saladuslikud ja õrnad naised. Oluline koht looduskirjeldustel. ROMANTISMIS LEVINUD SÜMBOLID: Ärevus tormine ilm, tuulisus; segadus äike, tugev torm; kavalus rebane; kindlus lõvi ja kotkas; õnnelik armastus päikseline loodus; usaldus koer. Tuntuimad autorid: a) Väliskirjanduses Byron, Shelley, Keats, Puskin, Hugo b) Eesti kirjanduses Peterson, Kreutzwald RAHVALUULE sõnalooming, mille tunnuseks on a) Suuline looming b) Traditsioonilisus c) Kollektiivsus d) Varieeruvus e) Anonüümsus Rahvaluule jaguneb: a) Rahvalaulud b) Rahvajutus c) Väikevormid Rahvaluule tunnused a) Rõhuline ja rõhuta värsisüsteem b) Parallelism (sama mõte teiste sõnadega) c) Algriim (algustähe kordus) Rahvajutud jagunevad a) Muinasjutud algul võidutseb kurjus, ent õnnelik lõpp; õpetlik eesmärk. b) Muistendid selgitatakse ümbritsevat maailma, põhjendatakse tegelikkust. c) Naljandid Lühivormid jagunevad
Rahvas peab uskuma, et president ei vajuta uudishimust punasele nupule. Ajakirjandust tehakse avalikust huvist lähtudes. Nad pole prokurörid, aga on piisavalt haritud, et olle inimestest sammu võrra ees ja kirjutada sellest, millest inimene võib-olla veel ei teagi, et lugeda tahab. 1)Kollektiivsus (toimetatud) 2)Avaliku huvi olemasolu 3)Vastutus (mul pole aimugi mida need tähendavad...) äge tsitaat: "Ma ei tea, kas see on hea või halb, aga ilmselt on see paratamatu." - Mart Raudsaar Ajakirjanik peab selgitama rahvale keerulisi asju arusaadavalt Kunagine juhtkiri on asendunud aruteluga. Ajakirjandusel olid juba alguses kõik funktsioonid olemas, ka kõmu. See on müüdi kodu. Kui asi läheb massidesse, läheb ta odavaks, nii toimus ka ajakirjandusega. Ajakirjandus = Neljas võim
Rahvaluule ehk folkloor suuline rahvalooming, mis kandub edasi põlvest põlve · lühivormid vanasõna, muistend, kõnekäänd · proosavorm muistend, pajatus, müüt, muinasjutt · rahvalaul regivärsiline (vanem), riimiline (uuem) Põhitunnused: anonüümsus, traditsioonilisus, kollektiivsus (erinevad variandid) Põhiolemus: teisenemine (muutub pidevalt) Temaatika: töö, orjus, laulud kodust ja lapsepõlvest, laulust ja laulikust Jagunemine: eepiline, lüüriline, lüroeepiline / regivärsiline, riimiline (tekib 19. sajandil) EESTI REGILAUL Tunnused: · parallelism ühe ja sama mõtte kordamine; regivärsilises rahvalaulus on salmide asemel parallelismirühmad · algriim assonants täishääliku kordamine põhirõhulises silbis
(seal hulgas USA armeele sõjavarustuse tarnimine). Loodi ka hästitoimiv haridus-, tervishoiu- ning sotsiaalkkindustuse süsteem. Samuti olid Jaapani kaitsekulutused võrdlemisi väiksed, kuna põhiseaduse kohaselt ei tohtinud riik omada suurt sõjaväge. Ilmselt pakkus turvalisustunnet ka fakt, et USA sõjaväebaas asus Jaapani territooriumil. Majandusimet soodustasid kõige enam ilmselt sealsed traditsioonid ehk rahva kuulekus, töökus, kollektiivsus ning vähenõudlikkus. Lisaks oldi aldid uutele leiutistele ja ideedele. Minu meelest ei oleks seesugune majandusime kindlasti toiminud aga NSVL okupatsiooni all. Seda juba seetõttu, et Jaapani majanduse edusammude taga oli range kord ja pingeline töö, NSV Liidul polnud aga eriti mingit arusaama omaenda riigi majandusest, kuna pidevalt valetati nt viljatoodangu arvu ja impordi numbreid, et näidata end paremas valguses ja parema riigina
selles on määratud töö ülessanded, mida sa teed läbi ülesanded. interneti ei sõltu teistest. Madal usaldusväärsus: Kõrge usaldusväärsus: Kui varastamine- töötajad inimene teeb oma töö ära varastavad tööandja tagant täpselt temale antud Kollektiivsus: töötajad juhenditele, siis ettevõtte töötavad organisatsioonis usaldab talle uusi ülesandeid. koos, kus tuleb teha koostööd nii oma töökaaslastega kui juhtkonnaga. Eelistatud süsteemid Tsentraliseeritud: kontoris Loomulik: oled tolerantne ja tuleb käsk teha mingi muutus salliv oma alluva vastu. poes nt: uus väljapanek
mõjudest. Ühiskond määratletav inimese kasvukeskkonnana, mille nähtusi hinnatakse ennekõike indiviidi arengvõimaluste seisukohast. Eneseabi ja selleks vajalike tingimuste loomine Subjektsus! Dialoogilisus, kollektiiv kasvatuspotentsiaali kasutamine ja arendamine, põlvkondi ületav mõtteviis, eneseabile aitamine, kriitilise teadlikkuse äratamine, inimese kasvamise üldine toetamine, aktiivsus, osalemine ja osasaamine. Kollektiivsus indiviidi huvides! Kollektiivide pedagoogiline arendamine. Tõrjutuse asendamine positiivsete teguritega. Strateegiad Sokraatiline meetod inimesel aidatakse ise jõuda mõistmisele Aktiivsus, kollektiivsus, elamuslikkus Looval tegevusel põhinevad töövormid (aitab end analüüsida, süvendada enesetundmist) Dialoogiline lävimine Teraapia Interaktsioon Identiteeditöö enesetundmine ja tugev sotsiaalne identiteet (tuleviku visandamine) Elukäigu teadlik suunamine!!
Ülimaks tõsteti haridus. Leiti, et harimatus on pimedus. Sel ajajärgul tekkis juurde palju koole ning kehtestati üldine koolikohustus. Usuti, et inimloomus võib täiustuda läbi hariduse ning et läbi hariduse on võimalik lahti saada ka oma halbadest eluviisidest. Selle ajastu märksõnadeks olid vabadus, võrdsus, vendlus. Modernism lõppes maailmasõdade algusega ning algas postmodernismi ajastu. See tõi endaga kaasa inimkonnale oluliste väärtuste kadumise. Näiteks kollektiivsus asendus individualismiga, mis tähendas, et igaüks hakkas seisma ainult enda eest. Kadus ühtsustunne, nõrgenesid sidemed kultuuride, kogukondade ja sugulaste vahel. Inimesest sai maailmakodanik, mis tähendab, et kõik uksed olid inimesele lahti. Inimesel tekkis võimalus elada korraga lausa mitmes reaalsuses (näiteks virtuaalsed kogukonnad). Inimene küll järgib ühiskonnas kehtivaid mängureegleid, kuid ei võta enam midagi tõsiselt. Tehnoloogia tohutu
Sots - NSVL, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, SaksaDV, Tsehho-Slovakkia Organisatsioonid: Demok - NATO, IMF, Maailmapank, ÜRO, Teras/Söe. Komm - VMN, VLO 6. Saksa ja Jaapani ime Tegu oli demokraatlike riikidega, vabaturumajandus andis võimaluse majandusel kiiresti kasvada. Väliskaubandus. Jaapan - sõjatööstus, täideti tellimusi. Väliskaubandus väga hea. Maareform, enda sõjaline eelarve minimaalne. Tehnoloogia kiire areng! Keskkonna saastasuse vähendamine. Rahvuslikud traditsioonid: Kollektiivsus, vähenõudlikus, töökus ja kuulekus. Saksamaa - Marshalli plaan, USA abi, majandusreform, uus põhiseadus 7. Eesti elu nõukogude võimu ajal ja tänapäeval. - Poliitikas - Siis polnud erienvaid parteid vaid ainult kommunistlik. Jälgiti käske, vähem iseseisvust. NSVL hoidis alistatud rahvaid kontrolli all. Lapsed olid samuti kommunistlikus parteis, muidu said karistada. Välismaalt ära lõigatud. - Majandus - Siis li plaanimajandus ja kõik tehti Moska käskude järgi (hiljem kohalik
hakkas.Järgmisel päeval küsis õpetaja ta käest,millest see uks tehtud on,milline on malmi sulamistemperatuur ja millist temperatuuri annab kivisüsi.Sihvka ise vastuseid ei teadnud,aga Kiilike ütles talle ette.Õpetaja pani Sihvkale ikka kahe ja ütles,et kui ta ei oleks vastuseid teadnud,oleks ta saanud ainult märkuse.Aga kahe sai ta selle eest,et teadis vastuseid aga ei osanud oma teadmisi päriselus kasutada. 15.)SPORT JA KOLLEKTIIVSUS:Sihvka kirjutas kirjandi teemal,kuidas kollektiivsus sporti mõjutab.Ta kirjutas oma klassi kaksikutest-üks jookseb pool maad,teine ootab kuuse taga peidus,siis vahetavad ja kohale jõuavad alati esimesena.See on kollektiivsus.Ka see on kollektiivsus,kui enne klassidevahelist võistlust nad terve klassiga oma magustoidus teisele klassile andsid.Ikka selleks,et need ennast täis pugiksid ja joosta ei jõuaks.Kahjuks lükati võistlus edasi ja nende klass ikkagi kaotas.Siis polnud kollektiivsusest mingit abi. 16
ajapikku kogunevate elutarkuste läbi. Teisest küljest mängivad tähtsat rolli edus ka ülemaailmselt konkurentsivõimelised uuenduslikud ja originaalsed ideed. Mõttesädemed, mis tuginevad oskustele ja süvateadmistele ning laiendavad meie mõtlemist väljapoole tavalist piiravat kasti. Siiski ilma nende teostamiseks vajaliku julguseta ja riskivalmiduseta pole mistahes hiilgavatest mõttesähvatustest kasu. Kolmas tähtis tegur edukaks saamisel on kollektiivsus keskkond peaks olema toetav, et inimestel avarduks võimalus kaugele jõuda. Asume maailma riikide majandusvabaduse edetabelis juba üsna kõrgel kohal, mis näitab, et oleme õiges suunas ning meie jõupingutused kodumaiste ettevõtete arenguks parimate tingimuste loomiseks jätkuvad. Seega rikkus peitub inimeses eneses ja tema oskuses elada õnnelikult. Edukaks saamisel on oluline, et indiviid armastaks seda, mida ta ette võtab ning õpiks viimast võimalikult hästi tegema
sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. 19. Saj- mõisteid, kreutzwald vanavara(rahvaluule, midagi vana ja väärtuslikku), hurt rahvamälestused(rahvaluule kui osa ajaloost). Võeti kasutusele ka mõiste folkloor, mis eesti keelde tõlgiti rahvaluulena. Pärimus- 20 saj lõpp 90ndad. Unesco-vaimne kultuuripärand. 2. Nimeta vähemalt viis rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud tunnuste valikut. Traditsioonilisus, kollektiivsus, pärimuslikkus, varieeruvus, suulisus. Kõik need tunnused on minu arust olemuslikud rahvaluulele, ei oleks rahvaluulet ilma traditsiooni, ega suulise pärimuseta. Samuti on olulisel kohal olnud kollektiivsus, läbi selle on folkloor levinud, arenenud , olnud vajalik. Varieeruvus aga annab folkloorile erinevaid värve juurde ning lisaks annab võimaluse mõtestada folkloori läbi ajaloo muutumise. 3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, Facebook’i pildinalju ja
ettenähtud tunnid) , juurdepääsu kontroll (teatud inimestel ei ole vaja liikuda teatud ajal teatud tsoonis), liikumiste kontroll. (Seda tagatakse nn kiibi, kaardiga.) Töösuhted Mitmekesisus, kollektiivsus, madal usaldusväärsus Individuaalsed, kõrge usaldusväärsus Mitmekesisus Individuaalsed paindlikud töötajad, kaugtöö võimalus. parem variant: mitmekesisus rikastab. Toetavad Töötaja hoidmine, kes on nn raudvara. On teada, mida töökaaslased on toetavad ka väljaspool tööaega. töötajad hea töö tegemiseks vajavad ja need vajadused
raharaiskamises?.Kuna nad jätsid käimata KIKK jaKÖKKis ja laristasid raha maha. · Kuidas ma sain loodusteaduses puuduliku · Miks hüüdis vanamees Kiilikesele: ,,Poiss! Hei! Too nüüd kala tagasi!Kala oli vanamehe oma ja kiilike palus seda näitamiseks. · Millise vingerpussi tegid poisid Agu Sihvka algatusel Kiilikesele vastu? Nad äratasid kiilikese varahommikul ülesse ja karjusid,et kähku kooli. Sport ja kollektiivsus · Miks viisid b-klassi õpilased suurel söögivahetunnil oma kompotid a-klassi lauale?Kuna neil oli vaja , et nad end täis sööksid ja ei jaksaks joosta. · Kuidas me dresseerisime mesilasi · Mis juhtus Agu Sihvka ja kiilikese hoolealusega?nende hoolealune tõmbas endale pliidiraua pähe. · Miks tundsid Kiilike ja Agu Sihvka pärast Mihkel Partsu maja korstna pühkimist süülmepiina? Nad jätsid luua korstna sisse
Stalinistliku poliitiku elevus eksis ka tihti loodusmüstikasse. Jehovistliku, isa-aspekti kõrval on stalinistlikul müstikal ka kristoloogiline e. poja aspekt. Valitseja ja riigi suhet hakati võrdlema Kristuse ja kirku suhtega - kirik oli Kristuse müstiline ihu. Nõukogude Liit oli niisiis tervikuna Stalini keha. Smuulil esineb koguni planetaarne Stalin, teistel Eesti luuletajatel seda ei olnud eriti. Muidu oli planetaarsus (ja kollektiivsus) proletaarse poeesia määratluses sees, Proletkulti järglasel Kuznitsal, 1920ndatel. Kusjuures müstika kui selline oli tol ajal täiesti põlu all (sümbolistliku jamana), aga tegelikult on tolleaegne luule ise sügavalt müstiline ja isegi müstikat uuendav. Seda ka märgati ja tauniti. Smuuli planetaarsuses on müstilist hoogu, aga otsest õhtutõusmist ei ole (pole kasulik olnud ka). Maagiline Stalin Maagiline protseduur on retoorilises plaanis müstilisele vastanduv
Kõige tähtsamaks iseloomu näitajateks on inimese käitumine ja teod. Inimese põhilisi iseloomuomadusi tundes on võimalik tema käitumist mõista ning mõnes mõttes ette ennustada. Iseloom koosneb iseloomuomadustest, mis väljendavad suhtumist iseendasse, teistesse inimestesse ja töösse. Endasse suhtumist iseloomustavad sõnad tagasihoidlikkus, nõudlikkus enese vastu, enesekriitilisus, häbelikkus, argus, eneseväärikus, kelkimine, individualism ja egoism; teistesse - kollektiivsus, inimlikkus, inimarmastus, peenetundelisus, abivalmidus, siirus, uhkus, ülbus, kõrkus ja tõearmastus; töösse suhtumist - töökus, kohusetundlikkus, algatusvõime, säästlikkus, hooletus ning laiskus. Kõige olulisemad iseloomuomadused, mis moodustavad rühma nimega ,,tahteomadused" on otsustavus, visadus, enesevalitsus, sihikindlus, iseseisvus, vastupidavus, distsiplineeritus, julgus/argus, mehisus. Need on jooned, mille järgi võib rääkida tugevast või nõrgast iseloomust.
Õppimine läbi tegevuse. Õpetaja peab olema rühma tegevuse juhendaja, mitte väljaspool seisev juht ja otsustaja. Õppimine on kollektiivne protsess. (ameerika progressiivne kool) Neill- vabakasvatus ja summerhilli kool. Pedagoog loobub täielikult oma autoriteedist ega sea kasvatusele mingeid nõudmisi. Summerhill: Iga indiviid oma vaba tegema seda mida ta tahab, kuni ta ei riku teiste vabadust. Õppimine on küpsemine oma aktiivsuse kaudu. Kollektiivsus. Montessori- Kasvatus on kõige olulisem eelkoolieas. Töötas välja õppimist arendavad õppevahendid. Õppis tundma lapse tundlikkus perioode. Steiner- waldorfpedagoogika. Sotsiaalnepäedevus saavutatakse läbi koosõppe. Õppimine tegevuse kaudu. Oluline kunst, muusika, eurütmia, läbi selle arendatakse tundlikus ja emotsionaalset inteligentsus. Toimub tsükliõpe, individuaalne tagasiside(lapsele kirjutatakse pikemaid tekste tema arengu kohta)
Poliitilised ideoloogiad Konservatism Liberalism Sotsialism/sotsiaaldemokraatia Vasak- ja parempoolus võeti kasutusele Prantsuse parlamendist: uuendusi soovivad saadikud istusid vasakul pool ja vana korra pooldajad paremal. 1) Vastuvõtt uuendustele sotsialism, liberalism, kommunism (S L K) 2) Riigi osatähtsus sotsialism, kommunism, liberalism (S K L) Konservatism - conservare säilitama, konservatiivid säilitavad ühiskonda, nende jaoks on tähtis kollektiivsus, rahvus, perekond. Üldiselt on kõige rohkem seotud usus ja religiooniga. Majanduspoliitika: turumajandus, ei poolda riigi sekkumist. Liberalism üksikisiku vabadus, riigi võimalikult vähene sekkumine inimeste tegevustesse. Sotsialism levis 19. sajandi II poolel töölisklassi ideoloogiana. Põhiväärtused: võrdsus, hüvede jagunemine kõigi ühiskonnaliikmete vahel. Majanduspoliitika: tulude ümberjagamine maksusüsteemi abil, riigi suur roll majanduselus
tarbimiskapitalism (rõhk linnade teket tsunftid, gildid Monopoolne kapitalism tarbimisel, mitte tootmisel), Ressurss: maa, inimkäsi, 19.-20. saj. keskpaik, kiire majanduskasv, tooraine, rahamajandus elektrimootor integreerumine Kultuur Religioon, ettemääratus Individualiseerumine. Piiride hägustumine, Kollektiivsus. Linnakultuur Valgustus, saksa klassikaline eklektika, massimeedia, kui uus nähtus. Kloostrid filosoofia, estofiilid, massikultuur, Popkultuur hariduskeskustena. ratsionalism Subkultuursus, multikultuursus Kirjakultuuri algus. Renessanss, barokk, Otsene vastandamine Reformatsioon. Kõrggootika, klassitsism, romantism, modernismile
Kriisiolukorrad, naised, rahvavalitsejad. Inimkonna vanad mõtteskeemid väljenduvad teistes sõnastustes. Talupoegade elukorra halvenemine Rootsiajal. mõisate arv kasvab, koormiste järsk kasv, teotöö, tõkestub väliskaubandus-rootsi riik ise vajab vilja , Balti aadli isevalitsus, kihistumine väheneb, külaõiguste kadumine, kaob kohtuõigus, peks karistusena, eestlastelt vüetakse metsaõigus, hundinuhtlus, teede orjus. Kontrolltöö 3 II rida Kollektiivsus-Individuaalsus-Indikaatortunnused ja dünaamika Maa ühiskond on rohkem kollektiivsem,traditsioonilisem ja loodsulähedasem. Erinevused maa ja linnakultuuri vahel on vähenenud. Linna ühiskond on individuaalne.Saadakse üksi hakkama , tehakse karjääri. osutatakse teistele teeneid ning oodatakse vastuteenet. Inimeste vahel on kaubalised suhted; maaühiskond on kollektiivsem.Indikaatortunnused ja dünaamika: tegevused, teadmised, hoiakut väärtused.
Folkloor * eestlaste pärimusliku vaimse kultuuri osa, mille moodustab poeetiline sõnalooming * peegeldab rahva elu, oma aja maailmapilti ning majanduslikke ja ühiskondlikke tingimusi * kajastuvad kombed, lõbustused, eetilised tõekspidamised, eestlaste naljasoon, aga ka hirmud ja salajased soovid Rahvaluule olemus * anonüümsus * levimine otseste kontaktide kaudu * suulisus * muutumine e variatiivsus o juhuslik o tahtlik * kollektiivsus Folkloor muutub ja täieneb pidevalt just nagu elugi meie ümber. Paljusid arusaamu on mõjutanud vana klassikaline lähenemine folkloorile. Kaasaegses maailmas on folkloristika mõiste aga avardumas, omandamas sootuks uue taseme, tasandi ja kvaliteedi. Oluline on esialgu kasvõi fikseeridagi see uus, mis meie ümber tekib ja areneb. Linnajutt Ü. Tedre kirjutas 1987. aastal, et "...folkloori peamine vaenlane -
õpetajad, internaatide kasvatajad, vaid kasvatajaks on ühiskonna iga liige, kellega indiviid elu vältel kokku puutub kogu kollektiiv, ühiskond. Kasvatuse mõju karakteri kujunemisel on küllalt määrav. Ühes ja samas inimeses võib kasvatada väga mitmesuguseid karakterjooni. Sihipärane kasvatus, mida teostavad ühiskondlikud organisatsioonid, võib toimuda väga mitmeti. Ka igasugune õpetamine on kasvatus. Õpetamise käigus kujunevad niisugused iseloomujooned nagu vastutustunne, kollektiivsus, vastupidavus jt. Isiksus tervikuna küll nn puhta õpetamise käigus ei arene, kuna vajaka jäävad kasvatuse esteetilised ja moraalsed küljed. Kui aga ei saavutata kasvatustöös edu, siis on põhjuseks see, et kasvatajatena on mõjunud muud isikud (sõbrad, kambad, vanemad, nende tuttavad jne) kogu sotsiaalne ümbrus, kus laps elab. Seega on ilmselt olnud nende faktorite mõju tugevam, misstõttu õpetaja ei saavutanud oma eesmärki
burce "Prantsuse revulutsiooni peegeldamine" (raamat), revulutsioon tõi kaasa vaesuse, anarhia, jne. Põhitunnused: · Orgaanilisus-riik ja õhiskond on õhine (organism), evulutsiooniline areng · Aristocratism-inimesed ei ole võrdsed. Eeldab elitarismi. · Traditsionalism-tuleb kinnipidada traditsioonidest · Kleritalism-kiriku ja riigi läbipõimumine ja pidev koostöö. Lipukiri: kodu, usk ja isamaa. 3. Sotsalism-põhitunnused: · Kolletlevism-kollektiivsus usku ühiskondliku omandisse (efektiivsus). · Sotsiaalne õiglus-tulude võrdne jaotus (kommunismi äärmus).
PVA Harjutustestide küsimuste õiged vastused 1. Poliitika ainest iseloomustavad Põhimõtted: - Inimelu kollektiivsus ning vajadus ühiselu korraldada. - Ressursside piiratus ning vajadus neid kollektiivselt jagada 2. Poliitikat võib nimetada kunstiks,sest - Poliitikat ei pruugi alati teostada lähtudes teaduslikust teadmisest. 3. Kuidas saab teostada võimu? - Inimesi ähvardades - Inimeste mõtlemisega manipuleerides - Luues sõltuvus ja seotustunde - Erinevaid sunnimeetmeid kasutades 4. David Eastoni käsitluses on poliitika:
POLIITIKA JA POLIITIKA UURIMINE 1Mis on poliitika ainest iseloomustavad põhimõtted? b.) Inimelu kollektiivsus ning vajadus ühiselu korraldadac.) Ressursside piiratus ning vajadus neid kollektiivselt jagadad 2. Miks võib poliitikat nimetada kunstiks? Sest poliitikat ei pruugi alati teaostada lähtudes teaduslikust teadmisest. 3. Kuidas saab teostada võimu? Inimesi ähvardades, inimeste mõtlemisega manipuleerides, luues sõltuvus- või seotustunde, erinevaid sunnimeetmeid kasutades. 4. David Eastoni käsitluses on poliitika b
Pankrotimenetluses kohaldatavad põhimõtted - Pankrotimenetluses kehtib nn selge nõude põhimõte, mis tähendab, et võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olev nõue peab olema selge, st nõue peab olema usutav ja selle üle ei tohi olla vaidlusi. Olulisemateks pankrotimenetluse põhimõteteks on võlausaldajate võrdne kohtlemine,selle all mõeldakse et kõiki võlausaldajaid pankrotimenetluses tuleb kohelda võrdsetel alustel ja võlausaldajate kollektiivsus. Võlausaldajate kollektiivsus tähendab seda, et võlausaldaja peab osalema pankrotimenetluses, et saada oma nõudele rahuldus. Lisaks eelnevatele läbipaistvus ja pankrotivara müümine suuremat kasu andval viisil,annab võimaluse rahuldada võlausaldajate nõudeid võimalikult suures ulatuses. Läbipaistvus tähendab seda, et pankrotiseaduses oleks võimalikult täpselt sätestatud võlausaldajate õigused ja kohustused, millises järjekorras võlausaldajate nõudeid rahuldatakse,
depressiivsed. - Osalejate käitumine viis ohtlike ja psühholoogiliselt kahjustavate olukordadeni. - Eksperiment oli kavandatud kahenädalasena, kuid Zimbardo katkestas selle viiendal päeval. Vt http://www.prisonexp.org ja http://zimbardo.socialpsychology.org Totaalsed institutsioonid: Erving Goffman (1961) - Piirid eluvaldkondade vahel puuduvad - Üks autoriteet - Range reziim - Formaalsed eeskirjad - Kollektiivsus - Individuaalsuse kadumine ja isiksuse allasurumine - Reaktsioonina totaalsusele luuakse oma sotsiaalne süsteem: Karistusasutused vastandavad end kuritegevusele, mille tagajärjel kinnipeetavad, vastandades end totaalse institutsiooni võimule, pöörduvad nende väärtuste poole, mille vastu on võim suunatud (Perovskaja, N. (2008) Kavatuse eritingimuste mõjusus. Tapa erikooli lõpetanud nelja noormehe elukäigu näitel. Eluloouurimus. Magistritöö.
probleem või saagiga. Suurema tähtsusega ning läbiviimine toimub koha peal. Antakse lubadusi, et tehakse midagi ning vastutasuks probleem laheneks. Nt külastatakse pühakohta kolm aastat järjest. Riskivi – rändrahn Nemži külast ca 5 km kaugusel metsas, looduslik rist peal, kivi all olnud allikas, Pole seotud konkreetse aja või uskumusolendiga, siiani käiakse. - prestol ´nõje (patroonipühad) – pühendatud ühele või teisele patroonile Arvestada veel: kollektiivsus-individuaalsus, seotus religioossete institutsioonidega, rituaalse käitumise eripärad, … Ristipuud maastikul, rahvausundis ja kombekäitumises Surmakultuur ja matusekombed. Kui nad asuvad maastikul, siis on nad osad pärandkultuurist. Kultuuripärand – laiem mõiste, keel, kirjandus, muusika Pärandkultuur – võeti kasutusele 1990. aastatel, hakati huvi tundma inimtegevuse vastu aladel, mis praegu on metsastunud. Maailmapuu
temperamenditunnused, kusjuures üks neist on valdav. Näiteks võib inimene olla oma liigutustelt elav (sangviinik), kuid tundmustelt tuim (flegmaatik). Temperamendi avaldumist mõjutab ka inimese tervislik ka kauakestev psüühiline seisund. Iseloom on elutingimuste mõjul kujunenud kindel käitumislaad, inimese püsivate psüühiliste omaduste individuaalne kombinatsioon. Iseloom avaldub inimese käitumises ja tegudes. Iseloom koosneb iseloomujoontest: · suhtumine kaasinimestesse (kollektiivsus, humaansus, peenetundelisus, abivalmidus, siirus, tõearmastus, uhkus, ülbus, kõrkus, inimvihkamine); · suhtumine iseendasse (tagasihoidlikkus, nõudlikkus, enesekriitilisus, häbelikkus, eneseväärikus, kelkimine, individualism, egoism); · töössesuhtumine (töökus, kohusetundlikkus, algatusvõime, hooletus, laiskus); 15
oma eripärale ja oma reeglite leidmist. Igas kultuuris on teatud sarnasused, nt laulmine, tantsimine jms. Kuid mõned kultuurid peavad end siiski paremaks kui teised. Siiski peaks kultuure vaatlema läbi universaalprisma, kuna on palju erinevaid maailmanägemusi. Kultuurisõltelisuse poolt räägib see, et kultuur on igaühe jaoks individuaalne ning kõik inimesed ei saagi üksteist mõista. Samas on kultuur kollektiivne, sest tähendused on võimalikud vaid suhtluses. See kollektiivsus justkui nõuaks, et kõigi jaoks oleksid tähendused ühesugused, kuid maailma mastaabis ongi see nii inimkonna liikmete jaoks on mingid põhilised asjad ju kõigile mõistetavad. Kui keskkond, milles kultuur on tekkinud, nõuab teistsuguseid kultuuripraktikaid, kui mõni teine kultuur, siis peaks see olema mõistetav (mitte ilmtingimata mõistlik). 5. Milline roll on marksistlikel vaadetel olnud kultuuri uurimisele?
Alusteadmised loovad uusi teadmisi: ● sotsioloogia+psühholoogia=sotsiaaltöö ● sotsioloogia+politoloogia+majandus=sotsiaalpoliitika jne Sotsiaalteadused... on tegelikult üks teadus. Neil kõigil on ühine uurimisobjekt – INIMKÄITUMINE. Ning nad kõik kasutavad inimkäitumise seletamiseks sarnaseid põhimõtteid. -George C Homans (1967) Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimeste ja inimrühmade käitumise seotust ühiskonna strukturaalse arenguga. Inimloomusele on omane kollektiivsus! Sotsioloogiat iseloomustab: 1. Huvi ühiskondliku elu kui terviku v astu (mitte ainult selle üksikute osade vastu); 2. Huvi sotsiaalsete koosluste ( mitte niivõrd üksikindiviidide) vastu; 3. Huvi inimkäitumise konteksti (mitte niivõrd käitumise enda) vastu; 4. Üldise, regulaarse, stabiilse e elistamine üksikule, varieeruvale või juhuslikule; 5. Tunnistamine, et asjade tähendus tekib sotsiaalses interaktsioonis.
Peamiseks takistuseks peeti selles valdkonnas Eesti-Vene poliitikat. Elanikkond on Venemaal muutunud maksujõulisemaks ning meile oleks kasulik nii kaubandussuhted Venemaaga kui ka anda turistidele võimalus tuua raha Eestisse. Kõige olulisemaks plussiks Euroopa Liiduga liitumisel pudasid ettevõtjad küllaltki ootamatult Eesti sisenemist integratsiooni, mida ühinemisprotsess nende arvates kindlasti soodustab- tekib ühtekuuluvustunne, kollektiivsus uuel tasemel. Ettevõtjate fookusgrupis osalejad arvasid, et praegu ei ole eestlased ja venelased siiski nagu võrdsed. Euroopa Liidus olles see vahe eestlaste ja venelaste vahel muutuks väiksemaks. ,,Me kuuluksime ühte perre, kus on hollandlased ja sakslased...See annaks mingisuguse kaitse, turvatunde". On küllalt ilmne, et ettevõtjad, kes peavad mõnevõrra rohkem kui teised elanikegrupid otseselt suhtlema teisest rahvusest inimestega,
1. Mis on poliitika ainest iseloomustavad põhimõtted (loengute alusel)? a. Inimloomuse ebatäiuslikkus b. Inimelu kollektiivsus ning vajadus ühiselu korraldada c. Ressursside piiratus ning vajadus neid kollektiivselt jagada d. Sisend, väljund ja must kast Check 2. Miks võib poliitikat nimetada kunstiks? a. Sest üks sellega piirnevaid teadusi on just kunstiteadus b. Sest Easton ütles nii c. Sest poliitikat ei pruugi alati teostada lähtudes teaduslikust teadmisest d. Sest poliitika uurimises pole tegelikult ühtki teaduslikku teooriat Check 3. Kuidas saab teostada võimu (loengu alusel)? a. Inimesi ähvardades b
psüühilised protsessid-psüühilised seisundid- harjumused- karakteri omadused= Iseloom E.Frommi sotsiaalse iseloomu liigid 1. Retseptiivne(vastuvõettev)orientatsioon 2. Ekspluateeriv(valitsev,valdav) orientatsioon 3. Koonerdaja(säästev) orientatsioon. 4. Turuoerientatsioon(kasulikku vahetust taotlev suundus). Iseloomustuse osi 1. Karakteri moraalne külg väljendub hoolivas vüi kalgis suhtumises ümberitsevasse keskkonda. Suhtumist teistesse inimestesse näitavas kollektiivsus, uhkus, kõrkus, hoolimatus, koostöövalmidus, siirus, taktitunne, aga ka sõdametus, kinnisus, jõhkrus, põlgus,isekus. Suhtumine endasse väljendub nõudlikkuses, tagasihoidlikkuses, häbelikkuses, egoismis. Töössuhetumise üle saab otsustada algatusvõime,kohusetundlikkuse, säästlikkuse, virkuse, hoolikuse kuulekuse,visaduse ja neile vastlike omaduste passiivsuse,lohakuse, laiskuse alusel. Asjadess suhtumise näitajaks on korralikkus, säästlikkus, heldus, ihnsus, hooletus või
uurima ja avastati, et see on võltsitud, vanale luutükile oli juurde monteeritud gorilla alalõualuu. Kõige vanem australopiteekus dateeritud 7 miljonit aastat vanaks. · Laetolist avastati australopiteekuse jalajälgi, mis on 3,6 miljonit aastat vanad. Jalajäljed on tõendiks, et australopiteekused kõndidid kahel jalal. Kuna väljusid metsast ja savannis pidid püstijalu käima, polnud oksi ega puid, mis abistanuks. Jahipidamise algul tähtis kollektiivsus? Lõvi peletati pool söödud saaklooma juurest minema? · Perekond Leakey-d (Louis, Mary, Richard) 20. sajandi olulisemad arheoloogid. Louis 1903 sündis Aafrikas, 1931 läks Olduvai mäekurusse ja hakkas otsima inimeste eellasi. Esimesed sensatsioonilised luud tulid välja pärast 8-tunnilist kaevamist, töötasid seal 28 aastat ja tulid ka järgnevad leiud. Seal oli hästi peen liiv, tuul puhub liiva ära ja jälgiti liiva pinda, kas seal
Ei saa rääkida absoluutsetest kultuuri nähtustest. Kunst kestab läbi aja ilma, et aeg liiga teeks –Williams ei poolda seda loogikat. Näide nõukogude vorstist tänapäeva tundestruktuuris. See vorst ei olnud suuremosa asi, aga tänapäeva inimesed ilustavad seda. Kultuur kui elamisviis: Kultuur ühiskonnas on kodanluse või keskklassi teema. Ta toonitab et kunstikeskseks argumendiks on individuaalsus. Alamklasside kultuur võiks olla teistmoodi tõlgendatud, et selle loogikaks oleks kollektiivsus. Alamklassidel on vaja institutsioone, mille kaudu kunstiga suhelda. Meil on olemas väljend, sõnad, tõlgendusoskus. Kultuur on midagi, mis annab kuju. Tema kultuur on justkui suguluses diskursuse mõistega. Kultuur on viis arusaada, mis maailmas me oleme. Kuidas mingitest asjadest rääkida jne. “Culture is ordinary” – see on elust enesest lahutamatu. Pigem toonitab tavalist elu. Teda huvitas kuidas kultuur toimib kontektide kaudu. Strukturalism
mass on midagi, mida me alati kasutame teiste inimeste kohta, meie oleme alati eriliselt, see on nii meile mugavam mass on alati teised, mina olen isiksus, p õlguse väljendamine *mõistet saab kasutada ka poliitiliselt h üsteeria *massi kollektiivsest loomusest *alamklass ei too kultuurilisi objekte, ei ole ka ajalooliselt näha, aga lihtrahval on võime luua kultuuriinstitutsioone *alamklassid on võimelised kultuuri näiteks tarbima kollektiivsus *kultuuri saab vaadata ükses kollektiivselt *kultuuritarvitamine pole loovakt *pakub välja demokratliku arusaama kultuurist : folkloor (lihrahva loodud kultuurinstitusioon) *folkloor ei tähenda ainult rahvuslikku objekti, ka noorteaspekt * " Culture is ordinary" kultuur tegelikult ei kuulu eliidile, ei kuulu ainult selle loojatele vaid ka nendele, kes seda tarvitavad. 16 *popkultuurist ei peaks otsima seoseid avangardiga jms
Uurimistulemused liidri- ja juhtimisstiilide tulemuslikkuse kohta: tulemuslikkus sõltub situatsioonist ja ülesandest. Universaalselt "head" liidrit pole olemas Liidrite tootmine Liidrit on võimalik sihipärase treeningu ja õpetuseda luua ja toota. Liidripangad, liidriotsingud... Kultuurierinevused selles osas on suhteliselt ernevad. 1) kultuuridevaheline erinevus on seotud võimudistantsiga kuivõrd liider on üks meie hulgast/meist eraldiseisev. 2) kollektiivsus - kas liider on kollektiivile orienteeritud või eraldiseisev. Sotsiaalpsühholoogia arendused ja rakendused Sotsiaalpsühholoogiline inimesekäsitlus · Sotsiaalne (vahendatud) taju. Stereotüübid ja eelarvamused · Püsivad hoiakud, vastupanu muutustele · Atributsioonid ja positiivne enesehinnang. Identiteet, rollid ja presenteerimine · Kõikumine kuuluvuse ja autonoomia vahel. Konformism, järeleandlikkus ja allumine. Seotus ja sõltumatus.
olilised olid ka plakatidPilt- konstruktsioon:Kollaazid,Ready-made,Montaazid,FototekstPlakatid, flaierid,kleebisied, loosungid Kinozurnaal- RINGVAADE: Tutvustavad klipid maailma sündmuste kohta. Näidati enne täispikki filme. Aleksandr Rodtsenko venemaa fotograaf- ajakajalisuse esindaja, vahendite kasutamine vastavalt ülesannetele ja vajadustele, odavus ja kõikjal olev, kunst olgu FAKTIkunst. Ta pildistas inimesi alati kompositsioonis-inimene olgu 1 paljudest, kollektiivsus ja sünkroonsus, mass ennetab indiviidi, indiviidis olulinefunktsioon: amet, palju pealtvaateid, altpoolt pildistatud jne. Keeras kaamerat nt. 45 kraadi alla. Inimestel olid kõigil sarnased omadused: füüsiline ja vaimne tugevus, puuduvad nõrkused--ainult positiivsed omadused. Ajakiri ,,Novõi LEF"- püüdis kunstnikke võõrandada väikekodanlikust nokitsemisest Pilet nr.8 1.Märgkolloodium fotograafia
kultuursust näidata just erinevates ,,kihtides" osteldes. See annab võimaluse suhestude mitmete kultuuriliste gruppidega. Samas on uuringud näidanud, et erinevatest kihtidest tarbimine on väga kontrollitud. Refleksiivne teise taseme kontroll (Bernard Lahire 2004) - kellega saab mida koos tarbida - sõbrad, töökaaslased, perekond jne. Uus keskklass Fordistlikust ajast oleme jõudnud post-fordistliku ajani. 8 1. Tootmine - massiline, töölised - pooloskustöölised, kollektiivsus Æ pandlik spetsialisatsioon, erinevate oskustega töölised 2. Tarbekaubad - väheerinevad Æ kõrgelt varieeritud, erinevatele segmentidele 3. Tarbimine - üldine, standardiseeritud, tööaega-säästev, domineeriv on tootja Æeristuv, fluidiseerumine Keskklass - mitte staatiline, vaid liikuvad töökohad, kõrgem haridus, tootmiselt teenustele. Asjad - mitte üksteisest eristamatud, vaid palju erinevaid, lühikese elueaga, mis johtub moe muutumisest
o Peame tegema vahet kahe kultuuri vahel · Kaasaegne organiseerimis viis, milles kasutatakse kultuurinähtusi. NT: Polnud olemas jaotust muusikas kõrg ja madalamaks. Olid olemas oskused, mida kasutati erineva muusika mängimisel. Fausti mängi etendustes, kõrtsides, kontserdisaalides jne. Tänapäeval aga jaotame muusika, mis oli vanasti, kõrgemaks ja madalamaks. · Kollektiivsus o Williams: Lihtrahvas ei loo palju kultuurilisi objekte aga lihtraval on võime luua kultuuri institusioone. Selle kaudu, et alamklass loeb raamatuid kasutab kultuuri, selle kaudu moostustub kolektiiv kultuuris o NT: Lihtravhas loob kollektiivseid kultuuri institutsioone folkloori kaudu o Williams: ,,Culture is ordinary" Kultuur ei kuulu vaid eliidile vaid absoluutselt kõigile. Kultuur kannab
selget seisukohta. Rääkides õiguse esmasest kirjapanekut kaasneb sellega ka tavaliselt ilmaliku võimu teke. Samas ei tähenda üleminek kirjalikule õigusele kaasa indiviidi turvalisuse tõusu, sest kirjapanek abstraheerib õigust ning kaugendab seda inimesest. Kirjapanek ei kasva välja arhailise õiguse enda vajadusest sest arhailine õigus on võimeline säilima läbi aegade. Iga kirjapanek vähendab õiguse mälulisust. Järgmine suur erinevus modernse õigusega on arhailise õiguse kollektiivsus. Tähtis on mingi sotsiaalse grupi liikmesaatus. Kuni kõrgkeskajani on õigus isade õigus, alles seejärel toimub transitsioon territoriaalsele õigusele. Vaatamata arhailise õiguse põhinemisel isikust on tegemist grupilise õigusega. Taolises ühiskonnas tähendas üksi jäämine surmaotsust. Arhailises õiguses ei sünnita mingite õigustega vaid need tuleb alles saada. Arhailine õigus oli ääretult rituaalne ning formaalne, tähtsad olid
...........................................................................................................50 Takistused kultuuride mõistmisel: ..........................................................................................................52 2.3 Organisatsioonikultuur ......................................................................................................................58 Harrison M. Trice & Janice M. Beyer käsitluses on organisatsioonikultuuri tunnusjoonteks kollektiivsus ja sümboolsus (vt. Tabel 16). Kollektiivsuse all mõeldakse seda, et organisatsioonikultuur saab tekkida ja on tekkinud grupi inimeste koos tegutsemise ja jagatud väärtuste tulemusena. Organisatsioonikultuuri sümboolsus viitab, et inimeste arusaam füüsilise keskkona aspektidest on erinev neil, kes on organisatsiooni liikmed ja neil, kes seda pole (sarnasus Schein'i teooriaga). .........................................................................................................
4. Normide kujundamine lähedus- ja sõprussuhetest arusaamiseks. 5. Tasude ja karistuste süsteemi määramine. 6. Ideoloogia ja uskumused. 24 31. H. M. Trice´i ja J. M. Beyer´i käsitlus organisatsioonikultuurist, kultuurivormide kategooriad ja avaldumise vormid Etnotsentrism veendumus oma koosluse paremusest Harrison M. Trice & Janice M. Beyer käsitluses on organisatsioonikultuuri tunnusjoonteks kollektiivsus ja sümboolsus (vt. Tabel 16). Kollektiivsuse all mõeldakse seda, et organisatsioonikultuur saab tekkida ja on tekkinud grupi inimeste koos tegutsemise ja jagatud väärtuste tulemusena. Organisatsioonikultuuri sümboolsus viitab, et inimeste arusaam füüsilise keskkona aspektidest on erinev neil, kes on organisatsiooni liikmed ja neil, kes seda pole (sarnasus Schein'i teooriaga). Org. kultuuri tagajärjed ehk tulemid: 1. Kollektiivse ebakindluse juhtimine, 2
Saksamaa rahvustunne on emotsionaalne, ebaratsionaalne. Saksamaal ja Ida-Euroopas taheti ,,rahvustervikust" välja tõrjuda võõrad elemendid (nt vähemusrahvused), kes võiksid lõhkuda etnose ühtsust (mh välismaised ,,ebaterved" kultuurimõjud). Selline rahvustunne arenebki 20.saj marurahvusluseks. Tulemuseks siis Natsi Saksamaal ja Nõukogude Liidus oligi nii, et kõik väline taheti välja tõrjuda et säilitada oma rahvuse puhtus. Saksamaal ja Ida-Euroopas oli marurahvuslus, kollektiivsus, autokraatia, romantika. Lääne-Euroopas kinnistunud parlamentarism Saksamaale ja Ida-Euroopasse edasi ei kandu. 20.saj uurijate väärtushinnangud: Lääne-Euroopa rahvuslus ja rahvusriigid (SB, Prantsusmaa, Belgia, Holland) on ,,paremad" ja arenenumad kui Saksamaa ja Ida- Euroopa rahvusideoloogiad ja rahvusriigid. Uue rahvusidentiteedi tunnetuse tulemusel tekivad ka uued riigid. Tööstusrevolutsioon vajas uut moodi ühiskondlikku integratsiooni. Lahenduse pakkus (19
uut ei Eesti- ega Liivimaal. Oli juba üksikuid mõisaid, milles kruntimise juurde juba jõutud oldi. Üheks selliseks oli 1834. aastal Tartumaal Valguta mõis, kes ühe küla prooviks ära kruntis ja leidis, et see on majanduslikult tõhus. Talumaad sai pärast seda tunduvalt paremini kasutada. Märkas ka seda, et krunditud talumaa valdaja 45 motivatsioon tõusis. Varasem eesti talupoja kollektiivsus, külakogukod, ühine tegutsemine, hakkab nõrgenema. Sellega olevat kollektiivset vastuhakuvaimu vähendatud, talupoeg hakkab rohkem oma maast kinni hoidma. Ka Eestimaal on progressiivne mees, Karl von Hueck, kes oma Munalaskme mõisas lasi kruntimise esimesena Eestimaal läbi viia. Mõisamajandusele suunatud ühenduses nii kruntimist kui talude päriseksmüümist igati soosisid ja propageerisid. 19. sajandi teise poole
usutalitlused väärtused hea, halb, ilus, kole Kultuurilised väärtushinnangud kujunevad juba kodus ja sageli ebateadlikult. Nendeks on tegutsemise vorm (töötamine, olemine, kellekski saamine), teistega suhtlemise vorm (inimestevaheline suhtlus, suhete püsivus, seisuseteadlikkus), maailma tajumine (suhted loodusega, kas osa sellest või erladi) ning enese tajumine (kuidas inimesed ennast tajuvad ning kuidas see mõjutab nende käitumist kollektiivsus vs individuaalsus) 44. Maailma kultuurid Kultuur on inimtegevus, mis on iseloomulik teatud rahvale, piirkonnale või ajastule. Enamasti on kultuurid selles mõttes määratletavad keele kaudu (näiteks eesti kultuuri puhul), kuid sellest on ka erandeid. Näiteid: hiina kultuur, antiikkultuur, ameerika tänapäevakultuur jne. Kultuurid reeglina tekivad, arenevad ja kaovad. On kultuure, mis on kestnud ainult mõne sajandi ning on ka kultuure, mis on kestnud läbi aastatuhandete. Pikemate
annaabi.ee 
