Talvesõda (0)

Talvesõda
Nõukogude Liidu jaoks oleks võim Baltimaade ja Soome üle tähendanud ligikaudset naasmist Venemaa sõjalis-strateegilise seisundi juurde 1914. aastal.
Nõukogude Liidul oli Soome kaudu võimalik rünnata Saksamaale elutähtsat malmi eksporti Põhja-Rootsist ja valitseda Läänemerd.
Nõukogude Liidu eesmärk oli allutada Soome Vabariik, mis kuulus Molotov-Ribbentropi pakti salajase lisaprotokolli alusel Nõukogude huvisfääri endale.
Selleks, et seda saavutada alustati 12. oktoobril 1939. aastal läbirääkimisi, kus Nõukogude Liit esitas Soomele nõudmise lükata piir Leningradist täiendavalt 20...25 kilomeetrit läände.
Vahetusena pakuti Soomele suurt osa inimtühjast ja väärtusetust Karjalast
Soome valitsus lükkas pakkumise tagasi.
Seepeale hakkasid Nõukogude Liidu eriteenistused ja luureorganid sõja provotseerimiseks ja rahva arvamuse kujundamiseks välja töötama ja täide viima vastavaid provokatiivseid intsidente piiri aladel nende hulgas ka tulistati oma vägesid suurtükkidest ja miinipildujatest.
Salajase operatiivkäsu Soome vallutamiseks olid Soome piirile koondatud Nõukogude väekoondised saanud juba 20. novembril, seega 9. päeva enne diplomaatiliste suhete katkestamist.
Nõukogude Liidu juhtkond arvas , et Soomet rünnates ei kesta sõjategevus üle paari kolme nädala. Nõukogude väed tungisid Soomele kallale 1939. aasta 30. novembri hommikul terve Nõukogude Liidu-Soome Vabariigi piiri ulatuses, ja Punaarmee pommituslennukid pommitasid Helsingi ja Viiburi tsiviilobjekte.
Relvajõud olid väga ebavõrdsed: Soomel oli 175 000 meest, mida sõja käigus suurendati kuni 300 000 meheni, 30 tanki ja 130 sõjalennukit
Nõukogudeliidul oli 1 000 000 Punaarmee sõdurit, 3000 tanki, ja 3800 lennukit.
Sõda peeti 105 päeva ja Soome saavutas tõrjevõidu - Punaarmee ei suutnud vallutada Soomet. Nõukogude Liit suutis vallutada ainult mõningad Soome piirialad. Märtsis alustati Moskvas rahuläbirääkimisi, kuna Soomel puudusid selleks hetkeks igasugused laskemoona ja muud relvavarud vaenlase tõrjumiseks.
Soome kaotas Talvesõjas surnutena 27 000 meest, haavatutena 40 000 meest, teadmata kadunutena ja vangi langenutena 1 000 meest ].
Punaarmee kaotustest on leida numbreid igaühele meelepäraseid nagu ikka NSVL 'i statistika.
Uuema vene statistika järgi olid Punaarmee kaotused surnutena ja teadmata kadunutena 120 000 meest, haavatutena 264 908, haigestunutena 52000 ja külmunutena 9000 ja vangi langes 3100 sõdurit.
Soomel tuli küll loovutada osa Karjalast ja Viiburi linn ning mitmed muud alad, kuid sellest hoolimata võisid soomlased end siiski võitjatena tunda: iseseisev Soome riik jäi püsima. Soomlased ise kommenteerivad Talvesõja tulemusi naljaga pooleks nii: venelased võitsid, soomlased said auväärse teise koha.