse elu
uurimine ja mõistmine on küllatki
keeruline. Neil on palju
teooriaid surmajärgsest elust, mis on aja
jooksul muutunud. Rig-Veda sisaldab vihjeid hauatagusele elule aga
Upanišad kirjeldab taassündi ja rasket teekonda hing
vabakssaamisel.
Arvan, et ka hindudel endal on kogu süsteemi raske mõista rääkimata
inimestest, kes ei ole sellega kokku puutunud.
Kasutatud kirjandus
„Elu pärast surma” TEA kirjastus 1997
„Mida paljud ei tea” Gunnar Aarma 1996
Kõik kommentaarid