Pulmakombed meil ja mujal (0)

Pulmakombed  meil ja mujal 
 
Abiellumine on läbi aja olnud üks tähtsaimaid sündmusi inimese elus. Pulmad on alati olnud 
seotud omanäoliste traditsioonidega. Kõik traditsioonid, kombed ja talitlused varieeruvad aga 
eri riikides ja maailma osades suuresti.  
Eesti pulmakombeid on võimalik järgida 19. sajandi algusest, kui kujunes esimene rahvasuust 
kirja pandud pulmakombestik. Enne 19. sajandit hoidsid eestlased kirikut 
pulmatraditsioonidest lahus. Alles 19. sajandi teisel poolel sai pulmakommete osaks kiriklik 
laulatus . Abielu tähistavad pulmad kujunesid kunagises külakogukonnas olulisimaks peoks, 
mida peeti pidulikult ja toretsevalt. Pidu ise peeti palju tähtsamaks, kui  ametlikku kiriklikku 
laulatust. Viimane oli vajalik vaid abielu seaduslikuks muutmise jaoks. Siiski ei loetud paari 
abiellunuks ei peale pulmapidu ega isegi mitte peale laulatust. Abielu sõlmimise 
otsustaivamaks toiminguks oli tanutamine. Pruudi  tanutamine tähendas talle naise  peakatte  
pähe panemist. Mõrsjale seoti ette ka põll ehk ta põlletati. Edaspidi ei tohtinud naine minna 
"tanuta üle tänava ega põlleta üle põranda". Nende toimingutega muutus  neiu  abielunaiseks ja 
teda hakati nimetama noorikuks. Algselt oli tanutajaks isamehe naine, keda nimetati 
mõõgaemaks. Ajapikku muutus see ema ja ämma ülesandeks. Teadaolevalt toimusid pulmad 
rohkem talvel, mil  suvised tegemised ei takistanud talumehel põhjalikku ja pikka peopidamist. 
Pidu kestis enamasti 2-3 päeva, vanemal ajal ja jõukamates peredes isegi nädala. Oluline koht 
tolle aja  pulmades  oli laulmisel ja tantsimisel. Suur osa mänge ja talitlusi olid vanas Eesti 
pulmas  seotud raha korjamise ja annetamisega pruudi  veimevakka . Raha  korjamine  noorpaari 
jaoks ei ole mitte kunagi meie pulmakombestikus tabuteema olnud. Tänapäevalgi 
korraldatakse sellega seotud oksjoneid. Saadud raha nimetatakse õnnerahaks ja noorpaarile on 
see esimene ühine raha pere- ja kooselu alustamiseks. Komme , mis minu arvates 
tänapäevaühiskonnast täiesti kadunud on, on kosjaskäimine. Kui  noormees  jõudis 
täiskasvanuikka, peeti pereringis nõu, kes oleks mehele sobiv mõrsja. Üheskoos pandi paika 
nõuded pruudile ja mis omadused temas peaksid olema. Arvan, et tänapäeval pole partnerit 
silmas pidades säärane perekonnaga konsulteerimine eriti levinud. Kui sobiv mõrsja oli leitud, 
mindi kosjaviinaga tütarlapse juurde. Viin võeti vastu, prooviti ära ja  kosilane  koos  perega  
kutsuti tütarlapse pere juurde lähemalt  tutvuma  ja õhtust sööma. Juhul, kui  kosjad võeti vastu, 
sai  peigmees  koduteele kaasa sellesama kosjaviina pudeli. Seekord aga tühja ja vöötatuna. 
Mõni päev hiljem said mõrsja pool kokku mõlema perekonna liikmed. Tähistati kihlust ning 
lepiti kokku abielus ja selle tingimustes. Üldjuhul järgnesid paari nädala pärast pulmad. 
Selliseid isepäraseid talitlusi ja kombeid oli Vana Eesti pulmas veel ja veel, mainitud said 
vaid mõned tähtsamad.  
Tänapäevase kiire  elutempo ja üldise globaliseerumise tagajärjel on pulmatavades palju 
muutunud. Aja jooksul on hakanud järjest suuremat kaalu omandama inimeste endi soovid. 
Tegevused ja tavad, mis kaasaaega ei sobi uuendatakse, asendatakse või jäetakse üldse ära. 
Kombed kui sellised on saanud Eesti pulmades teisejärguliseks. Need varieeruvad iga 
pruutpaari enda tahte kohaselt. Siiski on hulgaliselt elemente, mida peetakse traditsiooniliseks 
ja millele on aluse  pannud Vana Eesti pulm. Pulmas on endiselt pruudi valitud pruuttüdrukud 
ja  peiu poolt valitud peiupoisid. Endiselt on suur osa pulmapeo läbiviijal- kunagisel isamehel, 
tänapäeva pulmaisal. Ka tänapäevane pulmavanem peab olema sõnaosav ja kiire reageerija, 
küll aga on muutunud nende rollid ja ülesanded.  Nüüdisajal on pulmaisa  meelelahutaja  rollis. 
Vanemas pulmas oli aga isamehel pulmaisa roll, tema jälgis, kas kõikidest kommetest kenasti 
kinni peetakse.  Viimasel ajal on taas moodi läinud “süldipulm”. See on pulm, kus isamehel 
tuleb teha suuri ettevalmistusi. Isamehel tuleb tutvuda nii pruudi kui  peigmehe  minevikuga, 
nende tutvumislooga jne, et  nendest  lähtudes tegevusi ja mänge korraldada. Mänge on pulmas 
väga palju ja erinevaid. Põhirõhk on asetatud külaliste meelelahutamisele ja üksteisega 
tutvustamisele. Mängitakse kõik koos seltskonnamänge, nt “tuline  kartul ” ja muid pallimänge. 
Vastuvõtu stiilis pulm on aga hoopis erinev. See on tavaliselt oluliselt lühem. Massimänge 
reeglina ei mängita. Tegevusi on vähem ja need on hoolega läbi mõeldud.  Kõik oleneb 
noorpaarist ja nende elustiilist. Varasemat tanutamist on asendama hakanud sõrmused. Algselt 
sai tseremoonialt sõrmuse sõrme ainult naine - see sümboliseeris tema kuulumist mehele. 
Hiljem on levinud sõrmuste vastastikune sõrmepanek. Laulatusel kannab pruut  pruudikimpu, 
mis üldjuhul on tehtud elavatest lõikelilledest. Tänapäeval juhtub sageli, et pruudikimbu tellib 
pruut ise, mistõttu jääb ta ilma üllatusest ja kingitusest oma pulmapäeval. Pruudikimp kaotab 
selle  tähenduse, selle tellimine on muutumas lihtsalt üheks järgmistest pulmaeelsetest 
toimetustest. Varasemat pulmade pidamiseks populaarseimat aastaega talve, on asendanud 
kevad ja varasuvi. Pulmad on ka lühenenud- kestavad üldjuhul päeva. Peigmehel  on võimalus 
riietuda frakki, sakoülikonda, smokingusse, tumedasse või heledasse ülikonda.  Oli aeg, kus 
pruudi soosituim värv oli punane. Alles 18. sajandil riietusid Inglismaa kõrgemast seisusest 
mõrsjad valgesse  ning  sealt hakkas see komme levima ka alamklassidesse. Siiski hakkas 
valge kleidi populaarsus kasvama alles 19. sajandi lõpupoole. Käesoleval aastakümnel on 
valged, romantilised ja pidulikud pruutkleidid paljude lemmikuks. Tänapäeval on üldiselt 
kõik vabamaks  mutuunud. Pulmariietus pole mingi erand. Pulmakleit  ei pea olema kriitvalge, 
isegi kärtsroosa ja süsimust kleit on küll mitte niiväga Eestis, aga näiteks Ameerika 
Ühendriikides aeg-ajalt esinev nähtus.  Pulmakleidi juurde kuulub traditsiooniliselt ka valge 
loor . Algselt oli  abielunaise  peakatet nt tanu, rätik, müts.  
Kuigi Eestis on pruutpaari levinuim rõivastus  tagasihoidlik ja  soliidne , on paljudes riikides  
traditsioonilised rõivad aga väga omapärased ja värvikirevad. Täheldasin, et seda esines just 
rohkem  Aasia  riikides ja arengumaades. On selge, et pea igas riigis on just sellele maaile 
omased ainulaadsed pulmakombed ja tavad ning nendest võiks kirjutama jäädagi. Tooksin 
välja mõned minule  huvitavamad toimingud eri maailma osadest. Näiteks Itaalia pulmas 
visatakse noorpaari poole suhkurdatud mandleid, mis kibeda ja magusa maitse koosluses 
sümboliseerib abielu. Kongos  ei tohi pruutpaar terve pulma  kestvuse  aja- vastuvõtust 
tseremooniani kordagi naeratada. Naeratamine on märk sellest, et inimene ei võta sõlmitavat 
abielu tõsiselt. Jaimaikal võtavad kõik pulmakülalised järjekorda ja kommenteerivad 
kordamööda brutaalselt ausalt pruudi välimust. Kui pruut saab palju negatiivseid 
kommentaare, peab ta minema koju ja kõik väljahõisatud ’’vead’’ parandama. Kenyas  sülitab 
pruudi isa peale tseremooniat pruudile pähe ja rindadele- see on õnnistuse ja toetuse märk.  
Prantsusmaal kogutakse WC-potti kokku pulmapeost järgi jäänud toit ja jook. Selle peab 
pruutpaar sealt peale pidu osaliselt ära jooma.  
Abielu on inimese elu olulisim pöördepunkt. Sellega kaasnevad toimingud ja tavad on pidevas 
muutumises, igal pool erinevalt. Ühiskond on üldiselt muutumas üha avatumaks ja 
paindlikumaks ning see  kajastub ka pulmade pidamises. Aina rohkem mängivad selles rolli 
inimeste enda nägemus, iseloom ja soovid ja traditsioonid on jäämas tahaplaanile. Kuigi 
abielu sõlmitakse igal maal nii erinevalt, ei jää ükski õigel eesmärgil sõlmitud abielu teisele 
kuidagipidi alla ning omab igas maailma osas ühist tähendust- armastust ja teineteisele 
pühendumist.  
Kasutatud allikad: 
https://maablogi.wordpress.com/2013/08/23/millised-olid-talupere-pulmakombed-i-osa/ 
http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel1763_1735.html 
http://pulmakorraldaja.ee/vana-eesti-pulm/ 
http://naistekas.delfi.ee/suhted/pulmad/pulmakorraldaja-blogi-kuidas-moodsasse-pulma-vanu -
pulmatraditsioone-sisse-tuua?id=66031160 
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/pulmakombed.htm 
http://naistekas.delfi.ee/suhted/pulmad/eestis-levinud-pulmakombed-neiupolvenime -
uputamine-meheks-loomine-ja-uhtesulamine?id=405374 
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/pulmad.htm 
https://www.brides.com/gallery/wedding-traditions-around-the-world