INIMESE MINA JA LÄHISUHTED (1)

INIMESE MINA JA LÄHISUHTED
MINAKONTSEPTSIOON JA ENESEHINNANG
Inimese minakäsitus sisaldab kõiki selle inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid ning muutub kogu elu jooksul.
WILLIAM JAMESI MINATEOORIA
Filosoof ja psühholoog William James eristas minateadvuses kahte aspekti:
1) Subjektiivne mina – tundev ja mõtlev mina
2) Objektiivne mina ehk empiiriline mina – see, mida võime enda juures kirjeldada
Objektiivne mina – kõige selle üldsumma, mida inimene võib nimetada omaks, hõlmates peale tema enda keha ja vaimsete omaduste ka kõike talle kuuluvat – rõivaid, maja, perekonda, sõpru jne. need on objektid, millesse või kellesse puutuvat võetakse isiklikult (nt tõlgendatakse teiselt inimeselt kuuldud halvustavat märkust venna kohta rünnakuna enda isiku vastu, nende kiitmine tekitab aga uhkustunnet)
Objektiivne mina jaguneb kolmeks:
1) materiaalne mina – keha, rõivad, lähedased inimesed, omand
2) sotsiaalne mina – see, kelleks antud inimest peetakse (igal inimesel on niipalju sotsiaalseid minasid, kuipalju on rühmi ja ringe , kelle arvamus on talle tähtis). Siia kuulub nii enda sotsiaalsete rollide nõuete omaksvõtmine ja nende rollide täitmine kui ka selle tajumine , kuivõrd edukalt üht või teist rolli täidetakse. Inimesel võib olla sotsiaalne mina iga tema peamise sotsiaalse rolli kohta – nt vanema roll, abikaasa roll jne.
3) vaimne mina – psüühiliste võimete ja kalduvuste kogum
MINAKONTSEPTSIOON
Inimese minakäsitus sisaldab „kõiki inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid“. Seda võib mõjutada peaaegu igasugune kogemus ning see muutub elu jooksul, sest sõltub muutuvatest inimsuhetest.
Inimesel on enda kohta palju erinevaid arvamusi , seetõttu pole õige rääkida terviklikust minakontseptsioonist. Nt Kati kirjeldab end kui sõbralikku ja optimistlikku inimest,oma isa kuulekat tütart, head abikaasat,– välja arvatud need juhud , kui ta on tige –, vahel küünilist, kuid enamasti idealistlikku naist. See info ei ole omavahel kokku viidud , põimunud, seda ühendab vaid asjaolu, et see kõik käib Kati kohta. Need arusaamad iseloomustavad tema sisemaailma, on seotud ta elukogemuse ja reaalsete suhetega .
Meie enda moodustatud enesekäsitusest oleneb suurel määral, millist uut informatsiooni enda kohta vastu võtame ja kui kiiraste seda teeme.
Minakontseptsiooni sisu sõltub kultuurist ja inimese kogemustest.
ENESEHINNANG
Enesehinnangu all mõistetakse inimese positiivseid või negatiivseid tundeid enda suhtes, eneseväärikustunnet. Kui valitsevad positiivsed kujutlused endast, siis on inimese enesehinnang kõrge, vastupidisel juhul madal. Enesehinnangu kujunemisel mängivad suuremat rolli need omadused, mis on meile olulisemad. Nt kui inimene peab end intelligentseks, siis ei pruugi tema füüsiline osavus talle sedavõrd tähtis olla.
Kõrge enesehinnanguga isikud – optimistlikumad, saavutavad elus rohkem, tulevad üldiselt viperustega paremini toime jne.
Enesehinnang mõjutab ka meie vaimset tervist, heaolu ja suhteid.
Arvatakse, et üldine enesehinnang peegeldab tegeliku mina ja ideaalmina vahet. William James väljendas seda järgnevalt: enesehinnang = edu : taotlused
ERI MINADE TEOORIA
Edward Tory Higgins toob oma teoorias välja järgmised minad:

• Tegelik mina (milline usun end olevat)
  
• Ideaalmina (milline tahaksin olla)
  
• Võimalik mina (arusaam sellest, milliseks võin muutuda)
  

Uskudes, et tegelik mina ja ideaalmina erinevad suurelt , on inimene kurb ja rõhutud. Ka võimalik mina võib tekitada negatiivseid tundeid (kui inimese väljavaated muutuvad halvaks ning ta kardab ebasoodsaid muutusi). Vastuolud tegeliku ja võimaliku mina vahel tekitavad süütunnet, enesepõlgust vms.
Enesehinnangu hoidmiseks ja tõstmiseks kasutatakse mitmesuguseid võtteid: nt võrreldakse end nendega, kel läheb veel halvemini, enda seostamine tuntud inimestega (kui lemmikmeeskond võidab, öeldakse: „Meie võitsime!“, kaotuse korral aga: „ Nad kaotasid.“)
HOIAKUD
Hoiak – positiivne/negatiivne hinnanguline suhtumine kellessegi/millessegi. Väljenduvad arusaamades, tunnetes või kalduvuses käituda mingil kindlal viisil. Ilmnevad kõikides meie suhtumistes, erinevad selgusastme poolest. Sageli teadvustatakse oma suhtumise alles siis, kui seda küsitakse („Kas te armastate võid?“), teisalt on meil ka palju väga selgelt väljakujunenud hoiakuid (nt hoiak mõne poliitiku suhtes).
Suurt tähelepanu pööratakse neile, sest:

• Hoiakuid peetakse võrdlemisi püsivaks (ei muutu juhuslike asjaolude mõjul)
  
• Enamik hoiakuid on õpitud, mitte sünnipärased => saab koostada/teostada programme, mis soodustaksid positiivsete hoiakute tekkimist
  
• Hoiakud mõjutavad info töötlemist. Nt. usume otsekohe mingit halba kuuldust oma vaenlasest, ent peame seda tühjaks jutuks, kui see puudutab meie sõpra
  
• Hoiakud mõjutavad käitumist
  

Õpitud hoiakud kujunevad mitut liiki informatsiooni alusel.

• KOGNITIIVSEL INFOL PÕHINEVAD HOIAKUD
  
• AFEKTIIVSEL INFOL PÕHINEVAD HOIAKUD
  
• KÄITUMUSLIKUL INFOL PÕHINEVAD HOIAKUD
  

KOGNITIIVSEL INFOL PÕHINEVAD HOIAKUD
Siia kuuluvad kõik meie arusaamad. Neil on 2 peamist allikat – isiklik kogemus ja teised inimesed.
Isiklik kogemus – nt teate nende põhjal, et vanemad hoolitsevad teie eest; teate, et üks sõber on tagasihoidlik jne. isiklikul kogemusel põhinevad hoiakud on selged ja püsivad hästi meeles.
Teised – kas meile olulised (vanemad, sõbrad) või info vahendajad (kool, teabelevikanalid). Massimeedium , televisioon jne vahendavad ja kommenteerivad vaid teatud nähtusi ja teevad seda oma vaatevinklist => inimesel oleks üht või teist sündmust ise nähes tekkinud hoopis teistsugune arusaam.
AFEKTIIVSEL INFOL PÕHINEVAD HOIAKUD
Hoiakuid mõjutavad tugevalt tunded. Mõnikord kujuneb tunnetel põhinev positiivne hoiak lihtsalt kogemuse kaudu, st mingi objekti korduval kohtamisel, seda nimetatakse eksponeerimisefektiks. Mida tuttavamaks objekt saab, seda rohkem ta meile meeldib. Kuid kui mõni objekt meile ei meeldi, siis eksponeerimisefekt ei kehti ning suhtumine muutub objekti kohates aina negatiivsemaks.
Mingi objekti vastu võib tundeid tekkida ka klassikalise tingimise läbi – vastavale objektile kanduvad algselt millelegi muule suunatud tunded. Nt kui võõras linnas läheb auto katki ning selle kordasaamisega on palju sekeldusi, siis ei meeldi inimesele ka see linn.
Kõige selgemalt ilmneb tunnete olulisus nt. toidueelistuste puhul (kui toit on tervislik aga halva maitsega, ei taha me teda ikkagi süüa.
KÄITUMUSLIKUL INFOL PÕHINEVAD HOIAKUD
Inimese hoiakud võivad kujuneda ka tema käitumise kaudu. Enesetajuteoorias väidetakse, et kui inimene ei taju täiesti selgelt, mida ta parasjagu tunneb, siis jälgib ta oma välist käitumist ja seda tinginud olukorda ning teeb oma hoiaku kohta järelduse sel alusel. Ehk , mitte ainult käitumine teatavas olukorras ei sõltu sellest, kuidas inimene olukorda tajub , vaid ka vastupidi. Nt ühes katses paluti inimestes multifilmi vaatamise ajal naeratada, ja neile, kes seda tegid, meeldis film rohkem.
Käitumise alusel kujunevad hoiakud ka seeläbi, et inimesed hakkavad kordama niisugust käitumist, mis andis loodetud tulemuse.
Kuna hoiakud põhinevad eri liiki kogemustel, siis ei pruugi nad alati omavahel kooskõlas olla. Nii võivad vastuoluliseks osutuda mitmesugused arusaamad ja tunded. Nt meeldib meile šokolaad, kui teame, et see pole tervisele kasulik.
Paljude, eriti inimesele hästi tuntud objektide suhtes peegeldavad tema hoiakud nii tema arusaamu kui ka tundeid ja eelnevat käitumist. Suure hulga inimeste lähedasi hoiakuid mingis ühiskonnale olulises küsimuses nimetatakse aga avalikuks arvamuseks.